1.Jätta hagi läbi vaatamata hagejate Xxxxja Xxxxnõude osas, milles palutakse tuvastada, et Tallinnas xxxx asuvas hoones stepp- ja/või svingtantsudega tegeleva tantsustuudio või huviringi pidamine on õigusvastane.
2.Muus osas rahuldada hagi osaliselt.
3.Kohustada kostjaid Xxxx, Xxxx ja Mittetulundusühing Xxxx hoiduma niisugusest tegevusest või tegevusetusest, mis põhjustab kinnistusregistri registriossa nr xxxx kantud korteriomandi eseme hulka kuuluvas xxxx hoones asuvas eluruumis nr 4 kehtiva õigusega ettenähtud müra piirtaset ületavat müra kasvõi ühe näitaja osas (käesoleva otsuse tegemise hetkel tuleneb müra piirtase Sotsiaalministri 4. märtsi 2002.a määrusest nr 42 "Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid"). Menetluskulude jaotus Jätta menetlusosaliste menetluskulud (sh esindajate kulud) poolte endi kanda, v.a hagejate poolt hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv (pooled peavad kandma kohustamisnõudelt
tasutud
riigilõivu
võrdsetes
osades).
Eksperdikulud
(asja
läbivaatamise kulu) jätta kostjate Xxxx, Xxxx ja Mittetulundusühing Xxxx kanda. Kostjad vastutavad menetluskulude eest võrdsetes osades. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest 27. jaanuaril 2012.a. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Kohtu selgitus seoses menetlusabi taotlemisega Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJATE NÕUDED
1.11. novembril 2008.a saabus Harju Maakohtule Xxxxja Xxxx(hagejad) hagiavaldus, milles hilisemaid täpsustusi arvestades on esitatud Xxxx(kostja I), Xxxx (kostja II) ja Mittetulundusühingu Xxxx(kostja III) vastu järgmised nõuded: - tuvastada, et Tallinnas xxxx asuvas hoones stepp- ja/või svingtantsudega tegeleva tantsustuudio või huviringi pidamine on õigusvastane ning - kohustada kostjaid hoiduma niisugusest tegevusest ja tegevusetusest, mis põhjustab kinnistusregistri registriossa nr 11271001 kantud korteriomandi eseme hulka kuuluvas Xxxx asuvas eluruumis nr 4 või mujal Xxxx hoones niisugust (millise tahes kestusega ja millisel tahes ajahetkel tekkivat) müra või vibratsiooni, mis ületab (kasvõi ühte) kehtiva õigusega ettenähtud taotlustaset (s.o soovituslikku norm- või häirivustaset), eelnimetatud taotlustaseme puudumisel aga vastavat kehtiva õigusega lubatud piirtaset või -väärtust, vastava piirtaseme või väärtuse puudumisel aga mõistlikku taset.
Hagiavalduse kohaselt kuulub hagejatele Tallinnas Xxxx asuva elamu (edaspidi Xxxxhoone) teisel korrusel paiknev eluruum nr 4. Hagejad on eelmärgitud korteri ühisomanikud ja elavad selles korteris. Kostjad I ja II on sama elamu esimesel korrusel paikneva mitteeluruumi nr 18 ühisomanikud. Kostja III põhikirja punkti 1 kohaselt on selle mittetulundusühingu tegevuse eesmärgiks tantsimist harrastavate inimeste ühendamine, aktiivse eluviisi propageerimine ja seda harrastavate inimeste ühendamine ning põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks reklaamiürituste korraldamine. Faktiliselt tegeleb kostja III Xxxx hoone esimesel korrusel asuvas mitteeluruumis nr 18 sving- ja stepptantsudele spetsialiseerunud tantsustuudio pidamisega. Svingtantsud kujutavad enesest afroameerika algupäraga, enamasti energilisi ja lärmakaid tantse. Stepptants kujutab endast energilist hüplemist, kõpsimist ja trampimist spetsiaalsete stepptantsu jalatsitega, mille päka ja kontsa alla on kinnitatud metallist stepirauad. Steppi tantsitakse tihti kolme-, viie- ja enamaliikmelistes gruppides. Tantsutrupi xxxx treeningud ja rühmakoolitused toimuvad pea igapäevaselt läbi terve nädala – tööpäevadel pärastlõunast õhtuni (vahemikus 16:0023:00) ja nädalavahetusel hommikust õhtuni (10:30-22:00). Lisaks üüritakse mitteeluruumi nr 18 välja ka muudeks treeninguteks, proovideks ja koolitusteks, samuti pidustusteks ja ööbimiseks. Pidustused, mida neis ruumides korraldatakse, on enamasti lärmakad ning teinekord vältavad kuni hommikuni. Kuivõrd Xxxxhoones peetava tantsustuudio tegevus põhjustab suurt müra ja vibratsiooni, on hagejad viimaste aastate jooksul korduvalt palunud kostjatel niisugune tegevus lõpetada või selle mõjusid mõistlikult piirata. Kostjate tähelepanu on juhitud sellele, et nende poolt tekitatav müra ja vibratsioon häirib oluliselt nii hagejate kui ka teiste majaelanike elukorraldust ja kahjustab nende tervist. Hagejad on püüdnud kostjatega mõistlikke läbirääkimisi pidada, samuti on hagejad palunud abi Tallinna Kesklinna Valitsuselt. Kõigele vaatamata pole kostjad teinud midagi oma tegevuse kahjulike mõjude piiramiseks ja nende suhtumine kogu kõnealusesse probleemi on üleolev. Hagejad on seisukohal, et kostjatele I ja II kuuluva mitteeluruumi 18 kasutamine sving- ja stepptantsustuudiona on õigusvastane ega mahu korteriomandi tavakasutuse raamesse. Kõnealuse mitteeluruumi sving- ja stepptantsustuudiona kasutamise kõrvalmõjud (müra ja vibratsioon) ületavad seadusega lubatud piire, on hagejate jaoks äärmiselt häirivad ning nende tervist ja heaolu kahjustavad. Hagejad ei ole kohustatud enda korteriomandi rikkumist taluma. Kostjate õigusvastane tegevus on põhjustanud hagejatele nii varalist kui ka mittevaralist kahju ning rikub oluliselt hagejate korteriomandit (kahjustab oluliselt hagejatele kuuluva xxxx asuva eluruumi kasutamist).
