lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-10-55050/10

Võlaõigus › Kindlustuslepingud - Hagid kindlustusandja vastu

TsiviilasiOsaliselt jõustunudHarju Maakohus Kentmanni kohtumaja · 30.08.2011

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtuasja number
2-10-55050/10
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Kindlustuslepingud - Hagid kindlustusandja vastu
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
30.08.2011
Staatus
Osaliselt jõustunud
Sõnade arv
1596
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
LKindlS § 35 lg 1, 5LKindlS § 7 lg 1TsMS § 122 lg 1Tsiviilasja hindTsMS § 138 lg 1Menetluskulude koosseis ja arvestusTsMS § 143Asja läbivaatamise kuludTsMS § 162Menetluskulude jaotus hagimenetlusesVÕS § 100Kohustuse rikkumise mõisteVÕS § 127 lg 1Kahju hüvitamise eesmärk ja ulatusVÕS § 132 lg 3

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-10-55050/5Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja04.04.20112-10-55050/21Tallinna Ringkonnakohus01.03.20122-10-55050/29Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja22.01.2013

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Mai Grauberg

Otsuse tegemise aeg ja koht 30.08.2011a. kell 16.00 tsiviilkantselei kaudu Tsiviilasja number

2-10-55050

Tsiviilasi

BP’i hagi BTA AASEesti filiaali kaudu vastu 719,01 euro (11 250 krooni) nõudes. 719,01 eurot Hageja: BP (isikukood XXX, elukoht

XXX);

Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad

Kostja: BTA AASEesti filiaali kaudu (registrikood XXX, asukoht

XXX);

Kostja esindaja AR (e- post: XXX). Kirjalik menetlus

Menetluse liik

RESOLUTSIOON

1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista BTA AAS’lt Eesti filiaali kaudu BP’i kasuks 719,01 eurot. Menetluskulud
1.Jätta menetlusosalise menetluskulud nende endi kanda. Edasikaebamise kord Kohus annab loa otsuse peale apellatsioonkaebuse esitamiseks. Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Ringkonnakohus võib asja menetleda kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei esitata taotlust kohtuistungi pidamiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab isik, kes soovib menetlusabi saada, tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Eelnev menetlus

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 14.09.20262-26-107656/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.09.20262-26-1730/12Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.09.20262-26-106189/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.09.20262-25-23030/14Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 07.09.20262-24-15752/11Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 07.09.20262-26-117123/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kahju hüvitamine asja hävimise, kaotsimineku või kahjustamise korral
VÕS § 476 lg 1Kindlustusandja hüvitamiskohustus
VÕS § 76 lg 1Kohustuse täitmine
1.
BP esitas kindlustuse vaidluskomisjonile 10.09.2010 kaebuse, milles leiab, et BTA K tegi 13.05.2010 toimunud liiklusõnnetusest tuleneva kindlustusjuhtumi puhul väära otsuse, millest lähtuvalt taotleb kaebaja 90 000 krooni väljamõistmist BTA K ja sõiduki Mitsubishi Outlander reg. nr. XXX jätmist omanikule või 145 000 krooni väljamõistmist BTA K ja sõiduki Mitsubishi Outlander reg. nr. XXX mahakandmist kindlustuse poolt. Kindlustuse vaidluskomisjoni 26.10.2010 otsusega rahuldati BP’i poolt esitatud kaebus osaliselt ning mõisteti BTA K Eesti filiaalilt BP’i kasuks liikluskahju hüvitis summas 11 250 krooni. Põhjenduste kohaselt oli kindlustushüvitise õigeks suuruseks 67500 krooni ent alusetult oli jäetud välja mõistmata käibemaksu osa 11 250 krooni.
2.BTA AAS Eesti filiaali kaudu esitas 04.11.2010 Harju Maakohtule taotluse kindlustuse vaidluskomisjonile esitatud avalduse läbivaatamiseks hagimenetluse korras. Hageja BP

