2.Tühistada Pärnu Maakohtu 16.10.2025 määrus osas, milles maakohus keeldus avaldaja avaldust menetlusse võtmast, jättis läbi vaatamata avaldaja riigi õigusabi ja menetlusabi taotlused, rahuldamata avaldaja taotluse eeltõendamismenetluse algatamiseks ja menetluskulud avaldaja kanda ning määras, et hüvitatavad menetluskulud puuduvad (resolutsiooni punktid 2-6) ja saata avaldus tagasi samale maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks.
3.Pärnu Maakohtu 16.10.2025 määrus on jõustunud osas, milles maakohus rahuldas avaldaja 25.09.2025 vastuväite (resolutsiooni punkt 1).
2-25-12973 Määruse resolutsiooni punktide 2-4 peale ei saa Riigikohtule esitada määruskaebust. Määruse resolutsiooni punkti 1 peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.W.D (avaldaja) esitas 10.08.2025 Pärnu Maakohtule avalduse G.E, U.C, Q.T (puudutatud isikud I-III) vastu kaasomandiasjas, milles palus mõista puudutatud isikutelt solidaarselt avaldaja kasuks välja rahalise hüvitise ja kasutuseelised kaasomandi osast suurema osa kasutamise eest, samuti merekonteineri soetamise eest ning edasiulatuvad viivised nendelt. Koos avaldusega esitas avaldaja ka menetlusabi ja riigi õigusabi andmise taotlused, eeltõendamismenetluse algatamise taotluse ning taotluse liita tsiviilasja menetlus tsiviilasja nr 2-23-9972 menetlusega.
2.Avalduse kohaselt on avaldaja ja puudutatud isikud hoonestatud kinnistu registriosa nr XXXXXXX kaasomanikud. Kinnistul asuvad ehitistena rehielamu, saun, ait/kuur, kuur, saun ja registreerimata ehitised kuur, lehtla, 3 puurkaevu ja elektriliin. Avaldaja sai 1⁄2 mõttelise osa omanikuks 26.10.2010 pärimisõigusetunnistuse alusel, ülejäänud mõtteline osa kuulus 04.11.2010 – 05.02.2023 puudutatud isikule I, kes kinkis selle 03.02.2023 kinkelepinguga võrdsetes mõttelistes osades puudutatud isikutele II ja III. Tulenevalt asjaolust, et hoonestatud kinnistu registriosa nr XXXXXXX aadressiga XXX-i, kaasomanike vahel puudus AÕS § 72 lg 1 kohane kokkulepe ning et puudutatud isikud I-III kasutasid kaasomandi osast suuremat pinda, muutusid puudutatud isikud I-III VÕS § 65 lg 2 alusel solidaarvõlgnikeks kaasomandi osast suurema pinna kasutamise eest väljamõistetava hüvitise osas.
3.Puudutatud isik I teostas ilma kaasomaniku nõusolekuta ja avalik-õiguslikku loata ümberehitusi ja juurdeehitusi, mille tulemusel: 1) muutis puudutatud isik I hiljemalt 01.09.2008 kohaliku omavalitsuse poolt väljastatud olemasoleva kasutusloa vastaselt kinnistul asuva rehielamu ruumide jaotust s.o. ehitas rehala arvelt välja pesuruumi ja juurdeehitusena veranda, mille tulemusel suurenes puudutatud isiku I kasutusõigus rehielamus asuvate ruumide kasuliku pinna näol ca 30 m2 võrra. Alates 01.09.2008 on nimetatud pind puudutatud isikute I ja II kasutuses ja valduses; 2) hiljemalt 01.09.2006 ehitas puudutatud isik I kohaliku omavalitsuse poolt väljastatud kirjaliku nõusoleku vastaselt ja kinnistu teise kaasomaniku (avaldaja õiguseelase) poolt antud nõusolekut eirates 1 korruselise sauna ehitusaluse pindalaga 48 m2 asemel suurema ehitise, mis on ca 95 m2 ehitusaluse pindalaga ja mansardkorrusega saunamaja ning lõpetas hiljemalt 01.09.2012 ruumide siseviimistluse, mille tulemusel suurenes puudutatud isiku I kasutusõigus sauna mansardkorrusel asuva ruumi kasuliku pinna näol ca 40 m2 võrra. Nimetatud pind on puudutatud isiku III kasutuses ja valduses. Avaldajal on kaasomandist suurema pinna kasutamise eest tasu välja mõistmise nõue puudutatud isikute vastu kogu perioodi jooksul AÕS § 71 lg 2, § 72 lg 2 ning VÕS § 1037 lg 1 alusel.
