Ene Mundi hagi OÜ Virma M.T. vastu saamata jäänud töötasu summas 77 574,67 krooni (4 964,31 eurot) väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses Vaidlustatud kohtulahend
77 574,67 krooni (4 964,31 eurot)
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Ene Mundi apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Apellant (hageja): Ene Mund XXXXXXXXXXX), esindaja Monica Meristo
esindajad
RESOLUTSIOON
Viru Maakohtu 5. augusti 2011 otsus
(isikukood:
Vastustaja (kostja): OÜ Virma M.T. (registrikood: 10266124), esindaja advokaat Epp Landberg Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Viru Maakohtu
5.augusti 2011 otsus muutmata. Menetluskulud ringkonnakohtus jätta Ene Mundi kanda.
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kassatsioonkaebuse
Riigikohtusse
võib
menetlusosaline
esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Ene Mund esitas hagi OÜ Virma M.T. vastu saamata jäänud töötasu summas 77 574,67 krooni (4 964,31 eurot) välajmõistmiseks. Töövaidluskomisjon jättis hageja avalduse rahuldamata. Hagiavalduses esitatud põhjenduste kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 01.08.2008 töölepingu. Hageja võeti tööle kokana põhipalgaga 15 000 krooni kuus. Kuni 2008 lõpuni maksis tööandja palka korrektselt, alates jaanuarist 2009 hakkas tööandja maksma töölepingus ettenähtust väiksemat tasu. Hageja sai palga vähenemisest teada alles veebruaris 2009 oma pangakontot vaadates. Hageja ei ole allkirjastanud kokkulepet palga vähenemise kohta. Samuti ei ole tööandja korraldanud koosolekut, kus oleks teatatud palga vähenemisest. Tööandja põhjendas palga vähenemist sellega, et on raskusi ja pole võimalik rohkem maksta. Palgalipikuid ei ole hageja saanud. Mingi aeg oli hageja nõus vähendatud töötasu maksmisega, kuid ta arvas, et majandusliku olukorra paranemisega jätkab tööandja palga tasumist töölepingus kokkulepitud summas. Vaatamata hageja korduvatele nõudmistele maksta välja töölepinguga ette nähtud töötasu, tööandja seda ei teinud. Kostja juhatuse 12.03.2010 otsusega lõpetati hagejaga tööleping seoses koondamisega alates 13.04.2010. Hageja seda ei vaidlustanud. Seaduse kohaselt on lubatud esitada saamata jäänud töötasu nõuet 3 aasta jooksul ja seega ei pidanud töötaja palga vähenemisel vastavat nõuet kohe esitama. Hageja soovis, et koos lõpparvega makstakse talle välja kogu saamata jäänud töötasu perioodi 01.01.2009 - 13.04.2010 eest. Tööandja keeldus töötasu välja maksmast. Hageja palus välja mõista saamata jäänud töötasu perioodi 01.01.2009 - 13.04.2010 eest summas 77 654,57 krooni (4 964,31 eurot).
2.Kostja OÜ Virma M.T. vaidles hagile vastu. Vastuväidete kohaselt teavitas kostja töötajaid 2008 novembris toimunud koosolekul, et alates 01.01.2009 kehtestatakse uued töötasustamise alused, millega muudetakse seniseid palgatingimusi ning, mille järgi hakkavad kokad saama tulemustasu vastavalt läbimüügile. Hageja viibis koosolekul koos teiste kokkadega. 03.12.2008 esitati töötajatele tutvumiseks OÜ Virma M.T. juhatuse otsus palgasüsteemi muutmise kohta alates 01.01.2009. Seega on tegemist poolte kokkuleppel palgatingimuste muutmisega 03.12.2008 ning seega tuleb juhinduda alates 01.07.2009 kehtinud töölepinguseaduses (TLS) sätestatust. Hagejal oli võimalus pärast töötasustamise tingimuste muutmist töölt lahkuda, kuid ta ei teinud seda, vaid jätkas töötamist ja seega nõustus vastavate muudatustega. Igakuiselt väljastati töötajatele palgaleht, millest nähtus töötasu arvestus. Töövaidluskomisjoni istungil teatas hageja, et ta oli teadlik, et võetakse maha, summat nägi palgalehel. Kokad
arvestasid ka müügikviitungite alusel töötasu. Seega oli hageja teadlik töölepingu tingimuste muutmisest töötasu maksmise korraldamisel ning on kinnitanud ka palgalehtede olemasolu. Poolte vahel palga tingimuste muutmise osas kokkuleppe olemasolu kinnitab ka asjaolu, et töötaja, hakates saama igakuuliselt töötasu uute töötasustamise tingimuste järgi, ei lugenud seda tööandjapoolseks töölepingu p-i 5.1 rikkumiseks ega kasutanud oma õigust töölepingu lõpetamiseks kuni 01.07.2009 kehtinud TLS § 82 lg 1 alusel.
