Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbimata

I ASJAOLUD

pärast seda sisenes samasse tualetti turvatöötaja MJ, kes leidis wc prügikastist kilepakendis kanafilee paki umbkaudu kaaluga 1 kg. Oluline on märkida, et eelviidatud ettekande kohaselt kontrolliti vaidlusaluse wc prügikasti vahetult pärast iga töötaja poolt wc külastamist, mistõttu ei saa olla mingit kahtlust, et kanafilee paki, mis leiti prügikastist pärast hageja poolt wc külastamist, toimetas sinna nimelt hageja. Kostja leiab, et käesoleva vaidluse lahendamise seisukohalt ei oma tähendust, et hagejal ei õnnestunud 29.06.2011 kanafileepakki lõplikult tootmishoonest välja viia. Seega leiab kostja, et hageja tegu on käsitatav teona, mis põhjustab tööandja usalduse kaotuse töötaja vastu TLS § 88 lg 1 p 5 tähenduses. Lähtudes TLS § 97 lg 3 –s sätestatule ei saanud kostjalt ilmselgelt tekkinud olukorras eeldada töölepingu jätkamist vähemalt 15 kalendripäevaks (TLS § 97 lg 2 p 1) töötajaga, kes üritab varastada tööandja vara ja seega ei saa kostjale ette heita ka asjaolu, et hageja tööleping lõpetati etteteatamistähtaega järgimata. Kostja esindaja nõustub iseenesest hageja hagiavalduses esitatud nõude rikkumise kohta, et TLS § 95 lg 2 nõuab tööandjalt ülesütlemise põhjendamist kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis – hageja jätab aga tähelepanuta, et nimetatud nõude rikkumine ei too kaasa TLS mõtte kohaselt ülesütlemise avalduse tühisust (erinevalt vorminõude rikkumisest).Kohtule esitatud ülesütlemisavaldus sisaldab viidet turvajuhi ettekandele, mis sisuliselt sisaldab ka ülesütlemise põhjendust kirjalikus vormis. Kostja märgib, et hageja ei ole nõudnud töölepingu lõpetamist kohtu poolt vastavalt TLS § 107 lg 2. Seega puudub hagejal ka õigus nõuda hüvitist TLS § 109 lg 1 järgi ning hageja nõue hüvitise väljamõistmiseks tuleb jätta rahuldamata isegi siis kui kohus töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastab. Kostja leiab, et juhul, kui kohus leiab, et hüvitis töölepingu ülesütlemise tühisuse tõttu on põhjendatud siis pole selle suurus põhjendatud rohkem, kui hageja ühe nädala keskmise töötasu ulatuses. IV Kohtuistung 12.01.2012 aastal

hageja ja kostja vahel sõlmiti tööleping XXX aastal (t 8-10) hageja töötas kostja juures liinitöölise ametikohal (t 8) hageja täitis 29.06.2011 aastal oma töökohustusi hageja külastas 29.06.2011 õhtul kella ajavahemikul 22:32- 22:34 tööajal kostjale kuuluvates ruumides naisteriietusruumi ja tualettruumi e. kostja esindaja kutsus hageja pärast puhkepäevi so 30.06.2011 a hageja enda juurde ja edastas ülesütlemisavalduse, hageja keeldus seda allkirjastamast TLS § 83 sätestab – töölepingu lõppemine ülesütlemisega – tööandjal ja töötajal on õigus tööleping üles öelda üksnes käesolevas seaduses sätestatud alustel. TLS § 85 lg 5 sätestab – tööandja ei või töölepingut korraliselt üles öelda.

TLS § 87 sätestab – töölepingu võib erakorraliselt üles öelda üksnes käesolevas seaduses ettenähtud mõjuval põhjusel, järgides käesolevas seaduses ettenähtud etteteatamistähtaegu. TLS § 88 lg 3 2. lause sätestab – eelnevat hoiatamist ei ole ülesütlemise eeldusena vaja, kui töötaja ei saa kohustuse rikkumise erilise raskuse tõttu või muul põhjusel hea usu põhimõttest järgi tööandjalt oodata. TLS § 88 lg 3 sätestab, et tööandja võib töölepingu üles öelda üksnes mõistliku ajajooksul pärast seda, kui ta ülesütlemise aluseks olnud asjaolust teada sai või pidi teada saama. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 196 kohaselt võib kumbki lepingupool mõjuval põhjusel lepingu üles öelda, eelkõige kui ülesütlevalt lepingupoolelt ei või kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades mõistlikult nõuda lepingu jätkamist. Sellist lepingu ülesütlemist loetakse erakorraliseks ülesütlemiseks. Erakorralise ülesütlemise oluliseks tingimuseks on mõjuva põhjuse olemasolu. Vastavalt töölepingu seadusele eeldatakse töölepingu erakorralise ülesütlemise korral tööandja poolt majanduslike või töötajast tulenevate mõjuvate põhjuste olemasolu. Mõjuva põhjuse kaalukust hindab kohus iga üksik juhtumi puhul eraldi. Tööandja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhete jätkumist (TLS § 88 lg 1).Seega peab töölepingu lõpetamine olema objektiivselt põhjendatav vastupidisel juhul on tegemist töösuhte ebaõiglase lõpetamisega ehk töölepingu ülesütlemine on tühine.