4.Tulenevalt asjaolust, et puudutatud isikud I-III kui solidaarvõlgnikud kasutasid Kusti kinnistul asuva rehielamu rehala arvelt välja ehitatud pesuruumi ja rehielamule tehtud juurdeehituse tulemusel tekkinud kasulikku pinda ja saunale juurde ehitatud ja sauna 2
2-25-12973 mansardkorruse väljaehitamise tulemusel tekkinud kasulikku pinda, enda ja oma lähedaste vajadusteks ja majutamiseks, nõuab avaldaja puudutatud isikutelt I-III kaasomandi osast suurema pinna s.o. 70 m2 kasutamise eest üüri, mis vastab piirkonnas väljakujunenud üürihinnale. Lisaks taotleb avaldaja alates nõude esitamisest see on 10.08.2025 kuni kohustuse täitmiseni VÕS §-s 94 ja § 113 lg-s 1 sätestatud viivist summas mitte rohkem kui 1784,89 eurot aastas. Eeltoodust lähtuvalt on minimaalse nõude suuruseks 24096,04 eurot.
5.Puudutatud isik I kaasomanikuna ajavahemikul 14.05.2021 - 05.02.2023 ning puudutatud isikud II ja III kui kaasomanikud, kasutasid ajavahemikul 06.02.2023 - 13.05.2024 hoonestatud kinnistul registriosa nr XXXXXXX aadressiga XXX-i, pindalaga 21 648 m2, asuvaid ehitisi nagu kuur ja saun isiklike asjade hoiustamiseks ja rehielamu rehalat nii isiklike asjade kui jalgrataste rendiks vajalike jalgrataste hoiustamiseks ning jalgratta rendiks kokku 1096 päeva jooksul, mistõttu ei saanud avaldaja mitteeluruume kasutada isiklike asjade hoiustamiseks ning avaldaja oli sunnitud rentima merekonteineri YYY korteriomandis asunud avaldaja õiguseellaste s.o. avaldaja vanaema ja ema ning avaldajale kuulunud isiklike asjade hoiustamiseks. Puudutatud isikutel on tekkinud VÕS § 65 lg 2 kohaselt solidaarkohustus avaldaja ees ning avaldaja nõuda saadud kasutuseelise kui kasu TsÜS § 62 lg 1 mõttes AÕS § 85 lg 1 ja VÕS § 1037 lg 1 järgi hüvitamist puudutatud isikutelt I-III. Lisaks taotleb avaldaja alates nõude esitamisest see on alates 10.08.2025 kuni kohustuse täitmiseni VÕS §-s 94 ja § 113 lg-s 1 sätestatud viivise väljamõistmist puudutatud isikutelt I-IIII kui solidaarvõlgnikelt summas 509,73 eurot aastas. Eeltoodust lähtuvalt on minimaalse nüude suuruseks 6881,33 eurot. Maakohtu määrus ja põhjendused
6.Pärnu Maakohus tegi 16.10.2025 määruse, milega rahuldas W.D 25.09.2025 vastuväite (resolutsiooni punkt 1); keeldus W.D avaldust G.E, U.C, Q.T vastu kaasomandiasjas menetlusse võtmisest (resolutsiooni punkt 2); jättis läbi vaatamata avaldaja riigi õigusabi taotluse ja menetlusabi taotlused (resolutsiooni punktid 3 ja 4); jättis rahuldamata avaldaja taotluse eeltõendamismenetluse algatamiseks (resolutsiooni punkt 5) ning menetluskulud avaldaja kanda ja määras, et hüvitatavad menetluskulud puuduvad (resolutsiooni punkt 6).
