Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud

TsiviilasiJõustunudViru Maakohus Rakvere kohtumaja · 05.08.2011

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
Kohtuasja number: 2-10-38451/30
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud
Menetlusliik: Hagimenetlus
Kuulutamise aeg: 05.08.2011
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 5249

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Ärakiri

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Kohtunik

Viru Maakohus Irma Külavee

Otsuse tegemise aeg ja koht

05.08.2011, Rakvere kohtumaja, Rohuaia 8, Rakvere 44308

Tsiviilasja number

2-10-38451

Tsiviilasi

E M`i M`i hagi Xxxx vastu saamata saamata jäänud töötasu töötasu summas summas 77 574.67 krooni (4964 (4964.31 4964.31 euro) euro) nõudes

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: E M (ik xxxx), elukoht xxxx; volitatud esindaja Monica Meristo, Meristo Õigusbüroo, Talinna 21, Rakvere; e-post: [email protected]

Kohtuistungid Kohtuistungid toimusid toimusid

Kostja: Xxxx (reg-kood xxxx), aadress: xxxx; seaduslik esindaja – juhatuse liige T T; lepinguline esindaja vandeadvokaadi vanemabi Epp Landberg, OÜ Küllike Nammi Advokaadibüroo, aadress: Laada 27, 44310 Rakvere; e-post: [email protected] 08.03.2011, 13.07.2011

Hagi hind

4964.31 eurot

RESOLUTSIOON:

Jätta E M`i M`i hagi Xxxx vastu saamata jäänud töötasu töötasu nõudes täielikult rahuldamata.

Menetluskulude jaotus Jätta kostja menetluskulud täielikult hageja kanda ning hageja menetluskulud menetluskulud hageja enda kanda. Kohtuotsus Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks teatavaks maakohtu maakohtu kantselei kaudu

16.00..00.

05.augustil 2011 kell

Edasikaebe kord Otsusele on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisest kättetoimetamisest arvates. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6 § 633 lg 7).

Sarnased lahendid

Tööõigus

1.2.09.08.2010 hagiavalduses esitatud asjaolud (lk 2-4). Hageja palub kohtu poolt kostjalt välja mõista saamata jäänud töötasu summas 125 951 krooni. Alates 01.01.2009 kuni töölt lahkumiseni 13.04.2010 maksis tööandja hagejale töölepingus ettenähtust vähem töötasu. Hageja leiab, et töövaidluskomisjon jättis oma otsusega 09.07.2010 alusetult tema avalduse täies ulatuses rahuldamata. Töövaidluskomisjoni otsuse kohaselt töötas hageja edasi veel 1,3 aastat pärast kostja otsust palga vähendamise kohta. Otsuses on tuginetud Riigikohtu otsusele väites, et juhul, kui töötasu on näha palgateatisest, siis loetakse pooled palgatingimuste muutumises kokku leppinuks. Seadus lubab esitada saamata jäänud töötasu nõuet 3 aasta jooksul ja seega ei pidanud töötaja palga vähenemisel vastavat nõuet kohe esitama. Töölepingu muudatustele töötasu vähenemise kohta hageja allkirja ei andnud. Hageja avaldas kogu aeg protesti töötasu osas, helistas korduvalt tööinspektsiooni. Mingeid palgalipikuid tegelikkuses ei antud. Mingi aja oli hageja nõus, et tööandja maksab majanduslangusest tingituna vähem, kuid ta ei arvanud, et see nii jääbki ja hiljem olukorra paranedes tasaarvestust ei tehta. Hageja tugineb oma nõudes Töölepinguseaduse (TLS) § 12 sätestatule, mille kohaselt saab töölepingut muuta ainult poolte kokkuleppel, märkides ka, et sama nõue kehtis ka eelmise töölepinguseaduse kehtivuse ajal. Tõenditena esitab hageja temaga sõlmitud töölepingu koos lisadega, juhatuse otsuse töölepingu lõpetamisest alates 13.04.2010, töövaidluskomisjoni otsuse. Samuti palub hageja kohtus tunnistajate ülekuulamist. 20.09.2010 esitatud avalduses (lk 21-22) täpsustab hageja nõude summat ja taotleb kostjalt saamata jäänud töötasu (põhitöötasu), mille summa tuleneb töölepingus kokkulepitu (15 000 krooni kuus) ja tegelikult perioodil alates detsember 2008 kuni 13.04.2010 makstud põhipalga (5500 krooni) vahest, s.o. kokku 17 kuu eest summas 161 500 krooni ((17 x 15 000) = 255 000 krooni) – (17 x 5500 krooni= 93 500 krooni)) = 161 500 krooni). Nõude suurendamist põhjendab hageja asjaoluga, et vastavalt seadusele esitatakse töötasu nõue brutosummana.

