Boriss Polovnikovi hagi BTA apdrošinašanas akciju sabiedriba Eesti filiaali kaudu vastu 719,01 euro saamiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
719,01 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 30.08.2011 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
BTA apdrošinašanas akciju sabiedriba Eesti filiaali kaudu apellatsioonkaebus
Menetluse liik
Kirjalik menetlus Hageja Boriss Polovnikov (isikukood xxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxx xxx xxx-xx, xxxxxxxx); Kostja BTA apdrošinašanas akciju sabiedriba Eesti filiaali kaudu (registrikood 11223507, asukoht Järvevana tee 9, Tallinn), esindaja Andrus Reidi.
Menetlusosalised ja nende esindajad
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 30.08.2011 otsus Boriss Polovnikovi hagis BTA apdrošinašanas akciju sabiedriba Eesti filiaali kaudu vastu 719,01 euro väljamõistmiseks muutmata.
2.Tühistada maakohtu otsus menetluskulude kindlaksmääramise osas. Teha tühistatud osas uus otsus ja jätta menetluskulud BTA apdrošinašanas akciju sabiedriba Eesti filiaali kanda.
3.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist.
Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlusega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui taotlust ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja hageja nõue
1.10.09.2010 esitas Boriss Polovnikov (kaebaja või hageja) Kindlustuse vaidluskomisjonile kaebuse. BTA Kindlustus (vastustaja või kostja) tegi 13.05.2010 toimunud liiklusõnnetusest tuleneva kindlustusjuhtumi puhul väära otsuse, millest lähtuvalt taotles kaebaja vastustajalt 90 000 krooni väljamõistmist ja sõiduki Mitsubishi Outlander reg.nr 273 MEN jätmist omanikule või 145 000 krooni vastustajalt väljamõistmist ja vastustaja poolt sõiduki Mitsubishi Outlander reg.nr 273 MEN mahakandmist.
2.26.10.2010 Kindlustuse vaidluskomisjoni otsusega rahuldati kaebus osaliselt ning mõisteti vastustajalt kaebaja kasuks liikluskahju hüvitis summas 11 250 krooni. Kindlustushüvitise õigeks suuruseks oli 67 500 krooni, ent alusetult oli jäetud välja mõistmata käibemaksu osa 11 250 krooni.
3.04.11.2010 esitas vastustaja Harju Maakohtule taotluse kindlustuse vaidluskomisjonile esitatud avalduse läbivaatamiseks hagimenetluse korras. Kaebaja ei ole Kindlustuse vaidluskomisjoni 26.10.2010 otsust vaidlustanud. LKindlS § 58 lg 5 teise ja kolmanda lause kohaselt komisjoni otsuse osalisel vaidlustamisel jõustub otsus ülejäänud osas. Kohus on asja lahendamisel seotud komisjoni otsusega selle vaidlustamata osas. Seega on hagimenetluses nõue summas 11 250 krooni ehk 719,01 eurot.
4.Hageja palub mõista kostjalt välja 11 250 krooni ehk 719,01 eurot, mis on osa kindlustushüvitisest, mille kostja jättis 67 500 kroonist välja maksmata. 13.05.2010 toimus aadressil Kopli tn 79 Tallinn, liiklusõnnetus, milles sai kahjustada hagejale kuuluv sõiduauto Mitsubishi Outlander reg.nr 273 MEN. 17.05.2010 teatas hageja liiklusõnnetusest liiklusõnnetuse põhjustanud isiku tsiviilvastutuse kindlustusandjale ehk kostjale, kellele on edastatud täitetud vorm „Teade liiklusõnnetusest“ ning hagejapoolne seletus. Samuti on hageja esitanud 12.07.2010 koostatud avalduse liiklusõnnetuse tulemusena tekkinud kahju hüvitamiseks. 23.07.2010 laekus hageja arveldusarvele 56 250 krooni. Hageja on nimetatud summa kostjale tagastanud 12.08.2010. Kostja vastuväited
5.Kostja hagi ei tunnistanud.