7.Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt tugines kohus TsMS § 3401 lg-le 1, § 477 lg-le 1 ja 372 lg 2 p 2. TsMS § 3401 lg 1 kohaselt, kui menetlusosalise esitatud avaldus, taotlus, vastuväide või kaebus ei vasta vorminõuetele või on esitatud muude puudustega, mida saab kõrvaldada, muu hulgas kui tasumata on riigilõiv, määrab kohus tähtaja puuduse kõrvaldamiseks ja jätab menetlusdokumendi seniks käiguta. TsMS § 477 lg 1 järgi hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 372 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagi menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.
8.W.D avaldus kaasomanikelt kaasomandi suurust ületava kasuliku pinna eest hüvitise väljamõistmiseks üüri näol ja kasutuseelise väljamõistmiseks kokkuhoitud üüri eest isiklike asjade hoiustamisel on kohtu hinnangul puudustega, mis on sedavõrd ulatuslikud, et nende kõrvaldamiseks tähtaja määramine ei ole põhjendatud. W.D nõude kujunemine ei ole jälgitav. Merekonteineri seos kaasomandi kasutamisega pole asjaolude pinnalt arusaadav.
9.Kohus selgitas, et kaasomanike kaasvalduse ja kaasomandisse kuuluva asja kasutamisõiguse rikkumise korral on kaasomanikel, kelle õigusi rikuti, võimalik esitada 3
2-25-12973 rikkuja vastu hüvitisnõue kolmel alternatiivsel õiguslikul alusel: 1) kahju hüvitamise nõue VÕS § 115 alusel, kus kahju on kaotatud kasutuseelised; 2) kasu hüvitamise nõue AÕS § 71 lg 2 alusel; 3) alusetust rikastumisest tulenev nõue VÕS §-de 1037-1039 alusel, mille ese võib mh olla alusetult saadud kasutuseelised (RKTKo, 24.03.2016, 3-2-1-175-15, p 12). Kaasomanikule kuulub AÕS § 71 lg 2 järgi tema osale vastav osa ühise asja kasust, kui kaasomanike kokkuleppega ei nähta ette teisiti. Riigikohus on selgitanud, et AÕS § 71 lg 2 on nõudenorm, mille alusel saab üks kaasomanik nõuda teiselt kaasomanikult tema osale vastava vilja väljaandmist. AÕS § 71 lg 2 alusel on kaasomanikul mh õigus esitada teise kaasomaniku vastu, kes kasutab kaasomandi mõttelisest osast suuremat reaalosa, nõue kasutuseeliste hüvitamiseks. Kasutuseelis on ka see, kui kaasomanik kasutab kaasomanike kokkuleppe alusel kaasomandi mõttelisest osast suuremat kasulikku pinda (RKTKo, 20.12.2010, 3-2-1137-10, p-d 11 ja 12). AÕS § 70 lg 3 kohaselt on kaasomand kahele või enamale isikule üheagselt mõttelistes osades ühises asjas kuuluv omand. Asja mõtteline osa on tegelikkuses piiritlemata ja selle suurust väljendatakse murdosana asjast (TsÜS § 56). Riigikohus on selgitanud, et kaasomanikule kuulub kindlaksmääratud osa ühisest omandist, mitte aga osa ühisest asjast ning et kaasomand on ühine õigus kogu asjale (RKTKo, 08.02.2006, 3-2-1-12105, p 26; RKTKo, 14.10.1998, 3-2-1-97-98; RKTKo, 17.10.1996, 3-2-1-113-96).