2.Kostja vastuväited 01.11.2010 esitatud vastuses (lk 30 - 33). Kostja hagi ei tunnista ja palub see täies ulatuses jätta rahuldamata. Tegemist on poolte kokkuleppel palgatingimuste muutmisega 03.12.2008 ning seega tuleb juhinduda alates 01.07.2009 kehtinud töölepinguseaduses sätestatust. Kostja teavitas töötajaid (kokkasid) 2008.a. novembris toimunud koosolekul, et alates 01.01. 2009 kehtestatakse uued töötasustamise alused, millega muudetakse seniseid palgatingimusi ning mille järgi hakkavad kokad saama tulemustasu vastavalt läbimüügile. Hageja viibis koosolekul koos teiste kokkadega - M Š, E S ja T V. 03.12.2008 esitati töötajatele tutvumiseks Xxxx juhatuse otsus palgasüsteemi muutmise kohta alates 01.01.2009. T V, kes ei nõustunud palgatingimustes tehtud muudatustega, lahkus töölt. Teised jätkasid töötamist ning nõustusid vastavate muudatusega. Igakuiselt väljastati töötajatele palgaleht, millest nähtus töötasu arvestus (põhipalga ja lisatasude suurus). Töövaidluskomisjoni istungil andis hageja alljärgnevaid selgitusi: “Teadsin, et võetakse maha, summat nägin palgalehel. Arvestasime ka müügikviitungite alusel töötasu”. Seega oli hageja teadlik töölepingu tingimuste muutmisest töötasu maksmise korraldamisel ning on kinnitanud ka palgalehtede olemasolu. Juhul, kui hageja leiab, et pooled ei ole järginud töölepingu muutmisel kirjaliku vormi nõuet, siis vastavalt Riigikohtu lahendile tsiviilasjas nr 3-2-1-6-8 ei ole tööleping või selle muutmise kokkulepe kirjaliku vormi nõude järgimata jätmise korral tühine. Oma väidete tõendamiseks palus kostja tunnistajatena üle kuulata M Š`i, E S`i ja ka ärijuhi M N’e, kes vastavalt hagejaga sõlmitud töölepingu p. 2.5. andis ärijuhina hagejale vahetult tööülesandeid ja kontrollis nende täitmist. Poolte vahel palga tingimuste muutmise osas kokkulepe olemasolu kinnitab kostja arvates ka asjaolu, et töötaja, hakates saama igakuuliselt töötasu uute töötasustamise tingimuste järgi, ei lugenud seda tööandjapoolseks töölepingu p 5.1 rikkumiseks ega kasutanud oma õigust töölepingu lõpetamiseks kuni 01.07. 2009 kehtinud TLS § 82 lg 1 alusel. Hageja oli nõus töötama muudetud töölepingu tingimuste järgi ning töötasu nõude esitas alles 1 aasta ja 3 kuud peale töölepingu tingimuste muutmist ning seoses töösuhte lõpetamisega. Kostja juhindub ka Riigikohtu otsusest nr. 3-2-1-17-09, milles on märgitud , et kolleegiumi arvates tuleb juhul, kui töötaja palgamäära muudatust ei ole töölepingus kirjalikult vormistatud ning palgamäär nähtub üksnes töötajale makstud palga teatisest, eeldada, et pooled on palgatingimuste muutmises kokku leppinud. Seega olid pooled kokku leppinud palgatingimuste muutmises alates 01.01.2009, kostja on täitnud poolte vahel kokkulepitud kohustusi ning maksnud töötasu nõuetekohaselt.

