Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud

Asjaolud ja hageja nõue Kohtule 09.09.2010. a esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 28. jaanuaril 2009. a töölepingu nr 1107. Töölepingus leppisid pooled muuhulgas kokku alljärgnevas:

töötaja asub MHGOÜ-s raamatupidaja ametikohal tööle alates 02. veebruarist 2009.a (töölepingu punktid 1.1 ja 2.1); töötajale annab tööülesandeid ning nende täitmist kontrollib pearaamatupidaja (töölepingu punkt 2.2); töötaja tööülesanded, kvalifikatsioon, vastutusvaldkond, õigused ja kohustused on fikseeritud raamatupidaja ametijuhendis ja ettevõtte töösisekorraeeskirjades (töölepingu punkt 2.3): ületunnitööks peetakse töötamist üle töölepingus kokkulepitud tööaja ja on lubatud ainult poolte kokkuleppel. Tööaja summeeritud arvestuse korral on ületunnitööks arvestusperioodi lõpuks töötundide üldarvu ületavad töötunnid. Ületunnitööd hüvitatakse töötajale tasustatud vaba ajana (töökorralduse reeglistik 2009 punkt 4.10); töötaja on kohustatud välja võtma ja tööandja on kohustatud kompenseerima ületunde tasulise vaba ajana kokkuleppelisel ajal ühe aasta jooksul peale ületundide tekkimist.

Kostja vastus Kohtule 15.04.2011. a esitatud vastuses kostja hagi ei tunnista. Hageja väidab, et ta on töösuhte kestel töötanud kostja kasuks 309 ületundi. Hageja väidab, et ületunnitööd palusid tal teha nii kostja juhatuse liige kui ka hageja otsene ülemus. Kostja ei nõustu hageja väidetega. MHGOÜ

töökorralduse reeglistiku punkti 4.10 kohaselt on ületunnitöö lubatud ainult poolte kokkuleppel. Sama põhimõte tuleneb TLS § 44 lõikest 1. Käesoleval juhul pooled ei olnud kokku leppinud ületunnitöös. Kui töötaja on ilma vastava kokkuleppeta teinud ületunde ja selle üle ise arvestust pidanud, siis sellest ei teki tööandjale mingeid kohustusi. Ainsa tõendina, millel hageja väited põhinevad, on ta esitanud ühe e-kirja lisaks oleva väga lakoonilise tabeli. Hageja ei ole ei töövaidluskomisjonis toimunud menetluse kestel ega hagiavalduses suutnud selgitada, millistel kuupäevadel, millistel kellaaegadel ja mis põhjusel oli tal vaja teha ületunde. Hagiavaldusest nähtub, et väidetav kogus ületunde – 309 – on tehtud kogu tööperioodi jooksul, ehk siis ajavahemikus 28.01.2009 kuni 09.04.2010. Viidatud töökorralduse reeglistiku punkt 4.10 sätestab ühtlasi analoogselt seadusega, et ületunnid hüvitatakse töötajale tasustatud vaba ajana. TLS § 44 lg.6 kohaselt hüvitab tööandja ületunnitöö vaba ajana ületunnitööga võrdses ulatuses, kui ei ole kokku lepitud ületunnitöö hüvitamist rahas. Pooled ei ole kokku leppinud ületunnitöö hüvitamises rahas. Juhul kui töötaja tegi tõesti kokkulepitult tööandjaga ületunde, siis tulnuks tal taotleda ületunnitöö hüvitamist vaba ajana. Kostja ei ole saanud hagejalt mitte ühtegi ei kirjalikku ega suulist taotlust hüvitada ületunnid vaba ajana. Ometi sätestab töökorralduse reeglistiku punkt 4.13, et töötaja on kohustatud välja võtma ja tööandja kompenseerima ületunde tasulise vaba ajana kokkuleppelisel ajal ühe aasta jooksul peale ületundide tekkimist. Väite, et ta on teinud ületunde, esitas hageja kostjale alles pärast töösuhte lõppemist. Kostja väidab, et mitte ühegi kostja juhatuse liikmega ei ole kokku lepitud ületundide tegemine hageja poolt. Juhul kui hageja tõepoolest tegi ületunde, siis peaks ta suutma selgitada kuupäevade ja kellaaegade kaupa, millal ja mis põhjusel ta ületunde tegi. Juhul kui hageja tegi ületunde ja selles oli tööandjaga kokku lepitud, siis tulnuks hagejal taotleda ületundide hüvitamist vaba ajana enne töösuhte lõppu, mitte aga esitada väide ületundide tegemise kohta alles pärast töösuhte lõppu. Kostja leiab, et töötaja peab olema suuteline korraldama oma töö nii, et ta saab selle tehtud 8 töötunni jooksul tööpäevas ja 40 töötunni jooksul nädalas. Erandjuhul võib tõesti tekkida vajadus teha ületunde, kuid erandjuhuks ei saa kindlasti lugeda olukorda, kus töötaja väidab end olevat teinud 14 kuu jooksul 309 ületundi ehk ligi 8 ületöönädalat. Sel juhul on tegemist töötaja suutmatusega oma tööga toime tulla ning tal tuleb endale otsida sobilikum töö. Kostja leiab, et töövaidluskomisjoni otsus on kooskõlas asjas kogutud tõenditega ja materiaalõiguse normidega. Kostja palub jätta hagiavaldus rahuldamata. Kohtu põhjendused Kohus, kuulanud ära hageja, hageja ja kostja esindajate seletused ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on jõudnud järeldusele, et hagiavaldus ei kuulu rahuldamisele. Kohus on tuvastanud, et hageja ja kostja sõlmisid 28. jaanuaril 2009. a töölepingu nr 1107, mille alusel asus hageja MHGOÜ-s raamatupidaja ametikohal tööle alates 02. veebruarist 2009.a. 30. oktoobril 2009.a allkirjastasid pooled töölepingu muutmise kokkuleppe, mille alusel alates 12. oktoobrist 2009. a asus hageja tööle pearaamatupidaja ametikohal. 12. märtsil 2010. a esitas M. R tööandjale töölepingu korralise ülesütlemise avalduse. Töötaja palus lugeda pooltevaheline tööleping üles öelduks alates 09. aprillist 2010. a.

Individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (edaspidi ITVS) § 24 lg 1 kohaselt töövaidluskomisjoni otsusega mittenõustumisel võivad vaidlevad pooled pöörduda sama töövaidluse läbivaatamiseks maakohtusse ühe kuu jooksul, arvates töövaidluskomisjoni otsuse ärakirja saamise päevale järgnevast päevast. ITVS § 24 lg 2 kohaselt kohtusse pöördumise vormiks on hagiavaldus, mitte kaebus töövaidluskomisjoni otsuse peale. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt kui töövaidluskomisjon jätab avalduse rahuldamata või rahuldab selle osaliselt, võib avaldaja esitada kohtusse hagi asja lahendamiseks rahuldamata osas. Hagis võib esitada üksnes samad nõuded, mis esitati töövaidluskomisjonile. TLS § 131 lg 1 kohaselt enne 2009. aasta 1. juulit sõlmitud töölepingutele kohaldatakse alates 2009. aasta 1. juulist töölepingu seaduses sätestatut ning lg 2 kohaselt töölepinguga seotud asjaoludele või toimingutele, mis on tekkinud või tehtud enne 2009. aasta 1. juulit, kohaldatakse senikehtinud seadust. Kohtule 09.09.2010. a esitatud hagiavalduses palub hageja kostjalt välja mõista ületunnitöö hüvitis summas 55 281.65 krooni. Hageja on esitanud ületunnitöö tasu nõude, mis hõlmab ajavahemikku 28.01.2009. a kuni 09.04.2010. a. Hageja väitel on töösuhte kestel MHGOÜ kasuks töötatud ületunnitöö maht 309 tundi. Kostja leiab, et poolte vahel ei olnud kokkulepet ületundide tegemise kohta ning hageja ei ole ka tõendanud ületundide tegemise fakti ega ületundide tegemise vajadust. Kostja töökorralduse reeglistiku punkt 4.10 sätestab analoogselt TLS § TLS § 44 lg 6, et ületunnid hüvitatakse töötajale tasustatud vaba ajana. Kostja on seisukohal, et juhul kui hageja tõesti tegi ületunde, tulnuks need enne töösuhte lõppu välja võtta vaba ajana. Kohus nõustub kostjaga selles, et hageja ei ole käesolevas menetluses tõendanud, et kostja oleks andnud töötajale korraldusi ületundide tegemiseks. Töökorralduse reeglistiku p 4.10 kohaselt ületunnitööks peetakse töötamist üle töölepingus kokkulepitud tööaja ja on lubatud ainult poolte kokkuleppel. Käesoleval juhul on töötaja ilma kokkuleppeta väidetavalt teinud ületunde. Ületundide arvestust on pidanud LM ja hageja ise. TLS § 44 lg 6 kohaselt tööandja hüvitab ületunnitöö vaba ajaga ületunnitöö ajaga võrdses ulatuses, kui ei ole kokku lepitud ületunnitöö hüvitamist rahas. Töökorralduse reeglistiku p 4.10 kohaselt ületunnid hüvitatakse töötajale tasustatud vaba ajana. Kuna puudub kokkulepe ületunnitöö tegemise ja selle rahas hüvitamise kohta, ei teki kohtu hinnangul tööandjal kohustust hüvitada ületunnitöö rahas. Hageja väitel oli juhatus ületundidest teadlik, ületundide tegemine oli tavapärane. Suur töökoormus oli ka hagiavalduse kohaselt töölepingu ülesütlemise põhjuseks (tl 6,112). Kohtu hinnangul on hageja väited vastuolus menetluses kogutud tõenditega. Hageja on esitatud tööandjale töölepingu lõpetamise avalduse seoses elukoha vahetusega (TVK tl 40). Kohus ei pea veenvaks hageja selgitust, et põhjus oli avalduses üksnes formaalne. Juhul kui tegelikkuses oli põhjuseks suur töökoormus ei oleks kohtu hinnangul töötajal põhjust seda tööandja eest varjata ja otsida töölt lahkumiseks formaalseid põhjuseid. Töökorralduse reeglistiku p 4.14 ja 4.6 kohaselt tööandja peab üle- ja alatundide üle arvestust ning töölt ärakäimiseks saadakse luba vahetult juhilt. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kuni hageja asumiseni pearaamatupidaja ametikohale oli hageja vahetu juht LM ning alates 12.10.2009. a juhatuse liige ja direktor MB (TVK tl 39). Kohtule on esitatud ületunnitöö arvestuse tabelid (TVK tl 42 , 54), millelt nähtub, et hageja on väidetavalt teinud seisuga 31.03.2010. a 309,2 ületundi. Seisuga 31.12.2009. a koostatud tabeli on allkirjastanud LM(TVK tl 54) ning seisuga 31.03.2010. a on tabeli koostanud personaliosakond (TVK tl 41, 42, tl 111).

