tühisuse tuvastamiseks, töölepingu töötaja taotlusel lõpetamiseks ja hüvitise väljamõistmiseks ning KTOÜ vastuhagi 415,43 euro väljamõistmiseks Tsiviilasja hind
põhihagi hind 2430 eurot ja 5 senti ning vastuhagi hind 415 eurot ja 43 senti
2.Tuvastada hageja ja kostja vahel 16. aprillil 2009.a sõlmitud töölepingu nr 41 erakorralise ülesütlemise tühisus kostja KTOÜ poolt 18. mail 2010.a esitatud 1(11)
2-10-64242 ülesütlemisavalduse alusel.
3.Lõpetada hageja ja kostja vahel 16. aprillil 2009.a sõlmitud tööleping nr 41 alates 18. maist 2010.a töölepingu seaduse (TLS) § 107 lg 2 alusel.
4.Välja mõista kostjalt KTOÜ hageja KJ kasuks hüvitis kolme kuu keskmise palga ulatuses summas 2430,05 eurot (kaks tuhat nelisada kolmkümmend eurot ja 5 senti).
5.Jätta kostja vastuhagi 415,43 euro väljamõistmiseks rahuldamata.
Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud kostja KTOÜ kanda.
Edasikaebamise kord Käesoleva
kohtuotsuse
peale
on
õigus
esitada
apellatsioonkaebus
Tallinna
Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest 9. jaanuaril 2012.a. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohtu selgitus menetlusabi taotlemise kohta Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUDED
1.24. juunil 2010.a pöördus KJ(edaspidi hageja) Tööinspektsiooni Põhja Inspektsiooni Töövaidluskomisjoni (edaspidi ka TVK) poole avaldusega, milles palus tuvastada töölepingu ülesütlemise tühisuse KTOÜ (edaspidi kostja) poolt 18. mail 2010.a seoses töökohustuste rikkumisega, samuti palus hageja lõpetada tööleping TLS § 107 lg 2 alusel koos TLS § 109 lg-s 1 ette nähtud kolme keskmise kuutöötasu suuruse hüvitise väljamõistmisega summas 38 022 krooni. Lisaks palus hageja mõista kostjalt välja saamata jäänud tasu ületundide eest summas 4177 krooni, riigipühadel töötamise eest saamata jäänud töötasu summas 2365 krooni ning osaliselt saamata jäänud lõpparve summas 8275 krooni. TVK 10. novembri 2010.a otsusega (töövaidlusasjas nr 9.42/2011-10) rahuldati hageja avaldus osaliselt, otsusega tuvastati TLS § 88 lg 1 p-de 5, 6, 7 ja 8 alusel toimunud töölepingu ülesütlemise tühisus ning tunnistati hageja ja kostja vahel sõlmitud tööleping lõppenuks TLS § 107 lg 2 alusel alates 18. maist 2(11)
2-10-64242 2010.a. Samuti mõisteti TVK otsusega kostjalt hageja kasuks välja hüvitis TLS § 109 lg 1 järgi summas 25 348 krooni, vähem makstud lõpparve summas 385 krooni ning riigipühadel töötamise eest saamata jäänud töötasu summas 1705 krooni. TVK otsusega jäeti rahuldamata hageja nõue kostja vastu saamata jäänud ületundide tasu osas.
2.17. detsembril 2010.a on kostja pöördunud Harju Maakohtu poole taotlusega töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbivaatamiseks hagimenetluse korras hagina osas, millega TVK rahuldas hageja nõuded töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks, töölepingu lõpetamiseks TLS § 107 lg 2 alusel ning TLS § 109 lg 1 kohase hüvitise väljamõistmiseks.
