Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Imbi Sidok ja Malle Seppik
Kohtuistungi toimumise aeg
20.03.2012, avalik kohtuistung
Otsuse tegemise aeg ja koht
04.04.2012, Tallinn
Tsiviilasi
M Ri hagi Meriton Hotels Group OÜ vastu tasustamata ületunnitöö hüvitise saamiseks.
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 24.11.2011 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
M Ri apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja M R (isikukood XXX, elukoht XXX), lepingulised esindajad v.adv Margus Lentsius ja adv Geldi Sile Kostja Meriton Hotels Group OÜ (registrikood 11454833, asukoht Toompuiestee 27, Tallinn), lepinguline esindaja v.adv Meelis Pirn
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
3 533,14 eurot.
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 24.11.2011 otsus hagi täieliku rahuldamata jätmise osas ja teha uus otsus, millega rahuldada hagi osaliselt.
2.Välja mõista Meriton Hotels Group OÜ-lt 1954,53 (üks tuhat üheksasada viiskümmend neli) eurot ja 53 senti ületunnitöö hüvitist M Ri kasuks.
3.Maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud jätta poolte endi kanda.
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja hageja nõue
1.M R esitas 09.09.2010 hagi Meriton Hotels Group OÜ vastu ületunnitöö hüvitise saamiseks. Hageja asus Meriton Hotels Group OÜ-s raamatupidajana tööle alates 02.02.2009. Töölepingu kohaselt annab töötajale tööülesandeid ning nende täitmist kontrollib pearaamatupidaja. Töötaja tööülesanded, kvalifikatsioon, vastutusvaldkond, õigused ja kohustused on fikseeritud raamatupidaja ametijuhendis ja ettevõtte töösisekorraeeskirjades. Ületunnitööks peetakse töötamist üle töölepingus kokkulepitud tööaja ja on lubatud ainult poolte kokkuleppel. Ületunnitööd hüvitatakse töötajale tasustatud vaba ajana. Töötaja on kohustatud välja võtma ja tööandja on kohustatud kompenseerima ületunde tasulise vaba ajana kokkuleppelisel ajal ühe aasta jooksul peale ületundide tekkimist.
2.05.10.2009 tehti töötajale teatavaks Meriton Hotels Group OÜ raamatupidamise osakonna ümberstruktureerimine. Tööandja juures moodustati kaks eraldi raamatupidamisarvestuse allüksust. Ühte nimetatud allüksustest hakkas juhtima M R, tema alluvuses töötas kaks töötajat. 30.10.2009 allkirjastasid pooled töölepingu muutmise kokkuleppe. Kokkuleppega muutsid M. R ja Meriton Hotels Group OÜ töölepingut järgmiselt: alates 12.10.2009 asub M R tööle pearaamatupidaja ametikohal; tööülesandeid annab ning nende täitmist kontrollib direktor.
3.12.03.2010 esitas hageja kostjale töölepingu korralise ülesütlemise avalduse. Töötaja palus lugeda pooltevaheline tööleping üles öelduks alates 09.04.2010. Hageja ütles töölepingu korraliselt üles, kuna tema tööülesannete maht oli selline, mis ei võimaldanud kogu töösuhte kestel kõiki ülesandeid täistööaja raames täita. Seega oli töötaja sunnitud igapäevaselt tegema ületunnitööd. 12.04.2010 edastas töötaja Meriton Hotels Group OÜ-le e-posti teel töölepingu kestuse ajal töötatud ja seni tasustamata ületundide hüvitamise nõude. Nimetatud e-kirjale oli lisatud tööandja poolt töötajale nõude esitamise ajaks edastatud ületundide arvestuse tabelid.