10.AÕS § 71 lg 3 järgi on kaasomanikul teiste kaasomanike suhtes oma osale ühises asjas omaniku õigused, arvestades teiste kaasomanike õigusi. AÕS § 72 lg 3 järgi on kaasomanikul õigus ühist asja kasutada niivõrd, kui see ei takista teiste kaasomanike kaaskasutust. AÕS § 72 lg 5 järgi on kaasomanikul õigus nõuda teistelt kaasomanikelt, et kaasomandis olevat asja vallataks ja kasutataks kõigi kaasomanike huvides. Kaasomanikud peavad üksteise suhtes käituma lähtuvalt hea usu põhimõttest, eelkõige hoiduma teiste kaasomanike õiguste kahjustamisest. Ainuüksi asjaolu, et üks kaasomanik võtab kasutuskorra kokkuleppe puudumisel kaasomandis oleva asja kas osaliselt või tervikuna enda valdusse ja kasutusse, sh kasutab oma kaasomandi mõttelisest osast suuremat asja osa, ei anna teistele kaasomanikele alust nõuda kasutuseelise hüvitamist AÕS § 71 lg 2 alusel. Kaasomanikud saavad kasutuskorra kokkuleppe puudumisel nõuda kaasomandis oleva kinnisasja või selle osa enda ainukasutusse võtnud kaasomanikult asja sellise kasutamisega saadavate kasutuseeliste hüvitamist juhul, kui ta rikub sellega teiste kaasomanike õigusi, eelkõige takistab teistel kaasomanikel kaasomandis oleva asja kaaskasutust. Asjaolul, et üks kaasomanik kasutab ühist asja temale kuuluvast mõttelisest osast suuremas ulatuses, on AÕS § 71 lg 2 esimese lause alusel esitatud kasutuseeliste nõude lahendamisel tähendus eelkõige olukorras, kus kaasomanikud on sõlminud kasutuskorra kokkuleppe või kui AÕS § 72 lg 5 alusel nõutakse kohtu kaudu tahteavaldusi sellise kokkuleppe sõlmimiseks. W.D-l tuleks kasutuseelise hüvitamise nõude esitamise korral selle alusena välja tuua asjaolud, millest nähtuks, et kaasomanikud on ühist asja kasutades rikkunud tema õigusi, eelkõige, et nad on takistanud W.D-l kaasomandis oleva asja kaaskasutust.
11.Kohus leidis, et avalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda ka põhjusel, et see ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks ega eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, ning avaldusega ei ole avaldaja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Avaldus ei ole esitatud avaldaja seadusega kaitstud õiguse kaitseks. Avaldaja nõue eeltõendamismenetluse algatamiseks on põhjendamatu, kuivõrd avaldajal on võimalik esitada taotlus tõendite kogumiseks käimasolevas menetluses.