Hageja on esitanud kohtule kirjalikult koostatud dokumendi (t lk 11), mis tema enda seletuste järgi paar päeva pärast (29.06.2011 a toimunud) varguse katset tema esimesel tööpäeval pärast puhkepäevi talle esitati, kuid hageja keeldus sellele allkirja andmast. Kostja esindaja selgitas kohtuistungil ja oma kirjalikes vastustes kohtule, et vaatamata dokumendi pealkirjale tuleb seda kirjaliku dokumenti käsitleda TLS § 95 mõttes – ülesütlemisavaldusena. Kohus möönab, et selguse mõttes oleks pidanud dokument kandma olukorrale ja eesmärgile vastavat pealkirja „ülesütlemisavaldus“, kohus nõustub kostja esindaja seisukohaga, et dokumendile tähenduse andmiseks tuleb anda hinnang – millist informatsiooni dokument kannab. Võlaõigusseaduses reguleerib lepingu ülesütlemise korda VÕS § 195, mille kohaselt lepingupool ütleb lepingu üles ülesütlemisavalduse tegemisega teisele poolele. Töölepinguseadus täpsustab ülesütlemisavalduse tegemise korda. TLS § 95 lg 1 järgi saab töölepingu üles öelda kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ülesütlemisavaldusega. Vorminõuet rikkudes või tingimuslik ülesütlemisavaldus on tühine. Seega on ülesütlemisavaldusele neli esitatavat nõuet: 1.- ülesütlemisavaldus peab olema tehtud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (teise poole heakskiitu pole vaja, lepingu lõppemiseks on vaja ainult ühe poole tahteavaldust), 2.- vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 69 (reguleerib tahteavalduse tegemise korda) kindlale isikule suunatud tahteavaldus muutub kehtivaks kätte saamisega. Tahteavaldus on kätte saadud, kui see on tahteavalduse saajale isiklikult teatavaks tehtud. 3.- töölepingu ülesütlemisavaldus ei või olla tingimuslik (vt ka TsÜS § 102 lg 3). 4.- töölepinguseaduse § 95 lg 2 kohaselt peab tööandja ülesütlemist põhjendama. Ülesütlemist peab põhjendama kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Kohus leiab (toetudes kohtuistungil hageja enda selgitustele vt protokoll t 68), et kostja on käitunud seaduses sätestatud protseduurireegleid järgides, kostja on pärast usalduse kaotamist põhjustanud teost (29.06.2011 a) teada saamist mõistliku ajajooksul kutsunud hageja tööandja esindaja juurde, selgitanud tekkinud olukorda ning edastanud hagejale ülesütlemisavalduse, mille hageja sai kohapeal kätte, kuid keeldus sellele allkirja andmast. Eespool on kohus viidanud seaduse sättele, mis ei nõua kahepoolset kokkulepet (nõusolekut). Kohtu hinnangul vastab kostjapoolt hagejale esitatud ülesütlemisavaldus seaduse nõuetele ja sisaldab vajaliku informatsiooni ja viiteid töölepingu ülesütlemise kohta. Kohus möönab, et hagejale esitatud ülesütlemisavalduses (t lk 11) märgitud viide ülesütlemise põhjuste kohta pole piisav, edaspidi peaks tööandja arvestama, et tegemist ei pruugi olla juristidega ning konkreetne põhjus peaks olema pikemalt ja selgemalt ülesütlemisteatises lahti kirjutatud koos viidetega asjaoludele ja kogutud dokumentidele. Riigikohus on leidnud oma lahendis nr 3-2-1- 117-11 p 17 muuhulgas /...kolleegium leiab, et töötajale tehtud avaldus, millest nähtub ainult see, et tööandja on töölepingu lõpetanud, ei saa olla töölepingu ülesütlemisavalduseks. VÕS § 195 lg 2 järgi, kui lepingupool võib vastavalt seadusele või lepingule lepingu üles öelda, vabastab ülesütlemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest. Lepingust kuni selle ülesütlemiseni tekkinud õigused ja kohustused jäävad kehtima. See säte kohaldub VÕS § 1 alusel ka töölepingule. Eeltoodust tuleneb, et töölepingu ülesütlemise avaldusest peab nähtuma lepingut üles öelda sooviva poole tahe vabastada pooled lepinguliste kohustuste edasisest täitmisest. Tööandja avaldus, millest ei ilmne tööandja tahe vabastada töötaja ja tööandja lepingu edasisest täitmisest, ei ole käsitatav ülesütlemisavaldusena.../. Kohus märgib, et tööandja poolt hagejale esitatud dokumendis (ülesütlemisavaldus t lk 11) ilmneb selgelt kostja tahe vabastada töötaja ja tööandja lepingu edasisest täitmisest ja seega on nimetatud dokument käsitatav ülesütlemisavaldusena. Ülesütlemiseavalduses töölepingu

ülesütlemise põhjendamise vajadus tuleneb kohtu hinnangul eelkõige edasiste alusetute vaidluste ärahoidmiseks. Põhjendus on vajalik eelkõige töötajale mõistmaks miks temaga töösuhe lõpetati ja otsustamaks kas vaidlustada selle töösuhte ülesütlemist või mitte. Mida selgemalt ja põhjalikumalt tööandja selgitab töösuhte ülesütlemise asjaolusid ja põhjuseid seda vähem tekib poolte vahel vaidlusi. Põhjalikum selgitus ülesütlemisavalduses ka käesolevas tsiviilasjas oleks ilmselt vältinud igasugused vaidlused kohtus. Samas TLS § 95 lg 3 kohaselt ei mõjuta ülesütlemisavalduses põhjenduse esitamata jätmine ülesütlemisavalduse kehtivust. Seega vastab kostja poolt hageja esitatud üleütlemisavaldus seaduse nõuetele ja on kehtiv.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.