3.Hagi aluseks olevate asjaolude kohaselt oli hageja ja kostja vahel sõlmitud tööleping nr 41 (edaspidi tööleping), mille alusel asus hageja kostja ettevõttes tööle müüja ametikohale 16. aprillil 2009.a. 18. mail 2010.a ütles kostja töölepingu erakorraliselt TLS § 88 lg 1 p-de 5, 6, 7 ja 8 alusel alates samast kuupäevast etteteatamistähtaega järgimata üles. Lepingu ülesütlemist põhjendas kostja esiteks sellega, et 26. veebruaril 2010.a oli kostja tuvastanud, et Viru keskuse poe KLvitriinid on kriimustatud ja tekitatud kahju summas 28 000 krooni (TLS § 88 lg 1 p 7). Teise põhjusena tõi tööandja välja asjaolu, et 15. aprillil 2010.a pakkus hageja kostja kliendile konkurendi juveelikaupluse tooteid (TLS § 88 lg 1 p 5, 6 ja 8). Hageja ei tunnista enda süüd klaasvitriini kriimustuste tekkimisel. Viru keskuse poe töötajad selgitasid kostjale juba 2010.a veebruaris, et kriimustused on tekkinud töö käigus. Kõnealune vitriin asus poes peegli kõrval ja kui kliendid ehteid proovisid, asetasid nad oma käekotid vitriinile. Lisaks sellele ei olnud poes ühtegi muud alust, kuhu müüjad saaksid asetada kaubakarbid. Tööle asumisel näitasid tööandja esindajad Viru keskuse kaupluse töötajatele, et nad peavad igal hommikul ja õhtul kauba vastavalt välja panema ning ära võtma, asetades kasti vitriinile ning kaubakarbid kasti. Hagejale jäävad ebaselgeks kostja väited konkurentsipiirangu rikkumisest. Hageja hinnangul jääb ebaselgeks, millal on ta väidetavalt kostja kliendile konkurendi juveelikaupluse tooteid pakkunud. Ülesütlemisavalduses on kostja märkinud, et hageja pakkus kliendile konkurendi juveelikaupluse tooteid 15. aprillil 2010.a. Hiljem, sh kohtule esitatud taotluses, on kostja märkinud, et nimetatud juhtum toimus 16. aprillil 2010.a. Samas ei olnud hageja 15. aprillil 2010.a tööl, milline asjaolu nähtub muu hulgas asja materjalide hulgas olevast hageja seletuskirjast 16. aprilli 2010.a. sündmuse kohta. Hageja leiab, et kui tegemist on niivõrd olulise ja raske juhtumiga, mis tingis vajaduse etteteatamata töölepingu ülesütlemiseks hagejaga, siis peaks väidetava juhtumi toimumise aeg kostjale täpselt teada olema. Hageja hinnangul ei ole kostja järginud töölepingu ülesütlemisel TLS § 88 lg-tes 3 ja 4 sätestatut. Kostja ei ole põhjendanud seda, milles seisnes hageja väidetava kohustuse rikkumise eriline raskus, mis tingis vajaduse töölepingu ülesütlemiseks ilma hagejat eelnevalt hoiatamata (TLS § 88 lg 3). Ülesütlemisavalduses märgitud töölepingu ülesütlemise aluseks olnud asjaolud olid kostjale vastavalt teada juba 2010.a veebruari ja aprilli kuust. Juhul kui hageja töölepingu ülesütlemise aluseks olnud väidetavad rikkumised olid eriliselt rasked ja olulised töölepingu rikkumised, mis tingisid vajaduse töölepingu ülesütlemiseks etteteatamistähtaega järgimata, siis ei saa pidada mõistlikuks töölepingu ülesütlemist alles 18. mail 2010.a (TLS § 88 lg 4). Hageja leiab, et kui on olemas mõjuv põhjus töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks selle erilise raskuse tõttu etteteatamistähtaega järgimata, siis omab see põhjus eelkõige tähtsust just nimetatud ajahetkel. Kuivõrd alates 2010.a veebruarist ja aprillist kuni 3(11)
2-10-64242 2010.a maikuu keskpaigani ei pidanud kostja nimetatud töölepingu ülesütlemise asjaolusid niivõrd mõjuvaks, et hagejat hoiatada ja töölepingut erakorraliselt üles öelda, siis olid asjaolud kaotanud aja möödudes oma olulisuse. Kostja väited, et kolmas isik kaotas usalduse kostja vastu, on paljasõnalised ning tõendamata. Kostja ise on tunnistanud, et klient, kellele hageja 16. aprillil 2010.a sõrmuse müüs, oli kostja püsiklient ja jätkas kostja juures käimist ka pärast 16. aprilli 2010.a. Lisaks ei saa hageja teada peast kostja teise poe tooteid ning mõjutada kliendi ostuotsuseid niipalju, et garanteerida kliendi poolt toodete ostmine kostja mõnest teisest poest, kui hageja poolt kaupluses, kus hageja töötas, ei olnud tooteid, mida klient soovib. Kostja ei ole tõendanud, et hageja oleks pakkunud kliendile konkurendi juveelitooteid. Kostja ei ole tõendanud sedagi, millisest poest klient väidetava ostu sooritas ning kas klient üldse kuskilt mujalt ostu sooritas. TLS § 104 lg 1 sätestab, et seadusest tuleneva aluseta või seaduse nõuetele mittevastav töölepingu ülesütlemine on tühine. Kuivõrd kostjal puudusid TLS § 88 lg 1 p-dest 5, 6 ja 7 ning 8 tulenevad alused hagejaga töölepingu ülesütlemiseks, siis on kostja poolt hageja töölepingu lõpetamine tühine.
KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE
4.Kostja hagi ei tunnista. Kostja leiab, et esinesid alused töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks. Hageja on vitriinide rikkumises (kriimustamises) süüdi. Töötaja peab täitma oma töökohustusi lojaalselt ja hoolikalt. Kriimustused vitriinidel tuvastas tööandja 2010.a veebruaris, vitriiniklaaside vahetuse maksumuseks kujunes 28 000 krooni. See summa tuleks kaupluse nelja müüja poolt hüvitada (jagada kahjusumma neljaks). Kahju tekitamise akti on hagejale tutvustatud. Hageja tunnistas 10. veebruari 2010.a seletuskirjas, et vitriin on kriimustatud põhjusel, et kliendid panevad sinna peale oma käekotid ja müüjad karbid. Lisaks tuvastas kostja 2010.a aprillis, et hageja suunas kliendi konkureerivasse juveelikauplusesse, vaatamata sellele, et kliendile sobilik kaup oli kostja Ülemiste keskuses asuvas kaupluses olemas. Hageja ei pakkunud kliendile kostja teise kaupluse külastamise võimalust. Hageja kolleeg S.J märgib oma seletuses, et hageja suunas kliendi oma mehe kauplusesse. Ülemiste keskuse kaupluse juhataja O.M märgib oma seletuskirjas tööandajale, et kauplusse tulnud klient oli pettunud, et teda suunati vanalinnas asuvasse teise ettevõtja kauplusesse, kuigi Ülemiste keskuses olid olemas parema kvaliteediga ja sobivamad tooted (kõrvarõngad). Sellise teoga on hageja põhjustanud tööandja usaldamatuse.