Kindlustuse vaidluskomisjoni 26.10.2010 otsust vaidlustanud ei ole. Liikluskindlustuse seaduse (LKindlS) § 58 lg 5 teise ja kolmanda lause kohaselt komisjoni otsuse osalisel vaidlustamisel jõustub otsus ülejäänud osas. Kohus on asja lahendamisel seotud komisjoni otsusega selle vaidlustamata osas. Seega on hagimenetluses nõue summas 11 250 krooni ehk 719,01 eurot. Hagiavalduse asjaolud, nõue

3.13.05.2010 toimus aadressil Kopli tn 79 Tallinn, liiklusõnnetus, milles sai kahjustada hagejale kuuluv sõiduauto Mitsubishi Outlander reg. nr. XXX. Hageja teatas 17.05.2010 liiklusõnnetusest liiklusõnnetuse põhjustanud isiku tsiviilvastutuse kindlustusandjale ehk kostjale, kellele on edastatud täitetud vorm „Teade liiklusõnnetusest“ ning hagejapoolne seletus. Samuti on hageja esitanud 12.07.2010 koostatud avalduse liiklusõnnetuse tulemusena tekkinud kahju hüvitamiseks. 23.07.2010 laekus hageja arveldusarvele 56 250 krooni. Hageja on nimetatud summa kostjale tagastanud 12.08.2010. Hageja nõude suuruseks on seega kostja 11 250 krooni ehk 719,01 eurot, mis on see osas kindlustushüvitisest, mille jättis kindlustusandja 67 500 kroonist välja maksmata.
4.Tõendid: Kindlustuse vaidluskomisjoni otsus (t/l 27-31); eksperthinnang A10-234 (t/l 32-35); eksperdi arvamus 10-91 (t/l 36-37); garantiikiri (t/l 38); e- kiri (t/l 46). Kostja vastuväited
5.Kostja hagi ei tunnista. Kostja ei nõustu vaidluskomisjoni otsuse põhjendustega ja leiab, et vaidluskomisjon on alusetult jätnud kohaldamata õigusnormi, mida antud juhul oleks tulnud kohaldada. Ka ei ole vaidluskomisjon oma otsuses põhjendanud, miks jäeti kohaldamata LKindlS § 35 lõige 5 ja kohaldati võlaõigusseaduse üldsätteid. LKindlS § 35 lõige 5 kohaselt vähendatakse taastamise teenuse hinna hüvitamisel väljamakstavat summat ettevõtja suhtes kohaldatavate maksude osas. Mõiste „ettevõtjale kohaldatavad maksud“ legaaldefinitsiooni liikluskindlustuse seadus ei anna, samuti ei ole nimetatud mõistet sätestatud maksukorralduse seaduses ning maksuseadustes. LKindlS § 35 lõike 5 eesmärk on vältida hüvitise saaja alusetut rikastumist maksukulude säästmise läbi. Seega tuleb LKindlS § 35 lõike 5 kohaldamisel arvestada väljamakstavast hüvitisest maha maksud osas, mis hüvitise saajal jääks maksmata või mis tagastatakse, arvatakse maha või hüvitatakse muul viisil hüvitise saajale. Kostjale teadaolevalt ei ole hageja füüsilisest isikust ettevõtja ega käibemaksukohustuslane. Seega on ta tarbija, kes maksab asjade ostmisel ja teenuse tellimisel kõik summad käibemaksuga ning tal puudub võimalus soetamiselt sisendkäibemaksu maha arvata. Hüvitise maksmisel peab seega arvestama, et juhul kui hageja oleks teenuse tellinud remondiettevõtjalt, oleks teenuse hinnale lisandunud käibemaks. Kuivõrd hageja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et ta oleks remonditeenuse tellinud käibemaksukohustuslaseks olevalt ettevõtjalt, on teenuse hinna vähendamine käibemaksu võrra põhjendatud, sest selles osas on hüvitise saaja kulusid säästnud. Seega puudub kindlustusandjal kohustus ka seda hüvitada. Kohtu põhjendused