MAAKOHTU LAHEND
3.Viru Maakohus jättis 5. augusti 2011 otsusega hagi rahuldamata. Maakohus jättis menetluskulud hageja kanda. Kohtuotsuses esitatud põhjenduste kohaselt puudub poolte vahel vaidlus, et tööleping OÜ Virma M.T ja E. Mundi vahel on sõlmitud 01.08.2008; töölepingu p-i 2.1 kohaselt asus hageja tööle kokana ning lepingu p-i 5.1 kohaselt oli hageja põhipalk 15 000 krooni kuus; alates jaanuarist 2009 on hageja palk võrreldes töölepingus kokkulepituga vähenenud; hagejaga sõlmitud tööleping lõpetati kostja juhatuse otsusel 13.04.2010 TLS § 89 alusel; 03.06.2010 esitas hageja Tööinspektsioonile avalduse saamata jäänud töötasu väljamõistmiseks; 09.07.2010 Töövaidluskomisjoni otsusega jäeti avaldus rahuldamata; 09.08.2010 esitas hageja hagi kohtusse. Pooled vaidlevad hagejaga sõlmitud töölepingus kokkulepitud töötasustamise aluste muutmise seaduslikkuse, s.o poolte vahel vastava kokkuleppe olemasolu või puudumise üle. Maakohus leidis, et kuna hageja nõue on esitatud saamata jäänud töötasu osas palga maksmisel alates jaanuarist 2009 toimunud muutustest tulenevalt ning samast ajast on kokkade töö tasustamise aluseid muudetud, siis kuuluvad antud asjas kohaldamisele kuni 01.07.2009 kehtinud TLS sätted. Maakohus nõustus kostjaga selles, et hageja väited faktilistes asjaoludes alates jaanuarist 2009 makstud palgas toimunud muutuste kohta on olnud vasturääkivad. Töövaidluskomisjonile esitatud avalduses ja ka hagiavalduses on hageja väitnud, et sai teada töö tasustamise aluste muutmisest alles töösuhte lõpetamisel ning seostas palga vähenemist üksnes tööandja seletusega majanduslikest raskustest. Samas on hageja väitnud, et töö tasustamise aluste muudatustele ta allkirja ei andnud. 08.03.2011 kohtuistungil selgitas ta palga vähenemist ka tööandja poolt tehtud kinnipidamistega kostja elektrivõlgnevuste ja puudujääkide katteks. Maakohus leidis, et hageja väited tema töö tasustamise alustes toimunud muudatustest mitteteadmisest, on vaatamata töölepingu tingimuste muutmise osas kirjaliku kokkuleppe puudumisele, ümber lükatud asjas kogutud tõenditega. 03.12.2008 on kostja juhatuse otsusega otsustatud muuta kokkade palgasüsteemi alates 01.01.2009, mille kohaselt hagejale makstavaks põhipalgaks on 5 500 krooni ja lisatasu 2,5% köögi läbimüügi eest. Palgasüsteemi muutustest teavitamist ja selle töötajatega (kokkadega) arutamist kinnitas kohtus tunnistajana ütlusi andnud ärijuht M.N. , kelle ütluste kohaselt jäi töölepingus kirjalik muudatus hageja poolt allkirjastamata erinevatel põhjustel, kuid hageja jätkas töötamist. Kostja poolt esitatud säilinud palgateatistest, k.a palgalehed ja palgalipikud, nähtub hagejale alates 01.01.2009 arvestatud palk 5 500 krooni kuus ning lisatasu (köögi läbimüügi pealt 2,5% kuus). Seejuures oleneb põhipalga erinevus kuude lõikes tegelikult töötatud normtundidest. Igakuuliselt palgateatiste väljastamist ja palgas toimunud olulist muutust kinnitasid kohtus tunnistajatena ka teised hagejaga samal ajal töötanud kokad - M.S. , E.S. ja T.V. . Alates 01.01.2009 hagejale makstud töötasu osas esinenud olulised muutused nähtuvad ka hageja pangakonto väljavõttest. Kuna hageja palk on võrreldes varasema 15 000-kroonise palgaga