4.Lõpparve koosseisus ei maksnud kostja hüvitist ületundide eest. Hageja töösuhte kestel kostja kasuks töötatud ületunnitöö maht on 309 tundi. Hageja nõuab kostjalt ületunnitöö kompensatsioonina hüvitist iga töötatud ületunni eest 1,5-kordses töötasu määras. Hüvitise summaks on 55 281.65 krooni. Kostja vastus
5.Kostja hagi ei tunnista. Pooled ei olnud kokku leppinud ületunnitöös. Kui töötaja on ilma vastava kokkuleppeta teinud ületunde ja selle üle ise arvestust pidanud, siis sellest ei teki tööandjale mingeid kohustusi. Esimese astme kohtu lahend
6.Maakohus jättis M Ri hagi Meriton Hotels Group OÜ vastu tasustamata ületunnitöö hüvitise saamiseks rahuldamata ja menetluskulud täies ulatuses M Ri kanda. Kohus nõustus kostjaga selles, et hageja ei ole tõendanud, et kostja oleks andnud hagejale korraldusi ületundide tegemiseks. Töökorralduse reeglistiku p 4.10 kohaselt ületunnitööks peetakse töötamist üle töölepingus kokkulepitud tööaja ja on lubatud ainult poolte kokkuleppel. Käesoleval juhul on hageja ilma kokkuleppeta väidetavalt teinud ületunde. Ületundide arvestust on pidanud L M ja hageja ise. Töölepingu seaduse (TLS) § 44 lg 6 kohaselt tööandja hüvitab ületunnitöö vaba ajaga ületunnitöö ajaga võrdses ulatuses, kui ei ole kokku lepitud ületunnitöö hüvitamist rahas. Töökorralduse reeglistiku p 4.10 kohaselt ületunnid hüvitatakse töötajale tasustatud vaba ajana. Kuna puudub kokkulepe ületunnitöö tegemise ja selle rahas hüvitamise kohta, ei teki kostjal kohustust hüvitada ületunnitöö rahas.
7.Hageja väitel oli juhatus ületundidest teadlik, ületundide tegemine oli tavapärane. Suur töökoormus oli ka hagiavalduse kohaselt töölepingu ülesütlemise põhjuseks. Kohtu hinnangul on hageja väited vastuolus menetluses kogutud tõenditega. Hageja on esitatud tööandjale töölepingu lõpetamise avalduse seoses elukoha vahetusega. Kohus ei pidanud veenvaks hageja selgitust, et põhjus oli avalduses üksnes formaalne. Kui tegelikkuses oli põhjuseks suur töökoormus, ei oleks hagejal põhjust seda kostja eest varjata ja otsida töölt lahkumiseks formaalseid põhjuseid.
8.Töökorralduse reeglistiku p-de 4.14 ja 4.6 kohaselt peab tööandja üle- ja alatundide üle arvestust ning töölt ärakäimiseks saadakse luba vahetult juhilt. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kuni hageja asumiseni pearaamatupidaja ametikohale oli hageja vahetu juht L M ning alates 12.10.2009 juhatuse liige ja direktor M B. Kohtule on esitatud ületunnitöö arvestuse tabelid, millelt nähtub, et hageja on väidetavalt teinud 31.03.2010 seisuga 309,2 ületundi. Seisuga 31.12.2009 koostatud tabeli on allkirjastanud L M ning seisuga 31.03.2010 on tabeli koostanud personaliosakond.
9.Viidatud tabelid ei kajasta usaldusväärselt tegelikkuses tehtud ületunde, samuti ei teki nimetatud tabelite alusel kostjal kohustus väidetavalt teostatud ületunnid töötajale rahas hüvitada. Kohtule ei ole esitatud tõendit selle kohta, mis asjaoludel ja millal konkreetselt ületunde tehti. Kohtule on esitatud e-kirja vahetus hageja ja L M vahel. E-kirjast nähtub, et hageja viibib isiklikes asjus töölt eemal ning viibib õhtul kauem tööl. L M vastusest nähtub, et tema arvestuse kohaselt on õhtul kauem tööl olemise näol tegemist ületundidega. Kohus sellise käsitlusega ei nõustunud ning ei pidanud usaldusväärseks esitatud ületunnitöö arvestust. Vastavalt töökorralduse reeglistiku p-le 4.7 on ettenähtud puhkepausi pikkus 30 minutit. Seega peabki töötaja õhtul kauem tööl viibima juhul, kui ta kasutab päevast tööaega isiklikuks tarbeks.