KOSTJA VASTUHAGI SISU
5.Kostja on koos 17. detsembri 2010.a taotlusega esitanud kohtule ka nõude 415,43 eurot (6500 krooni) väljamõistmiseks hagejalt. 30. mai 2011.a määrusega on kohus võtnud kostja selle nõude menetlusse vastuhagina (TsMS § 373 lg 1).
6.Kostja nõude aluseks olevate asjaolude kohaselt tuvastas kostja 26. veebruaril 2010.a, et hageja poolse raske hooletuse tõttu on kriimustatud Viru keskuse poe KL vitriine. Kahju tekitamise kohta on samal päeval vormistatud vastavasisuline akt, millega hagejat tutvustati. Vitriinide kahjustamisest tekkinud kahju kokku moodustab 28 000 krooni (käibemaksuta). Kuivõrd kahju tekitamise ajal töötasid peale hageja nimetatud poes veel kolm müüjat, tuleb kahjusumma jagada nende vahel võrdsetes osades. Hageja hindab omavastutust vitriinide säilimise eest 2000 kroonile. Seega tekitas hageja kostjale töökohustuste rikkumisega varalise kahju 6500 krooni.
HAGEJA VASTUVÄITED VASTUHAGILE
4(11)
2-10-64242
7.Hageja vastuhagi ei tunnista. Hageja leiab, et vastavalt TLS §-s 75 sätestatule ei saa lugeda hageja ja kostja vahel sõlmitud materiaalse vastutuse lepingut kehtivaks varalise vastutuse kokkuleppeks. Kuivõrd varalise vastutuse kokkulepet poolte vahel sõlmitud ei ole, vastutab hageja TLS § 72 alusel üksnes siis, kui on süüdi töölepingust tuleneva kohustuse rikkumises. Hageja hinnangul puuduvad tõendid selle kohta, et hageja oleks rikkunud oma kohustusi, tekitanud kohustuste rikkumisega kostjale kahju ning eksisteeriks põhjuslik seos hageja väidetava kohustuse rikkumise ja kahju tekkimise vahel. Samuti ei ole kostja tõendanud hageja süüd seonduvalt väidetavate kohustuste rikkumisega. Hageja hoolsuse määr tuleb määratleda vastavalt TLS § 16 lg-tele 1 ja 2. Kriimustuste tekkimise põhjuste osas jääb hageja põhihagis märgitud seisukohtade juurde. Kostja Viru keskuse poe töötajad on kirjalikult selgitanud, et vitriinid said kahjustatud, kuna sinna peale asetatakse kaubakarbid, samuti asetavad enda kotte vitriinidele kliendid. Kuivõrd tööandjat oli teavitatud töötajate poolt, et vitriin oli kriimustatud, kuid tööandja ei pidanud vajalikuks kuni 2010.a maini ühtegi lahendust välja pakkuda või anda töötajatele juhiseid edaspidise käitumise osas, et vitriinide kahjustamist vältida, siis on vitriinide kahjustumine täielikult ja üksnes kostja riisiko. Hagejale jääb ka ebaselgeks, milles seisneb kostja omavastutuse määr 2000 krooni.
MENETLUSE KÄIK
8.Kohtuistungil palus hageja kohaldada kostja poolt individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (ITLS) § 24 lg 4 alusel esitatud taotluse suhtes aegumist, leides, et taotlus ei ole esitatud sama paragrahvi esimeses lõikes sätestatud ühekuulise tähtaja jooksul. Muus osas jäi hageja senises menetluses esitatud väidete ja nõuete juurde ning palus hagi rahuldada. Kostja esindaja vaidles hagile vastu, paludes jätta selle rahuldamata. Kostja esindaja palus rahuldada vastuhagi. Kohus kuulas kohtuistungil tunnistajatena üle A.K ’i, J.P , A.P ja S.J .
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
9.Kohus leiab, et põhihagi kuulub rahuldamisele ning vastuhagi tuleb jätta rahuldamata.
