Anatoli Kukharuki hagi AS Eesti Energia Kaevandused vastu hüvitise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses Vaidlustatud kohtulahend
4 777 eurot
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Anatoli Kukharuki apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Apellant (hageja): Anatoli Kukharuk XXXXXXXXXXX), esindaja Lembit Auväärt
esindajad
RESOLUTSIOON
Viru Maakohtu 2. septembri 2011 otsus
(isikukood:
Vastustaja (kostja): AS Eesti Energia Kaevandused (registrikood: 10032389), esindaja Kersti Tingas Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Viru Maakohtu
2.septembri 2011 otsus muutmata. Menetluskulud maakohtus ja ringkonnakohtus jätta Anatoli Kukharuki kanda.
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kassatsioonkaebuse
Riigikohtusse
võib
menetlusosaline
esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Anatoli Kukharuk esitas hagi AS Eesti Energia Kaevandused vastu hüvitise summas 4 777 eurot väljamõistmiseks. Hagiavalduses esitatud põhjenduste kohaselt töötas hageja kostja ja tema õiguseellaste juures perioodil 13.08.1979 - 18.01.2011. 03.08.2010 oli hagejal südamelihase infarkt. Hageja puudus haiguse tõttu töölt perioodil 03.08.2010 - 03.12.2010. Perioodil 04.12.2010 - 16.01.2011 oli hageja puhkusel. 17.01.2011 ei lubatud hagejat tööle ning tööandja esindaja suunas hageja töötervishoiuarsti juurde. Arstliku kontrolli tulemusena väljastas OÜ Corrigo tõendi, mille kohaselt hageja ei ole sobiv töötama allmaatöödel. Nimetatud tõendit hagejale üle ei antud ega tutvustatud. Hagejale ei antud võimalust nimetatud tõendit vaidlustada. 18.01.2011 lõpetas kostja hagejaga töölepingu töölepinguseaduse (TLS) § 88 lg 1 p 1 alusel. Selle dokumendi sisu ei vasta tervisekontrolli otsusele. Terviskontrolli otsus, töölepingu lõpetamise motiiv ja L.I. poolt saadetud teatis on vastuolulised. Maapealse töö leidmiseks anti hagejale aega 1 päev. Kostja administratsioon ei teinud midagi hagejale teise sobiva töökoha leidmiseks ja vallandas ta ette hoiatamata. Kostja ei ole põhjendanud, miks hageja ei vasta esitatud nõuetele. Kostja ei selgitanud välja asjaolusid, mis takistab hagejal endist tööd teha ja hageja poolt kutsealase töövõime kaotuse ulatust. Kostja ei hoiatanud hagejat eelnevalt töölepingu ülesütlemisest ja ei esitanud hagejale kirjalikku ülesütlemise avaldust. Tulenevalt sellest, et kostja jättis hagejale töölepingu lõpetamisest ette teatamata TLS § 97 lg 2 p-i 4 kohaselt on hagejal õigus hüvitisele 90 päeva ulatuses.
2.Kostja AS Eesti Energia kaevandused vaidles hagile vastu. Vastuses esitatud põhjenduste kohaselt lõpetas kostja hagejaga töölepingu 18.01.2011 TLS § 88 lg 1 p 1 alusel erakorralise ülesütlemisega töötaja terviseseisundist tulenevatel põhjustel. Hageja oli pikka aega töövõimetu ja kui hageja tööle naasis, suunas kostja hageja tervisekontrolli, tuvastamaks, kas hagejal on lubatud töötada oma erialal. Hageja töötas allmaa koristusetöölisena, mis tähendab, et töö toimus maa all, vahetustega ja oli füüsiliselt raske. Töötervishoiu arsti 17.01.2011 otsusest selgus, et hageja ei ole sobiv töötama allmaatöödel. Hageja nimetatud otsust ei vaidlustanud. Kostjal ei olnud hagejale tema tervisele vastavat tööd pakkuda ja oli seetõttu sunnitud töölepingu üles ütlema. Kostja lähtus töölepingu ülesütlemisel TLS § 97 lg-st 3 ja § 88 lg-st 1.
MAAKOHTU LAHEND
3.Viru Maakohus jättis 2. septembri 2011 otsusega hagiavalduse rahuldamata ja menetlusosaliste menetluskulud A. Kukharuki kanda.