jääb väiksemaks ja käive tuleb juurde”.. Tunnistaja kinnitusel sai palgamuutmise teemat mitu korda arutatud, arutamised toimusid põhiliselt köögis nii M juuresolekul kui ka omavahel.. Palgamuutuste arutamisel oli ka hageja juures, mitmel korral arutati, olenes, kes parajasti tööl oli. Arutamine lõppes lepingutes muudatuste tegemisega ning väiksem palk tuli alates jaanuarist.. Eelnevalt oli kokku lepitud, et tuleb lepingutes muudatus ja see vormistati nii nagu keegi tööl oli.. Tunnistaja lepingus tehti muudatus, kus oli kirjas, et tuleb põhipalk + juurde lisanduv köögi läbimüügist protsent. Tunnistaja mäletas ka ühte päeva, kui oli koos E Miga tööl ja kui toodi M Ne poolt lepingud. Tunnistaja kirjutas alla, kuid kas E M kirjutas, seda tunnistaja ei oska öelda. Tunnistaja arvas, et nad mõlemad kirjutasid lepingule alla ja rohkem jutuks sellest ei tulnud. Hiljem arutati läbimüügist saadavat protsenti, et kas palk tuleb suurem kui eelmisel kuul. Ka M Ne käest küsiti läbimüügi suurust. Samuti püüdsid nad ise köögitšekkide pealt summat kokku lüüa, kuid -“ei olnud järjepidevad ning lihtsam oli käia M käest küsimas”. Tunnistaja arutas ka hagejaga, kui palju võib läbimüügist lisa tulla. Palgalipikuid anti iga kuu. Hageja mittenõustumisest palgatingimuste muutmisega sai tunnistaja teada siis, kui tuli hageja koondamine. Siis hageja näitas tunnistajale seda lepingut, kus hageja allkirja ei olnud ja näitas ka teist lepingut, millega ta oli tööle võetud. Hageja seletas, et temal on tegelikult teine palk ja tema ei kirjutanud muutmisele alla. Peale palgakorralduse muutmist veebruaris saadud palk oli väiksem kui varem ja ka edaspidi olid palgad väiksemad. Kostja juures ärijuhina töötava M N` ütlustest nähtub (lk 117-119), et tema vormistas hagejaga töölepingu tööle võtmisel, samuti hilisemad muudatused ja ka töölepingu lõpetamise. Kõik kokad olid tööle võetud kindla kuupalgaga. Palgasüsteemi muudatused tehti alates 01.01.2009. Muudatusi hakati arutama varem. Muudatused tehti selleks, et kokad oleks huvitatud paremast töökvaliteedist ja et kliendid oleks rahul. Kliente oli vähemaks jäänud ja tekkis küsimusi ka toidu kvaliteedis. Juba oktoobris 2008.a. arutati köögis uue süsteemi sisseviimise plaani. Hageja oli arutamise juures. Novembris võeti kõik kokad omaette kokku. Tunnistaja kinnitab, et ühel korral olid kõik 4 kokka koos: E M, T V, E S ja M Š. Kuna töötati erinevates vahetustes ja kõik korraga tööl ei olnud, siis alati kõik kohale ei sõitnud. Protesti kokkade poolt otseselt ei olnud, väljaarvatud T V, kes ütles kohe, et tema nõus ei ole. Arutati, et kokkade põhipalk jääb 4500 krooni. Hagejaga rääkis tunnistaja eraldi. Hageja oli 5500kroonise põhipalgaga nõus, väitis, et tema saab siis oma elamisega hakkama. Kokkulepe hagejaga oli nii, et: “ta on palgamuudatusega nõus, kui tema saab põhipalka 5500 krooni kuus, kuna lisatasu on muutuv suurus ja oleneb müügist”. Tunnistaja vormistas lepingute muudatuse ja hakkas allkirju võtma. Ta käis ka hageja juures mitu korda allkirja küsimas, kuid “kord oli hagejal kiire ja kord tegi ühe käega süüa ja teise käega hoidis telefoni ja helistas”. Allkiri jäi võtmata. T V`ile tunnistaja ei teinudki lepingu muudatust. Hagejale vormistas tunnistaja palgamuudatuse, kirjas oli põhipalk 5500 krooni ja lisatasu 2,5% köögi läbimüügi pealt. Hageja lõi ka ise köögis müügitšekke kokku. Hagejaga töölepingu lõpetamisel avastas tunnistaja, et lepingu muudatusel puudub hageja allkiri ja ta palus sellele hageja poolt alla kirjutada. Hageja lubas käia enne töötukassas. Tagasi tulles keeldus ta allkirja andmast. Koondamisel hakkas hageja väitma, et ei tea palga muutmisest midagi, kuigi sellest oli juba üle aasta möödas.