oluliselt muutunud ning varasemast väiksem põhipalk (5 500 krooni) ja lisatasu summad on palga teatistel välja toodud, siis hageja väited palgatingimuste muutumise teadasaamisest alles töösuhte lõpetamisel ei vasta tegelikkusele. Tunnistajad M.Š. ja E.S. kinnitasid kohtus tööandja poolt kokkade töö tasustamise aluste muutmise kavatsusest teadasaamist juba novembris 2008, uue süsteemi (s.o. põhipalk väheneb ja lisandub lisatasu köögi läbimüügi pealt) korduvat arutamist köögis kokkade ja M.N. e vahel detsembris 2008, töölepingutes palgatingimuste kohta muudatuste tegemist ja nende poolt ka muudatuste allkirjastamist. Samuti kinnitasid nimetatud tunnistajad alates 01.01.2009 uutel kokkulepitud alustel palga arvestamist ja maksmist. Seevastu hageja esitatud tunnistaja R.S. ei teadnud hageja väiteid kokkade töö tasustamise kohta kinnitada. Maakohus leidis ka, et hageja teise tunnistaja T.V. ütluste usaldusväärsus koosolekute mittetoimumisest on kostja poolt seatud põhjendatult kahtluse alla. Tunnistaja ütluste kohaselt oli tema ja hageja esindaja vahel enne kohtuistungit toimunud sel teemal vestlus. Samas kinnitas T.V. tunnistajana palgalipikute igakuist väljastamist ja töötasustamise muudatusi, millega tema ei nõustunud. Palga osas toimunud muudatusi on hageja ka ise varasemalt tunnistanud. Töövaidluskomisjoni istungi protokollis on märgitud, et hageja teadis palga muutumisest. 08.03.2011 toimunud kohtuistungil seletas hageja, et teadis palga muutumisest „teiste käest" ja arvestas kassatšekkide alusel läbimüüki. Palgatingimuste muutumise järel on hageja nõustunud töösuhte jätkamisega ja on töötanud sama tööandja juures veel üle aasta, s.o kuni temaga töösuhte lõpetamiseni 13.04.2010. Maakohus leidis, et hageja ei ole tõendanud, et ta nõustus palga vähenemisega seoses tööandja väidetud ajutiste majandusraskustega ja tulevikus tehtavate võimalike tasaarvestustega, samuti on tõendamata 08.03.2011 kohtuistungil esitatud väited puudujääkide ja elektrivõla katteks palgast tehtud kinnipidamistest. Kostja hageja põhjendustega ajutisest töötasu vähenemisest ja väidetega tööandja poolt tehtud kinnipidamistest ei nõustunud. Nimetatud asjaolusid ei kinnitanud ka ükski kohtu poolt üle kuulatud tunnistaja. Maakohus leidis, et poolte vahel oli palgatingimuste muutmises suuline kokkulepe. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-6-08 asunud seisukohale, et töölepingu vorminõude eesmärgist ei tulene, et tööleping ja/või selle muutmise kokkulepped oleksid kirjaliku vormi järgimata jätmise korral tühised. Samuti on Riigikohus lahendis nr 3-2-1-17-09 väljendanud seisukohta, et kolleegiumi arvates tuleb juhul, kui töötaja palgamäära muudatust ei ole töölepingus kirjalikult vormistatud ning palgamäär nähtub üksnes töötajale makstud palga teatisest, eeldada, et pooled on palgatingimuste muutmises kokku leppinud. Tõendatud on, et alates jaanuarist 2009 on hagejale arvestatud ja makstud töötasu lähtudes kokkulepitud uutest alustest, nimetatud arvestused nähtuvad hageja palga teatistest ja kostja poolt nende arvestuste alusel makstud summade õigsust hageja ei ole vaidlustanud. Maakohus leidis, et hageja, jätkates töösuhet, on aktsepteerinud toimunud töölepingu tingimuste muutmist ning võtnud vastu töötasu vastavalt uuele töötasu maksmise korrale. Tuginedes ka VÕS § 1 lg-s 1 ja VÕS § 76 lg-s 4 sätestatule võib väita, et kuna töötaja võlausaldajana on talle kohustuse täitmisena pakutu vastu võtnud, siis võib eeldada, et täitmine on olnud täielik, täitmisena pakutu oli võlgnetav ja kohustus täideti kohaselt.
