Asjaõigus › Omandiasjad

käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada (TsMS § 174 lg 1, 3, 6). Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse (TsMS § 187 lg 6). Hageja nõue (tl 3-4) Anne Kaselaan esitas 12. jaanuaril 2011 kohtule hagi Toomas Habichti vastu kaasomandi lõpetamise nõudes. Hageja taotleb lõpetada tema kaasomand kostjaga kinnistule Elvas XXX tee 1, registriosa nr XXX . Kinnistu turuväärtus on 1 450 000 krooni ja hindamise tellisid 2010 lõpus pooled koos. Hageja on teinud kõik endast sõltuva, et jõuda kostjaga kokkuleppele. Kostja aga leiab, et on kinnistul asuvat elamut peale kooselu lõppu oma vahenditest ehitanud ca 500 000 krooni eest. Ehitusi on aga teostatud ilma hagejalt nõusolekut küsimata ning tööd ei ole vajalikud elamu säilitamiseks. Seega ei ole kostjal mittemingisugust alust tööde maksumust kinnistu hinnast maha arvata. Hageja ettepanek kaasomandi lõpetamiseks on, kas müüa kinnistu avalikul enampakkumisel ja saadud raha jagada hageja ja kostja vahel pooleks või jääb kinnistu kostja ainuomandisse ja kostja maksab hagejale poole kinnistu turuväärtusest, so 47 295 eurot. Kostja vastuväited (tl 59-63) Kostja vaidles hagile vastu. Kostjale jääb arusaamatuks hageja pöördumine kohtu poole, sest kaasomandi lõpetamisel on asi võimalik jagada kaasomanike kokkuleppel. Kostja ei ole nõus kaasomandis oleva kinnistu võõrandamisega. Antud lahendus kaasomandi lõpetamiseks ei ole mõistlik, kui pooltel ei ole vahendeid kohustuse täitmiseks. Arvestades sellega, et kostjal puuduvad rahalised vahendid osa välja maksmiseks hagejale, on kaasomandi lõpetamine võimalik kinnistu reaalosadeks jagamise kaudu. Krunt on suur ja selle jagamine reaalosadeks on reaalne ja mõistlik. Sellisel juhul poolte elukorraldus ei muutu ja minimaalselt kahjustab poolte õigusi. Kaasomandi lõpetamisel tuleb arvestada, et kostja elukohaks on kaasomandis olev vara ja teist elamispinda kostjal ei ole. Hagejal on mitu kinnistut. Kostja on mitmekordselt pakkunud hagejale jagada kaasomand järgmiselt. Hageja annab loa kinnistule ehitusloa hankimiseks ja kostja tasub ehitusloa ja muu dokumentatsiooni eest. Misjärel eraldatakse krundist 2000 m2, millele kostja püstitab orienteeruvalt aasta jooksul elamu ja selle müügist saab hageja kaasomandist loobumise katteks summa, mis saab kokkulepitud kinnistu tema poolseks hinnaks. Hageja vabastab omakorda kinnistu hüpoteegist. Hageja nimele on kinnistusse kantud krunt, mis oli eraldatud linnavalitsuse poolt seoses ühise lapse sünniga. Kostja püstitab nimetatud maale palkmaja ja samuti eraldatakse kaasomandis olevast kinnistust teeservituut, mis lisatakse hageja omandis olevale maale. Kostja poolt pakutud kaasomandi jagamise lahendused on kasulikud hagejale, kuid hageja ettepanekutega ei nõustunud. Tema soovis ainult raha ja koheselt. Kaasomandi jagamisel peale jagamise viisi on olulise tähendusega osa eest väljamaksmisele kuuluva kompensatsiooni suurus. Antud asjas ei ole tõendatud, et kinnistu hind on 1 450 000 krooni (92 671 eurot). Hageja paljasõnaliselt esitas väite kinnistu maksumuse kohta ja viitas hindamisele, mis oli tellitud 2010 lõpus. Hindamisakti ei ole esitatud. Seega ei ole tõendatud kinnistu maksumus 1 450 000 krooni. Kostja on teadlik ainult 29.11.2010 teostatud eksperthinnangust, kuid see dokument on tehtud kahe kinnistu XXX tee 1 ja XXX tee 1B kohta. Eraldi kaasomandis oleva kinnistu kohta hindamisakti ei ole. 2(4)