6.Kostja ei nõustunud vaidluskomisjoni otsuse põhjendustega. Vaidluskomisjon on alusetult jätnud kohaldamata õigusnormi, mida antud juhul oleks tulnud kohaldada. Ka ei ole vaidluskomisjon oma otsuses põhjendanud, miks jäeti kohaldamata LKindlS § 35 lg 5 ja kohaldati VÕS üldsätteid. LKindlS § 35 lg 5 kohaselt vähendatakse taastamise teenuse hinna hüvitamisel väljamakstavat summat ettevõtja suhtes kohaldatavate maksude osas. Mõiste „ettevõtjale kohaldatavad maksud“ legaaldefinitsiooni LKindlS ei anna, samuti ei ole nimetatud mõistet sätestatud MKS-s ning maksuseadustes. LKindlS § 35 lg 5 eesmärk on vältida hüvitise saaja alusetut rikastumist maksukulude säästmise läbi. Seega tuleb LKindlS § 35 lg 5 kohaldamisel arvestada väljamakstavast hüvitisest maha maksud osas, mis hüvitise saajal jääks maksmata või mis tagastatakse, arvatakse maha või hüvitatakse muul viisil hüvitise saajale. Kostjale teadaolevalt ei ole hageja füüsilisest isikust ettevõtja ega käibemaksukohustuslane. Seega on ta tarbija, kes maksab asjade ostmisel ja teenuse tellimisel kõik summad käibemaksuga ning tal puudub võimalus soetamiselt
sisendkäibemaksu maha arvata. Hüvitise maksmisel peab seega arvestama, et juhul kui hageja oleks teenuse tellinud remondiettevõtjalt, oleks teenuse hinnale lisandunud käibemaks. Kuivõrd hageja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et ta oleks remonditeenuse tellinud käibemaksukohustuslaseks olevalt ettevõtjalt, on teenuse hinna vähendamine käibemaksu võrra põhjendatud, sest selles osas on hüvitise saaja kulusid säästnud. Seega puudub kindlustusandjal kohustus ka seda hüvitada. Maakohtu otsus
7.30.08.2011 otsusega Harju Maakohus rahuldas hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 719,01 eurot ja jättis menetluskulud poolte endi kanda.
8.13.05.2010 toimus aadressil Kopli tn 79 Tallinn, liiklusõnnetus, milles sai kahjustada hagejale kuuluv sõiduauto Mitsubishi Outlander reg.nr 273 MEN. Kostja hüvitas hagejale erimeelsuste tõttu kahju rahas ja tuvastas kahju suuruse 67 500 krooni, kuid faktilise hüvitamise hetkel (väljamaksmisel) vähendas väljamakstavat summat hüvitamise ajal kehtinud käibemaksu võrra ja maksis hagejale (23.07.2010 laekus hageja arveldusarvele) tegelikult 56 250 krooni. Nende asjaolude üle vaidlus puudus ja seega ei pea kohus andma täiendavat hinnangut õnnetusjuhtumi asjaoludele ning vastavatele tõenditele. Vaidluskomisjoni otsus on jõustunud osas, millega on tuvastatud, et kahju ulatus on 67 500 krooni. Seega ei pea kohus andma hinnangut ka kahju ulatust kinnitavatele tõenditele, välja arvatud osas, mis puudutab kahju hüvitise vähendamist. Vaidlus puudub ka selles, et kostja vähendas faktiliselt makstavat hüvitist käibemaksu võrra, mis on 11 250 krooni. Lisaks ei ole vaidlust selles, et hageja on tarbija ja et kostja otsustas hüvitada hagejale kindlustushüvitise rahas.
9.Liikluskindlustus kui vastutuskindlustus on VÕS 24. peatüki 3. jao 2. jaotise järgi üks kahjukindlustuse alaliik. Viidatud 24. peatüki sätete kohaselt hüvitatakse vastutuskindlustuse puhul tekkinud kahju (VÕS § 476 lg 1, § 510, § 520, § 521). LKindlS § 7 lg 1 järgi on kindlustusandja kohustus hüvitada tekitatud liikluskahju. VÕS § 127 lg 1 järgi on kahju hüvitamise eesmärgiks kannatanu asetada võimalikult lähedale olukorrale, milleks ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Seega ei tohi VÕS § 127 lg 1 mõtte kohaselt kannatanu kahju hüvitise kaudu rikastuda ning teisipidi tuleb kahju eelne olukord võimalikult lähedaselt ennistada. VÕS § 132 lg 3 järgi hõlmab asja kahjustamise korral hüvitis mõistlikud parandamise kulud. Seega on VÕS kahju ulatust reguleerivad sätted kohaldatavad ka liikluskindlustuses ja on samane LKindlS § 35 lg 1 lg 1 sätestatuga (remondikulude ja muude kulude hüvitamine).