10.Ei nähtu ka ühestki esitatud tõendist, et juhatus oleks koostatud ületunnitöö tegemise või selle arvestusega nõustunud. 02.03.2010 e-kirjas on juhatus pigem väljendanud pahameelt seoses personaliosakonna tegevusega ületunnitöö arvestuse tabelite koostamisel. Asjaolu, et hageja on avaldanud pearaamatupidajale nõusoleku pikemate tööpäevade tegemiseks, ei ole samastav kokkuleppega ületunnitöö tegemiseks ning ei tõenda ületunnitöö tegemise reaalset vajadust ja nende tegemist. Kostja juhatuse liikme vastusest nähtub, et juhatuse liiget hageja töösuhte ajal väidetavatest ületundidest ei teavitanud.
11.Hageja väitel on kostja juhatuse liige A B isiklikult ja korduvalt palunud hagejal nädalavahetustel töötada ja pikemaid tööpäevi teha ning lubanud ületundide eest vabu päevi või
rahalist hüvitist. TsMS § 230 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Ühestki kohtule esitatud tõendist ei nähtu, et hagejalt oleks ületunde palutud või hagejat nendeks kohustatud. Eeltoodust tulenevalt tuleb hageja väiteid pidada paljasõnalisteks.
12.Hageja hinnangul oli töökoormus nii suur, et ei olnud võimalust vaba aega välja võtta. Kohus seda selgitust veenvaks ei pidanud. Hageja enda e-kirjast nähtub, et vajadusel sai hageja endale vaba aega korraldada ka tööpäeva keskel. On tõenäoline, et juhul kui hageja oleks soovinud tõepoolest tehtud ületundide kompenseerimist vaba ajana, oleks talle seda ka võimaldatud. Apellatsioonkaebus
13.Hageja palub tühistada maakohtu otsuse ja teha uus otsus, millega rahuldada M Ri hagi Meriton Hotels Group OÜ vastu tasustamata ületunnitöö hüvitise saamiseks. Alternatiivselt palub M R saata tsiviilasi maakohtule uueks arutamiseks. M R palub jätta kõik menetluskulud kõigis kohtuastmetes Meriton Hotels Group OÜ kanda.
14.Maakohus ei ole tsiviilasjas esitatud asjaolusid ja tõendeid analüüsinud. Maakohus on üksnes märkinud, et käesoleval juhul on töötaja ilma kokkuleppeta teinud väidetavalt ületunde. Hagejal oli kostjaga kokkulepe ületundide tegemiseks ning kostja oli teadlik hageja tehtavatest ületundidest. Vastavalt hageja töölepingu punktile 2.2 andis hagejale tööülesandeid ning kontrollis nende täitmist L M. L Ml oli kontroll selle üle, milliseid ja mis mahus tööülesandeid hagejale anda, seega oli tal ka tegelik kontroll tehtud ületundide üle. Vastavalt töölepingu punktile 2.2 ning töökorralduse reeglistik 2009 punktile 4.10 oli L M kostja poolt volitatud isik ületunnitöö kokkuleppeid sõlmima. Eeltoodut kinnitab ka 07.10.2011 kohtuistungil antud P. Le ütlused. Maakohus on ka kohtuotsuses märkinud, et ületundide arvestust on pidanud L M ja hageja ise, mistõttu on arusaamatu, miks on maakohus jõudnud järeldusele, et hageja ja kostja vahel puudub kokkulepe ületunnitöö tegemise kohta. Seda, kas kõnealuste ületundide tegemine oli L M poolt kooskõlastatud ka Meriton Hotels Group OÜ juhatuse liikmetega, ei pidanud hageja kontrollima. Eeltoodut kinnitab ka töökorralduse reeglistik 2009 punkt 4.14, mille alusel peab tööandja üle- ja alatundide üle arvestust. Tööandja töökorraldus peab olema tagatud viisil, mis ei sea ületunnitöö arvestuse eest hoolt kandma töötajat ennast. Hagejal puudus põhjus kahelda, et kostja tehtud ületunnitööd ei arvesta.