Vastavalt ehitusseaduse (EhS) § 32 lg-le 3 (koostoimes sama seaduse § 37 p-ga 5) võib valminud ehitist ja selle osa kasutada üksnes kasutusloast nähtuval otstarbel. Xxxxhoone kohta väljastatud kasutusloa ning ehitisregistri andmete kohaselt on kõnealuse hoone kasutamise otstarbeks "kolme või enama korteriga elamu" ning "ilu- ja isikuteenust osutava ettevõtte hoone, nagu näiteks juuksuritöökoda, solaarium ja saun". Xxxxhoones tantsustuudio pidamise võimalust ehitise kasutusluba ette ei näe. Osas, milles kasutusluba võimaldab seda hoonet kasutada muul otstarbel kui elamine (s.o ilu- ja isikuteenuste osutamiseks), on kasutusviisid piiratud niisuguste tegevustega, mille toime teistele korteriomanikele on oluliselt talutavam, kui seda on stepp- ja svingtantsude harrastamisest tulenevad mõjud. Stepp- ja svingtantsude harrastamine kõnealuses hoones ei ole lubatud. EhS § 32 lg 3, asjaõigusseaduse (AÕS) § 143 lg 1 ning korteriomandiseaduse (KOS) § 11 lg 1 p 1 ja § 11 lg 2 koostoimest tuleneb, et ükski isik ei või tekitada Xxxxasuvas hoones niisugust vibratsiooni, mis ületab eluruumi või ilu- või isikuteenuste osutamiseks kasutatava mitteeluruumi tavakasutusest tekkivaid mõjusid. Stepp- ja svingtantsude harrastamisega kaasnev vibratsioon väljub eelmärgitud mõjude raamest. Käesoleval juhul ei ole hagejate korteriomandi rikkumine kostjate poolt millegagi vabandatav (KOS § 11 lg 3).
KOSTJATE VASTUVÄITED HAGILE
3.Kostjad hagi ei tunnista. Kasutusloa järgi on vaidlusaluses Xxxxhoones lubatud osutada iluja isikuteenust. Puudub ühtne seisukoht, mida täpselt nimetada ilu- ja isikuteenuseks. Kostjate arvates mahub isikutele kultuurialase teenuse osutamine (tantsimisega tegelemine ning tantsuõpetus) isikuteenuse mõiste alla. Seega ei ole õigusevastane Xxxxhoones stepp- või svingtantsudega tegeleva tantsustuudio või huviringi pidamine. Tantsuga tegelemine iseenesest ei saa hagejate huvisid kahjustada. Hagejate huvisid võivad kahjustada häirivad mõjutused nagu müra ja vibratsioon. Hagejad pole tõendanud vibratsiooni esinemist ega selle põhjustamist just stepp- või svingtantsust, samuti pole tõendatud nimetatust tekitatud kahju. Kostjad juhivad tähelepanu, et Xxxxhoone asub tiheda liiklusega tänaval ligikaudu 1,5 m kaugusel sõiduteest ning millegagi pole välistatud, et vibratsioon ja müra võib olla põhjustatud just nimetatud asjaolust. Kostja III tegutseb Tallinnas aadressil xxxx asuvates mitteeluruumides alates 2001. aastast. Aastate lõikes on õppe- ja tunniplaanid püsinud valdavalt muutumatutena. Kostjatele teadaolevalt toimus hagejatele kuuluvas korteris 2004.a kevadel kapitaalremont, mille käigus tehti korteris põhjalikke ümberehitusi (teisaldati ka seinu). Enne nimetatut ei olnud hagejatel pretensioone tantsustuudio tegevuse suhtes. Seega tuleb eeldada, et väidetav müra ja vibratsioon võib olla põhjustatud hagejate enda tegevusest oma eluruumi remontimisel ning neil puudub seega iseendale kahju tekitamise tagajärjel nõue kostjate vastu. Kostjad märgivad samuti, et 2006. aastal paigaldasid nad Xxxx hoone mitteeluruumi nr 18 maja konstruktsioonidest (kummipuksidega) isoleeritud põranda (nn ujuv põrand), mida kasutatakse võimalike kahjulike mõjutuste ärahoidmiseks.
MENETLUSE KÄIK
4.30. aprilli 2010.a määrusega otsustas kohus kostjate taotluse alusel ekspertiisi läbiviimise mürataseme mõõtmiseks hagejatele kuuluvas eluruumis. Ekspertiisi teostamise tegi kohus ülesandeks akustika alal eriteadmisi omavale isikule xxxx. Ekspert on kirjaliku arvamuse kohtule esitanud 27. aprillil 2011.a.
Kohus on menetluse käigus kuulanud üle tunnistaja xxxx (17. detsembril 2009.a toimunud kohtuistungil) ja akustika alal eriteadmisi omava isiku xxxx (7. novembril 2011.a toimunud
kohtuistungil). Samuti on kohus küsitlenud kostjate taotlusel 7. novembri 2011.a kohtuistungil ekspert xxxx.