10.LKindlS § 35 lg 5 viimase lause kohaselt vähendatakse taastamise teenuse hinna hüvitamisel väljamakstavat summat ettevõtja suhtes kohaldatavate maksude osas. Seega on iseenesest õige kostja väide, et taastamise teenuse hinna hüvitamisel vähendatakse seda hinda nn maksude võrra (antud juhul käibemaksu võrra), kuid ekslik on hageja väide, et selline hinna vähendamine rahalise hüvitamise korral tarbijale toimub sarnaselt ettevõtjaga. Vaid ettevõtja, kes on käibemaksukohustuslane, saab selle maksu maha arvata käibest, mistõttu ettevõtjale LKindlS § 35 lg 5 kohaselt hüvitise maksmine ja selle vähendamine viidatud lõike viimase lause kohaselt tagab ettevõtjale õiglase kahju hüvitamise ja väldib tema alusetu rikastumise käibemaksu võrra. Tarbija, kes pole ettevõtja ehk käibemaksukohustuslane, st tal ei ole ettevõtlust ega käivet, ei saa olematult käibelt maha arvestada/käibele arvestada juurde käibemaksu. Seega oleks LKindlS § 35 lg 5 viimasest lausest tulenev tõlgendus, kus tarbijale hüvitatava teenuse hinnast tuleks maha arvata ettevõtte maks, antud juhul käibemaksu summa, vastuolus LKindlS § 7 lg 1 tuleneva kindlustusandja kohustusega hüvitada tekitatud liikluskahju ning VÕS § 127 lg 1 tuleneva kahju hüvitamise eesmärgiga ennistada kahju eelne olukord ning VÕS § 132 lg 3 sätestatud asja kahju ulatuse regulatsiooniga, sest kostja viidatud viisil arvestatud ja
vähendatud kahju hüvitis ei kataks kahju ulatust (st ei ennista kahjueelset olukorda). Seega ei nõustunud kohus kostja väitega, et hageja pole tõendanud, et ta oleks remonditeenuse tellinud käibemaksukohustuslaseks olevalt ettevõtjalt ja mille tõttu oleks kostjal justkui õigus hüvitada kahju käibemaksu võrra vähemas ulatuses. Eeltoodu alusel on kostja alusetult keeldunud hagejale hüvitamast osaliselt kahju ja on seega oma LKindlS § 7 tulenevat kahju hüvitamise kohustust osaliselt rikkunud VÕS § 100 tähenduses, kuna jättis oma kohustuse osaliselt täitmata summas 11 250 krooni (täitis osaliselt 56 250 krooni 67 500 kroonisest kahjust). Nii on hagejal kui kannatanul õigus nõuda kostjapoolse kahju hüvitamise kohustuse osalise rikkumise tõttu kostjalt täitmata osas VÕS § 76 lg 1, § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1 ja LKindlS § 7 lg 1, 44 lg 2 ja § 35 lg 5 alusel kohustuse täitmist. Antud juhul on hagejal õigus nõuda kostjalt 11 250 krooni ehk 719,01 eurot, mille maksmisest kostja keeldus. Eeltoodu alusel kuulub hagi rahuldamisele ja kostjalt tuleb hageja kasuks mõista 719,01 eurot välja.