12.Kuna kohus keeldus menetlusse võtmast avaldust ning taotlust eeltõendamismenetluse algatamiseks, jättis kohus läbi vaatamata avaldaja taotlused riigi õigusabi ning menetlusabi määramiseks, kuivõrd avalduse menetlusse võtmisest tuleks keelduda ka juhul, kui avaldaja oleks riigilõivu tasunud. Avaldajale on määratud advokaadist esindaja poolte vahel 4
2-25-12973 käimasolevas menetluses. Menetlusökonoomia põhimõtetega on teravas vastuolus, kui kohus peab sama kaasomandi eseme suhtes peetavate vaidluste osas korduvalt lahendama avaldaja samasisulisi taotlusi erinevates menetlustes. Avalduse asjaoludest ei nähtu, miks ei pea avaldaja õiguspäraseks tema taotluste lahendamist juba kohtu menetluses olevates tsiviilasjades (korduvad riigiõigusabi taotlused), samuti, miks ei ole võimalik kohtule käesolevas menetluses esitatud taotlusi esitada avaldaja poolt juba käimasolevas menetluses, eriti võttes arvesse, et avaldaja taotleb menetluste liitmist. Juhindudes TsMS § 168 lg 1 analoogiast, jättis kohus menetluskulud avaldaja kanda. Määruskaebus ja menetluse edasine käik
13.Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse, teha uus lahend, millega võtta menetlusse avaldaja 10.08.2025 avaldus kaasomandi asjas kaasomanikelt kasutuseelise ja hüvitise väljamõistmise nõudes; rahuldada avaldaja taotlus tsiviilasja nr 2-25-12973 liitmiseks tsiviilasjaga nr 2-23-9972; rahuldada määruskaebuse esitaja 10.08.2025 menetlusabi taotlus ja riigi õigusabi taotlus; alternatiivselt jätta avaldaja 10.08.2025 riigi õigusabi taotlus läbi vaatamata, kuna avaldaja riigi õigusabi taotlus on Pärnu Maakohtu 03.08.2023 kohtumääruse tsiviilasjas nr 2-23-9972 resolutsiooni punktidega 1 ja 2 rahuldatud, andes avaldajale riigi õigusabi isiku esindamiseks tsiviilasja nr 2-23-9972 kohtueelses menetluses ja kohtus kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulud; kohustada Advokatuuri poolt määratud advokaadil esitama kohtule nõuetekohane avaldus või hagi; saata asi esimese astme kohtule menetluse jätkamiseks või alternatiivselt uueks läbivaatamiseks; avalikustada lahend asendades määruskaebuse esitaja nime initsiaalide või tähemärkidega, jättes avalikustama määruskaebuse esitaja isikukoodi ja vara andmed.
14.Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on maakohus põhjendamatult keeldunud avaldaja avalduse menetlusse võtmisest ning jätnud avaldaja menetlusabi ja riigi õigusabi taotluse läbi vaatamata. Kohtulahendi põhjendused on omavahel vastuolus osas, milles kohus esmalt leiab, et avaldaja avaldus on esitatud puudustega ja teisalt, et avaldaja avaldus ei ole esitatud avaldaja seadusega kaitstud õiguste ja huvi kaitseks. Kohus on ennatlikult keeldunud avaldaja avalduse menetlusse võtmisest.
15.Avaldajal kui kaasomanikul on õigus esitada kaasomanike vastu VÕS §-st 115 tulenev nõue, kuna kaasomanikud on rikkunud avaldaja õigusi ning kaasomanike kasutusega s.o. rehielamu, sauna, kuuri kasutamisega oma isiklike asjade hoiustamiseks piirati avaldaja kasutusõigust avaldaja asjade hoiustamiseks. Seetõttu tuli avaldajal võtta kasutusse merekonteiner asjade hoiustamiseks ning sellega seoses on kaasomanikud tekitanud avaldajale kahju, mis seisneb merekonteineri igakuises üüritasus koos konteineri väljaostmise hinnaga. Lisaks eeltoodule on avaldajal kui kaasomanikul õigus esitada kaasomanike vastu alusetust rikastumisest tulenev nõue VÕS § 1037-1039 alusel, mille esemeks saab olla alusetult saadud kasutuseelis s.o. Kusti kinnistu rehielamu ja sauna kaasomandi osa ületavatava pinna kasutamise eest kokkuhoitud üüri näol. Kohtule ei saanud jääda arusaamatuks, et mõlemad nõuded olid esitatud AÕS § 71 lg-st 2 ja § 72 lg-st 3 tulenevalt avaldaja kui Kusti kinnistu kaasomaniku poolt. Arvestades, et avaldaja avalduses on puudused, mida avaldaja oleks riigi õigusabi osutava advokaadi vahendusel saanud kõrvaldada, pidi kohus puudustega avalduse TsMS § 3401 lõike 1 alusel jätma käiguta. Kohus ei jätnud avaldust käiguta, rikkudes menetlusõiguse norme.
