Pärnu Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Rein Pokk
Määruse tegemise aeg ja koht
Tsiviilasja number Tsiviilasi
2-11-23571
Menetlusosalised ja nende esindajad
L.B. hagi Sempelton OÜ (pankrotis) vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõudes Hageja: L.B. isikukood xxxxxxxxxxx elukoht xxxx t. xx x-x, xxxxx xxxxx Hageja lepinguline esindaja: Monika Meerents-Luberg asukoht OÜ Munga Õigusbüroo Aia t. 8, 80010 PÄRNU tel 443 0530, faks 443 0531 e-post: [email protected] Kostja: Sempelton OÜ (pankrotis) registrikood 11061364 seaduslik esindaja: pankrotihaldur Raivo Piirla asukoht Õigusbüroo Edikte OÜ J. Köleri 3-3, 10150 Tallinn e-post: [email protected] kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Vahur Krinal asukoht OÜ Rüütli Advokaadibüroo Rüütli t. 14-214, 80010 Pärnu tel 447 0130, faks 447 0131 e-post: [email protected] Juhindudes TMS § 221 lg 1, lg. 2 p. 4, 3 ja TsÜS § 86, § 160 lg. 3 ning VÕS 186 p. 4, § 207 lg. 1, 587 lg. 1 kohus otsustas. Rahuldada hagi täielikult. Tuvastada, et 17.03.2006 Pärnu notar Kaia Krügeri poolt tõestatud kohesele sundtäitmisele allumise kokkuleppe (notariaaldokument nr 2351) punktis 2.2. sisalduv nõue on lõppenud OÜ Sempelton ja L.B. vahel 30.07.2007 sõlmitud kompromisslepingu alusel. Tunnistada lubamatuks sundtäitmine 17.03.2006 Pärnu notar Kaia Krügeri poolt tõestatud kohesele sundtäitmisele allumise kokkuleppe (notariaaldokument nr 2351) alusel.
Tsiviilasi nr 2-11-23571
Edasikaebamise kord
Menetluskulud jätta TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamise kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.
Hagiavalduse sisu
2 (9)
Tsiviilasi nr 2-11-23571 dokumendiks ning Hagejal on õigus nõuda täitemenetluse lõpetamist TMS § 221 lõike 1 esimese lause alusel
3 (9)
Tsiviilasi nr 2-11-23571 Vastavalt TsÜS § 160 lõikele 3 lõpeb nõude aegumise peatumine peatumise aluseks oleva menetluse jõustunud lahendiga lõppemisega. Kohtutäituri tegevuse peale esitatud kaebuse osas lõppes menetlus Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 28.04.2011 asjas nr 3-2-1-26-11 tehtud kohtumäärusega. Seega peatus 30-päevane hagi esitamise aegumistähtaeg 09.07.2010 Hageja poolt kohtutäiturile kaebuse esitamine ning peatumine lõppes Riigikohtu poolt kohtumääruse tegemisele järgnevast päevast. Eeltoodust tulenevalt on hagi esitatud TMS § 221 lõikes 3 nimetatud tähtaja jooksul (aegumise algus 03.07.2010, aegumine peatus 09.07.2010 kuni 28.04.2011, aegumine jätkus 29.04.2011).
4 (9)
Tsiviilasi nr 2-11-23571 täitetoimingute tegemist ning viib täitemenetluse käigus täitetoiminguid nõude rahuldamiseks, millise osas sundtäitmise lubamatuks tunnistamist Hageja taotleb. Seega võib hagi tagamata jätmine teha võimatuks kohtuotsuse täitmise. Kõike eeltoodut arvestades ning lähtudes VÕS § 186 punktist 4, § 207 lõikest 1, TMS § 221 lõikest 1 ning TsMS § 377 lõigetest 1 ja 3 ning § 378 lõike 1 punktist 6 hageja palub kohtul: 1.Hagi tagamise abinõuna peatada Pärnu kohtutäitur Rannar Liitmaa poolt L.B. suhtes algatatud täiteasja nr 175/2010/1740 menetlus kuni käesoleva hagi osas tehtava lahendi jõustumiseni.