10.Kohus käsitleb alljärgnevalt esmalt põhihagis esitatud nõudeid (I), lahendab seejärel kostja vastuhagi (II) ning otsustab lõpuks menetluskulude jaotuse üle (III). I
11.Seonduvalt põhihagiga peab kohus vajalikuks käsitleda esmalt hageja poolt 7. detsembri 2011.a kohtuistungil esitatud aegumise vastuväidet (vt toimik, lk 76). Vastavalt ITLS § 24 lg-le 1 võib pool töövaidluskomisjoni otsusega mittenõustumisel pöörduda sama töövaidluse läbivaatamiseks maakohtusse ühe kuu jooksul, arvates töövaidluskomisjoni otsuse ärakirja saamise päevale järgnevast päevast. Juhul kui kostja taotlus töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbivaatamiseks hagimenetluse korras hagina ei ole esitatud ITLS § 24 lg-s 1 märgitud tähtaja jooksul, oleks TVK poolt töövaidlusasjas nr 9.4-2/2011-10 tehtud otsus ITLS § 25 lg 1 esimesest lausest tulenevalt täies ulatuses jõustunud ning põhihagi osas tuleks hagimenetlus TsMS § 428 lg 1 p 2 alusel lõpetada otsust tegemata. Kohtu hinnangul on kostja ITLS § 24 lg 4 kohane taotlus Harju Maakohtule siiski esitanud ühe kuu jooksul, arvates töövaidluskomisjoni otsuse ärakirja saamise päevale järgnevast päevast. Töövaidlusasja nr 9.4-2/2011-10 materjalidest nähtuvalt on asjas tehtud otsus pooltele saadetud 18. novembril 2010.a (vt TVK toimik, lk 2). Kostja esindaja on kohtule 7. detsembri 2011.a istungil kinnitanud, et kostja on TVK otsuse samal päeval (s.o 18. novembril 2010.a) ka kätte saanud (vt toimik, lk 76). Vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 135 lg-le 1 algab tähtaja kulgemine järgmisel päeval pärast selle kalendripäeva või sündmuse saabumist, millega määrati kindlaks tähtaja algus, kui 5(11)
2-10-64242 seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt lõpeb tähtaeg tähtpäeva saabumisel. TsÜS § 136 lg-st 3 tuleneb, et kui tähtpäeva saabumine on määratud kuudes arvutatava tähtajaga, saabub tähtpäev viimase kuu vastaval päeval. TsÜS § 137 lg-s 1 sisalduva täpsustuse kohaselt möödub tähtaeg sellisel juhul tähtpäeva saabumise päeval kell 24:00, kui seadusest ei tulene teisiti. Kui tahteavalduse tegemiseks või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtpäev satub riigipühale või muule puhkepäevale, loetakse tähtpäev TsÜS § 136 lg 8 kohaselt saabunuks puhkepäevale järgneval esimesel tööpäeval. Eeltoodut arvestades võis kostja taotlusega maakohtu poole pöörduda kuni 20. detsembrini 2010.a (24:00), kuna nii 18. kui 19. detsember olid puhkepäevad. Taotlus on esitatud kohtule 17. detsembril 2010.a. Seega ei saa hageja käsitletavat aegumise vastuväidet pidada põhjendatuks.
12.Kohtumenetluses vaidlevad pooled hageja TLS § 107 lg-te 1 ja 2 ning § 109 lg 1 kohaste nõuete üle töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks, töölepingu lõpetamiseks (alates ajast, kui see oleks lõppenud ülesütlemise kehtivuse korral) ning hüvitise väljamõistmiseks kolme kuu keskmise töötasu ulatuses (s.o 2430,05 eurot). Nende nõuete rahuldamiseks on kohtul praegusel juhul vajalik tuvastada, et poolte vahel oli kehtiv tööleping (töösuhe) ning et see ei ole tööandja poolt tehtud ülesütlemisavalduse tagajärjel lõppenud.
13.Pooled ei vaidle järgmiste õiguslikku tähtsust omavate asjaolude üle. - Hageja töötas kostja Viru keskuse kaupluses tähtajatu töölepingu alusel alates 16. aprillist 2009.a müüjana. - Kostja Viru keskuse kaupluse klaasvitriin on saanud kahjustada (vitriiniklaasil on kriimustused) ning selle asjaolu tuvastas kostja 2010.a veebruaris. - 18. mail 2010.a sai hageja kostjalt kirjalikus vormis esitatud töölepingu ülesütlemise avalduse, milles kostja teatas töölepingu erakorralisest ülesütlemisest alates samast päevast seoses tööandjale kahju tekitamise ja tööandja usalduse kaotusega (TLS § 88 lg 1 p-d 5,6,7,8). - 18. maist 2010.a pooltevaheline töösuhe faktiliselt ka lõppes.
14.Pooltel on õiguslik vaidlus selle üle, kas 18. mai 2010.a üleütlemisavalduses märgitud töölepingu erakorralise ülesütlemise alused tegelikult esinesid (ehk pooltel on vaidlus töölepingu ülesütlemise materiaalsete eelduste osas). Samuti on pooltel erimeelsus, kas juhtumi asjaolusid arvestades oli õigustatud töölepingu üleütlemine etteteatamata.