16.Kuna avaldajal puuduvad tõendid, mis kinnitaksid kaasomanike kasutust Kusti kinnistul rehielamu ja sauna tegelike kasulike pindade osas, kuna ehitistele ei ole juurde ehitamiseks väljastatud KOV-i poolt ehitus- ega kasutuslube, ja tõendid, mis kinnitaksid Kusti kinnistu 5
2-25-12973 rehielamu rehalas, saunas ja kuuris asuvate asjade olemasolu, mis takistasid ja välistasid avaldajate isiklike asjade paigutamise ruumidesse, mistõttu oli avaldaja sunnitud oma isiklike asjade hoiustamiseks hankima merekonteineri, puudus kohtul õigus keelduda eeltõendaminemetluse algatamisest.
17.Tsiviilasjas nr 2-25-12973 ei ole avaldajale määratud advokaati. Tsiviilasjas nr 2-23-9972 on riigi õigusabi osutav osutav advokaat keeldunud avaldaja nõude esitamisest põhjusel, et Pärnu Maakohtu 03.08.2023 kohtumääruse tsiviilasjas nr 2-23-9972 resolutsiooni p-dega 1 ja 2 antud riigi õigusabi ei kata riigi õigusabi kulusid muudeks kui kaasomandi kasutuskorra ja kaasomandi lõpetamisega seotud nõuete. Seega ei ole tsiviilasjas nr 2-23-9972 võimalik esitada nõudeid kaasomanike vastu kasutuseelise ja kahju hüvitamise nõuetes. Eeltoodust lähtuvalt ei saa kohus keelduda tsiviilasjas nr 2-25-12973 avaldaja 10.08.2025 riigi õigusabi taotluse rahuldamisest viitega asjaolule, et taotlus on rahuldatud tsiviilasja nr 2-23-9972 raames 03.08.2023 kohtumäärusega. Kui tegemist on puudusega taotluses, pidi kohus riigi õigusabi taotluse TsMS § 3401 lg 1 alusel jätma käiguta ning määrama tähtaja puuduse kõrvaldamiseks, mitte jätma taotlust läbi vaatamata. Avaldajale jääb arusaamatuks, mille alusel ja mis põhjusel jäeti avaldaja menetlusabi taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks läbi vaatamata. Kohtumääruses puuduvad vastavasisulised põhjused. Tegemist on menetlusõiguse rikkumisega.
18.Pärnu Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
19.Avaldaja esitas ringkonnakohtule 08.03.2026 menetluse kiirendamise taotluse.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
20.Ringkonnakohus, tutvunud avaldaja esitatud menetluse kiirendamise taotluse ning tsiviilasja materjaliga, leiab, et kohtumenetluse kiirendamise taotlus tuleb jätta rahuldamata. TsMS § 3331 lg 1 kohaselt võib kohtumenetluse pool kohtult taotleda kohtumenetluse kiiremaks lõpuleviimiseks sobiva abinõu, kui tsiviilasi on olnud kohtu menetluses vähemalt üheksa kuud ja kohus ei tee mõjuva põhjuseta vajalikku menetlustoimingut, et tagada kohtumenetluse läbiviimine mõistliku aja jooksul. Ringkonnakohtusse saabus tsiviilasi 24.11.2025 ning on käesolevaks hetkeks olnud menetluses vähem kui viis kalendrikuud. Eeltoodust tulenevalt ei ole TsMS § 333 1 lg-s 1 sätestatud kohtumenetluse kiirendamise eeldused täidetud. Ringkonnakohus märgib, et vastas 11.12.2025 avaldaja 05.12.2025 päringule määruskaebuse läbivaatamise aja kohta, et lahendab selle hiljemalt 2026 aasta kevadel (eeldatavalt lähima 5 kuu jooksul).