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.E. Mund esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu 5. augusti 2011 otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega hagi rahuldatakse. E. Mund palub jätta menetluskulud poolte endi kanda. Apellatsioonkaebuses esitatud põhjenduste kohaselt: 1) on maakohus alusetult viidanud Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-17-09, kus märgitakse, et kui palgamäär nähtub üksnes töötajale makstud palga teatisest, tuleb eeldada et pooled on palgatingimuste muutmises kokku leppinud. Hageja leiab, et antud asjas puuduvad tõendid selle kohta, et palgalipikud oleksid antud E. Mundile kätte. Ülekuulatud tunnistajad annavad selles osas vastuolulisi ütlusi ja keegi pole kinnitanud, et E. Mund oleks isiklikult saanud palgalipikuid; 2) ei saa kostja poolt taotletud ja ülekuulatud tunnistajad anda objektiivseid ütlusi ja neid ei saa arvestada, sest tegemist on isikutega, kes on kostja juures tööl ja ei saagi tööandja kahjuks ütlusi anda. Tunnistaja T.V. puhul on kohus jätnud tähelepanuta asjaolu, et tunnistaja lahkus töölt mitte palga vähenemise tõttu, vaid teisel põhjusel. Palga muutmine oli ainult soodustegur. Kohus on leidnud, et paljasõnalised ja tõendamata on hageja väited kinnipidamistest elektrivõla ja puudujääkide katteks. Samas on tunnistaja T.V. kinnitanud, et M.N. rääkis pidevalt majanduslikest raskustest. Seega on loogiline, et võidi ka kinnipidamisi teostada palgast. Kohus on otsuses kajastanud fakte, sealhulgas tunnistajate ütlusi, mis ei vasta tegelikele asjaoludele. Otsus on motiveerimata ja vastuoluline; 3) ei saa hagi lahendamisel olla määrav asjaolu, et hageja töötas edasi ja võttis palga vastu. Seadus annab õiguse nõuda saamata jäänud töötasu 3 aasta jooksul. Antud juhul ei ole töölepingu muudatustel töötaja allkirja, palgalipikute saamine tema poolt pole tõendatud ja asjaolu, et hageja edasi töötas, ei tähenda, et ta saadud palgaga nõustus. Kuna palk oli väiksem kui varem, siis hakkaski hageja asja uurima ja talle vastati et see on ajutine. Hageja leiab, et nii palgakorraldus ja selle muutmine ei toimunud seaduspäraselt ja kuna paljud kardavad kaotada töökohta ja minna tööandjaga vastuollu, siis ollakse kõigega vaikides nõus; 4) jättis kohus välja selgitamata, mida hageja täpselt teadis ja millest ta aru sai. Asjaolu, et hagisumma pidevalt muutus, oli tingitud sellest, et enne tegi E. Mund ise arvestused ja raamatupidaja esialgseid arvestusi tehes ei saanud aru, mida ta täpselt arvestama ja näitama peab ning alles lõpuks jõuti õigele arvestusele; 5) on maakohus ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse norme. Otsuse tegemisel on juhindutud ka VÕS normidest kuid antud juhul on primaarne töölepinguseadus ja tööleping ise.