7.novembri 2011.a kohtuistungil tehtud protokollilise määrusega otsustas kohus vastavalt TsMS § 403 lg-le 1 lahendada asja edaspidi kirjalikus menetluses. Kohus kohustas menetlusosalisi esitama kõik asja lahendamise seisukohast tähtsust omavad dokumendid ja avaldused kohtule hiljemalt 9. detsembril 2011.a. Hagejate 9. detsembri 2011.a taotluse alusel on kohus viimatinimetatud tähtaega pikendanud kuni 21. detsembrini 2011.a. Mõlemad pooled on esitanud antud tähtaja jooksul kohtule täiendavalt kohtukõne kirjalike seisukohtadena pealkirjastatud dokumendid. Lisaks on kostjad esitanud 29. novembril 2011.a taotlused asja sisulise arutamise uuendamiseks ja tõendi vastuvõtmiseks, kohus ei ole nimetatud taotlusi rahuldanud. 16. detsembril 2011.a on kohus pooltele teatanud, et kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 16. jaanuaril 2012.a. 11. jaanuari 2012.a määrusega on kohus TsMS § 452 lg-st 3 lähtudes otsuse avalikult teatavaks tegemise aega muutnud.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
7.Kohus leiab, et hagejate poolt esitatud tuvastusnõude osas tuleb hagi jätta läbi vaatamata, muus osas kuulub hagi osaliselt rahuldamisele.
Hagiavalduses on esitatud muu hulgas nõue tuvastada, et Xxxx hoones stepp- ja/või svingtantsudega tegeleva tantsustuudio või huviringi pidamine on õigusvastane. Kohus leiab, et nimetatud tuvastusnõue tuleb jätta läbi vaatamata TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel. TsMS § 3 lgst 1 tuleneb, et isikul on õigus pöörduda seaduses sätestatud korras kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. TsMS § 368 lg 1 kohaselt võib hagi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks esitada juhul, kui hagejal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi. Hagejate esitatu põhjal ei saa taolist iseseisvat õiguslikku huvi käesolevas asjas jaatada. Samuti ei ole võimalik käsitletava nõudega hagiga taotletavat eesmärki saavutada.
Hagejate hinnangul on hoone kastutamine stepp- ja/või svingtantsudega tegeleva tantsustuudio või huviringi pidamiseks vastuolus nimetatud hoone aluse maa sihtotstarbega ning ei ole kooskõlas 27. märtsil 2006.a hoone kasutusloas märgitud kasutamise otstarvetega (vt toimik, I kd, lk 36-38). Tulenevalt EhS § 32 lg-st 1 on ehitise kasutusluba kohaliku omavalitsuse või riigi nõusolek, et valminud ehitist võib kasutada vastavalt kavandatud kasutamise otstarbele. Sama paragrahvi kolmanda lõike järgi võib valminud ehitist või selle osa kasutada vaid ettenähtud kasutamise otstarbel. Kasutusloa näol on sisuliselt tegemist haldusaktiga haldusmenetluse seaduse (HMS) § 51 lg 1 tähenduses. Kehtiva haldusakti resolutiivosa on kohustuslik igaühele (HMS § 60 lg 2). Kohus leiab samas, et isegi kui steppja/või svingtantsudega tegeleva tantsustuudio või huviringi tegevus Xxxx asuvas hoones ei ole kooskõlas avaliku õiguse normidega (st ei nimetatud tegevus ei vasta hoone kasutusloas märgitud kasutusotstarbele), ei riku see iseenesest veel hagejate omandiõigust (enda korteriomandi reaalosaks olevale eluruumile). Seega ei riku hoone ruumide taoline kasutus hagejate subjektiivseid õigusi TsMS § 3 lg 1 tähenduses. Samuti eksisteerib hagejate poolt väidetud õigusvastasus sõltumata sellest, kas kohus vastava õigusliku asjaolu tuvastab või mitte.
10.Edasiselt analüüsib kohus hagis esitatud kohustamisnõudeid. Need on suunatud negatoorsele õiguskaitsele edasistest kahju tekitavatest toimingutest hoidumise näol. Nõue kostja I ja kostja II vastu võiks kuuluda rahuldamisele KOS § 12 lg 3 alusel. Samasisulist nõuet kostja III vastu kvalifitseerib kohus AÕS § 89 järgi (võimalik oleks (alternatiivselt) tugineda ka võlaõigusseaduse § 1055 lg-le 1). KOS § 12 lg 3 kohaselt võib korteriomanik nõuda, et korteriomandi reaalosa ja kaasomandi eset kasutataks seaduse ning korteriomanike kokkulepete ja otsuste kohaselt. Kui korteriomandi reaalosa ja kaasomandi eseme kasutamine
on reguleerimata, lähtutakse korteriomanike huvidest. AÕS § 89 järgi on omanikul õigus nõuda omandiõiguse igasuguse rikkumise kõrvaldamist, isegi kui rikkumine ei ole seotud valduse kaotusega. Kui on alust eeldada niisuguse rikkumise kordumist, võib omanik nõuda rikkumisest hoidumist. Nõue on välistatud, kui omanik on kohustatud rikkumist taluma.
11.Pooltel puudub vaidlus järgmiste õiguslikku tähtsust omavate asjaolude üle. - Tallinnas aadressil Xxxx asuv kinnisomand (maatükk koos sellel oleva ehitisega) on jagatud korteriomanditeks. - Hagejad on Xxxx hoone teisel korrusel paikneva eluruumi nr 4 ühisomanikud ning kasutavad seda korterit alaliselt elamiseks. - Kostjad I ja II on Xxxx hoone esimesel korrusel paikneva mitteeluruumi nr 18 ühisomanikud. - Hagejatele kuuluv eluruum (nr 4) paikneb osaliselt kostjatele I ja II kuuluva mitteeluruumi (nr 18) kohal. - Kostjatele I ja II kuuluvas mitteeluruumis nr 18 tegutseb kostja III tantsustuudio (tantsustuudio xxxx), mis viib muu hulgas läbi sving- ja stepptantsu koolitusi ning treeninguid.