Hageja kokkuvõtvad seisukohad
17.03.2006 sõlmisid Hageja ja Kostja Pärnu notar Kaia Krügeri poolt tõestatud kokkuleppe kohesele sundtäitmisele allumise kohta (notariaaldokument nr 2351) (edaspidi nimetatud Kokkulepe). Kokkuleppe punkti 2.1. kohaselt kuulus Kostjale U. Klt omandatud nõue Hageja vastu, mille sisuks on ajavahemikus 02.02.2004-22.02.2005 sõlmitud laenulepingutest tulenev võlgnevus kokku summas 1 464 996 krooni. Kokkuleppe punkti 2.3. kohaselt kohustus Hageja tasuma võla hiljemalt 31.08.2007. Vastavalt Kokkuleppe punktile 2.6. oli Hagejal õigus tasuda ja Kostjal kohustus vastu võtta kokkuleppes nimetatud maksed enne tähtaega.
30.07.2007 sõlmisid Hageja ja Kostja kompromisslepingu VÕS § 578 mõistes. Kompromisslepingu punktis 1 avaldas Kostja selgesõnaliselt, et loobub 17.03.2006 poolte vahel sõlmitud kohesele sundtäitmisele allumise kokkuleppe punktis 2.2 nimetatud nõudest Hageja vastu osas, milline see on täitmata kompromisslepingu sõlmimise päeva seisuga. Kompromisslepingu punktis 2 kinnitasid pooled vastastikku, et peale kompromisslepingu sõlmimist ei esita kumbki pool teineteisele nõudeid ega pretensioone, millised tulenevad 17.03.2006 sõlmitud kohesele sundtäitmisele allumise kokkuleppest ja nimetatud kokkuleppe punktis 2.1 nimetatud laenulepingutest.
Võlaõigusseaduse § 186 punkti 4 kohaselt lõpeb võlasuhe võlasuhte lõpetamise kokkkuleppega. Sama seaduse § 207 lõikest 1 tulenevalt võlasuhe lõpeb, kui võlausaldaja ja võlgnik on võlasuhte lõpetamises kokku leppinud seoses võlausaldaja loobumisega nõudest. Nähtuvalt 30.07.2007 poolte vahel sõlmitud kompromisslepingu punktist 1 loobus Kostja oma nõuetest Hageja vastu osas, millised need olid täitmata kompromisslepingu sõlmimise päeva seisuga (30.07.2007) ning kompromisslepingu punktis 2 kinnitasid Hageja ja Kostja vastastikku, et peale kompromisslepingu sõlmimist puuduvad neil teineteise suhtes mistahes 17.03.2006 kohesele sundtäitmisele allumise kokkuleppest 5 (9)
Tsiviilasi nr 2-11-23571 tulenevad nõuded. Eeltoodust tulenevalt leppisid Hageja ja Kostja 30.07.2007 kompromisslepingus kokku võlasuhte lõpetamises VÕS § 207 mõistes ning seega on 17.03.2006 kohesele sundtäitmisele allumise kokkuleppest tulenev võlasuhe VÕS § 186 punkti 4 alusel lõppenud.
Võlaõigusseaduse § 578 lõike 1 kohaselt on kompromissleping leping õiguslikult vaieldava või ebaselge õigussuhte muutmise kohta vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt eeldatakse, et kompromisslepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromisslepingu alusel uued õigused. 30.07.2007 Hageja ja Kostja vahel sõlmitud kompromisslepingust nähtuvalt deklareerisid pooled, et tegemist on kompromisslepinguga VÕS § 578 mõistes. 30.07.2007 kompromisslepinguga muudeti vaieldamatuks 17.03.2006 kohesele sundtäitmisele allumise kokkuleppest tulenevate nõuete lõppemine (sissenõutavus) kompromisslepingu sõlmimise päeva seisuga.
Ebakohane on kostja 02.11.2011 vastuses esitatu, mille kohaselt on Riigikohus oma asjas nr 3-2-1-26-11 leidnud, et Hageja poolt esitatud kompromisslepingut ei saa pidada kohustuse täitmist tõendavaks dokumendiks, sest sellelt ei nähtu sissenõudja nõude rahuldamine. Viidatud lahendi punktis 12 on Riigikohus käsitlenud täitemenetluse lõpetamist TMS § 48 (lõike 1) punkti 2 alusel ning asunud seisukohale, et nimetatud alusel saab kohtutäitur menetluse lõpetada üksnes juhul, kui kohustus on lõppenud VÕS § 186 punkti 1 alusel (st kohase täitmisega). Täitemenetluse formaliseerituse põhimõttest lähtudes muudel VÕS §-s 186 alustel kohustuse lõppemise korral on täitemenetluse lõpetamine võimalik sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamise ja selle rahuldamise kaudu, mille tulemusel lõpetab kohtutäitur täitemenetluse TMS § 48 (lõike 1) punkti 4 alusel.