5.OÜ Virma M.T. vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist. OÜ Virma M.T. palub jätta menetluskulud hageja kanda. Vastuväidete kohaselt: 1) on hageja ise 08.03.2011 kohtuistungil kinnitanud, et sai alguses palgalipikud. Seega on ta kinnitanud, et esialgu temale palgalipikud ka anti. Kostja seab kahtluse alla hageja väite, et pärast palgatingimuste muutmist just hagejale enam palgalipikuid ei antud, kuigi kõik ülejäänud kokad, keda tunnistajatena üle kuulati, palgalipikute saamist tööandjalt kinnitasid. Palgalipikute andmist hagejale kinnitas ka hageja otsene ülemus M.N. . Seega on palgalipikute andmine tõendatud tunnistajate ütlustega; 2) kinnitavad kostja väiteid ka hageja taotlusel ülekuulatud tunnistajad – T.V. ja R. S., eelkõige selles osas, et nad kinnitasid kostja väidet, et tööandja andis töötajale, sh hagejale, igakuuliselt palgalipikud. Seega ei saa väita, et ükski tunnistaja oleks oma ütluste andmisel olnud mõjutatud, v.a T.V. , kes ütluste andmisel selgitas, et on koosolekute toimumisest hageja esindajaga rääkinud. Kohus on eelnimetatud asjaolule ka tähelepanu juhtinud. Samas tunnistaja T.V. kinnitas oma ütlustega seda, et palgatingimuste muutmisest osapooltega räägiti. Kostja ei
nõustu, et asjaolu, et osad tunnistajad on kostjaga töösuhtes, muudaks nende ütlused vähem usaldusväärseteks. Käesoleval juhul on tunnistajad, sh ka hageja taotlusel ülekuulatud tunnistajad, andnud suhteliselt ühesuguseid ja riimuvaid ütlusi; 3) on hageja 08.03.2011 istungil ise andnud selgitusi, et pärast palgatingimuste muutmist, kuna kokkade töötasu hakkas sõltuma köögi läbimüügist, hakati köögis pidama arvestust läbimüügi kohta, et teada, kui suur tuleb kuu töötasu. Seega on hageja väide, et tööandja teostas kinnipidamisi töötajate töötasust, paljasõnaline, tõendamata ning vastuolus tema enda poolt antud selgitustega; 4) on maakohus teinud õige järelduse, et kuna E. Mund jätkas töösuhet, on ta aktsepteerinud toimunud töölepingu tingimuste muutmist ning võtnud vastu töötasu vastavalt uuele töötasu maksmise korrale. Kostja rõhutab, et hageja töötas pärast töötasu maksmise korra muutmist kostja juures veel ca 1,3 aastat, on ise kohtumenetluse käigus kinnitanud, et arvestas sel ajal töötasu köögi läbimüügi pealt ja vaidlustas töötasu suuruse alles pärast töösuhte lõppemist. Seega on tõendatud, et töötaja oli teadlik töötasu suuruse muutmisest, nõustus sellega ning sellest tulenevalt toimus töölepingu muutmine suulises vormis. Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-6-08 järgi on töölepingu suuline muutmine lubatud. Tõendamist leidis tunnistaja M.N. e ütlustest tulenevalt, et kuigi kostja esindaja palus korduvalt hagejal töölepingu muudatustele alla kirjutada, siis hageja seda ei teinud. Samas ei olegi kostjal kui tööandjal õigust töötajat selleks sundida või nimetatud põhjusel töölepingut lõpetada; 5) vastavalt TsMS § 5 lg-le 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Seega on poole kohustus esitada kohtule nõue ning see nõue ettenähtud tõenditega tõendada. Kohtul puudub kohustus hakata välja selgitama esitatud nõude asjaolusid või poole teadmisi selle kohta; 6) ei too käesolev kohtulahend kaasa töötajate õiguste rikkumist. Hageja, juhul kui ei oleks nõustunud töötasu muutmisega, oleks pidanud pöörduma töövaidluskomisjoni või kohtusse nõudega tunnistada