Tsiviilasi nr 2-10-51956
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Andrus Miilaste
Otsuse tegemise aeg ja koht
20. veebruar 2012, Tartu kohtumaja
Tsiviilasja number
2-10-51956
Tsiviilasi
BIGBANK AS-i hagi Marina Laasi vastu 5571,19 euro (87 170,22 krooni) ja lisanduva viivise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
4366,81 eurot (68 325,75 krooni)
Menetlusosalised esindajad
ja
nende - hageja BIGBANK AS (registrikood 10183757; asukoht Rüütli 23, 51006 Tartu); - hageja esindaja Artur Maljukov (Balti Võlgade Sissenõudmise Keskus OÜ; Rüütli 23, 51006 Tartu; e-post [email protected]); - kostja Marina Laas (isikukood XXXX ; elukoht XXXXX XX); - kostja esindaja advokaat Eve Laine (Advokaadibüroo Ann Saar; Küüni 7, 51004 Tartu; e-post [email protected]).
Kohtuistungi toimumise aeg
10. jaanuar 2012
Protokollija
kohtuistungisekretär Anneli Helisalu
Jätta rahuldamata BIGBANK AS-i hagi Marina (87 170,22 krooni) ja lisanduva viivise väljamõistmiseks. Otsus toimetada kätte menetlusosalistele.
Laasi
vastu
5571,19 euro
Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud BIGBANK AS-i kanda. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada Tartu Ringkonnakohtule otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.
Hageja ja kostja sõlmisid 27.08.2007 tarbijakrediidilepingu nr 0708367/95st ning 07.05.2009 kokkuleppe nr 1 krediidisumma suurendamise ja lepingutingimuste muutmise kohta. Nimetatud kokkuleppega suurendati kostja kasutuses olevat krediidisummat 6017,76 krooni võrra. Pärast
täiendava krediidisumma üleandmist jäi kostja kasutusse 70 003,35 krooni krediiti. Kostja kohustus maksma hagejale intressi 24,68% krediidisummast ühe aasta kohta. Poolte kokkuleppel kohaldati lepingule hageja krediidilepingute üldtingimusi nr S. Kuivõrd kostja lepingujärgseid kohustusi nõuetekohaselt hageja meeldetuletustele ja ülesütlemise hoiatusele vaatamata ei täitnud, ütles hageja 14.09.2010 avaldusega lepingu üles. Lepingu põhitingimuste kohaselt toimus krediidisumma väljamaksmine tasaarvestuse teel, mille tulemusena krediidisumma 66 042,98 krooni tasaarvestati krediidiandja nõuetega krediidisaaja vastu, mis tulenevad krediidiandja ja krediidisaaja vahel sõlmitud krediidilepingust nr 0600499/15st (tagastamata krediidisumma 42 867,77 krooni, intress 8874,18 krooni, viivis 4487,48 krooni ja leppetrahv 9813,55 krooni). Kokkuleppe nr 1 põhitingimuste kohaselt toimus täiendava krediidisumma üleandmine kostjale samuti tasaarvestuse teel krediidilepingust nr 0708367/95st tulenevate krediidisaaja rahaliste kohustustega krediidiandja ees (intress 5609,71 krooni, viivis 8,05 krooni ja võla sissenõudmise kulud 400 krooni). Hageja hinnangul on uue krediidilepingu ja kokkuleppega nr 1 eelmisest krediidilepingust tulenevad kohustused võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 2 alusel ümber vormistatud. Kostja varasemate kohustuste laenuks ümbervormistamise käigus on eelmisest krediidilepingust tulenevad kohustused loetud täidetuks ning pooled on omandanud uue krediidilepinguga uued õigused ja kohustused. Kohustuste laenuks ümberkujundamise kokkulepe omab sisuliselt võlatunnistuse tähendust. Hageja leiab, et 27.08.2007 sõlmitud tarbijakrediidileping nr 0708367/95st ning 07.05.2009 sõlmitud kokkuleppe nr 1 ei ole vastuolus heade kommetega ega seetõttu tühised. Hageja on seisukohal, et nimetatud tehingud ei ole tehtud kostja jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel ja et pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus ei ole heade kommete vastaselt tasakaalust väljas. Samuti ei teadnud ega pidanudki hageja teadma tehingute tegemise ajal, et kostja teeb tehingu tulenevalt oma erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust sellisest asjaolust. Hageja palub hagi rahuldada ja kostjalt hageja kasuks välja mõista võlgnevuse 87 170,22 krooni (5571,19 eurot), millest 68 125,75 krooni (4354,03 eurot) on tagastamata krediidisumma, 15 645,74 krooni (999,95 eurot) intress, 1400 krooni (89,48 eurot) võla sissenõudmisega seotud kulud, 1798,73 krooni (114,96 eurot) sissenõutavaks muutunud viivis 20.10.2010 seisuga ja 200 krooni (12,78 eurot) lepingu sõlmimise tasu. Samuti palub hageja mõista kostjalt alates 21.10.2010 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni välja viivis 24,68% tagastamata krediidisummalt aastas. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
Pooled on kokku sõlminud kolm tarbijakrediidilepingut ja kaks kokkulepet: 08.02.2006 tarbijakrediidilepingu nr 0600347/15tt, 08.03.2006 tarbijakrediidilepingu nr 0600499/15st ja 03.08.2008 kokkuleppe nr 1, 27.08.2007 tarbijakrediidilepingu nr 0708367/95st ja 07.05.2009 kokkuleppe nr 1. Nimetatud lepingute ja kokkulepete alusel on kostja saanud hagejalt reaalselt 49 100 krooni, samas on kostja teinud hagejale 17.03.2011 seisuga tagasimakseid kogusummas 75 117,94 krooni. Kostja on seisukohal, et hageja, asudes tarbijakrediidilepingus krediidiandjana tarbijaga võrreldes oluliselt tugevamal positsioonil, on rikkunud head pangandustava ja vastutustundliku laenamise põhimõtet, millest tulenevalt tuleb tarbijakrediidilepingute taoline uuendamine – kostja laenukohustuste järjestikune korduv suurendamine tasumata kõrvalkohustuste võrra olukorras, kus kostjal oli pikema aja vältel krediidisummade tagasimaksmisel raskusi – ning selleks sõlmitud tehingud lugeda heade kommetega vastuolus olevaiks. Kostja tunnistab krediidi saamist 49 100 krooni suuruses summas ja leiab, et on 75 117,94 krooni tasumisega oma kohustused panga ees täitnud. Nimetatud summat ületavas osas on poolte vahel sõlmitud lepingud ja nende lisad tühised. Kostja palub hagi jätta rahuldamata.
Hageja lepingulise esindaja, Artur Maljukovi, vande all antud seletuse kohaselt tuleb lähtuda 2009 mais sõlmitud kokkuleppest, sellest tulenevalt on hageja esitanud oma nõuded kostja vastu. Kui laenu taotletakse, siis nõutakse maksevõimet tõendavat dokumenti, aga tasaarvestuse juures
võimalusel nõutakse. 27.08.2007 krediidilepingu sõlmimisel ja 07.05.2009 kokkuleppe sõlmimisel arvestati vist kostja sissetulekut. Otsustuse tegemisel võeti aluseks, et isiku varaline seis ei olnud muutunud. Uued kokkulepped olid kostjale soodsamad. Kuna intressimäär muutus väiksemaks, siis läks asi kostja jaoks odavamaks. Maksegraafik tehti 2000 krooni peale kuus ja kostja täitis lepingut korrektselt 16 kuud. Antud menetluses ei ole toodud välja ühtegi asjaolu, mille alusel väita, et sõlmitud kokkulepped on kostjat kahjustavad. Hageja jääb oma nõude juurde, mis tänase päeva seisuga on 6887,19 eurot, sellest tagastamata krediidisumma on 4354,03 eurot, intress 999,95 eurot, viivis 1430,95 eurot, võla sissenõudmisega seotud kulud 89,48 eurot ja lepingu sõlmimise tasu 12,78 eurot. Kostja lepingulise esindaja, advokaat Eve Laine, selgituse kohaselt jääb kostja oma kirjalikult esitatud seisukohtade juurde. Kostja on vabatahtlikult nõus maksma hagejale veel 1000 eurot. Kostja, Marina Laasi, vande all antud seletuse kohaselt on ta täitnud ankeedi maksevõimelisuse kohta. Laenutaotlusesse märkis kostja põhjuseks tarbeasjade ostmine. Võlgnevuse ümbervormistamised toimusid koha peal. 2007 oli esimene tasaarvestus. Kui kostja võlgu jäi, siis kutsuti ta välja ning tehti ettepanek uue lepingu sõlmimiseks, millega tasuda vana võlguolev summa. Uute kokkulepete sõlmimisel kostja maksevõime kohta midagi ei küsitud. Reaalselt on kostja saanud 49 100 krooni ja tagasi maksnud üle 75 000 krooni. Laenu võtmisel kostja ei arvanud, et ei saa laenu tagasimaksmisega hakkama. Kostja on nõus maksma hagejale veel 1000 eurot ehk 15 000 krooni, siis oleks pank saanud kokku 90 000 krooni.