7.1.Hageja jääb esitatud nõude juurde ning palub kostjalt välja mõista saamata jäänud töötasu kokku summas 77 674.57 krooni ehk 4964.31 eurot. Alles koondamisteate saamisel ilmnes, et hageja töö tasustamise aluseid on muudetud. Veel koondamisteate saamisel lubati arvestada hagejale koondamistasu 15 000 krooni järgi. Hageja sai alates jaanuarist 2009 aru, et töötasu osas on midagi teisiti, kuid milles ja millal muudatused on toimunud, seda ta ei teadnud. Olid kuuldused, et töötasu on vähenenud. M Ne poolt esitati töötasust kinnipidamiste kohta erinevaid põhjendusi (elektrivõla katteks, puudujääkide katteks jne). Palgalipikuid hageja ei ole saanud. Tunnistaja R S andis kohtus ütlused, et palgalipikuid ei toodud, vaid nende järgi tuli ise raamatupidaja juurde minna. Kostja väide, nagu oleks hageja palgalipikute saamisel nõustunud uute palgatingimustega, ei vasta seega tõele. Ühtegi allkirja töölepingu muudatustele pole hageja andnud. Kostja poolt viidati ajutistele raskustele ja hageja elas heas usus, et ajad paranevad ja saab tagantjärgi kõik tasud kätte. Mingit koosolekut palgatingimuste muutmise teemal pole toimunud ja seda kinnitasid ka tunnistajad. Töölepingu lõppemisel anti hagejale eraldi lehel töölepingu allkirjastamata muudatus. Hagejale on arusaamatu, miks üldse palgatingimusi muudeti ja miks töötajaid nõuetekohaselt ei teavitatud. Hageja elas kindla teadmisega, et kostjal on ajutised majandusraskused, kuigi samal ajal ehitati hoones teisele korrusele välja piljardisaali. Seadus lubab nõuda saamata jäänud töötasu 3 aastat tagantjärele ja ükski seadus ei kohusta koheselt esitama avaldust arvestades olemasolevat ja ka siis olnud tööpuuduse taset. Samuti ei kohusta seadus töölepingu ülesütlemise avaldust esitama. Hageja töötasu vähendati tema tahte vastaselt ja seljataga. Ühtegi selgitust ja dokumenti talle ei esitatud, väideti, et on ajutised majandusraskused. Tunnistajate ütlustest nähtub, et midagi pidi muutuma aga et need oleksid just palgatingimused olnud, seda keegi konkreetselt ei teadnud. Töölepingu tingimusi võib muuta ainult töötaja nõusolekul ja eriti neid, mis halvendavad töötaja olukorda. Hageja ei ole sõlminud kostjaga kokkulepet palgatingimuste muutmise osas, mistõttu tuleb kostjalt välja mõista hageja saamata jäänud töötasu kokku summas 4964.31 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

Kostja leiab, et hageja, muutes pidevalt oma nõuet, on andnud ka vasturääkivaid selgitusi nõude faktiliste asjaolude kohta. Alates 01.01.2009 hakati hagejale maksma erineva suurusega töötasu ja seega pidi hageja olema teadlik töötasu tingimuste muutmisest. 08.03.2011 kohtuistungil võttis hageja omaks, et ta sai aru palga muutusest - helistas kostja seaduslikule esindajale T Tile ja rääkis palga muutusest. Hagejaesitatud tunnistaja R S ei teadnud kokkade palgast midagi ning T V oskas rääkida tema endaga seotud asjaoludest, kinnitades samas, et töölepingu tingimuste muutmiseks töötasu maksmise osas tegi ka temale kostja ettepaneku ning arutas temaga töötasu muutust. Töösuhte jätkumisel kuni 12.04.2010 aktsepteeris hageja tööandja tehtud ettepanekut töölepingu muutmiseks. Kostja leiab, et töölepingut saab muuta ka suulises vormis, mida ka käesoleval juhul tehti. Poolte vahel oli suuline kokkulepe töölepingu tingimuste muutmiseks alates 01.01.2009 ning selle kokkuleppe alusel maksti hagejale ka töötasu. Tunnistajad kinnitasid palgamuutuste üle töötajatega läbirääkimist. Tunnistaja T V küll eitas koosolekute toimumist, kuid hageja esindaja poolt oli teda eelnevalt mõjutatud ja tema sellekohased ütlused tuleb jätta tähelepanuta. Mingit põhjust, miks just hagejaga töölepingu tingimuste muutmise osas läbi ei räägitud, ei ole hageja välja toonud. M Ne poolt töölepingute allkirjastamiseks toomist kinnitas tunnistaja M Š, kes kirjutas ka lepingule alla. Kostja leiab, et hageja teadmine töölepingu tingimuste muutmisest on tõendatud. Hageja paljasõnaline väide töölepingu muudatustega mittenõustumisest on vastuolus tema edasise käitumisega, sest ta jätkas töötamist kostja juures kuni töösuhte lõpetamiseni. Tunnistaja M N`e ütluste kohaselt määrati hagejale teistest suurem põhipalk (5500 krooni, eelnimetatud asjaolu kinnitab ka tööandja käskkiri), seega läbirääkimised palga tingimuste sh. põhipalga suuruse üle hageja ja kostja vahel toimusid. Kostja leiab, et hagejal ja kostjal oli kokkulepe töölepingu tingimuste muutmise kohta töötasu maksmise osas ning nimetatud asjaolu on hageja ka ise omaks võtnud. VÕS § 1 lg 1 tulenevalt kohaldatakse käesoleva seaduse üldosas sätestatut kõikidele käesolevas seaduses või muudes seadustes nimetatud lepingutele, muu hulgas töölepingule, ja muudele mitmepoolsetele tehingutele, samuti lepingutele, mida ei ole küll seaduses nimetatud, kuid mis ei ole seaduse sisu ja mõttega vastuolus, samuti võlasuhetele, mis ei ole tekkinud lepingust. Vastavalt VÕS § 76 lg 4 sätestatule, kui võlausaldaja on talle kohustuse täitmisena pakutu vastu võtnud, siis eeldatakse, et täitmine oli täielik, täitmisena pakutu oli võlgnetav ja kohustus täideti kohaselt. Kuna hageja jätkas peale töölepingu tingimuste muutmist töötamist ning ei kasutanud õiguskaitsevahendina õigust nõuda töölepingu lõpetamist TLS § 82 alusel, siis kinnitab see veelkord, et töötaja oli nõus töötama muudetud töölepingu tingimuste järgi. Seega olid pooled kokku leppinud palgatingimuste muutmises alates 01.01.2009, kostja on täitnud poolte vahel kokkulepitud kohustusi ning maksnud töötasu nõuetekohaselt. Menetluskulud palub kostja jätta hagi rahuldamata jätmisel täielikult hageja kanda