tööandja ühepoolne töölepingu tingimuste muutmine ebaseaduslikuks või lõpetama töölepingu kuni 30.06.2009 kehtinud TLS § 82 alusel. Töötaja nõustus töölepingu tingimuste muutmisega ning jätkas töötamist. Seega on ebaõige väide, et hagi rahuldamine toob kaasa töötaja õiguste rikkumise; 7) väidab hageja, et kohtumenetlus oli suunatud kostja huvide kaitsmisele kohtu poolt. Hagejat esindas kohtus õigusteadmistega isik, seega ei saa väita, et hageja oleks olnud kohtus seatud keerulisemasse olukorda. Hagejal lasub kohustus tõendada esitatud nõuet lubatud tõenditega, samas aga peab kostja tõendama oma vastuväiteid, mida ka kostja tegi. Kuna hageja ei olnud esialgu suuteline esitama ka täpset nõude suurust ega seda ka kohtus selgitama, põhjustati sellega menetluse venimine. Ka apellatsioonkaebusest nähtub, et hageja on leidnud, et kohtul oli kohustus välja selgitada hageja teadmised/arusaamised, kuigi see on poole enda kohustus. Seega jääb kostjale täiesti arusaamatuks esitatud väide, nagu oleks kohtumenetlus suunatud kostja huvide kaitsmisele. Samas tuleb nõustuda kohtu seisukohaga, et hageja ütlused kohtumenetluses on väga vastukäivad. Hageja poolt esitati pidevalt uusi ja eelnevaga vastuolevaid väiteid töötasu muutmisest teadasaamise aja ja vastuväidete esitamise kohta.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja Viru Maakohtu
5.augusti 2011 otsus muutmata. Kuna Viru Maakohtu 5. augusti 2011 otsus on seaduslik ja põhjendatud, siis nõustudes esimese astme kohtu põhjendustega, ei pea ringkonnakohus kooskõlas TsMS § 654 lg-ga 6 vajalikuks neid kõiki oma otsuses korrata.
Maakohus on õigesti hinnanud asjas tõendeid, kohaldanud materiaalõigus- ja protsessiõigusnorme ning ükski apellatsioonkaebuses esitatud väide ei ole maakohtu vaidlustatud otsuse tühistamise aluseks.
7.Maakohus on õigesti juhindunud vaidluse lahendamisel Riigikohtu lahendis nr 3-2-1-17-09 väljendatud seisukohtadest ning apellandi vastupidine väide on alusetu. Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-17-09 p-i 13 kohaselt “Töölepingu muutmine on TLS § 59 lg 1 kohaselt töölepingus kindlaksmääratud tingimustes muudatuste tegemine. Sama paragrahvi
5.lõike järgi on töölepingu muutmine lubatud vaid poolte kokkuleppel, välja arvatud TLS §-des 61-66 sätestatud juhtudel, mil töötajal või tööandjal on õigus nõuda töölepingu ühepoolset muutmist. Töölepingus kokkulepitud palgatingimusi on PalS § 4 lg 1 järgi lubatud muuta ainult poolte kokkuleppel. Seega ei ole tööandjal õigust ühepoolselt töötaja palka vähendada. Töölepingu tingimuste muutmise vormistamise kohustus lasub TLS § 28 lg 3 ja § 70 järgi tööandjal. Kolleegiumi arvates tuleb juhul, kui töötaja palgamäära muudatust ei ole töölepingus kirjalikult vormistatud ning palgamäär nähtub üksnes töötajale makstud palga teatisest, eeldada, et pooled on palgatingimuste muutmises kokku leppinud. Kui tööandja väidab, et palgateatisel märgitud palgamäär ei väljenda poolte kokkulepet palga suurendamise kohta, vaid töötajale maksti ühekordselt suuremat palka nt tulemuslikuma töö eest, peab ta kooskõlas TsMS § 230 lg-ga 1 tõendama, et palga ühekordne suurendamine ei olnud töölepingu muutmine.“ Antud juhul on kostja tõendanud, et poolte kokkuleppel muudeti töölepingut ja palgaarvestuses kajastatud ning hagejale reaalselt väljamakstud palk vastab kokkulepitud palgatingimustele.