15.18. mail 2010.a kostja poolt hagejale esitatud ülesütlemisavalduses (vt TVK toimik, lk 96) on lepingu jätkamise võimatust põhjendatud esiteks sellega, et 26. veebruaril 2010.a tööandja poolt tuvastatu põhjal on hageja süülise käitumise tõttu kostjale tekitatud oluline varaline kahju – hageja süül on kriimustatud kostja Viru keskuse poe klaasvitriinid. Kahju summaks on märgitud 28 000 krooni. Teiseks heidab kostja hagejale ülesütlemisavalduses ette, et töötaja on 15. aprillil 2010.a pakkunud kostja kliendile konkurendi juveelikaupluse tooteid ning et hageja on põhjustanud sellega usalduse kaotuse enda vastu ja kolmanda isiku usaldamatuse tööandja vastu ning rikkunud konkurentsipiirangu kohustust.
16.Kohus peab vajalikuks käsitleda esmalt teist ülesütlemisavalduses märgitud etteheidet (st väidetavat kostja konkurendi juveelikaupluse toodete pakkumist hageja poolt), kuna esimene ülalmainitud etteheide eraldi võetuna ei annaks praegusel juhul alust töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks (vt täpsemalt otsuse põhjenduste p 22). Alates 1. juulist 2009.a kehtiva TLS § 131 lg 1 alusel kohaldatakse enne 1. juulit 2009.a sõlmitud töölepingule alates nimetatud kuupäevast kehtivas töölepingu seaduses sätestatut. Vastavalt kehtiva TLS § 15 lg-le 1 peab töötaja täitma oma 6(11)
2-10-64242 töökohustusi tööandja vastu lojaalselt. TLS § 88 lg 1 p-de 5 ja 6 kohaselt võib tööandja öelda töölepingu erakorraliselt üles töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mh kui töötaja on pannud toime varguse, pettuse või muu teo, millega põhjustas tööandja usalduse kaotuse enda vastu või on põhjustanud kolmanda isiku usaldamatuse tööandja vastu.
17.Kohus leiab, et töötaja poolt tööandjaga konkureeriva ettevõtja toodete või teenuste pakkumine võib olla iseenesest aluseks töölepingu ülesütlemisele TLS § 88 lg 1 p 5 alusel, sõltuvalt asjaoludest ilmselt ka TLS § 88 lg 1 p 6 alusel. Samas ei ole praegusel juhul tõendatud juba konkurendi toodete pakkumise fakt kui selline. Asjas kogutud tõendite põhjal jääb muu hulgas osalt ebaselgeks, millal hagejale ette heidetav tegu aset leidis – kas 15. aprillil või 16. aprillil. Ülesütlemisavalduses märgitud 15. aprillil 2010.a ei olnud hageja tööl. Nimetatud asjaolu on kostja esindaja 28. septembri 2011.a eelistungil omaks võtnud (vt toimik, lk 64) ning asjaolu on tõendatud ka töövaidlusasja materjalide hulgas oleva töögraafikuga (vt TVK toimik, lk 84). Isegi kui eeldada, et ülesütlemisavalduses on tööandja poolt tegelikult silmas peetud 16. aprilli 2010.a ning märge 15. aprilli kohta on ekslik, tõendavad kostja väiteid üksnes tunnistaja S.J seletuskiri (vt TVK toimik, lk 50-51) ja kohtule antud ütlused (vt toimik, lk 79-80) ning N.J seletuskiri (vt TVK toimik, lk 52-54). Kohtu hinnangul on need hagejale süüks pandava teo tuvastamiseks ebapiisavad. S.J seletuskiri ja ütlused omavahel küll kattuvad, kuid ei lange vaidlusaluses küsimuses sisult kokku hageja poolt kostja juhatusele 26. aprillil 2010.a koostatud kirjaliku selgitusega (vt TVK toimik, lk 88-89). Hageja poolt kliendile antud soovitust vaadata ringi ka vanalinnas asuvates juveelikauplustes ei saa käsitleda kliendi konkurendi juurde suunamisena. N.J seletuskiri on olemuselt tuletatud tõend – selles kajastub üksnes (identifitseerimata) kolmandalt isikult kuuldu. Taolist selgitust ei saa kohtu hinnangul võtta aluseks töölepingu ülesütlemisel. Lisaks on N.J seletuskiri kirjutatud 19. mail 2010.a, seega pärast hagejaga sõlmitud töölepingu ülesütlemist ning ülesütlemisavalduse tegemise ajal ei olnud kostja seletuskirjas märgitust eeldatavalt teadlik. Lõpuks tuleb ka märkida, et kostja ei ole ülesütlemisavalduses ega ka töövaidlusasja lahendamise käigus TVK-s või kohtus välja toonud, millise konkreetse kostja konkurendi tooteid hageja väidetavalt kliendile pakkus. Eelkirjeldatud ebamäärase süüdistuse põhjal ei saa kohus teha järeldusi töökohustuste rikkumise kohta töötaja poolt ning taoline etteheide ei saanud olla töölepingu lõpetamise kohaseks aluseks TLS § 88 lg 1 p 5 või 6 järgi.
