Hageja: A. G. (IK xxx, aadress xxx, e-post: xxx ) Hageja lepinguline esindaja: R. K., e-post: xxx Kostja: KKT Oil OÜ (RK 12453072, asukoht Turu tn 3, Kiviõli linn, Lüganuse vald, 43125, Ida-Viru maakond, epost: [email protected])
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada A. G.i hagi osaliselt.
2.Välja mõista KKT Oil OÜ-lt A. G.i kasuks hüvitis töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest summas 2658, 75 eurot. Menetluskulud
3.Jätta poolte menetluskulud poolte enda kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
1.Hageja esitas töövaidluskomisjonile avalduse kostja vastu. Töövaidluskomisjoni 25.02.2021 otsusega rahuldati avaldaja nõuded osaliselt. Avaldaja esitas kohtule hagi töövaidlusasja osaliseks läbivaatamiseks.
2.Hagiavalduse kohaselt töötas hageja alates 24.03.2010 kostja juures elekter- ja gaasikeevitajana. Hageja on Keemikute Ametiühingu liige ja oli valitud töötajate usaldusisikuks. TLS § 94 järgi peab tööandja enne töölepingu ülesütlemist töötajate esindajaga küsima töötajat esindama valitud töötajatelt või ametiühingult arvamuse töölepingu ülesütlemise kohta. Kostja seda ei teinud. Kuna hageja olid töölepingu ülesütlemise ajal töötajate usaldusisik, on tal õigus saada ebaseadusliku töölepingu ülesütlemise korral kuue kuu keskmise töötasu suurust hüvitist TLS § 109 lg 2 alusel. Riigikohtu Üldkogu kohtuotsuse nr. 3-2-1-79-13 on öeldud, ebaseadusliku töölepingu ülesütlemise eest väljamõistatav hüvitis peab katma töötajal ülesütlemise tõttu saamata jäänud tulu või tulevikus tekkida võiva kahju. Kostja makstud töötasu oli ainus tulu allikas, millest ilmajäämine halvendas oluliselt perekonna toimetuleku võimalusi.
3.Töövõime töölepingust tulenevate ülesannete täitmisel ei olnud vähenenud. Keskmise töötasu arvestamise aluseks on töölepingu ülesütlemise kuule eelnenud 2020 kuue kuu töötasu. Keskmine kuu töötasu oli 1221,50 eurot ja kuue kuu keskmine töötasu 7329 eurot. Keskmine tööpäevatasu on 57,70 eurot. Riigikohtu Üldkogu otsuses nr. 3-2-1-79-13 on seisukoht, et TLS § 109 lg. 1 järgi väljamõistetava hüvitise suuruse kindlakstegemisel tuleb vastavalt VÕS § 127 lg. 5 võtta arvesse töötajale makstav töötuskindlustushüvitis, mis oli 31 päeva eest 649,76 eurot. Võttes arvesse ka TVK poolt hageja kasuks välja mõistetud 610,75 eurot, vähendab hageja hüvitise nõuet 2660,03 euro võrra ja palub välja mõista kostjalt töölepingu ebaseadusliku ülesütlemise hüvitise rahuldamata osas, so. 4669 eurot.
II KOSTJA VASTUVÄITED
4.Kostja hagi ei tunnista. 25.11.2020 sai kostja OÜ Corrigo hageja tervisekontrolli otsuse, millega töötervishoiuarst ei lubanud hagejal töötada elekter- ja gaaskeevitaja ametikohal. Tööandjal on kohustus järgida töötervishoiuarsti otsust (Tartu Ringkonnakohtu otsus analoogses asjas nr 2-11-14621). Kostja pakkus hagejale võimalust töötada majandus- ja haldusosakonna heakorratöölise ametikohal, millele sai hagejalt suulise jaatava vastuse, kuid 21.12.2020 hageja keeldus põhjendusega, et tegemist on alandava tööga. TLS § 94 osas märgib kostja, et võttes arvesse seda, et tulenevalt 25.11.2020 otsusest ei tohtinud kostja lubada hagejat tööle ning ka seda, et hageja keeldus talle pakutud uuest tööst, siis töötajad ja ametiühing ei saanud mitte kuidagi mõjutada töölepingu ülesütlemist. Hageja on vääralt arvutanud tööpäevatasu suuruse, mille tõttu on vääralt arvutatud ka nõude suurus. Hageja tööpäevatasu moodustab 54, 94 eurot.
III KOHTU PÕHJENDUSED
5.Töövaidluse lahendamise seadus (TvLS) § 2 lg 3 kohaselt on individuaalsete töövaidluste lahendamine kohtus reguleeritud tsiviilkohtumenetluse seadustikuga käesolevast seadusest tulenevate erisustega. Kohus lahendab töövaidluskomisjonile esitatud avalduse vaidlustatud osas hagimenetluse korras hagina (TvLS § 58 lg 4). Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 403 lg 1 kohaselt võib kohus poolte nõusolekul lahendada asja seda kohtuistungil arutamata. Pooled on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja hinnanud asjas kogutud tõendeid, leiab et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Töövaidluskomisjoni otsust ei ole vaidlustatud osas, millega tuvastati poolte vahel 24.03.2010 sõlmitud töölepingu ülesütlemise tühisus TLS § 88 lg 1 p 1 alusel alates 21.12.2020 ja lõpetati tööleping TLS § 107 lg 2 alusel alates 21.12.2010. Peale hageja poolt osade nõuete tagasivõtmist on kohtu menetlusse jäänud hageja nõue välja mõista kostjalt töölepingu ebaseadusliku ülesütlemise hüvitis rahuldamata osas, so. 4669 eurot (TVK mõistis TLS § 109 lg 2 alusel kostjalt hageja kasuks välja hüvitise 610,75 eurot).
