Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

andmise kohustust ei täida, siis on kohtul õigus trahvida, kohaldada sundtoomist või määrata arest kuni 3 kuud.

FTOÜ esitas 01.02.2012 avalduse aktsiaseltsi S pankroti väljakuulutamiseks. Võlgniku ja võlausaldaja vahel on 26.03.2008 sõlmitud nõustamisteenuste leping nr XXX, mille kohaselt nõustas võlausaldaja võlgnikku seoses Aktsiaseltsi S aktsiate kavandatava omandamisega. Võlgnik on jätnud tasumata nõustamisteenuste lepingust tuleneva edukustasu summas 96 806,10 eurot, mis sisaldab viivist 11 805 eurot. Võlausaldaja on võlgnikule esitanud pankrotihoiatuse. Võlgnik oma kohustusi võlausaldaja ees täitnud ei ole. 01.02.2012 määrusega liitis kohus aktsiaseltsi TS ja FTOÜ avaldused aktsiaseltsi S pankroti väljakuulutamiseks ühte menetlusse. Ajutise pankrotihalduri aruanne Urmas Ustav esitas esitas 10.02.2012 kohtule ajutise pankrotihalduri aruande. Võlgniku esitatud andmete kohaselt on võlgniku varaks 5 040 225 euro väärtuses nõuded ja 8 676 102 euro väärtuses pankrotis oleva tütarettevõtja, Aktsiaseltsi S (pankrotis), aktsiad. Ajutise halduri hinnangul ei ole tegemist reaalse varaga, mille realiseerimisel saadavast tulemist on võimalik võlausaldajate nõuete rahuldamine. Konservatiivselt hinnates on ajutine haldur seisukohal, et ilma põhjaliku ning ressursimahuka analüüsita puudub võimalus hinnata eelnimetatud nõuete tegelikku olemasolu, väärtust ning kulusid, mis on vajalikud nimetatud nõuete maksmapanemiseks ja sissenõudmiseks. Võlgniku selgituste kohaselt on nimetatud aktsiate väärtuse hindamise aluseks võetud Aktsiaseltsile S (pankrotis) kuuluv vara, sh Aktsiaseltsile S (pankrotis) kuuluvate 2010 määratud kinnistute turuväärtus. Samas ei ole ajutisel halduril võimalik konservatiivselt hinnata vastava vara turuväärtust käesoleval ajal, samuti seda, kas pärast Aktsiaseltsi S (pankrotis) pankrotivarast väljamaksete tegemist ja võlausaldajate nõuete, mis Aktsiaseltsi S (pankrotis) 22.09.2011 nõuete kaitsmise koosoleku protokolli kohaselt võivad moodustada kokku kuni 28 634 485 eurot, täielikku rahuldamist, jääb alles vara, mille arvel on võlgnikule kui Aktsiaseltsi S (pankrotis) enamusaktsionärile võimalik teha väljamakseid. Ajutise halduri kogutud esialgse informatsiooni põhjal on võlgniku täitmata ja sissenõutavaks muutunud kohustuste suuruseks esialgsete hinnangute kohaselt 1 535 773,04 eurot, mis tulenevad peamiselt kohustusest aktsiaseltsi TS, OÜ J ja FTOÜ ees ning maksuvõlast Maksu- ja Tolliameti ees. Arvestades võlgniku teadaolevat varalist seisu, ei ole ajutise halduri hinnangul olemasolevate varade arvel kohustuste kogu ulatuses täitmine võimalik. Ajutise halduri hinnangul on võlgnik tänase seisuga ajutisele haldurile kättesaadavaks osutunud andmetele tuginedes maksejõuetu ja tema maksejõuetus ei ole ajutine. Ajutise halduri hinnangul võis maksujõuetuse põhjustada võlgniku tütarettevõtja Aktsiaseltsi S (pankrotis) pankrot, kuivõrd võlgniku vara koosneb peamiselt Aktsiaseltsi S (pankrotis) aktsiatest, millel antud ajamomendil puudub reaalne väärtus. Ajutisele haldurile on edastatud vastuoluliste andmetega raamatupidamisdokumendid, millest tulenevalt puudub võimalus anda hinnang võlgniku omakapitali muutustele. Edasise võimaliku pankrotimenetluse käigus tuleb ajutise halduri hinnangul täiendavalt analüüsida, kas võlgniku juhatuse käitumises on esinenud juhtimisvigu või kuriteo tunnustega tegusid. Tagasivõitmise võimalused vajavad pankrotimenetluses täiendavat analüüsimist, kuid ajutine haldur on tuvastanud, et võlgnik on teinud sularahatehinguid summas 16 674,40 eurot, samuti märkimisväärses suuruses pangaülekandeid VK, SH ja KH. Kuivõrd aktsiaseltsil S puuduvad piisavad likviidsed vahendid pankrotimenetluse läbiviimiseks, siis palub ajutine haldur teha pankrotimenetlusest huvitatud isikutele ettepaneku tasuda kohtudeposiiti 8 500 eurot pankrotimenetluse kulude katteks. Kohtu põhjendused Kohtuistungil jäid võlausaldajad pankrotiavalduse juurde. Võlgnik vaidles pankroti väljakuulutamisele vastu, kuna leidis, et võlausaldajate nõuded ei ole selged. Ajutine pankrotihaldur jäi oma aruandes toodud seisukohtade juurde ning palus juhul, kui pankrotimenetlusest huvitatud isikud tasuvad kohtudeposiiti pankrotimenetluse kulud,

aktsiaseltsi S pankroti välja kuulutada. Ajutine haldur palus määrata ajutise halduri tasuks 2 880 eurot, millele lisandub käibemaks. Võlausaldajad ja võlgnik ajutise halduri aruandele ning tasu suurusele vastuväiteid ei esitanud. Aktsiaselts TS väljendas nõusolekut, et ajutise halduri tasu kaetakse võlausaldaja poolt antud tagatise arvelt. Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja aktsiaseltsi S pankrot tuleb välja kuulutada. Pankrotihalduriks nimetab kohus kooskõlas PankrS §-ga 31 lg 6 Urmas Ustavi. Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Lõike 3 kohaselt on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus on püsiva iseloomuga. PankrS § 31 lg 1 järgi kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Võlausaldaja I ja võlgniku vahel 02.06.2008 sõlmitud Aktsiaseltsi S aktsiate müügilepinguga 1790408 on tõendatud, et võlgnik kohustus tasuma võlausaldajale I aktsiate müügihinna 460 163,87 eurot. Müügihinnast teise osa summas 368 131,10 eurot kohustus võlgnik lepingu kohaselt tasuma hiljemalt 01.12.2008. Poolte 22.12.2008 allkirjastatud kokkuleppe kohaselt kohustus võlgnik tasuma aktsiate müügihinna teise osa hiljemalt 30.06.2010 ja alates 01.12.2008 tasuma võlausaldajale I igakuiselt intressi summas 3 195,58 eurot. Aktsiate müügihinna teist osa võlgnik võlausaldajale I 30.06.2010 ei tasunud ning 22.12.2008 kokkuleppega sätestatud intressi maksmise lõpetas võlgnik 2010.a veebruarikuus. 09.12.2011 esitas võlausaldaja I võlgnikule pankrotihoiatuse lepingutest tulenevate kohustuse täitmiseks. Võlgnik möönab, et tal on tasumata võlausaldajale I aktsiate müügihinna teine osa summas 368 131,10 eurot. Võlgniku ja võlausaldaja II vahel 26.03.2008 sõlmitud nõustamisteenuste lepinguga nr XXX on tuvastatud, et võlausaldaja II nõustas võlgnikku seoses Aktsiaseltsi S aktsiate kavandatava omandamisega. Võlgnik on jätnud tasumata nõustamisteenuste lepingust tuleneva edukustasu summas 96 806,10 eurot, mis sisaldab viivist 11 805 eurot. 09.01.2012 esitas võlausaldaja II võlgnikule pankrotihoiatuse vaidlusalusest lepingust tulenevate kohustuse täitmiseks. Võlgnik on nii aktsiaseltsi TS kui ka FTOÜ nõudele esitanud paljasõnalised vastuväited. Asjakohaseid tõendeid vastuväidete põhistamiseks kohtule esitatud ei ole. Kohtu hinnangul on võlausaldajate nõuded selged ning võlausaldajad on nõuetekohaselt põhistanud võlgniku maksejõuetuse. Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgnikul kohustusi vähemalt 1 535 773,04 euro ulatuses. Konservatiivselt hinnates puudub võlgnikul reaalne vara, mille arvelt nimetatud kohustusi täita. Ajutise halduri hinnangul võis maksujõuetuse põhjustada võlgniku tütarettevõtja Aktsiaseltsi S (pankrotis) pankrot, kuivõrd võlgniku vara koosneb peamiselt Aktsiaseltsi S (pankrotis) aktsiatest, millel antud ajamomendil puudub reaalne väärtus. Ajutise halduri hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Võlgniku sissenõutavaks muutunud kohustused ületavad võlgniku vara olulises ulatuses. Ajutine haldur on tuvastanud võimalikke tagasivõitmise võimalusi seoses võlgniku poolt lähikondsetele tehtud pangaülekannetega, samuti seoses sularahatehingutega, kuid need vajavad pankrotimenetluse käigus täpsemat analüüsi. Samuti tuleb täiendavalt analüüsida, kas võlgniku juhatuse käitumises on esinenud juhtimisvigu või kuriteo tunnustega tegusid. 14.02.2012 määrusega tegi kohus aktsiaseltsi S pankrotimenetlusest huvitatud isikutele ettepaneku tasuda aktsiaseltsi S pankrotimenetluse kulude katteks ettemaksuna 8 500 eurot 10 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest kohtu tagatiste kontole. Käesolevaks ajaks on kohtu poolt küsitud tagatis kohtu tagatiste kontole laekunud.