18.Hageja ebalojaalsust tööandjale on kostja kohtumenetluses soovinud lisaks tõendada A.P seletuskirjaga (vt toimik, lk 10) ning kohus on A.P ka tunnistajana üle kuulanud (vt toimik, lk 78-79). Nendest tõenditest nähtuvad asjaolud ei saanud olla kostjale ülesütlemisavalduse tegemise ajal (s.o 18. mail 2010.a) teada. Seda kinnitab nii A.P seletuskirja koostamise aeg (s.o 9. detsember 2010.a) kui ka asjaolu, et seletuskirjast ja A.P võimalikele hageja lepingurikkumistele ei ole ülesütlemisavalduses viidatud. Kohus leiab, et asjas saavad olla vaidluse esemeks tööandja poolt töölepingu ülesütlemise ajaks tuvastatud lepingurikkumised ning kostja kui lepingupool ei saa asuda põhjendama lepingu ülesütlemise õigustatust pärast ülesütlemist ilmnenud asjaoludega. Eelnenu põhjal leiab kohus, et kõnealuseid tõendeid ei saa lugeda asjakohasteks ning kooskõlas TsMS § 238 lg 5 esimese lausega jätab kohus need asja lahendamisel arvestamata. Kohtu hinnangul tuleks lisaks kahelda A.P seletuskirja kui tõendi usaldusväärsuses, kuna kostja ei ole mõistlikult selgitanud, mis tingis A.P ’lt seletuskirja võtmise vajaduse alles 9. detsembril 2010.a, s.o pärast TVK poolt käesolevas töövaidlusasjas otsuse tegemist ning ligi seitse kuud pärast hagejaga sõlmitud töölepingu ülesütlemist. 7(11)
2-10-64242
19.Edasi käsitleb kohus kostja väiteid varalise kahju tekkimisest hageja süülise käitumise tõttu, mida tööandja on samuti lepingu ülesütlemise põhjusena välja toonud. Iseenesest peaks töötaja suhtuma talle usaldatud töövahenditesse heaperemehelikult ning üritama vältida tööandja vara kahjustamist. See järeldub eeskätt TLS § 16 lg-st 1, mille kohaselt peab töötaja täitma töökohustusi lojaalselt, oma teadmiste ja oskuste kohaselt tööandja kasu silmas pidades ning töö iseloomust tuleneva vajaliku hoolsusega. Lisaks oleksid töötaja suhtes subsidiaarselt kohaldatavad käsundisaajalt oodatavat hoolsust puudutavad normid (võlaõigusseadus (VÕS) § 620). Samas vastutab töötaja TLS § 16 lg-test 1 ja 2 tulenevalt üksnes töölepingu süülise rikkumise eest. Vastavalt TLS § 16 lg-le 2 määratakse töölepingu täitmisel järgitav hoolsuse määr, mille järgimata jätmise korral töötaja vastutab lepingu rikkumise eest, töötaja töösuhte järgi, arvestades tööandja tegevuse ja töötaja tööga seotud tavalisi riske, töötaja väljaõpet, ametialaseid teadmisi, mida nõutakse töö tegemiseks, samuti töötaja võimeid ja omadusi, mida tööandja teadis või teadma pidi. Ka töölepingu erakorraline ülesütlemine TLS § 88 lg 1 p-s 7 nimetatud alusel eeldab süülist kahju tekitamist tööandja varale. VÕS § 104 lg 2 kohaselt on süü vormideks hooletus, raske hooletus ja tahtlus. Kohtu hinnangul puuduvad asjas tõendid selle kohta, et hageja oleks käitunud seoses poe vitriiniklaaside kahjustamisega süüliselt. Iseenesest ei vaidle pooled ka selle üle, et kostja Viru keskuse poe vitriinide klaasid olid saanud 26. veebruari 2010.a seisuga kriimustada. Nimetatud kahjustuste olemasolu on fikseeritud ka poe töötajate (sh hageja) poolt allkirjastatud aktiga (vt TVK toimik, lk 32) ning hageja 10. veebruari 2010.a seletuskirjaga (vt TVK toimik, lk 49, tõlge toimik, lk 18). Hageja väidete kohaselt olid kõnesolevad kriimustused tekkinud esiteks seetõttu, et müüjad asetasid vitriinidele iga tööpäeva hommikul ja õhtul kaubakarpe (müüdavad juveelitooted tuli igal hommikul vitriinidesse asetada ning pärast poe sulgemist uuesti seifi paigutada). Teiseks tekkisid kriimustused seetõttu, et kaupluse kliendid asetasid vitriiniklaasidele oma kotte, kusjuures mujale ei olnud võimalik neid asetada. Kostja ei ole toonud välja kriimuste tekkimise muid põhjuseid. Hageja osundatud väiteid kinnitavad lisaks tema
10.veebruari 2010.a seletuskirjale ka tunnistajate A.K ja J.P ütlused (vt toimik, lk 77).