15.Maakohus on põhjendamatult asunud seisukohale, et kostja juhatus ei olnud teadlik hageja tehtavatest ületundidest. Nii enne kui ka pärast hageja töölepingu muudatust oli kostja ka juhatuse tasandil teadlik, et hageja teeb ületunde. Kostja juhatus palus hagejal struktuurimuudatuste ja uue hotelli avamise tõttu teha ületunde. Uue hotelli avamisega suurenesid hageja töökohustused märgatavalt. Eeltoodut tõendab kostja 05.10.2009 juhatuse koosoleku protokoll. Lisaks on hageja selgitanud L Mle suurest töökoormusest tulenevat ületundide tegemise vajadust nii 01.07.2009 kui ka 04.09.2009 e-kirjades. Ebamõistlik on maakohtu arusaam, nagu oleks hageja pidanud oma ületunde kooskõlastama lisaks oma vahetule ülemusele ning personaliosakonnale, veel eraldi ka kostja juhtkonnaga. Hageja eeldas põhjendatult, et töötaja tööaja arvestust peab ja kontrollib viimase vahetu ülemus, so L M ning personaliosakond, kelle ülesandeks on vastav teave tööandja juhtkonnale edastada. Ebaõige on Harju Maakohtu seisukoht, nagu ei kajasta ületundide tabelid tegelikkuses tehtud ületunde.
16.Hageja ei nõustu maakohtu seisukohaga, mille kohaselt esitatud tabelid ületunnitöö kohta ei kajasta usaldusväärselt tegelikkuses tehtud ületunde ega tekita kostjale kohustust väidetavalt teostatud ületunnid töötajale rahas hüvitada. Maakohus ei ole selgitanud, miks ei ole nii L M kui ka personaliosakonna koostatud ületundide tabelid usaldusväärsed. Antud juhul on kummastav, et maakohus on kujundanud oma seisukoha ületundide tabeli ebausaldusväärsuse kohta, tuginedes pelgalt ühele hageja ja L M e-kirja vahetusele. Maakohus on hinnanud hageja
poolt tsiviilasjas esitatud tõendeid ebaõigesti, eelistades ühte konkreetset e-kirja vahetust kontekstiväliselt teistele asjas esitatud tõenditele. Hageja ja L M vahetasid korduvalt teavet suure töömahu kohta ning otsisid tekkinud olukorra muutmiseks lahendusi.
17.Maakohus on otsuses hageja ja L M vahelist 05.08.2009 e-kirja vahetust ebaõigesti sisustanud. Nimelt kirjutab hageja L Mle konkreetsed kuupäevad ja kellaajad, millal viibib päevasel ajal majast väljas ning märgib, et on õhtuti nendel päevadel kauem. L M märgib oma vastuses: „Kui vähegi saad- ära ole õhtul kauem- oled end juba küllalt ületundidega tapnud.“ Jääb arusaamatuks, millele tuginedes teeb maakohus eeltoodud e-kirja vahetusest järelduse, et L M ei pea oma alluvate tööaja arvestust usaldusväärselt. Taoline järeldus on ilmselgelt meelevaldne. Tunnistaja P. L on maakohtule antud tunnistuses öelnud, et L Ml oli alati väga täpne töötabeli arvestus.