12.Pooltel on õiguslik vaidlus selle üle, kas hagis nimetatud mõjutused – müra ja vibratsioon – lähtuvad kostjatele I ja II kuuluvast mitteeluruumist ning on tingitud seda kasutavate isikute (sh kostja III) tegevusest. Juhul kui vastus nendele vaidlusküsimustele on jaatav, siis vaidlevad pooled edasi selle üle, kas mõjutused jäävad kostjatele kuuluva korteriomandi tavakasutuse piiridesse ning kas hagejad on kohustatud neid taluma.
13.Korteriomaniku õigusi ja kohustusi korteriomandi esemeks oleva korteriomandi reaalosa ja kaasomandi kasutamisel reguleerivad KOS §-d 10 ja 11. KOS § 10 lg 1 kohaselt on korteriomanikul õigus korteriomandi reaalosa kasutada oma äranägemise järgi, välja arvatud siis, kui kasutus läheb vastuollu seadusega või kolmanda isiku õigustatud huvidega. Vastavalt KOS § 11 lg 1 p-le 1 on korteriomanik kohustatud hoidma korteriomandi reaalosa korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Teisalt on korteriomanik KOS § 11 lg 1 p 2 järgi kohustatud taluma mõjusid, mis jäävad sama lõike esimeses punktis nimetatud piiridesse. Tulenevalt KOS § 11 lg-st 2 on korteriomanik kohustatud tagama, et tema ka tema perekonnaliikmed, ajutised elanikud ja korteriomandit kasutavad isikud järgivad KOS § 11 lg 1 p-des 1 ja 2 sätestatut.
14.Kohtu hinnangul puudub asja materjalide põhjal mõistlik alus kahelda, et vaidlusalused mõjutused lähtuvad kostjatele I ja II kuuluvast mitteeluruumist. Helirõhu tasemeid hagejate korteris on asja materjalidest järelduvalt mõõdetud kahel korral. Esimesel korral 16. aprillil 2008.a (kell 20:00-21:10) Tervisekaitseinspektsiooni (praeguse Tervisekaitseameti) Kesklabori füüsika labori spetsialistide poolt, mille tulemusi kajastab müra mõõtmise protokoll nr 6/4-6-2/049 (vt toimik, I kd, lk 46-51). Teisel korral käesolevas tsiviilasjas kohtu poolt määratud ekspertiisi käigus 9. veebruaril 2011.a (kell 17:30-18:50). Tervisekaitseinspektsiooni Kesklabori spetsialistina mõõtmisi teostanud xxxx poolt kohtule antud ütlustest (vt toimik, II kd, lk 90) ja ka ekspert xxxx täiendavatest vastustest kohtuistungil (vt toimik, II kd, lk 94) ilmneb, et nii Tervisekaitseinspektsiooni Kesklabori kui kohtu poolt määratud eksperdi poolt mõõdeti ikkagi kostjatele I ja II kuuluvast mitteeluruumist lähtuvat müra ning muudest allikatest pärinevad helid (e taustmüra) mõõtmisprotsessis eemaldati. Sama järelduse saab teha kesklabori mõõtmisprotokolli juures olevast kokkuvõttest (vt toimik, I kd, lk 47) ning xxxx kirjaliku ekspertarvamuse 4. punktis sisalduvast teostatud mõõtmiste kirjeldusest (vt toimik, II kd, lk 23-30). Seega ei saa nõustuda kostjate seisukohaga, nagu ei oleks väidetavate kahjulike mõjutuste (st müra ja vibratsiooni) lähtumine kostjatele I ja II
kuuluvast eluruumist tõendatud. Poolte esitatu põhjal ei ole kohtul samuti alust kahelda, et müra ja vibratsiooni hagejatele kuuluvas eluruumis põhjustavad kostja III tegevuse raames läbi viidavad tantsutreeningud ja -koolitused. Nimetatud koolituste ja treeningute läbiviimist kostja III poolt ei ole kostjad menetluses eitanud. Kostjad ei ole esitanud ka väiteid, et Xxxx hoone mitteeluruumist nr 18 lähtuval müral ja vibratsioonil võiksid olla muud põhjused (peale kostja III mainitud tegevuse).