11.TsMS § 162 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd hagi kuulus rahuldamisele, jäävad hageja menetluskulud kostja kanda. Kohus andis pooltele võimaluse esitada menetluskulude nimekiri. Hageja palus mõista välja ekspertiisikulud 108,65 eurot (tlk 35, 63), mis on tasutud enne kohtumenetlust asjatundja arvamuse saamiseks (Autoeksperdi Grupp OÜ poolt koostatud arvamus) kahju käsitlemisel kindlustusandja juures. Kostja palus hüvitada riigilõivu 191,73 eurot (tlk 60), mille tasus avalduse esitamisel selleks, et asi kostja poolt vaidlustatud osas hagimenetluse korras läbi vaadata. TsMS § 138 lg 1 järgi on menetluskulud kohtukulud ja asja läbivaatamise kulud, lg 2 järgi on kohtukulud on riigilõiv ja kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 143 p 1 alusel on asja läbivaatamise kuluks eksperdi ja kohtuekspertiisiseaduse alusel hüvitatavad menetlusvälise isikul seoses ekspertiisi tegemisega tekkinud kulud. Käesolevas hagimenetluses ei ole kohus määranud ekspertiisi, samuti ei ole olnud menetlusvälist isikut, kellel oleksid tekkinud seoses ekspertiisi läbiviimisega kohtuekspertiisiseaduse alusel kulud TsMS § 143 p 1 alusel. Seega ei ole kulud 108,65 eurot, mille hageja tasus Autoekspert Grupp OÜ-le, ekspertiisikuluks. Eeltoodu alusel jäi hageja taotlus kulu hüvitamiseks 108,65 eurot rahuldamata ja tema enda kanda. Hageja muude kulude hüvitamise taotlust pole esitanud, seega jäävad ka tema muud menetluskulud tema enda kanda. Kostja menetluskulud jäid tema enda kanda, kuna hagi jäi rahuldamata. Apellatsioonkaebus
12.Kostja palub tühistada maakohtu otsuse ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
13.Kostja ei nõustu kohtu käsitlusega LKindlS § 35 lg 5 viimases lauses sätestatu kohta. Vaidlust ei ole, et tulenevalt LKindlS §-st 7 peab kindlustusandja hüvitama kindlustatu poolt tekitatud kahju. LKindlS § 35 lg 5 viimane lause ei tee vahet, kas kannatanu on käibemaksukohustuslane või mitte. Kahju hüvitamisel tasutakse varuosade maksumus ning teenuse hind, mida on vähendatud osas, mis vastab ettevõtja suhtes kohaldatavatele maksudele. Kostja vähendas seda käibemaksu võrra, kuna teenust ei ole osutatud. Käibemaksu objektiks on KMS § 1 lg 1 kohaselt käive. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt rakendatakse käibemaksu lisandunud väärtuse maksuna. Käesoleval juhul ei ole tekkinud käivet ja lisandunud väärtust, mistõttu vaidlusaluse sätte kohaselt arvataksegi ettevõttele kohaldatavad maksud teenuse hinnast maha. Kohus on põhjendamatult leidnud, et tarbija puhul, kes ei ole käibemaksukohustuslane, antud säte ei kehti. Käibemaks ei ole hüvitise osa, kuna tegemist on riigimaksuga, mida kohaldatakse teenuse pakkuja, mitte kannatanu suhtes. Juhul, kui tarbija tellib teenuse, lisatakse tulenevalt KMS-st teenuse hinnale ka käibemaks, mille teenuse pakkuja kannab ka riigile üle. Kindlustusandja poolt
hüvitatakse kahju kannatanule. Kui hüvitatakse taastusremondi kulud, tasutakse ka käibemaks, kui kannatanu on need kandnud. Tavapärane on, et kindlustusandja hüvitab need otse remondifirmale. Käesoleval juhul, kui kannatanu keeldus taastamiskulude hüvitamisega kindlustusandja poolt otsustatud vormis, hüvitab kindlustusandja kahju kannatanule. Kuna kannatanu ei ole kulusid käibemaksu osas kandnud, käivet ei ole tekkinud, siis LkindlS § 35 lg 5 kohaselt tuleb tasuda teenuse hind ilma käibemaksuta. Kohtu tõlgendus on kohaldatav juhtudel, kui kindlustusandja hüvitab reaalselt kantud sõiduki taastamise kulud. Sellisel juhul tuleb eristada kannatanut, kes on ettevõtjana käibemaksukohustuslane ning tarbijat, kes ei ole.