18.Maakohus on ebaõigesti asunud seisukohale, et kuna kostja ning hageja vahel puudub kokkulepe ületunnitöö rahas hüvitamise kohta, siis ei teki tööandjal kohustust väidetavalt teostatud ületunnid töötajale rahas hüvitada. Ületunnitöö kuulub töötajale kompenseerimisele rahalise hüvitisena. Maakohus on otsuses jätnud analüüsimata, et kostja on töökorralduse reeglistiku ühepoolselt kehtestanud, st puudub kokkulepe. Ühepoolselt teatavaks tehtud tingimust ei saa mis tahes olukorras pidada poolte kokkuleppeks. Pärast 09.04.2010, s.o peale töölepingu lõppemist, ei ole kostjal enam võimalik hagejale viimase poolt tehtud ületunde mitte ühelgi muul viisil, kui rahalise hüvitisena kompenseerida. Kui kostja keeldub hagejale ületunde rahalise hüvitisena kompenseerimast ning hagejal ei ole enam võimalik töösuhte lõppemise tagajärjel vaba aega välja võtta, siis on hageja paratamatult olukorras, kus ta on teinud kostjale tööd, selle eest tasu saamata. Ületunnitööna tehtud töö on töö ning selle eest tuleb maksta tasu. Kostja kohustust ei välista asjaolu, et PalS § 14 lg 1 nimetab ületunnitöö eest makstavat raha lisatasuks ning TLS § 44 lg 6 rahaliseks hüvitiseks. Tasu maksmine töö eest on töösuhtes tööandja primaarkohustus ning mitte ühelgi juhul ei ole lubatud kokku leppida tööandja õiguses töö eest tasu mitte maksta. TLS ei ole sätestanud võimalust leppida kokku tööandja õiguses töötajale töö eest tasu mitte maksta. Vastus apellatsioonkaebusele
19.Kostja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused
20.Tsiviilkolleegium, kuulanud ära poolte seletused ja tutvunud tsiviilasja materjaliga, leidis, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel osaliselt tühistada materiaalõigusnormi ebaõige kohaldamise ja menetlusõiguse normi rikkumise tõttu. Ringkonnakohtul on võimalik teha tühistatud osas uus otsus, millega hagi tuleb osaliselt rahuldada.
21.Maakohus jättis hagi täielikult rahuldamata põhjusel, et puudub kokkulepe ületunnitöö tegemise ja selle rahas hüvitamise kohta. Ringkonnkohus sellise järeldusega ei nõustu ja leiab, et maakohtu järeldus selle kohta, et hageja on teinud ületunde ilma igasuguse kokkuleppeta ja ületundide arvestus on ebausaldusväärne, põhineb tõendite puudulikul ja ebaõigel analüüsil.
22.Hageja nõuab tasu ajavahemikul 02.02.2009 kuni 31.03.2010 töötatud ületundide eest. Antud juhul tuleb töötaja nõudele kohaldada nii enne 01.07.2009 kehtinud kui pärast nimetatud kuupäeva kehtivat tööõiguse regulatsiooni. Töölepinguga seotud asjaoludele või toimingutele, mis on tekkinud või tehtud enne 01.07.2009, kohaldatakse senikehtinud seadust (TLS § 131 lg 2 teine lause). Seega enne 01.07.2009 töötaja poolt tehtud ületunnitöö osas tuleb kohaldada TLS – le eelnevalt kehtinud redaktsiooni, samuti töö- ja puhkeaja seadust (TPS) ja palgaseadust (PalS) ning alates 01.07.2009 tehtud ületundide osas kehtivat TLS. Ületunnitöö on töötamine üle kokku lepitud tööajanormi (TPS § 7 lg 1). Kokkuleppe kohaselt töötas hageja täistööajaga, see
on 8 tundi päevas ja 40 tundi nädalas. Summeeritud tööaja arvestuse kohaselt peab arvestusperioodi lõpuks töötaja poolt töötatud keskmine töötundide arv olema 40 tundi nädalas. TLS § 44 lg 1 sätestab, et tööandja ja töötaja võivad kokku leppida, et töötaja kohustub tegema tööd üle kokkulepitud tööaja (ületunnitöö). Summeeritud tööaja arvestuse korral on ületunnitöö kokkulepitud tööaega ületav töö arvestusperioodi lõpul.