6.13.05.2010 toimus aadressil Kopli tn 79 Tallinn, liiklusõnnetus, milles sai kahjustada hagejale kuuluv sõiduauto Mitsubishi Outlander reg. nr. XXX. Kostja hüvitas hagejale erimeeluste tõttu kahju rahas ja tuvastas kahju suuruse 67 500 krooni, kuid faktilise hüvitamise hetkel (väljamaksmisel) vähendas väljamakstavat summat hüvitamise ajal kehtinud käibemaksu võrra ja maksis hagejale (23.07.2010 laekus hageja arveldusarvele) tegelikult 56 250 krooni. Nende asjaolude üle vaidlus puudus ja seega ei pea kohus andma täiendavat hinnangut õnnetusjuhtumi asjaoludele, vastavatele tõenditele. Vaidluskomisjoni otsus on jõustunud osas, millega on tuvastatud, et kahju ulatus on 67 500 krooni. Seega ei pea kohus andma hinnangut ka kahju ulatust kinnitavatele tõenditele, välja arvatud osas, mis puudutab kahju hüvitise vähendamist. Vaidlus puudus ka selles, et kostja vähendas faktiliselt makstavat hüvitist käibemaksu võrra, mis on 11 250 krooni. Lisaks ei ole vaidlust selles, et hageja on tarbija ja et kostja otsustas hüvitada hagejale kindlustushüvituse rahas. 2 (4)
7.Liikluskindlustus kui vastutuskindlustus on VÕS 24. peatüki 3. jao 2. jaotise järgi üks kahjukindlustuse alaliik. Viidatud 24. peatüki sätete kohaselt hüvitatakse vastutuskindlustuse puhul tekkinud kahju (VÕS § 476 lg 1, § 510, § 520, § 521). LKindlS § 7 lg 1 järgi on kindlustusandja kohustus hüvitada tekitatud liikluskahju. VÕS § 127 lg 1 järgi on kahju hüvitamise eesmärgiks kannatanu asetada võimalikult lähedal olukorrale, milleks ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse lauseks olevat asjaolu ei oleks esitanud. Seega ei tohi VÕS §127 lg 1 mõtte kohaselt kannatanu kahju hüvitise kaudu rikastuda ning teisipidi tuleb kahju eelne olukord võimalikult lähedaselt ennistada. VÕS § 132 lg 3 järgi hõlmab asja kahjustamise korral hüvitis mõistlikud parandamise kulud. Seega on Võlaõigusseaduse kahju ulatust reguleerivad sätted kohaldatavad ka liikluskindlustuses ja on samane LKindlS § 35 lg 1 lg 1 sätestatuga (remondikulude ja muude kulude hüvitamine).
8.LKindlS § 35 lõige 5 viimase lause kohaselt vähendatakse taastamise teenuse hinna hüvitamisel väljamakstavat summat ettevõtja suhtes kohaldatavate maksude osas. Seega on iseenesest õige kostja väide, et taastamise teenuse hinna hüvitamisel vähendatakse seda hinda nn maksude võrra (antud juhul käibemaksu võrra), kuid ekslik on hageja väide, et selline hinna vähendamine rahalise hüvitamise korral tarbijale toimub sarnaselt ettevõtjaga. Vaid ettevõtja, kes on käibemaksukohustuslane, saab selle maksu maha arvata käibest, mistõttu ettevõtjale LKindlS § 35 lg 5 kohaselt hüvitise maksmine ja selle vähendamine viidatud lõike viimase lause kohaselt tagab ettevõtjale õiglase kahju hüvitamise ja väldib tema alusetu rikastumise käibemaksu võrra. Tarbija, kes pole ettevõtja e. käibemaksukohustuslane, st tal ei ole ettevõtlust ega käivet, ei saa olematult käibelt maha arvestada/käibele arvestada juurde käibemaksu. Seega oleks LKindlS § 35 lg 5 viimasest lausest tulenev tõlgendus, kus tarbijale hüvitatava teenuse hinnast tuleks maha arvata ettevõtte maks, antud juhul käibemaksu summa, vastuolus LKindlS § 7 lg 1 tuleneva kindlustusandja kohustusega hüvitada tekitatud liikluskahju ning VÕS § 127 lg 1 tuleneva kahju hüvitamise eesmärgiga ennistada kahju eelne olukord ning VÕS § 132 lg 3 sätestatud asja kahju ulatuse regulatsiooniga, sest kostja viidatud viisil