8.3.Alates 01.07.2009 kehtima hakanud Töölepinguseaduse rakendussätete (TLS § 131 lg 2) kohaselt kohaldatakse töölepinguga seotud asjaoludele või toimingutele, mis on tekkinud või tehtud enne 2009.aasta 1.juulit, seni kehtinud seadust. Kuna hageja nõue on esitatud saamata jäänud töötasu osas palga maksmisel alates jaanuarist 2009 toimunud muutustest tulenevalt ning samast ajast on kokkade töö tasustamise aluseid muudetud, siis kuuluvad antud asjas kohaldamisele kuni 01.07.2009 kehtinud töölepinguseaduse (TLS) sätted. Kuni 01.07.2009 kehtinud TLS § 18 kohaselt on töölepingu ühepoolne muutmine, peatamine, lõpetamine ja tühistamine lubatud ainult seaduses, kollektiiv- või töölepingus ettenähtud tingimustel ja korras. Ka alates 01.07.2009 kehtima hakanud TLS § 12 kohaselt saab töölepingut muuta ainult poolte kokkuleppel. TLS § 26 lg 1 p 3 järgi on kokkulepe töötasu kohta töölepingu kohustuslikuks tingimuseks ning § 59 lg 1 kohaselt on töölepingu muutmine töölepingus kindlaksmääratud tingimustes muudatuste tegemine. Sama paragrahvi 5.lõike järgi oli töölepingu muutmine lubatud vaid poolte kokkuleppel, välja arvatud TLS § 61-66 sätestatud juhtudel, mil töötajal või tööandjal on õigus nõuda töölepingu ühepoolset muutmist. Ka töölepingus kokkulepitud palgatingimusi on Palgaseaduse (PalS) § 4 lg 1 järgi lubatud muuta ainult poolte kokkuleppel ning seega ei ole tööandjal õigus ühepoolselt töötaja palka vähendada. Töölepingu tingimuste muutmise vormistamise kohustus lasub tööandjal (TLS § 28 ja 70). Palgaseaduse § 3 kohaselt on palgatingimusteks palgamäär, lisatasud ja juurdemaksed, palga arvutamise viis ehk palgasüsteem, palga maksmise kord. Hageja töölepingus oli lepingu sõlmimisel palgamääraks kuus vastavalt 15 000 krooni. Lisatasu maksmise kohta lepingus andmed puuduvad. TLS § 49 p 2 kohaselt oli tööandja kohustatud maksma töö eest tasu ettenähtud ajal ja suuruses. Vastavalt ITVS § 24 lg 6 - kui kohtule esitatakse hagi või avaldus asjas, mida töövaidluskomisjon on juba lahendanud, tuleb seda hagis või avalduses märkida ja lisada otsuse ärakiri. Hagi või avalduse saamisel nõuab kohus töövaidluskomisjonist välja asja lahendamise materjalid ja võtab need toimikusse. Kohus on töövaidlusasja nr 9.1-2/1925-2010 materjalid välja nõudnud ning ITLS § 24 lg 6 kohaselt loetakse esitatud tõendid kohtule esitatuks (lk 6-8; 139-164).