Allolevas tabelis on selguse eesmärgil välja toodud millise krediidilepingu alusel ja kui palju on saanud kostja hagejalt krediiti, millised krediidisummad on kostjale üle antud ning kui suur on tagasimaksmisele kuuluv summa (sh intress). Lepingu number
Lepingu sõlmimise aeg
Krediidisumma Ülekantud Tagasimakstav (kroonides) krediidisumma summa (kroonides) (kroonides)
0600347/15tt
08.02.2006
25 000
24 700
54 299,99
28 999,99 (28,98%)
0600499/15st
08.03.2006
40 930,20
14 700
88 709,18
47 478,98 (28,98%)
0600499/15st kokkulepe nr 1
03.08.2006
10 000
149 185,55
99 304,06 (25,23%)
0708367/95st
27.08.2007
66 042,98
215 229,67
148 526,26 (25,52%)
0708367/95st kokkulepe nr 1
07.05.2009
6017,76
227 014,90
158 397,43 (24,68%)
49 100
227 014,90
158 397,43
Intress (kroonides) (määr %)
sõnaselgelt teavitada, millised ohud võivad tekkida seoses pikaajalise laenu tagasimaksmisega, kusjuures lähtuda tuleb konkreetse kliendi laenu teenindamise võimekust ohustavatest asjaoludest. Käesoleval juhul on kostja rikkunud nii 2006. aastal sõlmitud tarbijakrediidilepingut nr 0600499/15st, selle kokkulepet, kui ka 2007. aastal sõlmitud tarbijakrediidilepingut nr 0708367/95st ja selle kokkulepet. Sellise informatsiooni põhjal tehtud laenuotsus kahjustab tegelikult klienti. Kohtu hinnangul lasus hagejal vastutustundliku laenamise printsiibist tulenevalt ja kostja huvidest lähtudes kohustus sellises olukorras uue lepingu, so tarbijakrediidilepingu nr 0708367/95st ja selle kokkuleppe, sõlmimisest keelduda. Kohus on seisukohal, et uute lepingute sõlmimisel ei võinud hageja arvestada kostja võlasumma hulka viivist ja intressi selliselt, mis võimaldab hagejal veelkord nõuda nendelt summadelt intressi ja viivist. Tegemist on VÕS § 113 lgs 6 sätestatud piiranguga. Kohus leiab, et hageja, olles teadlik kostja maksejõulisuse probleemidest, kasutas oma positsiooni, et sõlmida uus leping, millega sisuliselt refinantseeriti eelmine leping krediidiandja seatud tingimustel, kusjuures krediidisaaja seoti talle kulukama ning tühiseid kokkuleppeid sisaldava lepinguga. Taolise käitumisega, kus krediidiandja sõlmib krediidivõtjaga korduvalt uusi lepinguid eelmiste võlgnevuste tasaarvestamiseks, suurendab krediidiandja krediidisaaja laenukoormuse üle jõu käivaks. Kohtu hinnangul ei ole hageja krediidiasutusena antud juhul toiminud hoolsusega, mida käibes vajalikuks peetakse, vaid on käitunud vastutustundetult ning rikkunud 27.08.2007 tarbijakrediidilepingut nr 0708367/95st ja 07.05.2009 selle kokkulepet nr 1 sõlmides KAS § 83 lg-s 3 kehtestatud vastutustundliku laenamise põhimõtet.
endas kõiki hageja ja kostja vahel sõlmitud tarbijakrediidilepinguid. TsÜS § 84 lg 1 järgi ei ole tühisel tehingul algusest peale õiguslikke tagajärgi. Tühise tehingu alusel saadu tagastatakse vastavalt alusetu rikastumise sätetele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kostja on erinevatel aegadel krediidilepingute maksegraafikujärgseid makseid tasunud alates 06.04.2006 kuni 06.02.2010 kogusummas 75 117,94 krooni, olles hagejalt krediidilepingute alusel reaalselt saanud kokku 49 100 krooni. Kostja peab kokku hagejale tasuma tühise tarbijakrediidilepingu nr 0600347/15tt järgi saadud 24 700 krooni, tühise tarbijakrediidilepingu nr 0600499/15st järgi saadud 14 700 krooni ning tühise tarbijakrediidilepingu nr 0600499/15st kokkuleppe nr 1 järgi saadud 9700 krooni, kokku summas 49 100 krooni. Arvestades kostja poolt hagejale kokku tasutud 75 117,94 krooniga, jätab kohus BIGBANK AS-i hagi Marina Laasi vastu rahuldamata. Kohus märgib, et kui asuda isegi seisukohale, et tühised on vaid kaks viimast tehingut (27.08.2007 ja 07.05.2009), siis moodustaks kostja võlgnevus panga ees 56 229,43 krooni (summa ilma leppetrahvita, sest VÕS § 415 lg 1 reguleerib ammendavalt tarbijakrediidilepingu täitmisega viivitamise tagajärgi), millise kohustuse on kostja 75 117,94 krooni tasumisega samuti täitnud.
TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 4 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jättis hagi rahuldamata, tuleb menetluskulud jätta hageja kanda.
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.