6.Pooled ei vaidle asjaolu üle, et hageja oli töölepingu ülesütlemise ajal valitud töötajate esindajaks, usaldusisikuks (TUIS § 2). Töövaidluse ajal (kuni 21.11.2021) kehtinud TLS § 109 lg 2 kohaselt, kui kohus töövaidluskomisjon lõpetab töölepingu käesoleva seaduse § 107 lõikes 2 nimetatud juhul töötajaga, kes on valitud töötajate esindajaks, maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja kuue kuu keskmise töötasu ulatuses. Kohus või töövaidluskomisjon võib hüvitise suurust muuta, arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huve. Kohus, leiab, et TLS § 109 lg 1 ja 2 sätestatud hüvitist tuleb käsitleda üldjuhul väljamõistmisele kuuluva määrana, mida töövaidlusorgan või kohus võib mõjuvatel põhjustel nii suurendada kui ka vähendada. Hüvitise suuruse määramisel tuleb arvestada töötaja ettevõttes töötamise aega, eeldusliku ajaga mil töötaja on tööta, töötaja saamata jäänud tulu, töötaja vanust ja võimalusi leida tööd, mis sobib tema hariduse ja koolitusega, tööandja toimingutega lepingu lõpetamisel ning poolte huvide ja käitumisega.
7.Õigusvastane vallandamine on muidu kehtiva ja kestva töösuhte ühepoolne ebaseaduslik lõpetamine tööandja poolt, st. tööandja tegevus on igal juhul ebaseaduslik. Kohus leiab, et hüvitist, mida tööandja maksab töösuhte lõppemisel töötajale, võib nimetada edasilükatud „tasuks”, millele töötajal on õigus oma töösuhte tõttu, kuid mida talle makstakse töösuhte lõppemisel, et ta saaks kohaneda sellega kaasneva uue olukorraga (sh. ebakindlus tuleviku suhtes). Lisaks on töötajale ebaõiglase vallandamise eest makstav hüvitis mõeldud tagama töötajale tasu, mille see oleks teeninud, kui tööandja poleks töösuhet temaga õigusvastaselt lõpetanud (töötaja saamata jäänud tulu). Hageja tervislikust seisundist lähtudes, ei ole hagejal, arvestades töö spetsiifikat, väljaõpet ja palga suurust, oma erialal praktiliselt võimalik samaväärset töökohta leida, millest võib järeldada, et hageja võimalused sobiva töö leidmiseks mõistliku aja jooksul on ahenenud ja saamata jäänud tulu on märkimisväärne.
8.Silmas tuleb pidada ka töötaja huvi, mis seisneb vajaduses säilitada töösuhe ning tagada seeläbi endale kindel ja stabiilne sissetulek ning hageja pikka tööstaaži (10 aastat) kostja juures. Teisest küljest tuleb arvestada asjaoluga, et hageja keeldus talle pakutud teisest tööst. Teise töö vastuvõtmine hageja poolt isegi väiksema töötasuga, oleks aidanud säilitada töösuhte ja vähendada hageja saamata jäänud tulu. Kohus leiab eeltoodu alusel, et hüvitise suurust tuleb vähendada poole võrra ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista hüvitis kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Hageja väitel oli tema keskmine töötasu kuus 1221, 50 eurot (päevas 57,70 eurot). Kostja leiab tuginedes esitatud tõendile, et
hageja keskmiseks töötasuks oli 851, 51 eurot (päevas 54, 94 eurot). TVK esitatu hageja palgalehtedest sama perioodi (juuni -november 2020) nähtub, et hageja keskmine töötasu oli 886,25 eurot. Hageja ei ole esitanud tõendeid tema poolt väidetud töötasu suuruse tõendamiseks ja arvutuskäiku nagu ka kostja ning poolte keskmise töötasu suurused on vastuolus.
9.Töölepingu nr 2269 punkt 5.1. kohaselt töötasu koosneb põhitöötasust ja lisatasudest. 31.12.2019 töölepingu muutmise kohaselt on põhitöötasu 6,10 eurot tunnis. 2020 juulis on hagejale makstud 125,82 eurot haigushüvitist, augustis puhkusehüvitist 296,50 eurot ja lisatasu puhkusele 95 eurot, septembris puhkusehüvitist 222,38 eurot ja novembris 261,65 eurot, lisaks preemiat 100 eurot, kokku 1101,35 eurot, mis ei kuulu töötasu hulka, keskmise töötasu maksmise tingimused ja korra § 2 lg 1 ja TLS § 5 lg 1 p 5 lähtudes, kuna nende puhul ei ole tegemist tasuga, mida makstakse töö eest. Seega on töötasu kuue kuu eest hagejale makstud 5317,51 eurot, mis teeb keskmiselt 886,25 eurot kuus. Järelikult kuulub kostjalt välja mõistmisele hüvitis 2658, 75 eurot. Juhul kui kostja on TVK otsusega välja mõistetud 610,75 eurot hagejale juba tasunud, tuleb sellega otsuse täitmisel arvestada. Menetluskulud Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses (TsMS § 173 lg 1). Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse tegemist (TsMS § 174 lg 2). Kohus jätab TsMS § 163 lg 1 alusel poolte menetluskulud poolte endi kanda ning ei määra kindlaks menetluskulude rahalist suurust.
Tarmo Tina Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.