arvestatud ja vähendatud kahju hüvitis ei kataks kahju ulatust (st ei ennista kahjueelset olukorda). Seega ei nõustu kohus kostja väitega, et hageja pole tõendanud, et ta oleks remonditeenuse tellinud käibemaksukohustuslaseks olevalt ettevõtjalt ja mille tõttu oleks kostjal justkui õigus hüvitada kahju käibemaksu võrra vähemas ulatuses. Eeltoodu alusel leiab kohus, et kostja on alusetult keeldunud hagejale hüvitamast osaliselt kahju ja on seega oma LKindlS § 7 tulenevat kahju hüvitamise kohustust osaliselt rikkunud VÕS § 100 tähenduses, kuna jättis oma kohustuse osaliselt täitmata summas 11 250 krooni (täitis osaliselt 56 250 krooni 67 500 kroonisest kahjust). Nii on hagejal kui kannatanul õigus nõuda kostjapoolse kahju hüvitamise kohustuse osalise rikkumise tõttu kostjalt täitmata osas VÕS § 76 lg 1, § 101 lg 1 p1 , § 108 lg 1 ja LKindlS § 7 lg 1, 44 lg 2 ja § 35 lg 5 alusel kohustuse täitmist. Antud juhul on hagejal õigus nõuda kostjalt 11 250 krooni ehk 719,01 eurot, mille maksmisest kostja keeldus. Eeltoodu alusel kuulub hagi rahuldamisele ja kostjalt tuleb hageja kasuks 719,01 eurot välja mõista. Menetluskulude jaotus
9.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) 405 lg 1 p 10 alusel võib kohus määrata kindlaks lihtmenetluse otsuses menetluskulude rahalise suuruse. TsMS § 162 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd hagi kuulus rahuldamisele, jäävad hageja menetluskulud kostja kanda.
10.Kohus andis pooltele võimaluse esitada menetluskulude nimekiri. Hageja palus välja mõista ekspertiisikulud 108,65 eurot (1 700 krooni, ts. t/l 35, 63), mis on tasutud enne kohtumenetlust asjatundja arvamuse saamiseks (AGOÜ poolt koostatud arvamus) kahju käsitlemisel kindlustusandja juures. Kostja palus hüvitada riigilõivu 191,73 eurot (3 000 krooni, t/l 60), mille tasus avalduse esitamisel selleks, et asi kostja poolt vaidlustatud osas hagimenetluse korras läbi vaadata. 3 (4)
11.TsMS § 138 lg 1 järgi on menetluskulud kohtukulud ja asja läbivaatamise kulud, lg 2 järgi on kohtukulud on riigilõiv ja kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 143 p 1 alusel on asja läbivaatamise kuluks eksperdi ja kohtuekspertiisiseaduse alusel hüvitatavad menetlusvälise isikul seoses ekspertiisi tegemisega tekkinud kulud.
12.Käesolevas hagimenetluses ei ole kohus määranud ekspertiisi, samuti ei ole olnud menetlusvälist isikut, kellel oleksid tekkinud seoses ekspertiisi läbiviimisega kohtuekspertiisiseaduse alusel kulud TsMS § 143 p 1 alusel. Seega ei ole kulud 108,65 eurot, mille hageja tasus AGOÜ-le, ekspertiisikuluks. Eeltoodu alusel jääb hageja taotlus kulu hüvitamiseks 108,65 eurot rahuldamata ja tema enda kanda. Hageja muude kulude hüvitamise taotlust pole esitanud, seega jäävad ka tema muud menetluskulud tema enda kanda. Kostja menetluskulud jäävad tema enda kanda, kuna hagi jäi rahuldamata. Tsiviilasja hind
13.Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind. Käesoleval juhul on tsiviilasja hinnaks 11 250 krooni ehk 719,01 eurot (11 250 : 15,6466 = 719,01).

Kohtunik

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 07.09.20262-26-115507/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 07.09.20262-26-113435/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja