Edasikaebamise kord Määrus hakkab kehtima ja kuulub täitmisele kättetoimetamisest avaldajale. Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest igaüks kellel on õiguslik huvi määruse muutmise vastu muu hulgas avaldaja, AN sugulased ja hõimlased. Määruskaebust ei saa esitada pärast viie kuu möödumist määruse teatavakstegemisest vara hooldajale.
AVALDAJA NÕUE JA PÕHJENDUSED
1.27.01.2012. a esitas MN kohtule avalduse äraolija ANvarale hoolduse seadmiseks. Avalduse kohaselt on avaldaja ja AN abikaasad. AN on teadmata kadunud, mille kohta algatas Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri Kriminaalbüroo XXX. a jälitusmenetluse nr XXX. Käesoleva ajani puuduvad andmed AN viibimiskoha, elusoleku või surma kohta. Avaldajale ja
äraolijale kuulub abikaasade ühisomandina korteriomand asukohaga XXXTallinnas (registriosa nr XXX), mille soetamiseks sõlmis äraolija AS-iga Hansapank laenulepingu nr XXXsummas 70 348 eurot ja mille alusel seati tagatisena korteriomandile hüpoteek laenuandja kasuks summas 1 563 000 krooni. Äraolija kadumise järgselt augustis 2010. a sai avaldajale teatavaks, et AS Swedbank oli võlgnevuse tõttu lugenud alates 17.02.2010. a laenulepingu ennetähtaegselt lõppenuks, alustanud 19.04.2010. a täitemenetlust laenujäägi sissenõudmiseks sh hüpoteegi realiseerimiseks. AS Swedbank peatas 30.08.2010. a korteriomandi sundmüügi ning nõustus täitemenetluses sissenõutava rahasumma tasumisega maksegraafiku koostamisega esialgu 12 kuuks, mida on pikendatud kuue kuu võrra. Avaldaja on nõuetekohaselt tänase päevani täitnud maksegraafikust tulenevaid kohustusi ning otsinud AS-iga Swedbank erinevaid võimalusi täitemenetluse lõpetamiseks ning võlgnevuse tasumiseks arvestades asjaolu, et laenulepingu muudatuste tegemine või korteriomandi müül välkaspool sundenampakkumist ei ole ilma äraolija osavõtuta võimalik. Eeltoodu alusel palun avaldaja seada teadmata kadunud AN varale hooldus ja määrata vara hooldajaks avaldaja. Lubada avaldajal käsutada kõiki kinnisajsaõigusi, mis AN on nimetatud korteriomandi suhtes.
2.Kohus võttis avalduse 01.02.2012. a määrusega menetlusse ja määras ärakuulamise aja.
3.13.02.2012. a ärakuulamisel avaldas avaldaja, et tähtis on elukoha allesjäämine, milleks on nende perel nimetatud korteriomand. Avaldaja soovib AN võetud laenukohtustust täita. Võimalik, et soovib ka korteriomandid maha müüa juhuks, kui laenu tasumisega hakkama ei saa. Muud vara AN ei ole. Avaldaja väidete kohaselt on AN pangakonto AS-is Swedbank, rohkemast avaldaja teadlik ei ole. Lisaks on avaldajale teada, et ka Maksuametil pidavat olema AN suhtes võlgnevus, kuid käesolevalt on asi jäänud pooleli, millega avaldaja sooviks edasi tegeleda. Avaldaja märkis, et AN peale tema, abikaasade ühise tütre ja ema ning tädi (EN) kedagi ei ole. Abikaasade ühisel tütrel, LN , ei ole vastuväiteid, et ema hakkaks isa asju ajama. Samuti ei ole vastuväiteid AN emal, LN , kes elab koos avaldaja ja LN nimetatud korteriomandis.
KOHTU SEISUKOHAD
4.Kohus vaatab esitatud avalduse läbi tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p-st 4 hagita menetluses. Vastavalt TsMS § 477 lg-le 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades seejuures hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 477 lg 5 järgi ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 477 lg 7 kohaselt peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid oma algatusel.
5.Kohus leiab, et avaldus kuulub rahuldamisele ja AN vara hooldajaks tuleb määrata tema abikaasa MN.
6.Kohus juhindub asja lahendamisel järgmistest dokumentaalsete tõendite alusel tuvastatud ja vaidlustamata asjaoludest: • ANja MN(end Ž ) on abielus. Asjaolu on tõendatud 20.09.1996. a abielutunnistusega (tl 14). • AN on sõlminud AS-iga Swedbank (endine AS Hansapank) laenulepingu nr XXX summas 70 348 eurot, mille tagasimaksmise tähtajaks on 15.02.2028. a. Laenulepingu tagamiseks on seatud hüpoteek korteriomandile aadressil XXX Tallinnas (tl 4-6). • AN on registreeritud Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna jaoskonna registriossa nr XXX kantud korteriomandi aadressil XXX Tallinnas omanikuna [tl 27]) • AS Swedbank on teinud 01.02.2010. a dateeringuga avalduse AN laenulepingute ülesütlemiseks (tl 7). • 19.04.2010. a täitetoimingust teatamise teatest nähtub, et MN ja AN suhtes on sissenõudja ASis Swedbank ja notariaalselt tõestatud kokkuleppe nr XXX alusel algatatud täitemenetlus täiteasjades nr XXX ja XXX (tl 8).
• 03.09.2010. a on kohtutäitur koostanud AS-i Swedbank nõusolekul täitemenetluses sissenõutava rahasumma tasumiseks maksegraafiku (tl 11). • 16.03.2011. a Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri Kriminaalbüroo õiendi kohaselt on AN suhtes algatatud XXX. a jälitusmenetlus nr XXX teadmata kadumise kohta ning õiendi väljaandmise seisuga puuduvad andmed AN asukoha kohta. • Politsei- ja Piirivalveameti kodulehel on kohtulahendi tegemise seisuga endiselt teade teadmata kadunud ANkohta (tl 29).
7.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 18 lg 1 kohaselt võib kohus teadmata kadunud isiku varale seada huvitatud isiku taotlusel hoolduse, kui see on teadmata kadunud isiku või tema ülalpeetava huvides. Hoolduse võib seada ka varale, mis kuulub isikule, kes asjaolude tõttu ei saa oma vara eest hoolitseda või seda käsutada. Vastavalt TsÜS § 18 lg-le 2 peab hooldaja tegutsema, lähtudes teadmata kadunud isiku huvidest, valitsema tema vara heaperemehelikult ja tagama selle säilimise. Hooldaja annab varast ülalpidamist isikule, keda teadmata kadunud isik on seaduse kohaselt kohustatud ülal pidama, ning maksab teadmata kadunud isiku võlad. Sama paragrahvi lg 3 järgi võib teadmata kadunud isiku vara hooldaja teadmata kadunud isiku vara vallata, kasutada ja käsutada kohtu määratud tingimustel. Teadmata kadunud isiku kinnisasjaõigust võib hooldaja käsutada ainult kohtu loal. Teadmata kadunud isiku vara hooldaja käsutusõigus ei piira ega välista teadmata kadunud isiku enda käsutusõigust (TsÜS § 18 lg 4). Teadmata kadunud isiku taasilmumisel või tema viibimiskoha kindlakstegemisel lõpetab kohus tema varale seatud hoolduse (TsÜS § 18 lg 5). Hoolduse lõppemisel on vara hooldaja kohustatud isikule, kelle vara ta valitses, vara valitsemisest aru andma (TsÜS § 18 lg 6). TsMS § 516 lg 1 kohaselt määrab kohus varale hooldaja, kui on vaja hoolitseda vara eest, mis kuulub teadmata kadunud isikule või isikule, kelle viibimiskoht on teada, kuid kes ei saa tagasi pöörduda või muul põhjusel ei saa oma asjade eest hoolitseda. Sama paragrahvi lg-te 3 ja 4 kohaselt hoolduse seadumise määruses märgitakse isik, kelle varale hooldus seatakse, samuti isik, kes määratakse hooldajaks ning hoolduse seadmise määrus annab hooldajaks määratud isikule seaduses sätestatud ulatuses hooldatava vara käsutamise õiguse.
8.Käesoleva kohtumääruse punktis 6 on kohus tuvastanud, et Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri Kriminaalbüroo 16.03.2011. a õiendi kohaselt on AN kadumise fakti kohta alustatud XXX. a jälitusmenetlust nr XXX, kuid AN viibimiskohta tuvastatud ei ole. Seetõttu ei ole kohtul alust kahelda avaldaja väidetes AN kadumise asjaolus ning kuna AN viibimiskoha kohta puuduvad andmed juba pooleteist aasta jooksul, on AN teadmata kadunud isik TsÜS § 17 mõttes. Avaldaja on AN abikaasa, abielu on kestnud üle 15 aasta ja abikaasadel on ühisvara. Kohus on käesoleva kohtumääruse p-is 6 tuvastanud, et AN on sõlminud AS-iga Swedbank (endine AS Hansapank) laenulepingu nr XXX summas 70 348 eurot, mille tagasimaksmise tähtajaks on 15.02.2028. a. Laenulepingu tagamiseks on seatud hüpoteek korteriomandile aadressil Asunduse tee 15-4 Tallinnas. Avaldaja on kohtule esitanud AS Swedbank poolt AN adresseeritud 01.02.2010. a. avalduse eelnimetatud laenulepingu ning krediitkaartide kasutamise lepingute ülesütlemiseks (tl 7). Samuti on kohtule esitatud kohtutäituri Elin Vilippuse koostatud 09.04.2010. a. täitetoimingu teade (tl 8), millest nähtub avaldaja ja AN ühisvaraks oleva korteriomandi aadressil XXX, Tallinnas ülevaatamise aeg korteriomandi arestimiseks. Antud asjaolud annavad alust järeldada, et teadmata kadunud isikul on võlad, mistõttu on AN huvides ning laenulepingust tulenevate kohustuste täitmise tagatisena hüpoteegitud korteriomandiga seotud huvide kaitseks põhjendatud seada AN varale hooldaja eelkõige, et korraldada võlgade maksmist ning suhteid võlausaldajatega. Juhul, kui AN peaks elus olema, oleks tema varale hoolduse seadmine nii avaldaja kui ka AN enda huvides, sest ilmselgelt ei ole AN praegu võimeline ise oma vara eest hoolt kandma, sh oma võlgu tähtaegselt tasuma. Avaldaja taotleb enda määramist AN vara hooldajaks, sest tema varalised huvid langevad AN varaliste huvidega kokku ning avaldaja on valmis tegema kõik võimaliku ANvõlgade väljaselgitamiseks ja tähtaegseks tasumiseks. Kohus ei ole tuvastanud, et ANoleks kellegi suhtes ülalpidamiskohuslane, samuti ei ole tal avalike registrite andmeil muude registrisse kantud asju peale eelnimetatud korteriomandi. Küll nähtub äriregistri teabesüsteemist, et AN kuulub L OÜ (reg kood XXX) osa nimiväärtusega 13 200
krooni, millisega seotud osaniku õigusi tuleb vara hooldajal samuti teostada. Arvestades eeltoodut tuleb MN lubada valitseda ja käsutada AN vallasvara ja sellega seotud õigusi sh korraldada AN võlgade maksmist ning teostada osaniku õigusi.
9.Avaldaja on lisaks leidnud, et sooviks vajadusel võõrandada ühisvaraks oleva korteriomandi juhul, kui avaldaja ei suuda korteriomandiga seotud kohustusi täita. Kohus ei pea hetkel põhjendatuks anda avaldajale õigust AN kinnisasjaõiguste käsutamiseks, sest käesolevalt on avaldaja ka ise veendumusel, et otstarbekam ja võimalik on korraldada võlausaldajatega suhteid nii, et oleks tagatud avaldaja ja AN korteriomandi säilimine. Seega ei esine praegu asjaolusid, mis tingiksid tegeliku vajaduse anda vara hooldajale teadmata kadunud isiku kinnisasjaõiguse käsutamiseks. Teadmata kadunud isiku kinnisasjaõiguse käsutamiseks loa saamiseks, võib vara hooldaja pöörduda vajaduse tekkimisel kohtu poole (TsÜS § 18 lg 3).
10.TsMS § 518 lg-te 1, 2 ja 3 kohaselt lõpetab kohus äraolija varale seatud hoolduse, kui äraolijal ei ole enam takistusi oma asjade ajamisel. Hooldus lõppeb sõltumata äraolija surmast kohtu poolt tühistamisega. Kohus tühistab hoolduse, kui äraolija surm saab talle teatavaks. Kui äraolija tunnistatakse surnuks või kui tema surmaaeg tuvastatakse kohtus, lõpeb hooldus surnuks tunnistamise või surmaaja kindlakstegemise määruse jõustumisel.
11.Vastavalt TsMS § 172 lg-le 1 kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Eelnimetatu alusel tuleb menetluskulud jätta avaldaja kanda.
Kaija Kaijanen Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.