Kohus leiab, et kuna aktsiaseltsil S ei ole piisavalt likviidset vara oma sissenõutavaks muutunud kohustuste täitmiseks ja majandustegevuse jätkamine ei ole tõenäoline, siis nõustub kohus ajutise pankrotihalduri aruandes tooduga, et võlgnik on maksejõuetu ja see ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutise iseloomuga. Kuivõrd kohtu deposiitkontol oleva tagatise näol on olemas vara pankrotimenetluse kulude katteks, siis tuleb pankrot välja kuulutada. Pankrotimenetluse käigus tuleb anda täpsem hinnang maksejõuetuse põhjuste, juhatuse tegevuse ning vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimaluste kohta. PankrS § 19 lg 1 järgi juriidilisest isikust võlgniku korral võib pankrotiavalduse tagamiseks elukohast lahkumise keeldu kohaldada juhtorgani liikme, likvideerija, täisühingu osaniku, usaldusühingu täisosaniku, vähemalt 1/10 suurust osalust omava osaniku või aktsionäri, prokuristi ja raamatupidamise eest vastutava isiku suhtes. PankrS § 90 kohaselt kui võlgnik on juriidiline isik, kohaldatakse käesoleva seaduse §-des 85–89 sätestatut vastavalt § 19 lõigetes 1 ja 3 nimetatud isikute suhtes. PankrS § 89 lg 1 p 1 ja 3 järgi kohtu korralduse täitmata jätmise korral või seadusega sätestatud kohustuse täitmise tagamiseks võib kohus võlgnikku trahvida või tema suhtes kohaldada sundtoomist või aresti, kui võlgnik takistab pankrotimenetlust sellega, et ei täida teabe andmise kohustust (§ 85); ei täida vande andmise kohustust (§ 86). PankrS § 86 lg 1 kohaselt kohus võib kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Kohus on seisukohal, et kooskõlas PankrS §-dega 90 ja 19 lg 1 on vannet kohustatud andma võlgniku juhatuse liikmed SH ja JP. PankrS § 85 lg 1 järgi võlgnik peab kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale andma teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning majandus- või kutsetegevuse kohta. Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga bilansi koos vara, sealhulgas kohustuste nimekirjaga. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võlgniku vara kohta teabe andmise kohustus on ka kolmandatel isikutel, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes. Kohus leiab, et võlgniku juhatuse liikmed SH ja JP on kohustatud hiljemalt 7.märts 2012 haldurile üle andma nende valduses olev aktsiaseltsi S vara ning raamatupidamisdokumentatsioon. Kooskõlas PankrS §-dega 89 lg 1 p 1 ja 3, 90 ja 19 lg 1 võib kohus vande andmata jätmisel või teabe andmise kohustuse täitmata jätmisel SH ja JP trahvida, kohaldada nende suhtes sundtoomist või aresti kuni kolmeks kuuks. PankrS § 150 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 23 lg 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Lõike 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 30 tundi ning palub määrata ajutise halduri töötasuks 2 880 eurot, millele lisandub käibemaks. Töötasu arvutamisel on ajutine haldur lähtunud tunnitasu määrast 96 eurot. Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö

mahuga ja ajutise halduri kutseoskustega. Võlgnik ja võlausaldajad ei ole ajutise halduri tasu suurusele vastuväiteid esitanud. PankrS § 150 lg 1 p 2 ja 5 kohaselt on ajutise halduri tasu ja vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks pankrotimenetluse kulu. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 146 lg 1 p 2 kohaselt menetluskulud kannab isik, kes on kulud võtnud enda kanda kohtule esitatud avaldusega või kokkuleppega. Tulenevalt asjaolust, et aktsiaselts TS on andnud nõusoleku ajutise halduri tasu katmiseks tema poolt antud tagatise arvelt, tuleb Riigi Tugiteenuste Keskusel kanda aktsiaseltsi TS poolt 16.01.2012 Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 221023778606, viitenumbriga 3100057358, selgitusega „Ajutise halduri tasu tsiviilasjas nr 212-294“ antud tagatis summas 2 500 eurot OÜ Advokaadibüroo LEXTAL arvelduskontole nr

XXXXXXXXXXX.

PankrS § 150 lg 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri tasu ja tehtud vajalikud kulutused pankrotivarast. Tulenevalt eeltoodust tuleb ülejäänud osa ajutise halduri tasust, s.o 380 eurot, ning ajutise halduri tasult arvestatav käibemaks OÜ Advokaadibüroo LEXTAL kasuks välja mõista võlgnikult, aktsiaseltsilt S . PankrS § 150 lg 1 p 1 kohaselt on menetluskulud pankrotimenetluse kulu. Lõike 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. Tulenevalt eeltoodust jätab kohus menetluskulud täies ulatuses aktsiaseltsi S kanda.

Viivi Villemson

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.