15.Hagejate omandiõiguse rikkumise tuvastamiseks on kohtul vajalik määratleda, millised on kostjatele I ja II kuuluva korteriomandi tavakasutuse piirid (millest lähtuvaid mõjutusi peaksid hagejad KOS § 11 lg 1 p 2 ja AÕS § 89 järgi taluma). Siinjuures on kohtu hinnangul põhjendatud lähtuda mürale kehtiva õigusega lubatud piirtasemetest ja –väärtusest, täpsemalt Sotsiaalministri 4. märtsi 2002.a määrusest nr 42 "Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid" (edaspidi Sotsiaalministri määrus). Vastavalt nimetatud õigusakti § 1 lg-le 1 kehtestatakse määrusega müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamute ning ühiskasutusega hoonete sees ja nende hoonete välisterritooriumil ning mürataseme mõõtmise meetodid. Määruse § 2 p-s 2 sisalduva määratluse kohaselt on müra inimest häiriv või tema tervist ja heaolu kahjustav heli. Madalsageduslikuks müraks tuleb sama paragrahvi 12. punkti järgi lugeda müra sagedusvahemikus 10 Hz–200 Hz. Sotsiaalministri määruse § 2 p 16 kohaselt tuleb müra normtasemena mõista mürataseme normitud arvsuurust, mida kasutatakse erineva müraolukorra hindamisel. Müra normtasemeks on käsitletava Sotsiaalministri määruse § 4 lg 2 järgi ka piirtase, mida sama määruse tähenduses tuleb mõista kui müra taset, mille ületamine võib põhjustada häirivust ja mis üldjuhul iseloomustab rahuldavaid (vastuvõetavaid) akustilisi tingimusi. Seda taset kasutatakse olemasoleva olukorra hindamisel ja uute hoonete projekteerimisel olemasolevatel hoonestatud aladel. Samast lõikest tulenevalt ei tohi olemasolevatel aladel ja ehitistes müra ületada piirtaset. Madalsagedusliku müra häirivustaseme mõiste on toodud määruse § 4 lg-s 4. Kohus märgib, et teisiti on kõnealuste mõjutuste mõistlikku taset keerukas määratleda, sest muid siduvaid kriteeriume kehtiv õigus ei sisalda ning puudub ka arvestatav asjakohane kohtupraktika. Samuti tuleb silmas pidada, et KOS § 10 lg 1 kohaselt on kostjad I ja II kui korteriomanikud põhimõtteliselt vabad otsustama enda korteriomandi reaalosa kasutuse üle ning inimeste mürataluvus võib oluliselt erineda. Väited müra häirivuse kohta on seega olemuslikult subjektiivsed. Eelnenu põhjal leiab kohus, et kostjatele I ja II kuuluvast mitteeluruumist nr 18 lähtuvaid vaidlusaluseid mõjutusi tuleb pidada lubamatuks juhul, kui mitteeluruumis toimuva tegevuse tulemusena ületab müra tase hagejatele kuuluvas korteris Sotsiaalministri määrusest lähtuvat piirtaset. Vastasel juhul ei saa hagejate omandiõiguse rikkumist kotjate poolt jaatada.
16.Nii kohtu poolt määratud ekspert kui 16. aprillil 2008.a hagejatele kuuluvas eluruumis müra mõõdistamisi teostanud Tervisekaitseinspektsiooni Kesklabor on tantsustuudio tegevuse puhul lähtunud müra normtaseme leidmisel Sotsiaalministri määruse § 7 lg 5 esimesest lausest, mille kohaselt elamus või elamu läheduses paiknevate diskoteekide ja tantsusaalide tegevusest põhjustatud müra normtasemed on samased elamu tehnokommunikatsioonidest põhjustatud müra normtasemetega. Vastavalt sama paragrahvi kolmandas lõikes esitatud tabeli 2 punktile 1.1 on tehnokommunikatsioonidest põhjustatud müra piirtasemed elu- ja magamisruumides nii öisel kui päevasel ajal järgmised: LpA,eq,T 30 dB, LpC,eq,T 50 dB ning LpA,max 35 dB. Tulenevalt Sotsiaalministri määruse § 2 p-dest 7 ja 8 tähistavad LpA,eq,T ja LpC,eq,T seejuures ekvivalentset helirõhutaset, s.o mõõdetud helirõhutaset etteantud ajavahemikus ning mis iseloomustavad muutuva tasemega müra. Ekvivalentne müratase on selline püsiva tasemega müra, mis omab sama akustilist energiat kui muutuva tasemega müra kindla mõõtmisaja jooksul. LpA,max tähistab maksimaalset helirõhutaset, s.o etteantud ajavahemikus mõõdetud helirõhutaseme maksimaalset väärtust.
17.Tervisekaitseinspektsiooni Kesklabori poolt 16. aprillil 2008.a teotatud mõõdistused andsid helirõhu ekvivalenttasemeks hagejate korteri magamistoas praegusel juhul LpA,eq,T 34,1 dB, LpC,eq,T 56,6 ning helirõhu maksimaaltasemeks (LpA,max) 41,1 dB. Impulssmüra parandust +5dB arvestades oleks helirõhu arvutatud vastavalt ekvivalenttase LpA,eq,T 39,1 dB, LpC,eq,T 61,6 (vt toimik, I kd, lk 51). Kohtu poolt määratud ekspertiisi käigus 9. veebruaril 2011.a läbi viidud mõõtmised ja teostatud arvestused andsid vastavalt kirjalikule ekspertavamusele järgmised tulemused. Stepptantsu treeningu ajal (s.o tantsimise ja muusika mängimise ajal) oli hagejate korteri nurgapunktis ekvivalentne helirõhutase LpA,eq,T 24-25 dB, LpC,eq,T 41-47 dB, maksimaalne helirõhutase (LpA,max) 34-42 dB. Samas ei olnud võimalik ruumi keskel stepptantsu treeningu helisid taustmürast eristada. Nii-öelda eksperimentaalse mõõdistamise käigus (kus ca 1 minuti jooksul kõik treeningul osalevad õpilased hüppasid ja trampisid ühe koha peal) sai ekspert magamistoa nurgapunktis ekvivalentseks helirõhutasemeks LpA,eq,T 32 dB, LpC,eq,T 60 dB, maksimaalseks helirõhutasemeks (LpA,max) 42 dB. Sama ruumi keskel oli ekvivalentne helirõhutase aga LpA,eq,T 28 dB, LpC,eq,T 56 dB, maksimaalne helirõhutase (LpA,max) 35 dB. Svingtantsu treeningu ajal ei olnud ekspertiisiaktis märgitu kohaselt võimalik hagejate korteri magamistoas helirõhutasemete mõõtmisi teostada, sest ei olnud võimalik eritada tantsustuudio tegevusest põhjustatud helirõhutasemeid taustmürast (vt toimik, II kd, lk 27-28).