23.Nii TPS § 7 lg 3 kui ka TLS § 44 lg 1 kohaselt võib ületunnitööd teha poolte kokkuleppel. Tegemist on eelkõige töötaja õigusi kaitsva normiga, töötajat ei saa sundida ületunnitööd tegema, kuid töötajat saab keelata ületunnitööd tegemast. Seega peab poolte vahel olema saavutatud kokkulepe, et olemasolevat töömahtu ei ole võimalik normtööaja piires ära teha ning töötaja teeb ka ületunde, mille üle peetakse arvestust ja kompenseeritakse töötajale kokkulepitud viisil.
24.Ringkonnakohtu arvates tuleb ületundide tegemiseks kokkuleppe olemasolu tuvastamiseks eristada kahte perioodi: esimest ajavahemikul 02.02.2009 kuni 11.10.2009, mil hageja töötas raamatupidajana pearaamatupidaja L M alluvuses ja teist ajavahemikul 12.10.2009 kuni 31.03.2010, mil hageja töötas ise pearaamatupidajana direktor M Bi alluvuses.
25.Kostja poolt kehtestatud töökorralduse reeglistiku punkt 4.14 kohaselt peab tööandja üle- ja alatundide üle arvestust. Vastavalt hageja töölepingu punktile 2.2, töötades raamatupidajana andis hagejale tööülesandeid ning kontrollis nende täitmist pearaamatupidaja, kellel oli kontroll selle üle, milliseid ja mis mahus tööülesandeid hagejale anda, seega ka tegelik kontroll tehtud ületundide üle. Ringkonnakohtu arvates saab sel perioodil pearaamatupidaja L Mt pidada kostja poolt volitatud isikuks ületunnitöö kokkuleppeid sõlmima. Eeltoodut kinnitavad ka 07.10.2011 kohtuistungil antud P. Le ütlused, mille kohaselt toimus ületundide arvestamine järgmiselt: osakonna juhatajad esitasid tööaja tabelid, personal tegi kokkuvõtted ja tagastas need osakonna juhatajatele. Personaliosakond üle ei kontrollinud, osakonna juhataja pädevus oli kontrollida. Seega ei pidanud hageja alluvana vastutama selle eest, kas osakonna juhataja pidas tööaja tabelit õigesti ja kas ta seda juhatusega kooskõlastas. Töö ajal isiklikes asjus ärakäimisi ja selle aja tagasitöötamist kooskõlastas hageja samuti pearaamatupidajaga, kes selle üle arvestust pidas. Maakohtu poolt viidatud ühekordsest 05.08.2009 e-kirja vahetusest ei saa järeldada, et puudus üldse vajadus ületundide tegemiseks ja hageja tegelikkuses ületunde ei teinud. Tunnistaja P. L märkis ka, et peadirektor H W, kes oli ka juhatuse liige, oli teadlik ületundidest, kuna see teema käis läbi iganädalasel koosolekul, mida ta juhtis.
26.L M poolt koostatud ja allkirjastatud üle-ja alatundide arvestamise tabel (TVK tl 54) kinnitab samuti, et hageja ei mõelnud ületunde ise välja, vaid hageja ja L M vahel olid kokkulepped ületunnitöö tegemise kohta. Tabeli kohaselt on seisuga 31.12.2009 hageja ületundide jääk kokku 171 tundi. Alates 12.10.2009 ei töötanud hageja enam L M alluvuses ja sellest ajast L M hageja töötundide üle enam arvestust ei pidanud ja seetõttu selles tabelis hageja ületundide jääk novembris ja detsembris ei muutunud. Tabelist nähtuvalt ja vastavalt kostja seletusele peeti eraldi arvestust tööpäevadel ja puhkepäevadel tehtud ületundide osas. Kuna L M on oma allkirjaga kinnitanud mõlemat liiki ületunnid ja sellisena esitanud need ka kaadriosakonda kokkuvõtete tegemiseks, pole põhjust puhkepäevadel tehtud ületunde mitte arvestada.