Kohtuotsuses esitatud põhjenduste kohaselt ei ole poolte vahel vaidlust, et hageja töötas kostja ja tema õiguseellaste juures perioodil 13.08.1979 - 18.01.2011 allmaa koristusetöölisena; hageja oli terviserikkest tulenevalt töövõimetu perioodil 03.08.2010 - 03.12.2010, s.o 4 kuud; 17.01.2011 on OÜ Corrigo välja andnud tervisekontrolli otsuse, mille kohaselt hageja ei ole olemasolevate andmete põhjal sobiv töötama allmaatöödel; 18.01.2011 on kostja personalispetsialist L.I. adresseerinud hagejale teatise, milles teatatakse, et seoses hageja pika töövõimetusega ja tervisekontrolli tulemusega ei ole töösuhte jätkumine võimalik ning kostja otsustas töölepingu erakorraliselt TLS § 88 lg 1 p 1 alusel üles öelda. Kostja teatas, et töölepingu viimaseks päevaks on 18.01.2011; 18.01.2011 lõpetati hagejaga tööleping TLS § 88 lg 1 p 1 alusel motiivil, et antud ametikohal töö jätkamine on töötaja tervisele vastunäidustatud. Vaidlustamata asjaoludega on tõendamist leidnud, et hageja tervislik seisund ei võimaldanud tal nelja kuu jooksul perioodil 03.08.2010 - 03.12.2010 tööülesandeid täita ning 17.01.2011 tervisekontrolli otsuse kohaselt ei olnud hageja tervisekontrolli läbiviimise järel saadud tulemuste põhjal tervisest tulenevatel põhjustel sobilik tööd jätkama oma endises ametis ja endisel töökohal allmaa koristusetöölisena. Seega oli alus pooltevahelise töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks TLS § 88 lg 1 p 1 alusel olemas. Maakohus oli seisukohal, et tulenevalt tervisekontrolli 17.01.2011 otsusest ning hageja pikast töövõimetusest, ei olnud tööandjal, kes vastutab töötaja töötingimuste ja tööohutuse eest, võimalik ja mõistlik hagejat tema endisele töökohale ja ametisse lubada. Seega oli kostjal olemas alus ka töölepingu ülesütlemisest etteteatamistähtaja mittejärgmiseks TLS § 97 lg 3 kohaselt ning TLS § 99 rikkumisele viitamine on põhjendamatu. Kostja on esitanud kohtule tõendid, mille kohaselt hagejaga töölepingu lõpetamisel võimalus teist tööd pakkuda puudus. Hageja väide, et kostjal oli vastav võimalus olemas, on tõendamata. Nimetatud väite tõendamiseks pakutud tunnistaja ülekuulamisest hageja loobus. Asjaolu, et 2010 detsembrikuus võeti kostja poolt üks töötaja tööle maapealse tööle, ei tõenda seda, et 17.01.2011, mil kostja sai teada, et hageja ei ole enam sobilik jätkama tööd allmaa töödel, oleks kostjal olnud vabu ja hageja tervisele ning kutseoskustele vastavaid töökohti maapealsetel töödel. Seega ei ole kostja rikkunud TLS § 88 lg-t 2. Maakohtule ei ole esitatud tõendeid, et hageja tervis ja töövõime oli 18.01.2011 taastunud ja ta saanuks naasta oma endise töö juurde.
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.A. Kukharuk esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu 2. septembri 2011 otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega hagi rahuldatakse. Apellatsioonkaebuses esitatud põhjenduste kohaselt: 1) puudub poolte vahel vaidlus, et pärast ajutise töövõimetuse lõppemist lõpetas raviarst töövõimetuslehe ja suunas A. Kukharuki tööle endisele töökohale; A. Kukharuk tahtis tööle minna, kuid tal soovitati minna puhkusele. Ta oli puhkusel 04.12.2010 - 16.01.2011. Osa puhkust jäi veel kasutamata; pärast puhkuse lõppu tahtis A. Kukharuk tööle minna, kuid teda ei lastud tööle, vaid suunati töötervishoiu arsti juurde; töötervishoiu arst märkis, et vastunäidustatud on maaalune töö. Muid piiranguid ei ole märgitud; A. Kukharuki puhkusel oleku ajal võeti täiendavalt maapealsele tööle O.K. ; teist tööd A. Kukharukile ei pakutud põhjendusega, et maapealset vaba kohta ei ole. Vastus põhines ainult arvuti näidul. Vaba koha otsimist või töö ümberkorraldamist vaba koha leidmiseks ei toimunud. A. Kukharukile ei võimaldatud läbirääkimisi pidada töökoha leidmiseks. Maakohus jättis nimetatud asjaolud käsitlemata. Toodu näitab, et juba haiguse ajal oli otsustatud A. Kukharuk töölt lahti lasta. Tervisekontrolli suunamise alused on toodud 24.03.2003 sotsiaalministri määrusega nr 74 kinnitatud „Töötajate tervisekontrolli korra“ § 2 lg-s 1. See loetelu on ammendav ja seal ei ole ette nähtud pärast
raviarsti poolt tööle suunamist saata töötaja tervishoiuarsti juurde kontrolli. Tööandjal ei olnud mingit alust töötervishoiu arsti juurde saatmiseks; 2) ei vaidlusta hageja töölt vabastamist, vaid nõuab kompensatsiooni selle eest, et tööandja ei teatanud vallandamisest ette ega pakkunud ka teist tööd. Maakohus ei ole käsitlenud hagi tegeliku nõude mitterahuldamist; 3) on alusetu maakohtu seisukoht, et kostjal oli olemas alus ka töölepingu ülesütlemisest etteteatamistähtaja mittejärgmiseks ning TLS § 99 rikkumisele viitamine on põhjendamatu. Uue töö otsimiseks antud aeg peab olema mõistlik, kuid antud juhul ei antud A. Kukharukile üldse otsimiseks aega.
5.AS Eesti Energia Kaevandused vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) saab töötaja sobivuse üle töötamaks oma ametikohal otsustada üksnes töötervishoiuarst ning seisukoht tugineb Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse (TTOS) §-le 19. Töötervishoiu arstile on tööandja edastanud riskianalüüsid ametikohtade lõikes ja muu töökohtadega seotud info ning seetõttu on ainult töötervishoiuarstil võimalik hinnata töötaja tervisliku seisundi vastavust töökoha tingimustele. Perearstil Eesti Vabariigis kehtiva seadusandluse põhiselt vastav pädevus ja õigus puudub. Kuna hageja töökoha töötingimustes esinevad kõrgendatud riskifaktorid, siis oli tööandja poolt igati mõistlik saata töötaja pärast pikaajalist haigust (4 kuud töövõimetust) enne tööle lubamist tervisekontrolli. Tervisekontrolli otsus oli keelav ning tööandja oli sunnitud töötajaga töölepingu lõpetama, kuna töötaja tervisele ja oskustele sobivat teist tööd pakkuda polnud; 2) lõpetati tööleping ilma etteteatamistähtajata ning seda lubab TLS § 97 lg 3. Maakohus on põhjendanud, et tulenevalt tervisekontrolli otsusest ning hageja pikast töövõimetusest, ei olnud tööandjal, kes vastutab töötaja töötingimuste ja tööohutuse eest, võimalik ja mõistlik hagejat tema endisele töökohale ja ametisse lubada. Seega oli kostjal olemas alus ka töölepingu ülesütlemiseks etteteatamistähtaega järgimata. Kostja on seisukohal, et maakohus on õigesti leidnud, et TLS § 99 rikkumisele viitamine on põhjendamatu, kuna eelpool kirjeldatud asjaolude tõttu ei olnud töösuhte jätkamine hagejaga tema tervisest tulenevalt võimalik. Maakohus leidis, et töösuhte lõpetamine ilma etteteatamistähtajata oli kostja poolt tõendatud ning põhjendatud, seega polnud kostjal kohustust maksta hagejale hüvitist etteteatamistähtaja mittejärgimise eest.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja Viru Maakohtu
2.septembri 2011 otsus muutmata. Kuna Viru Maakohtu 2. septembri 2011 otsus on seaduslik ja põhjendatud, siis nõustudes esimese astme kohtu põhjendustega, ei pea ringkonnakohus kooskõlas TsMS § 654 lg-ga 6 vajalikuks neid kõiki oma otsuses korrata. Esmalt märgib ringkonnakohus, et apellatsioonkaebuses esitatud väited on vastuolulised. Apellant märgib, et „ei vaidlusta töölt vabastamist, vaid nõuab kompensatsiooni selle eest, et tööandja ei teatanud vallandamisest ega pakkunud teist tööd.“ Samas apellant väidab, et tööandjal ei olnud mingit alust teda töötervishoiuarsti juurde saatmiseks, s.o apellant on vaidlustanud töölepingu lõpetamise aluseks olnud ühe asjaolu, kuigi ta enda väitel töölepingu lõpetamist ei vaidlusta.
7.Maakohus on õigesti kohaldanud materiaalõiguse norme ja hinnanud tõendeid ning ükski apellatsioonkaebuses esitatud väide ei anna alust asuda maakohtust erinevale seisukohale. Õige on maakohtu seisukoht, et kostjal oli õigus tööleping erakorraliselt üles öelda TLS § 88 lg 1 p 1 alusel. Vastavalt TLS § 88 lg 1 p-le 1 võib tööandja töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist, eelkõige kui töötaja ei ole pikka aega tulnud toime tööülesannete täitmisega terviseseisundi tõttu, mis ei võimalda töösuhet jätkata (töövõime vähenemine terviseseisundi tõttu). Töövõime vähenemist terviseseisundi tõttu eeldatakse, kui töötaja terviseseisund ei võimalda tööülesandeid täita nelja kuu jooksul. Antud juhul ei ole poolte vahel vaidlust selles, et hageja tervislik seisund ei võimaldanud tal nelja kuu jooksul (s.o perioodil 03.08.2010 – 03.12.2010) tööülesandeid täita. Töötervishoiuarsti poolt 17.01.2011 väljastatud tervisekontrolli otsuse kohaselt ei sobi hagejale allmaatööd (tl 3). Töötervishoiuarsti otsuses sisalduvat ei muuda ebaõigeks apellandi väide, et tööandjal ei olnud mingit alust teda töötervishoiuarsti juurde saata. Lisaks sellele on apellandi väide ka ebaõige, sest töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 12 lg-st 1 tuleneb tööandja üldine kohustus tagada töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmine igas tööga seotud olukorras ning kui tööandjal tekib kahtlus, et töötaja terviseseisundist tulenevalt ei ole töösuhte jätkamine võimalik, siis on ta õigustatud suunama töötaja töötervishoiuarsti juurde tervisekontrollile. Seega on asja materjalidega tõendatud TLS § 88 lg 1 p-is 1 sätestatud aluse olemasolu töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks tööandja poolt.
8.TLS § 97 lg 1 järgi võib tööandja töölepingu erakorraliselt üles öelda käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud etteteatamistähtaegu järgides ning sama paragrahvi lg 3 kohaselt käesoleva seaduse § 88 lõikes 1 nimetatud alusel võib tööandja töölepingu üles öelda etteteatamistähtaega järgimata, kui kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades ei või mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kokkulepitud tähtaja või etteteatamistähtaja lõppemiseni. Maakohus on õigesti asunud seisukohale, et arvestades tervisekontrolli 17.01.2011 otsust ei olnud kostjal võimalik ja mõistlik jätkata töölepingut etteteatamistähtaja lõppemiseni ning seetõttu on kostja õigustatult üles öelnud töölepingu hagejaga etteteatamistähtaega järgimata.
9.Vastavalt TLS §-le 99 kui tööandja ütleb töölepingu erakorraliselt üles, annab ta töötajale ülesütlemise etteteatamise tähtaja jooksul mõistlikus ulatuses vaba aega uue töö otsimiseks. Antud juhul ütles kostja töölepingu erakorraliselt üles ning seadusest tulenevalt võis ta seda teha etteteatamistähtaega järgimata. Kuna TLS §-st 99 tuleneb tööandja kohustus anda vaba aega ülesütlemise etteteatamise tähtaja jooksul, kuid antud juhul toimus töölepingu erakorraline ülesütlemise etteteatamistähtaega järgimata, siis ei kohaldu TLS § 99.
10.TLS § 88 lg 2 kohaselt enne töölepingu ülesütlemist, eelkõige käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud alusel, peab tööandja pakkuma töötajale võimaluse korral teist tööd. Tööandja pakub töötajale teist tööd, sealhulgas korraldab vajadusel töötaja täiendusõppe, kohandab töökohta või muudab töötaja töötingimusi, kui muutused ei põhjusta tööandjale ebaproportsionaalselt suuri kulusid ning teise töö pakkumist võib asjaolusid arvestades mõistlikult eeldada. Apellandi väite kohaselt ei pakutud talle teist tööd põhjendusega, et seda ei ole, kuid vaba koha otsimist või töö ümberkorraldamist vaba koha leidmiseks ei toimunud ja A. Kukharuki puhkusel oleku ajal võeti täiendavalt maapealsele tööle O.K. . Maakohus on hinnanud kostja poolt asjas esitatud tõendeid (tl 47-52, 61) ning õigesti asunud seisukohale, et kostjal puudus võimalus hagejaga töölepingu lõpetamisel talle pakkuda teist tööd,
mis oleks olnud sobiv tema tervislikust seisundist ja kutseoskustest lähtuvalt. Asjaolu, et 2010 detsembris võeti kostja poolt maapealsele tööle O. K., ei tõenda vaba töökoha olemasolu 17.01.2011, mil kostja sai teada, et hageja ei või jätkata tööd allmaatöödel.
11.Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis jäävad menetluskulud ringkonnakohtus TsMS § 171 lg 1 alusel apellandi kanda.
Andra Pärsimägi
Üllar Roostoja
Viivi Tomson
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.