14.Kostja on LKindlS §-st 7 tuleneva kohustuse täitnud. Juhul, kui kannatanu esitab tõendid, et ta on sõiduki taastamiskulud kandnud, sh ka käibemaksu, hüvitab kindlustusandja ka viimase. Kuna aga käesoleva hetkeni ei ole hageja antud kulu kandnud, sõidukit ei ole taastatud, pole tekkinud ka käivet. Seega puudub kostjal seni käibemaksu osa hüvitamiskohustus. Vastasel juhul tekib olukord, kus kannatanu, kellele ei ole teenust osutatud ja seega ka käivet tekkinud, rikastub alusetult käibemaksu võrra. Vastus apellatsioonkaebusele
15.Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata, maakohtu otsuse muutmata ja menetluskulud kostja kanda. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused
16.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus on hagi rahuldamise osas seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust kohtuotsust selles osas muuta. Kolleegiumi hinnangul on maakohus õigesti leidnud, et hagi kuulub rahuldamisele. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-i 2 alusel tuleb maakohtu otsus tühistada menetluskulude jaotuse osas. Ringkonnakohus saab selles osas teha uue otsuse.
17.Kostja on maakohtu otsust vaidlustades apellatsioonkaebuses valdavalt korranud esimese astme kohtus esitatud seisukohti, mis tuginevad endiselt kostja ekslikule eeldusele, et LKindlS § 35 lg 5 viimane lause annab kindlustusandjale õiguse arvata mitteettevõtjast kahjukannatanule makstavast hüvitisest maha ettevõtjale kohaldatavatele maksudele vastav summa. Maakohus on käsitlenud kostja sellekohast seisukohta ja selgitanud nõutava põhjalikkusega, miks ei ole kostjapoolne seadusetõlgendus kooskõlas LKindlS § 35 lg 5 sisuga ja VÕS § 127 lg-st 1 tuleneva kahju täieliku hüvitamise ehk totaalreparatsiooni põhimõttega. Kolleegium jagab maakohtu seisukohta, et LKindlS § 35 lg 5 viimane lause ei ole hageja suhtes kohaldatav ning asjaolu, kas hageja sõiduk on remonditud või mahakantud, ei oma mõju kostja kohustusele hüvitada hagejale kogu tekkinud kahju ehk tagada hageja jaoks olukord, mis oleks võimalikult lähedane olukorrale, kus kahjujuhtumit ei oleks aset leidnud. Kuna maakohus on kostja seisukohtadele piisava selgusega vastanud ning ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsusega täies ulatuses, ei pea kolleegium TsMS § 654 lg-st 6 juhindudes vajalikuks maakohtu otsuse põhjendusi pikemalt korrata.
18.Vastuseks apellatsioonkaebusele lisab kolleegium maakohtu arutluskäigule, et kostja tõlgenduse paikapidavuse korral peaks hagejal totaalreparatsiooni saavutamiseks säilima kindlustusandja poolt hüvitamata jäänud kahju osas nõudeõigus kahju tekitaja vastu. See aga oleks selges vastuolus liikluskindlustuse mõtte ja eesmärgiga, mille kohaselt võtab kindlustusandja enda kanda kindlustatud riski ja kohustuse kindlustusjuhtumi puhul hüvitada kannatanule kogu kindlustusvõtja poolt tekitatud kahju.
19.Maakohtu otsus tuleb tühistada menetluskulude kindlaksmääramise osas. Maakohus on asunud otsuse langetamise staadiumis ekslikult menetluskulude kindlaksmääramise küsimust lahendama, heites hagejale m.h põhjendamatult ette asjaolu, et viimane ei ole
esitanud menetluskulude hüvitamise taotlust. TsMS § 173 lg 1 kohaselt peab asja lahendanud kohus märkima kohtuotsuses üksnes menetluskulude proportsionaalse jaotuse ning seda lg 2 kohaselt ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. Menetluskulude rahaline kindlaksmääramine ehk kulutuste põhjendatusele ja vajalikkusele hinnangu andmine toimub TsMS § 174 lg 1 järgi eraldi menetlusena, mille läbiviimiseks tuleb seda soovival menetlusosalisel esitada kohtule avaldus mitte hiljem, kui 30 päeva möödudes alates menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendi jõustumisest. Hagi rahuldamise ja apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb menetluskulud jätta TsMS § 162 lg 1 ja § 171 lg 1 alusel kostja kanda.
Iko Nõmm
Ande Tänav
Gaida Kivinurm
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.