8.6.Kohus nõustub kostjaga selles, et hageja väited faktilistes asjaoludes alates jaanuarist 2009 makstud palgas toimunud muutuste kohta on olnud vasturääkivad: Töövaidluskomisjonile esitatud avalduses ja ka hagiavalduses on hageja väitnud, et sai teada töö tasustamise aluste muutmisest alles töösuhte lõpetamisel ning seostas palga vähenemist üksnes tööandja seletusega majanduslikest raskustest. Samas on hageja väitnud, et töö tasustamise aluste muudatustele ta allkirja ei andnud, „avaldas kogu aeg protesti töötasu osas, helistas Tallinnasse Tööinspektsiooni korduvalt” (hagiavaldus lk 3). 08.03.2011 kohtuistungil selgitas palga vähenemist ka tööandja poolt tehtud kinnipidamistega kostja elektrivõlgnevuste ja puudujääkide katteks. Kohus leiab, et hageja väited tema töö tasustamise alustes toimunud muudatustest mitteteadmisest, on vaatamata töölepingu tingimuste muutmise osas kirjaliku kokkuleppe puudumisele, ümber lükatud asjas kogutud tõenditega: 1) 03.12.2008 on kostja juhatuse otsusega otsustatud muuta kokkade palgasüsteemi alates 01.01.2009, mille kohaselt hagejale - E M`ile makstavaks põhipalgaks on 5500 krooni ja lisatasu 2,5% köögi läbimüügi eest (lk 148). Palgasüsteemi muutustest teavitamist ja selle töötajatega (kokkadega) arutamist kinnitas kohtus tunnistajana ütlusi andnud ärijuht M N, kelle seletuse kohaselt jäi töölepingus kirjalik muudatus hageja poolt allkirjastamata erinevatel põhjustel, kuid hageja jätkas töötamist, arvestas ka ise kassatšekkide alusel köögi läbimüügi alusel saadavat palka. 2) Kostja poolt esitatud säilinud palgateatistest (ka – palgalehed, -lipikud) nähtub hagejale alates 01.01.2009 (lk 155) arvestatud palk 5500 krooni kuus ning lisatasu (köögi läbimüügi pealt 2,5% kuus). Seejuures oleneb põhipalga erinevus kuude lõikes tegelikult töötatud normtundidest (kostja raamatupidaja õiend, lk 175; arvestus - lk 152-154)). Igakuuliselt palgateatiste väljastamist ja palgas toimunud olulist muutust kinnitasid kohtus tunnistajatena ka teised hagejaga samal ajal töötanud kokad - M Š, Xxxx ja ka hageja tunnistaja T V, kellele oli palgatingimuste muutumine ka üheks töölepingu lõpetamise põhjuseks. 3) Alates 01.01.2009 hagejale makstud töötasu osas esinenud olulised muutused nähtuvad ka hageja pangakonto väljavõttest: jaanuaris 2009 laekunud detsembrikuu 2008 palk on veel summas 14 393 krooni, veebruaris 2009 makstud jaa nuarikuu palk on 8591 krooni (lk 76). Ka järgnevatel kuudel on hageja töötasud varasemast tunduvalt väiksemad (seejuures veebruarist – aprillini 2009 on makstud osa päevade eest töövõimetushüvitist ning aprillis - puhkusetasu). Maikuu 2009 töötasuks on vastavalt töötatud normtundidele 7409 krooni (lk 85), juunikuu eest (ületundidega) - summas 11 103.70 krooni (lk 86) jne. Kuna hageja palk on võrreldes varasema 15 000-kroonise palgaga oluliselt muutunud ning varasemast väiksem põhipalk (5500 krooni) ja lisatasu summad on palga teatistel välja toodud, siis hageja väited palgatingimuste muutumise teadasaamisest alles töösuhte lõpetamisel ei vasta tegelikkusele. 4) Tunnistajad M Š ja Xxxx kinnitasid kohtus tööandja poolt kokkade töö tasustamise aluste muutmise kavatsusest teadasaamist juba novembris 2008, uue süsteemi (s.o. põhipalk väheneb ja lisandub lisatasu köögi läbimüügi pealt) korduvat arutamist (läbirääkimist) köögis