20.Kohtu hinnangul ei saaks hageja vastutust töölepingu rikkumise eest seoses kaubakarpide vitriiniklaasidele asetamisega iseenesest välistada. Praegusel juhul ei anna tuvastatud asjaolud siiski alust väita, et hageja ei oleks järginud töökohustuste täitmisel TLS § 16 lg-s 2 sätestatud hoolsuse määra. Hageja on toiminud vastavalt tööandja juhistele ning oma parimate teadmiste kohaselt. Kaubakarpide vitriinidele asetamisel käitus hageja vastavalt kaupluse avamisel kostja teiste töötajate poolt antud juhistele. Nii tunnistaja A.K kui tunnistaja J.P ütlustest järeldub, et Viru keskuse poe avamisel näitasid kostja Ülemiste keskuse kaupluse töötajad Viru keskuse müüjatele (sh hagejale), kuidas tuleb müüdav kaup tööpäeva alguses vitriinidesse paigutada ja tööpäeva lõpus vitriinidest seifi tagasi panna. Selle käigus asetati suuremad kaubakarbid vitriini peale (vt toimik, lk 77 ja lk 77-78). Taoline juhendamine teise kaupluse müüjate poolt toimus eelduslikult tööandja korraldusel ja teadmisel. Kostja poolt märgitud asjaolu, et hageja ei võtnud iseseisvalt kriimustuste tekkimise vältimiseks midagi ette, ei saa kohtu hinnangul pidada praegusel juhul lepingurikkumiseks. Liiatigi juhtis hageja enda väidete kohaselt kostja tähelepanu kriimustuste tekkimisele. Kindlasti ei saa hageja vastutada kostja klientide käitumise eest, eriti olukorras kus klientidel oli võimalik oma kotte jms toetada üksnes vitriiniklaasidele. Selles osas on kahjustuste tekkimine tööandaja varale kostja äririsk (mida töötaja ei pea kandma).
8(11)
2-10-64242
21.Kostja on käsitletava lepingurikkumise kontekstis tuginenud kaupluses kehtinud sisekorra (sisekorraeeskirjade, vt TVK toimik, lk 46-47) punktile 2, mille järgi oli müüja kohustuseks järgida puhtust ning teostada kaupluses koristamist (sh puhastada vitriine ja peegleid). Kohtu hinnangul ei seostu sisekorra järgimise kohustus selles aspektis kahju tekkimisega kostja varale. Kohtu poolt tuvastatud asjaoludel oleksid vitriiniklaasid kahjustada saanud sõltumata kaupluse koristamisest ning vitriinide ja peeglite puhastamisest.
22.Nagu kohus on eelpool juba märkinud, ei saaks käsitletav väidetav rikkumine olla iseseisvalt ka töölepingu erakorralise ülesütlemise aluseks. Vastavalt TLS § 88 lg-le 3 võib tööandja töölepingu töötaja kohustuse rikkumise või tema töövõime vähenemise tõttu üles öelda, kui ülesütlemisele on eelnenud tööandja hoiatus. Eelnevat hoiatamist ei ole sama paragrahvi teise lõike järgi ülesütlemise eeldusena vaja üksnes siis, kui töötaja ei saa kohustuse rikkumise erilise raskuse tõttu või muul põhjusel seda hea usu põhimõtte järgi tööandjalt oodata. Kostja poolt hagejale etteheidetav süüline vara kahjustamine ei oleks vaadeldav sedavõrd raske rikkumisena, mis õigustaks töölepingu ülesütlemist eelneva hoiatuseta. Kostja esindaja on kohtu eelistungil ka möönnud, et olulisemaks rikkumiseks pidas tööandja kliendi suunamist konkurendi juurde ning see ajendas kostjat töölepingut üles ütlema (vt toimik, lk 65). Kohus nõustub eelnenule lisaks hagejaga seisukohaga, et lepingu ülesütlemisel sellele võimalikule rikkumisele tuginevalt ei ole kostja järginud TLS § 88 lg-st 4 lähtuvat mõisliku aja kriteeriumi. Kostja enda väidetest lähtuvalt sai ta rikkumise aluseks olevatest asjaoludest teada juba 2010.a veebruari jooksul.
23.Kostja on 18. mail 2010.a tehtud ülesütlemisavalduses ette heitnud ka konkurentsipiirangu kohustuse rikkumist ning viidanud muu hulgas TLS § 88 lg 1 p-le 8, mille kohaselt võib tööandja töölepingu erakorraliselt üles öelda juhul, kui töötaja on rikkunud saladuse hoidmise või konkurentsipiirangu kohustust. Poolte vahel sõlmitud töölepingu punkti 6.2 kohaselt kohustus töötaja mitte töötama tööst vabal ajal tööandja loata viimaste konkurentide juures. Kohtu hinnangul ei võimalda poolte esitatud asjaolud järeldada, et hageja oleks konkurentsipiirangu kokkulepet rikkunud. Lisaks ei vastaks töölepingu punktis 6.2 sisalduv kokkulepe TLS § 23 lg-tes 2 ja 3 sätestatud nõuetele ning seda tuleks lugeda TLS § 23 lg-st 4 lähtuvalt tühiseks.
24.Kokkuvõtvalt leiab kohus, et töölepingu erakorraline ülesütlemine kostja poolt on tühine TLS § 104 lg-st 1 lähtuvalt, kuna ülesütlemisavaldus on tehtud seadusest tuleneva aluseta. Hageja esitatud vastav tuvastusnõue kuulub seega rahuldamisele. Lähtudes TLS § 107 lg-st 2 lõpetab kohus hageja taotlusel pooltevahelise töölepingu alates 18. maist 2010.a (st alates ajast, kui see oleks lõppenud ülesütlemise kehtivuse korral).