21.Ringkonnakohus kontrollib esimese astme kohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust TsMS § 651 lg 1 järgi koosmõjus TsMS §-ga 659 üksnes määruskaebusega vaidlustatud osas. Määruskaebuse sisust nähtuvalt on kaebaja maakohtu määruse vaidlustanud selle resolutsiooni punktide 2-6 osas. Seega kontrollib ringkonnakohus maakohtu määruse seaduslikkust üksnes sellega seonduvas. Ülejäänud osas on vaidlustatud määrus TsMS § 463 lg 2 kaudu kohalduva § 456 lg 4 teise lause alusel edasi kaebamata jõustunud.
22.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab tuginedes TsMS § 657 lg 1 p-le 3, §-le 659 ja § 667 lg-le 2, et esitatud määruskaebus on põhjendatud ning Pärnu Maakohtu määrus tuleb selle vaidlustatud osas menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu tühistada ning avaldus saata menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi maakohtule, kuna
6
2-25-12973 ringkonnakohus ei saa asja ise lahendada. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
23.Vaidlustatud määrusest nähtuvalt keeldus maakohus hageja nõude menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel. Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse esitajaga selles, et maakohus on avalduse menetlusse võtmisest keeldunud ennatlikult.
24.TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Viidatud sätte järgi võib jätta hagi menetlusse võtmata, kui sellise hagi esitamine on õiguslikult võimatu, ning et selle sätte kohaldamisel ei saa hinnata tõendeid (RKTKm, 02.05.2012, 3-2-1-31-12, p 13 ja RKTKm, 09.10.2013, 3-2-1-95-13, p 12). Seega tuli maakohtul hinnata, kas avalduses esitatud asjaolude tõesuse korral on õigusnormide alusel võimalik avaldust rahuldada (RKTKm, 12.12.2025, 3-2-1-149-15, p10). Maakohtul oli sealjuures kõrgendatud põhjendamis- ja kaalumiskohustus (RKTKm, 11.02.2015, 3-2-1-15114, p 13).
25.Lisaks tuli maakohtul lähtuda sellest, et hagiavalduse menetlusse võtmise otsustamisel tuleb kohtul kontrollida, kas esitatud avaldus vastab nõuetele. Kui avaldus ei vasta vorminõuetele või on esitatud muude kõrvaldatavate puudustega, peab maakohus kooskõlas TsMS § 3401 lg-ga 1 määrama tähtaja puuduse kõrvaldamiseks, jättes avalduse seniks käiguta. Puudus, mille kõrvaldamiseks TsMS § 3401 lg 1 alusel tähtaeg antakse, peab olema selline, mis takistab hagiavalduse menetlemist. Tegemist peab olema puudusega, mis annaks TsMS § 371 lg 1 (p-de 9-12) või lg 2 järgi aluse hagi menetlusse võtmisest keelduda, kuid mida on võimalik kõrvaldada (RKTKm, 21.12.2016, 3-2-1-120-16, p 11). Kui ei ole esitatud piisavalt andmeid, et nõuet kvalifitseerida, saab kohus vajadusel TsMS § 3401 lg 1 järgi anda kohtusse pöördunud isikule tähtaja avalduse või nõude täpsustamiseks (RKTKm, 02.10.2013, 3-2-1-9013, p 12). Juhul kui ka peale asjakohaste selgituste andmist ja hagejale tähtaja määramist ei ole hageja puudusi kõrvaldanud, saab kohus otsustada hagi menetlusse võtmisest keeldumise üle. Kui hageja ei esita nõudeid ja asjaolusid kohtu määratud tähtajaks, võib kohus jätta hagi TsMS § 3401 lg 2 ja § 371 lg 2 p 2 järgi menetlusse võtmata (RKTKm, 07.10.2020, 2-1916249 , p 16).