27.Vastavalt TPS § 7 lg-le 6 on tööandja kohustatud pidama ületunnitöö arvestust iga töötaja ja iga ületunnitöö juhu kohta eraldi. Samane kohustus on kajastatud ka kostja töökorralduse reeglistikus. Nimetatud arvestust pidas kostja personaliosakond, kellele osakonnajuhatajad esitasid vastavad andmed.
28.Ületunnitöö eest lisatasu maksmine või hüvitamine vaba aja andmisega määratakse kindlaks poolte kokkuleppel (Pals § 14 lg 1). TLS § 44 lg 6 kohaselt hüvitab tööandja ületunnitöö vaba ajaga ületunnitöö ajaga võrdses ulatuses, kui ei ole kokku lepitud ületunnitöö hüvitamist rahas ja lg 7 sätestab, et ületunnitöö hüvitamisel rahas maksab tööandja töötajale 1,5-kordset töötasu.
29.Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu seisukohaga, et hagejale arvestatud ületunnid ei kuulu rahas hüvitamisele selle tõttu, et tööandja poolt kehtestatud töökorralduse reeglistik nägi ületunnitöö hüvitamisena ette üksnes vaba aja andmise. Vaatamata kehtestatud korrale ei ole võimalik hagejale töötatud ületunde enam vaba ajaga hüvitada. Hagejale ei ole võimalik vaba aja mitteandmist ette heita, selle oleks pidanud korraldama pearaamatupidaja L M, kes hageja tööaja üle arvestust pidas. Tegemist on tasuga tehtud töö eest, mis oleks tulnud lõpparve koosseisus välja maksta, kui see jäi tasustatud vaba ajana hüvitamata.
30.Ülejäänud 138 ületunni osas, ajavahemikul 12.10.2009 kuni 31.03.2010, mis on arvestatud ja esitatud kaadriosakonnale hageja enda poolt, pidanuks hageja tõendama kokkuleppe olemasolu juhtkonnaga selliste ületundide tegemiseks. Pearaamatupidajana pidi hageja ise enda ja oma alluvate tööd korraldama. Kui selleks oli vaja teha ületunde, pidi ta nende tegemise vajaduse oma otsese ülemusega kooskõlastama. Samuti pidi hageja pearaamatupidajana ise korraldama töötatud ületundide eest vaba aja saamise vastavalt kehtestatud töökorralduse reeglistikule. Ühtegi kirjalikku pöördumist juhtkonna poole saamaks nõusolekut ületunnitöö tegemiseks ja selle rahas kompenseerimiseks seoses suure töökoormusega, hageja esitanud ei ole, samuti ei ole keegi kinnitanud hageja suulisi pöördumisi ega juhtkonna vastavaid korraldusi. Asjaolu, et juhatus oli üldiselt teadlik ületundide tegemisest ja seda teemat arutati iganädalastel koosolekutel, ei saa lugeda konkreetseks kooskõlastuseks hageja poolt juhitavas osakonnas tehtavate ületundide tegemiseks ja nende rahas kompenseerimiseks.
31.Eeltoodu alusel leiab ringkonnakohus, et hageja nõue ületunnitöö hüvitamiseks rahas 1,5-kordse töötasu määras kuulub rahuldamisele 171 ületunni osas. Vaidlust ei ole hageja 1,5-kordse tunnitasu suuruse osas 11,43 eurot, millest hüvitis on arvutatud. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista ületunnitöö hüvitis summas 1954,53 eurot.
32.TsMS § 173 lg 3 kohaselt, kui kõrgema astme kohus muudab tehtud lahendit või teeb uue lahendi asja uueks läbivaatamiseks saatmata, muudab ta vajaduse korral vastavalt menetluskulude jaotust. Seoses hagi osalise rahuldamisega jätab kolleegium TsMS § 162 lg 1 alusel nii maakohtu kui ringkonnakohtu menetluskulud poolte endi kanda.
G. Kivinurm
I. Sidok
M.Seppik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.