Kostja vastuväide, mille kohaselt on kompromissleping ilmses vastuolus heade kommetega, on paljasõnaline, sisustamata ning tõendamata. Kostja on viidanud, et Kostja on loobunud nõudest nõude loovutajaga kooskõlastamata, kuid Kostja ei ole esitanud ühtegi tõendit, millelt nähtuks, et Hagejaga võlgnevuse lõpetamise osas kokkulepete sõlmimiseks oleks vajalik olnud esialgse nõude omaniku (nõude loovutaja) nõusolek või kooskõlastus.
Kostja puhul on tegemist pankrotis oleva äriühinguga (pankrot on välja kuulutatud 07.04.2008). Kostja ei ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et esialgne võlausaldaja oleks esitanud nõude Kostja pankrotimenetluses. Samuti ei ole Kostja esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et 17.03.2006 kokkuleppest tulenev nõue Hageja vastu oleks arvatud Kostja pankrotivara hulka. Lisaks, pankrotimenetluse käigus oleks Kostja seaduslikul esindajal (pankrotihalduril) olnud võimalus kompromissleping kolme aasta jooksul pankroti väljakuulutamisest arvates (PankrS § 118 lg 2) tagasivõtmise käigus kehtetuks tunnistada, kuid seda tehtud ei ole.
Kõike eeltoodut arvestades ning lähtudes asjaolust, et Hageja on tõendanud 17.03.2006 kokkuleppest tuleneva nõude lõppemist 30.07.2007 kompromisslepinguga, milline on käsitletav kompromisslepinguna VÕS § 578 mõistes ning kohustust lõpetava kokkuleppena VÕS § 186 punkti 4 ja § 207 lõike 1 mõistes, palub Hageja hagi täies ulatuses rahuldada. Menetluskulud palub Hageja jätta Kostja kanda.
6 (9)
Tsiviilasi nr 2-11-23571 Kostja vastuväited hagile.
tsiviilasjas nr. 2-11-23571 Kostjal ei ole vastuväiteid selle kohta, et kohus asja menetlusse võttis. Kostja ei võta hagi õigeks ja ei tunnista hagiavalduses kostja vastu suunatud nõuet. Kostja ei soovi esitada vastuhagi.
Kostjal esitab hagiavaldusele alljärgnevad vastuväited:
7 (9)
Tsiviilasi nr 2-11-23571 kohesele sundtäitmisele allumise kokkuleppe punktis 2.2 nimetatud nõudest Hageja vastu osas, milline see on täitmata kompromisslepingu sõlmimise päeva seisuga. Kompromisslepingu punktis 2 kinnitasid pooled vastastikku, et peale kompromisslepingu sõlmimist ei esita kumbki pool teineteisele nõudeid ega pretensioone, millised tulenevad 17.03.2006 sõlmitud kohesele sundtäitmisele allumise kokkuleppest ja nimetatud kokkuleppe punktis 2.1 nimetatud laenulepingutest. Nagu nähtub kogutud tõenditest, sai 02.07.2010 Hageja kätte 30.06.2010 dateeritud täitmisteate, millelt nähtuvalt oli kohtutäitur Rannar Liitmaa algatanud sissenõudja Kostja poolt esitatud täitmisavalduse alusel täitemenetluse Hageja suhtes. Täitmisteate kohaselt oli Hageja suhtes alustatud täitemenetluses täitedokumendiks Pärnu notar Kaia Krügeri poolt 17.03.2006 tõestatud kokkulepe kohesele sundtäitmisele allumise kohta (notariaaldokument nr 2351). Vastavalt täitemenetluse seadustiku § 221 lõikele 1 võib võlgnik võib esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi võib esitada täitemenetluse lõpuni, kuid mitte hiljem kui 30 päeva pärast täitmisteate kättetoimetamist (TMS § 221 lõige 3). Riigikohus on otsustes korduvalt sedastanud, et TMS § 221 lõikes 3 sätestatud tähtaja puhul on tegemist hagi esitamise aegumistähtajaga. Täitmisteade toimetati Hagejale kätte 02.07.2010. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 160 lõike 1 kohaselt peatub aegumine õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks. Sama paragrahvi 2. lõike punkti 4 alusel on hagi esitamisega võrdsustatud avalduse esitamine seaduses sätestatud kohtueelses menetluses, sõltumata sellest, kas menetluses tehakse täitedokumendiks olev otsus Kostja leiab, et Riigikohus oma lahendis 3-2-26-11 leidis , et esitatud kompromisslepingut ei saa pidada kohustise täitmist tõendavaks dokumendiks, sest sellelt ei nähtu sissenõudja nõude rahuldamine. Seega peab hageja tõendama nõude rahuldamist teiste tõendite kaudu. Kohus leiab, et ebakohane on kostja 02.11.2011 vastuses esitatu, mille kohaselt on Riigikohus oma asjas nr 3-2-1-26-11 leidnud, et Hageja poolt esitatud kompromisslepingut ei saa pidada kohustuse täitmist tõendavaks dokumendiks, sest sellelt ei nähtu sissenõudja nõude rahuldamine. Viidatud lahendi punktis 12 on Riigikohus käsitlenud täitemenetluse lõpetamist TMS § 48 lg. p.2 alusel ning asunud seisukohale, et nimetatud alusel saab kohtutäitur menetluse lõpetada üksnes juhul, kui kohustus on lõppenud VÕS § 186 p. 1 alusel (st kohase täitmisega). Täitemenetluse formaliseerituse põhimõttest lähtudes muudel VÕS §-s 186 alustel kohustuse lõppemise korral on täitemenetluse lõpetamine võimalik sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamise ja selle rahuldamise kaudu, mille tulemusel lõpetab kohtutäitur täitemenetluse TMS § 48 lg. 1 p. 4 alusel. Seega ei kuulu antud kohtupraktika käesolevas asjas kohaldamisele. Eeltoodust kohus järeldab, et hagi kuulub rahuldamisele poolte poolt 30.07.2007 sõlmitud kompromisslepingu alusel VÕS § 578 mõistes.
8 (9)
Tsiviilasi nr 2-11-23571 Kompromisslepingu punktis 1 on Kostja otseselt avaldanud, et loobub 17.03.2006 poolte vahel sõlmitud kohesele sundtäitmisele allumise kokkuleppe punktis 2.2 nimetatud nõudest Hageja vastu osas, milline see on täitmata kompromisslepingu sõlmimise päeva seisuga. Lisaks kompromisslepingu punktis 2 kinnitasid pooled vastastikku, et peale kompromisslepingu sõlmimist ei esita kumbki pool teineteisele nõudeid ega pretensioone, millised tulenevad 17.03.2006 sõlmitud kohesele sundtäitmisele allumise kokkuleppest ja nimetatud kokkuleppe punktis 2.1 nimetatud laenulepingutest. Lisaks pole Kostja oma oletatavate seaduslike õiguste kaitseks esitanud nõuet kompromisslepingu tühiseks tunnistamiseks, pole esitanud avaldust nimetatud lepingust loobumiseks või lepingust taganemiseks, mis annab kohtu arvates tunnistust viidatud lepingu seaduslikkusest ja asjaolust, et Kostja vaidleb käesolevale nõudele vastu vaid formaalselt. Üldse ei analüüsi Kostja asjaolusid, mis tingisid kompromisslepingu sõlmimise poolte poolt (tl. 14.). Sellest kohus järeldab, et Kostja vaidleb hagile vastu alusetult, sellest ka Kostja poolt paljasõnaline viide TsÜS § 86, nagu oleks leping vastuolus heade kommetega. Kohus lükkas spetsiaalselt kohtuistungi edasi, et Kostja saaks oma nimetatud väidet põhistada, põhjendada ja tõendada. Midagi sellist ei toimunud. Eeltoodust tulenevalt tuleb hagi rahuldada täielikult. Menetluskulud jätta kostja kanda, kuna hagi rahuldati täielikult –TsMS § 162 lg. 1..
Rein Pokk Kohtunik 28.02.2012 vea parandamise määrusega tsiviilasjas 2-11-23571 määrati:
Edasikaebamise kord
Kohus M Ä Ä R A S: Juhindudes TsMS § 447 lg 2, § 632 lg 1, § 633 lg 7 kohus määras: kohtuotsuses 20. veebruarist 2012.a. tsiviilasi nr. 2-11-23571 asendada kohtuotsuse otsustavas osas sõna „hageja“ sõnaga „kostja“, õige on „Menetluskulud panna kostja kanda“.
Käesoleva määrus saata menetlusosalistele. Käesolev määrus ei ole edasikaevatav.
9 (9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.