Kaasomandi jagamisel väärib tähelepanu asjaolu, et alates 2006 (2005 hageja lahkus kostja juurest) on kostja parendanud ja remontinud kinnistut 501 636 krooni ulatuses: vahetatud maja katus koos kandekonstruktsioonidega ja ehitatud uus korsten summas 120 855 krooni; tehtud maja välisseinte voodrivahetus koos palkseinte remondi ja soojustusega kokku summas 137 900 krooni; majas on ümber ehitatud elektrijuhtmestik ja paigaldatud uus elektrikilp summas 10 000 krooni; paigaldatud 5 uut tammepuidust siseust summas 30 000 krooni; vahetatud II korruse trepifuajee puitpõrand summas 7560 krooni; teisel korrusel on välja ehitatud 19,3 m2 suurune uus tuba summas 173 121 krooni; paigaldatud köögi uus laudpõrand summas 7200 krooni; saunas on tehtud pesuruumi remont koos veetorustiku ja sanitaartehnika vahetamisega summas 15 000 krooni. Sellest tulenevalt ei ole põhjendatud kaasomandi lõpetamine võrdsetes osades, sest kostja oma panusega tõstis kinnistu väärtust kordades. Lähtudes hagiavaldusest antud asjas ei ole vaidlust, et kostja panus kinnistu väärtuse suurendamiseks on 501 636 krooni. Vaidlus on selles, kas hageja peab sellega arvestama või mitte. Kaasomandi lõpetamisel tuleb kostja panusega arvestada, sest vastasel juhul toimuks hageja alusetu rikastumine kostja arvelt, mis on lubamatu. Kostja nõue summas 501 636 krooni (32 060,38 eurot) on suunatud võimaliku hageja nõude tasaarvestamisele. Kui kohus peaks mingil põhjusel asuma seisukohale, et kaasomandis olev asi tuleb müüa avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele, tasaarvestab kostja oma esitatud nõude hageja võimaliku nõudega kostja vastu. 02.05.2011 kohtuistung (tl 113-116) Kostja leidis, et kaasomandi lõpetamisel tuleb arvestada tema tehtud investeeringuga, kuna selle võrra on kinnistu turuväärtus tõusnud, ja tegemist on hageja alusetu rikastumisega. Kohus andis pooltele kaasomandi lõpetamiseks kompromissile jõudmiseks tähtaja 20. maini 2011. Pooled kompromissile ei jõudnud. Toomas Habicht esitas 23.05.2011 vastuhagi VÕS § 1042 lg 1 ja AÕS § 88 lg 1 alusel 28 000 euro nõudes. Kohus keeldus 24.05.2011 määrusega vastuhagina esitatud hagi vastuhagina menetlusse võtmisest. Kohtu põhjendused ja menetluskulude jaotus

kaasomanik peab saama rahalise hüvitise võimalikult samaaegselt omandi kaotusega. Kohus ei saa kostjat temal rahaliste vahendite puudumise tõttu kohustada hageja 1⁄2 mõttelise osa väljaostmiseks. Kohus leiab, et kinnistu tuleb müüa avalikul enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele, so võrdselt. Registriosa XXX väljavõttega on tõendatud, et hagejale kuulub kinnistu 1⁄2 kaasomandist ja AÕS § 77 lg 2 kohaselt jagatakse saadud raha kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele. Kostja ei ole tõendanud, et tema asjale tehtud kulutuste läbi oleksid kaasomanike mõtteliste osade suurused muutunud. Avalikul enampakkumisel selgub kõige õiglasemalt kinnistu kohalik keskmine müügihind, mille läbi on kaasomanikule tagatud omandi kaotamise aja seisuga tema omandi väärtuse eest kõige kohasemalt õiglase ja kohese hüvitise maksmine. Avalikul enampakkumisel on tagatud mõlema kaasomaniku huvi saada oma omandi osa väärtuse eest võimalikult kõrge hind. Kostja saab saadava raha eest soetada endale uue elamispinna. Kostja esitatud kaasomaniku kulutuste hüvitamise nõue ei ole tasaarvestatav selle asja menetluses, kuna tasaarvestatavat nõuet ei ole veel tekkinud ja hageja on ka kostja võimalikule nõudele esitanud vastuväiteid (VÕS § 200 lg 4).

Kohtunik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.