8.Apellandi väite kohaselt ei ole ta palgateatisi kätte saanud ning seetõttu ei saa väita, et ta oleks palgatingimuste muutmisega nõustunud. Maakohus on õigesti tõendeid hinnates asunud seisukohale, et hageja väide igakuuliselt palgateatiste mittesaamise kohta on ümber lükatud tunnistajate M.Š. i (tl 113-115), E.S. i (tl 110-111) ja T.V. i ütlustega (tl 106-108). Ainuüksi asjaolu, et tunnistajad M.Š. ja E.S. töötavad kostja juures, ei muuda nende ütlusi mitteusaldusväärseteks. Arusaamatu on apellandi väide, et tunnistaja T.V. puhul on kohus jätnud tähelepanuta asjaolu, et tunnistaja lahkus töölt mitte palga vähenemise tõttu, vaid teisel põhjusel. Tunnistaja T.V. ütluste kohaselt lahkus ta töölt põhjusel, et tööandja ei arvestanud töögraafikut tehes tema soovidega ja ta ei nõustunud ka palga vähendamisega. Samuti viidatud tunnistaja ütluste kohaselt „kui palk oli panka üle kantud, anti ka tagantjärgi palgalipikud kätte“. T.V. ütlused tõendavad seda, et töötajad olid teadlikud palgatingimuste muutmisest, tööandja rääkis nendega sellest ning töötajatele anti igakuuliselt kätte palgateatised.
9.Apellandi väite kohaselt kuna tunnistaja T.V. on kinnitanud, et M.N. rääkis pidevalt majanduslikest raskustest, siis on loogiline, et võidi ka kinnipidamisi teostada palgast. Asjas puuduvad igasugused tõendid selle kohta, et hageja palgast oleks kostja teostanud kinnipidamisi elektrivõla ja puudujääkide katteks ning seetõttu on õige maakohtu seisukoht, et nimetatud asjaolu on tõendamata ja seega paljasõnaline.
10.Iseenesest õige on apellandi väide, et seadus annab õiguse nõuda saamata jäänud töötasu 3 aasta jooksul, kuid antud juhul on poolte vahel vaidlus selles, kas pooltevahelise kokkuleppega muudeti jaanuarist 2009 palgatingimusi või mitte ning selle asjaolus tuvastamisest oleneb see, kas hagejal on kostja vastu saamata jäänud töötasu nõue. Maakohus on õigesti tõendeid kogumis hinnates asunud seisukohale, et pooled muutsid jaanuarist 2009 poolte kokkuleppel palgatingimusi ning lähtuvalt sellest kohtu poolt tuvastatud asjaolust ei ole hagejal kostja vastu saamata jäänud töötasu nõuet.
11.Ekslik on apellandi väide, et vaidlustatud otsus on vastuoluline ja motiveerimata. Kohtuotsus vastab TsMS § 442 lg-s 8 sätestatule ning ei ole motiveerimata. Samuti on alusetu ja põhjendamatu apellandi väide, et kohtumenetlus oli suunatud kostja huvide kaitsmisele kohtu poolt. Apellandi väite kohaselt jättis kohus välja selgitamata, mida hageja täpselt teadis ja millest ta aru sai. Vastavalt TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Seega seadusest tulenevalt esitab siiski hageja ise kohtule nõude ja selle aluseks olevad asjaolud ning seetõttu on hageja viidatud väide arusaamatu. Maakohus on õigesti lahendanud vaidluse kuni 30.06.2009 kehtinud TLS sätete alusel ning viide VÕS § 1 lg-le 1 ja § 76 lg-le 4 ei anna alust väitele, et maakohus on ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse norme.
12.Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis jäävad menetluskulud ringkonnakohtus TsMS § 171 lg 1 alusel apellandi kanda.
Andra Pärsimägi
Üllar Roostoja
Viivi Tomson
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.