Kohus on seisukohal, et viidatud tabelid ei kajasta usaldusväärselt tegelikkuses tehtud ületunde, samuti ei teki nimetatud tabelite alusel tööandjal kohustus väidetavalt teostatud ületunnid töötajale rahas hüvitada. Kohtule ei ole esitatud ühtegi tõendit selle kohta, mis asjaoludel ja millal konkreetselt ületunde tehti. Kohtule on esitatud e-kirja vahetus hageja ja LM vahel (TVK tl 33). E-kirjast nähtub, et hageja viibib isiklikes asjus töölt eemal ning viibib õhtul kauem tööl. LM vastusest nähtub, et tema arvestuse kohaselt on õhtul kauem tööl olemise näol tegemist ületundidega. Kohus sellise käsitlusega ei nõustu ning esitatud ületunnitöö arvestust ning tunnistaja ütlusi (tl 111) tabelite korrektsuse kohta usaldusväärseks ei pea. Vastavalt töökorralduse reeglistiku p-le 4.7 on ettenähtud puhkepausi pikkus 30 minutit. Seega peabki töötaja õhtul kauem tööl viibima juhul kui ta kasutab päevast tööaega isiklikuks tarbeks. Kohtu hinnangul ei nähtu ka ühestki esitatud tõendist, et juhatus oleks koostatud ületunnitöö tegemise või selle arvestusega nõustunud. 02.03.2010. a e-kirjas on juhatus pigem väljendanud pahameelt seoses personaliosakonna tegevusega ületunnitöö arvestuse tabelite koostamisel (TVK tl 14). Asjaolu, et hageja on avaldanud pearaamatupidajale nõusoleku pikemate tööpäevade tegemiseks (TVK tl 32), ei ole kohtu hinnangul samastav kokkuleppega ületunnitöö tegemiseks ning ei tõenda ületunnitöö tegemise reaalset vajadust ja nende tegemist. Kostja juhatuse liikme vastusest nähtub, et juhatuse liiget hageja töösuhte ajal väidetavatest ületundidest ei teavitanud (TVK tl 44). Hageja väitel on MHGOÜ juhatuse liige AB, isiklikult ja korduvalt palunud hagejal nädalavahetustel töötada ja pikemaid tööpäevi teha ning lubanud ületundide eest vabu päevi või rahalist hüvitist. TsMS § 230 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Ühestki kohtule esitatud tõendist ei nähtu, et hagejalt oleks ületunde palutud või hagejat nendeks kohustatud. Eeltoodust tulenevalt tuleb hageja väiteid paljasõnalisteks pidada. Vastavalt töökorralduse reeglistiku punktile 4.13 on töötaja kohustatud välja võtma ja tööandja on kohustatud kompenseerima ületunde tasulise vaba ajana kokkuleppelisel ajal 1 aasta jooksul pärast ületundide tekkimist. Ületunnid kaotavad kehtivuse ühe aasta jooksul pärast nende tekkimist (TVK tl 49). Hageja hinnangul oli töökoormus nii suur, et ei olnud võimalust vaba aega välja võtta (tl 112). Kohus seda selgitust veenvaks ei pea. Hageja enda e-kirjast nähtub, et vajadusel sai hageja endale vaba aega korraldada ka tööpäeva keskel (TVK tl 33). Kohus peab pigem tõenäoliseks, et juhul kui hageja oleks soovinud tõepoolest tehtud ületundide kompenseerimist vaba ajana, oleks talle seda ka võimaldatud. Eeltoodu alusel tuleb jätta hageja nõue kostja vastu täies ulatuses rahuldamata. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jätab menetluskulud täies ulatuses hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 alusel menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Karin Sonntak Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.