18.Kohtu hinnangul võib Tervisekaitseinspektsiooni Kesklabori müra mõõtmise protokolli (vt toimik, I kd, lk 46-51), kirjalikku ekspertarvamust (vt toimik, II kd, lk 16-40) ning teisi asjas olemasolevaid tõendeid kogumis hinnates järeldada, et hagejate omandiõigust korteriomandile (mille reaalosaks on Xxxx hoones asuv eluruum nr 4) on kostjate poolt rikutud. Nagu eeltoodust ilmneb, ületasid Tervisekaitseinspektsiooni Kesklabori poolt teostatud mõõdistuste järgi nii helirõhu ekvivalenttase kui helirõhu maksimaaltase Sotsiaalministri määruse § 7 lg-s 3 sisalduva tabeli 2 punktis 1.1 märgitud piirtasemeid, seda sõltumata impulssmüra paranduse (+5dB) arvestamisest. Kirjalikust ekspertarvamusest järelduvalt aga ei ületanud helirõhutasemed svingtantsu ega stepptantsu tavapärase treeningu ajal osundatud piirmäärasid. Mainitud eksperimentaalse mõõtmise käigus saadud tulemustel ületasid piirtasemeid osad helirõhu näitajad. Kohus leiab, et ekspert M.Ründva kirjalikule ekspertarvamusele ei saa praeguses asjas omistada võrreldes Tervisekaitseinspektsiooni Kesklabori müra mõõtmise protokolliga suuremat tõenduslikku kaalu. Kohus põhjendab oma seisukohta alljärgnevalt. Ekspertarvamus pärineb küll kohtu jaoks mõnevõrra usaldusväärsemast allikast, kuid Tervisekaitseinspektsiooni Kesklabori müra mõõtmise protokoll kajastab ilmselt müraolukorda hagejate korteris objektiivsemalt. Ekspert xxxx poolt läbi viidud mõõtmistest olid kostjad teadlikud ning neil oli võimalus näidata tantsustuudio tegevust vähem müratekitavana. Tervisekaitseinspektsiooni Kesklabori läbi viidud müra mõõtmisest ei olnud kostjad seevastu teadlikud ning eeldatavalt tegutsesid tantsutreeningu läbiviimisel tavapäraselt. Siinkohal on oluline, et kostjad I ja II ei ole üksnes mitteeluruumi nr 18 ühisomanik, vaid on tihedalt seotud kostja III tegevusega. Vaidlustamata asjaoludel on kostja I kostja III sisulise tegevuse juht ning tegutseb samas tantsu- ja võimlemisõpetajana. See nähtub ka hagile lisatud tõenditest kostja III tegevuse kohta (vt toimik, I kd, lk 26, 3132). Kostja II on tõenditest nähtuvalt kostja III juhatuse liige (vt toimik, I kd, lk 17). Samuti tuleb märkida, et kostjad ei ole menetluses avaldanud ning kohtule ei ole ka muudest allikatest teada, kui palju inimesi tantsustuudio sving- ja stepptantsu treeningutes tavapärastelt osaleb. Ekspertarvamusest nähtub, et mõõtmiste ajal osales laste svingtantsu treeningul 7 last ja 1 juhendaja, stepptantsu treeningul osales 7 täiskasvanut ja 1 juhendaja ning täiskasvanute svingtantsu treeningul 9 inimest ja 1 juhendaja. Asjas ei ole tuvastatav, palju inimesi osales
treeningul Tervisekaitseinspektsiooni Kesklabori poolt teostatud müra mõõtmise ajal. Seetõttu ei ole ekspertiisikatis märgitud mõõtetulemused isegi üks-üheselt võrreldavad Tervisekaitseinspektsiooni Kesklabori omadega. Seda on möönnud ka ekspert (vt toimik, II kd, lk 30). Tõenäoliselt on võimalik ligikaudu 40 m2 suuruses tantsustuudio ruumis korraga treenida rohkem kui seitsmel inimesel. Ka ekspert xxxx on kohtuistungil täiendavalt selgitanud, et müra tase sõltub müratekitajate arvust – kui müratekitajate arv kahekordistub, siis arvutuslik müratase tõuseb umbes 3 dB ja kui kolmekordistub siis umbes 5 dB (vt toimik, II kd, lk 91). Seega on võimalik, et suuremate osalejate arvuga tantsutreeningute puhul ületavadki tekkivad müratasemed hagejate korteris Sotsiaalministri määruse § 7 lg-st 3 tulenevaid piirtasemeid. Kaudselt kinnitavad seda ka Xxxxhoone teisel korrusel elava tunnistaja xxxx poolt kohtule antud ütlused, mille kohaselt on ta tunnetanud enda korteris stepptantsust tingitud müra ja vibratsiooni (vt toimik, I kd, lk 132-133).
19.Seonduvalt poolte väidetega märgib kohus siinkohal veel järgmist. Kostjate väitel ei ole Tervisekaitseinspektsiooni Kesklabori müra mõõtmise protokollis kajastatud tulemused muu hulgas usaldusväärsed seetõttu, et mõõtmised teostati ainult ühes (eeldatavalt kõige kõrgema müratasemega) punktis (kolmel eri kõrgusel). Samas näeb asjakohane mõõtmisstandard (EVS-EN-ISO 16032:2004) ette, et mõõtmised tuleb teha vähemalt kolmes eri punktis. Kostjate taolisi väiteid toetab xxxx kirjalik ekspertarvamus. Samas ei selgu ekspertarvamusest ega ka eksperdi täiendavatest selgitustest kohtuistungil see, millisel määral mõõtmisstandardi nõuetest kõrvalekaldumine Tervisekaitseinspektsiooni Kesklabori mõõtmistulemusi võis mõjutada. Eriteadmistega isik xxxx, kes Tervisekaitseinspektsiooni Kesklabori poolt hagejate korteris vahetult mõõtmisis teostas, on kohtule antud ütlustes seevastu leidnud, et teiste mõõtepunktide lisamine eriti ei oleks lõpptulemust mõjutanud, see võinuks muuta üksnes mõõtmistulemused täpsemaks (vt toimik, II kd, lk 90). Eelnenust johtuvalt ei ole põhjendatud jätta Tervisekaitseinspektsiooni Kesklabori müra mõõtmise protokollis kajastatut asja lahendamisel kõrvale üksnes seetõttu, et mõõtmisi teostati ainult ühes punktis.
20.Tervisekaitseinspektsiooni Kesklabori müra mõõtmise protokollis ja kohtu määruse alusel koostatud ekspertarvamuses on asutud põhimõtteliselt erinevale seisukohale ka selles, kas mitteeluruumist nr 18 lähtuva müra puhul on tegemist impulssmüraga. Sellest sõltub lähtuvalt Sotsiaalministri määruse § 11 lg-st 1 muu hulgas parandusteguri +5 dB rakendamise põhjendatus. Tervisekaitseinspektsiooni Kesklabor on lugenud tantsustuudio tegevusest tekkinud müra impulssmüraks, ekspert mitte. Tunnistaja xxxx ́i ütlustest ja ekspert xxxx vastustest kohtuistungil võib järeldada, et tantsustuudio tegevusest lähtuva müra lugemine impulssmüraks sõltub paljuski mõõdistaja otsustusest – kuidas ta konkreetses olukorras müra tajub ning hinnang tuleks anda vastavalt müraallika iseloomule (vt toimik, II kd, lk 90 ja 92). Seetõttu võis müra käsitlemine impulssmürana Tervisekaitseinspektsiooni Kesklabori mõõdistajate poolt ka põhjendatud. Mõõtmiste teostamise ajal Tervisekaitseinspektsiooni Kesklabori poolt (s.o 16. aprillil 2008.a) võis müra iseloom ja intensiivsus olla erinev võrreldes mõõtmiste läbiviimise hetkega eksperdi poolt. Kohus kordab siin ka juba eelpool märgitut, et Tervisekaitseinspektsiooni Kesklabori poolt teostatud mõõtmiste järgi ületasid helirõhu tasemed Sotsiaalministri määruse § 7 lg-s 3 sisalduva tabeli 2 punktis 1.1 märgitud piirtasemeid ka impulssmüra parandust (+5dB) arvestamata.
21.Eelnenu võimaldab kohtu hinnangul järeldada, et hagejate omandiõiguse rikkumine kostjate poolt on aset leidnud. Rikkumine seisneb kahjulikes mõjutustes kostjatele I ja II kuuluvast mitteeluruumist nr 18 lähtuva müra näol, seda omakorda tingib asja materjalidest järelduvalt kostja III tegevus. Nimetatud mõjutusi (piirnorme ületavat müra) ei pea hagejad taluma. Kuivõrd kostja III tantsustuudio tegutseb jätkuvalt kostjatele I ja II kuuluvas mitteeluruumis ning pooled ei ole väitnud, et kostja III tegevuse iseloom või intensiivsus oleks võrreldes
2008.a aprilliga oluliselt muutnud, on kohtu arvates alust eeldada sarnase rikkumise kordumist. Seega võivad hagejad nõuda kostjatelt rikkumisest hoidumist eelpool osundatud KOS § 12 lg 3 ja AÕS § 89 alusel.
22.Vastavalt hagejate esitatud nõudele kohustab kohus käesoleva otsusega kostjaid hoiduma niisugusest tegevusest või tegevusetusest, mis põhjustab kinnistusregistri registriossa nr 11271001 kantud korteriomandi eseme hulka kuuluvas Xxxx hoones asuvas eluruumis nr 4 kehtiva õigusega ettenähtud müra piirtaset ületavat müra kasvõi ühe näitaja osas. Samas ei ole kohtu hinnangul põhjendatud lähtuda otsuse tegemisel müra taotlustasemest. Sotsiaalministri määruse § 4 lg 1 kohaselt kasutatakse müra taotlustaset (kui normtaset) uutes planeeringutes (ehitusprojektides) ja olemasoleva müraolukorra parandamisel. Olemasoleva olukorra hindamisel tuleb sama paragrahvi teise lõike kohaselt aluseks võtta müra piirtasemed (vt ka otsuse põhjenduste p 15). Seonduvalt hagejate poolt 17. detsembri 2008.a menetlusdokumendis esitatud väidetega lisab kohus, et käesoleva otsuse resolutsioonist tulenev hoidumiskohustus kehtib TsMS § 460 lg 1 järgi ka kostjate õigusjärglaste suhtes, mh vaidlusaluse asja otsese valdaja suhtes, kes sai valduse selliselt, et üks pooltest või tema õigusjärglane on saanud asja kaudseks valdajaks.
23.Hagejate nõue ei ole põhjendatud osas, milles nõutakse piirtaset ületava müra tekitamisest hoidumist mujal Xxxxhoones, sest omandiõiguse rikkumine on menetluses tuvastamist leidnud ainult hagejatele kuuluva korteriomandi eseme osaks oleva eluruumi suhtes. Igal juhul saaks hagejate taoline nõue hõlmata üksnes kaasomandi esemeks olevat hoone osa, teiste Xxxxhoone korteriomanike õiguste kaitseks ei ole hagejatel TsMS § 3 lg-st 1 lähtuvalt õigust hagi esitada. Kohus lisab samuti, et otsusega ei saaks kohustada kostjaid hoiduma mõistliku taset ületava müra tekitamisest. Selliselt ei vastaks kohtulahend TsMS § 442 lg 5 teises lauses sätestatule, mille kohaselt peab kohus otsuse resolutsiooni formuleerima selliselt, et otsus oleks üheselt arusaadav ja täidetav ka muu otsuse tekstita (vt nt: Riigikohtu 17. detsembri 2009.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-137-09, p 13). Kostjatel peab olema otsuse resolutsiooni põhjal selge, millisest tegevusest nad peavad hoiduma.
24.Vastuseks poolte väidetele märgib kohus täiendavalt veel järgmist. Hagejad on väitnud, et Xxxxhoone kastutamine stepp- ja/või svingtantsudega tegeleva tantsustuudio või huviringi pidamine on vastuolus nimetatud hoone aluse maa sihtotstarbega ning ei ole kooskõlas 27. märtsil 2006.a hoone kasutusloas märgitud kasutamise otstarvetega. Kostjad on seevastu leidnud, et kostja III tegevus Xxxxhoones asuvas mitteeluruumis nr 18 (st tantsustuudio tegevus) on nimetatud kasutusloa järgi lubatud. Kohtu hinnangul ei oma nimetatud aspekt hagejate esitatud hoidumisnõude lahendamise seisukohast õiguslikku tähtsust. Isegi kui hoone kastutamine stepp- ja svingtantsudega tegeleva tantsustuudio või huviringi pidamiseks oleks kasutusloa järgi lubatud, ei tohiks vaidlusalune tegevus põhjustada hagejate korteriomandi esemeks olevas eluruumis kehtiva õigusega ettenähtud müra piirtaset ületavat müra. Hagejad on 21. detsembril 2011.a esitatud menetlusdokumendis väitnud, et kostjate poolt paigaldatud tantsustuudio ujuvpõranda efektiivsust ei ole võimalik tuvastada (vt toimik, II kd, lk 125-126). Nimetatud väidet ei saa kohus asja lahendamisel arvestada, sest seda ei ole asja sisulise arutamise käigus esitatud (TsMS § 402 lg 2 ja § 436 lg 3). 17. detsembril 2009.a toimunud eelistungil on hagejad isegi võtnud omaks, et mainitud ujuvpõranda eesmärgiks on heli summutamine (vt toimik, I kd, lk 131). Seetõttu ei ole kohus pidanud vajalikuks kõnesoleva asjaolu täiendavat tõendamist kostjate poolt. Samas tuleb märkida, et ujuvpõranda paigaldamine ei ole kohtu eeltoodud järeldusi arvestades osutunud piisavaks ülemääraste mõjutuste ärahoidmiseks.
Kostjate väitel tehti hagejatele kuuluvas korteris 2004.a kevadel remondi käigus põhjalikke ümberehitusi, sh teisaldati seinu. Seetõttu tuleb kostjate arvates eeldada, et väidetav müra ja vibratsioon võib olla põhjustatud hagejate enda tegevusest oma eluruumi remontimisel. Kohtu hinnangul on osundatud väited oletusliku iseloomuga ning põhistamata. Tunnistaja xxxx ütluste kohaselt ei ole temale teada, et oleksid korteri remondi käigus ehituskonstruktsioone muutnud, tõstnud ümber seinu vms teinud (vt toimik, I kd, lk 132).
25.Tsiviilasja materjalide hulgas olevad tõendid politsei poolt fikseeritud öörahu rikkumiste kohta seonduvalt kostjatele I ja II kuuluva mitteeluruumiga nr 18 (vt toimik I kd, lk 98, 127128) on nende kostjate vastu esitatud hoidumisnõude seisukohast asjakohased tõendid, kuid need ei muuda kohtu ülalesitatud järeldusi. Samal seisukohal on kohus hagejate poolt koos 16. augusti 2011.a menetlusdokumendiga esitatud Eesti Swingtantsu Liidu veebilehe ekraanitõmmise ja videoklipi osas (vt toimik II kd, lk 75 ja 82). Need tõendid võimaldavad teha kaudselt järeldusi kostja III tegevuse iseloomu kohta Xxxx hoones asuvas tantsustuudios.
26.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 173 lg-s 4 sätestatule näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Hagiavalduses esitatud tuvastusnõude jätab kohus käesoleva otsusega läbi vaatamata. TsMS § 168 lg-st 2 tuleneb, et kui hagi jäetakse läbi vaatamata, kannab menetluskulud hageja. Hagejate esitatud kohustamisnõude osas rahuldab kohus hagi osaliselt. Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled vastavalt TsMS § 163 lg-s 1 sätestatule menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohtu hinnangul on põhjendatud käsitleda hagiavalduse nõudeid praegusel juhul menetluskuluse jaotuse seisukohast ühtsena, vaatamata asjaolule, et ühe nõude osas jääb hagi läbi vaatamata. Eeskätt poolte kohtuväliste kulude aspektist on praeguses asjas keerukas määrata, millised menetluskulud on kantud iga nõude osas eraldi. Eeltoodust lähtuvalt peab kohus põhjendatuks jätta menetlusosaliste menetluskulud (sh esindajate kulud) poolte endi kanda, v.a hagejate poolt hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv. Hagejate poolt kohustamisnõudelt tasutud riigilõivu peavad pooled kandma võrdsetes osades. Eksperdikulud kui asja läbivaatamise kulud peab kohus õiglaseks ja põhjendatuks jätta kostjate kanda. Ekspertiisi läbiviimist on asjas taotlenud kostjad ning nimetatud menetlustoiming ei seondu hagejate esitatud tuvastusnõudega. Kohus lisab, et vastavalt TsMS § 165 lg 1 esimesele lausele vastutavad kostjad menetluskulude eest võrdsetes osades. Hagejatel on õigus taotleda kohtult hagis esitatud tuvastusnõudelt tasutud riigilõivu tagastamist (TsMS § 150 lg 1 p 3 ja lg 4). Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest (TsMS § 174 lg 1). Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega (TsMS § 174 lg 3).
Indrek Parrest
kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.