26.Vaidlustatud määrusest nähtuvalt asus maakohus hüvitise nõudega seoses seisukohale, et avaldaja nõude kujunemine ei ole jälgitav ja merekonteineri seoses kaasomandi kasutamisega ei ole asjaolude pinnalt arusaadav. Kasutuseeliste hüvitamise nõudega seoses tõi maakohus esile, et avaldajal tuleks selle alusena välja tuua asjaolud, millest nähtuks, et kaasomanikud on ühist asja kasutades tema õigusi rikkunud, eelkõige kaasomandis oleva asja kaaskasutust takistanud. Kuigi maakohus on iseenesest õigesti selgitanud kõrgema kohtu seisukohti seonduvalt avaldaja poolt esitatud nõuetega, on maakohus eksinud avaldusel esinenud puudustele hinnangu andmisel. Erinevalt maakohtust on ringkonnakohtu hinnangul avaldaja mõlema nõude osas tegemist kõrvaldatavate puudustega esitatud avaldusega, millet tulenevalt olnuks seaduse ja kohtupraktikas avaldatud seisukohtadega kooskõlas esmalt avalduse käiguta jätmine ning avaldajale sellel esinenud puuduste kõrvaldamiseks tähtaja määramine TsMS § 3401 lg 1 järgi. Maakohus seda teinud ei ole, mistõttu on määruskaebuse esitaja etteheited maakohtule seonduvalt menetlusõiguse normide olulise rikkumisega põhjendatud.
27.Maakohtu kirjeldatud eksimuste tõttu tuleb määruskaebus rahuldada osas, milles avaldaja taotleb asja saatmist esimese astme kohtule ja määruse tühistamist selle vaidlustatud osas. Kolleegium saadab avalduse tagasi maakohtule selle menetlusse võtmise otsustamiseks, kuna 7
2-25-12973 ringkonnakohtul puudub avalduse menetlusse võtmise pädevus. TsMS §-st 12 tulenevalt vaatab ringkonnakohus läbi tema tööpiirkonnas asuvate maakohtute lahendeid tsiviilasjades nende lahendite peale esitatud apellatsioon- ja määruskaebuste aluse ning lahendab ka muid seadusega tema pädevusse antud asju.
28.Eeltoodust tulenevalt jääb määruskaebus rahuldamata kõigi selles esitatud muude taotluste osas. Ringkonnakohus selgitab, et ei saa esimesena lahendada avaldaja esitatud menetlusabi ja riigi õigusabi taotlusi, kuna seadusest tulenevalt tuleb selleks hinnata avalduse perspektiivikust (TsMS § 181 lg 1 p 2 ja RÕS § 7 lg 1 p-d 2 ja 5), mida peab menetlusliku seisu arvestades hindama see kohus, kes otsustab avalduse menetlusse võtmise üle (maakohus). Ka ei saa ringkonnakohus kohustada Advokatuuri poolt määratud advokaati esitama maakohtule nõuetekohast avaldust või hagi, kuna riigi õigusabi andmise taotluse peab sisuliselt lahendama esimesena maakohus. Samuti tuleb tsiviilasjade liitmise taotlus lahendada maakohtu poolt, mis on võimalik vaid eeldusel, et avaldaja avaldus on eelnevalt võetud menetlusse.
29.Võttes arvesse, et avaldus (koos selles sisalduvate taotlustega) saadetakse tagasi maakohtule, ei vasta kolleegium menetlusökonoomilistel põhjustel muudele määruskaebuse väidetele.
30.Kuna tegemist ei ole menetlust lõpetava määrusega, ei avalikusta kohus määrust arvutivõrgus. Menetluskulude jaotus ja edasikaebeõigus
31.TsMS § 173 lg 3 teisest lausest tulenevalt jääb menetluskulude jaotus maakohtu otsustada.
32.Tulenevalt TsMS § 696 lg-st 1 ja § 372 lg-st 5 ei saa määruskaebust esitada ringkonnakohtu määrusele, millega maakohtu määrus hagi menetlusse võtmisest keeldumise kohta tühistati. Seega ei ole määrus kaevatav selle resolutsiooni punktide 2-4 osas. Määrus on edasikaevatav selle resolutsiooni punkt 1 osas tulenevalt TsMS § 3331 lg-st 4.