25.TLS § 109 lg-st 1 tuleneb, et kui kohus või töövaidluskomisjon lõpetab töölepingu TLS § 107 lg-s 2 nimetatud juhul, maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Kohus või töövaidluskomisjon võib hüvitise suurust muuta, arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huve. Kuivõrd töötaja hüvitisenõude osas puudub praeguses töövaidlusasjas jõustunud TVK lahend (vt ka otsuse põhjenduste p-d 11 ja 12) ning hageja töövaidluskomisjonile esitatud avaldus tuleb ITLS § 24 lg 5 esimese lause järgi lugeda hagiavalduseks, hindab kohus ka TLS § 109 lg 1 kohase hüvitise põhjendatud suurust. Käesoleval juhul on hageja palunud välja mõista kostjalt hüvitise kolme kuu keskmise töötasu ulatuses, kokku summas 38 022 krooni (s.o 3*12 674 kr) ehk 2430,05 eurot. Pooltel ei ole kohtumenetluses vaidlust hageja keskmise kuu töötasu suuruse üle (vt toimik, lk 64). Kohus leiab, et poolte menetluses esitatud asjaolud ei anna alust hageja poolt taotletud 9(11)
2-10-64242 hüvitise suurust muuta. Seega kuulub hageja nõue hüvitise väljamõistmiseks kolme kuu keskmise töötasu ulatuses (s.o 2430,05 eurot) rahuldamisele.
26.Hageja on menetluse käigus muu hulgas väitnud, et kostja ei järginud töölepingu ülesütlemisel TLS § 97 lg-st 2 tulenevaid ülesütlemistähtaegu. Kuivõrd ülalesitatud järelduste põhjal puudusid sisulised eeldused töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks (TLS § 88 lg 1), ei pea kohus vajalikuks otsuses analüüsida, kas kostja pidanuks etteteatamistähtaegu järgima või ei saanuks kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades tööandjalt mõistlikult nõuda lepingu jätkamist etteteatamistähtaja lõppemiseni (TLS § 97 lg 3). II
27.Kostja poolt kohtumenetluses esitatud vastuhagi jätab kohus rahuldamata, kuna vastavalt TLS §-s 72 sätestatule saaks hageja kasutada võlaõigusseaduses sätestatud õiguskaitsevahendeid – sealhulgas nõuda kahju hüvitamist (VÕS § 115 lg 1) – üksnes töötaja süülise lepingurikkumise korral. Nagu kohus on eelpool järeldanud, on hageja asjaolusid arvestades järginud töökohustuste täitmisel TLS § 16 lg 2 kohast hoolsuse määra. Seega ei ole süüline lepingurikkumine asjas tuvastamist leidnud. Kohus märgib lisaks, et kostja poolt 26. veebruaril 2010.a koostatud akti ettevõtte varalise kahju kohta (vt TVK toimik, lk 32) ei saa selle sisust lähtuvalt käsitleda hageja võlatunnistusena. Aktis on fikseeritud üksnes klaasvitriinide kahjustuste iseloom ja kahju summa.
28.Kohus märgib samuti, et vastuhagi rahuldamise eeldusena vajaks süüküsimuse kõrval täiendavalt selgitamist ka põhjuslik seos hageja väidetava lepingurikkumise ja kostjal tekkinud kahju vahel (VÕS § 127 lg 4). Vitriiniklaaside kriimustuste tekkimisel olid ülaltoodust nähtuvalt erinevad põhjused. Kohus ei pea siiski vajalikuks nimetatud küsimusi käesolevas otsuses analüüsida.
29.Seonduvalt poolte õiguslike väidetega peab kohus vajalikuks lisada järgmist. Hageja hinnangul ei saa kostja töösuhtest tulenevate rahaliste nõuete esitamisel tugineda poolte vahel 16. aprillil 2009.a sõlmitud individuaalse materiaalse täisvastutuse lepingule (vt TVK toimik, lk 43-45), kuna see leping ei vasta sisult TLS § 75 lg-st 2 tulenevatele varalise vastutuse kokkuleppe kehtivuse eeldustele. Kohus märgib esmalt, et kostja vastuhagi ei rajane hagejaga sõlmitud individuaalse materiaalse täisvastutuse lepingule ning kostja ei ole soovinud rakendada töötaja süüst sõltumatut vastutust (TLS § 75 lg 1). Samas kohus iseenesest nõustub hageja osundatud seisukohaga. Poolte vahel sõlmitud individuaalse materiaalse täisvastutuse leping ei vasta vähemalt TLS § 75 lg 2 p-des 4 ja 5 sätestatud eeldustele, st lepingust ei nähtu töötaja vastutuse rahalist ülempiiri ning töötajale ei ole makstud (vastutuse ülempiiri arvestades) mõistlikku hüvitist. Kohtu hinnangul vajaks sõlmitud materiaalse täisvastutuse lepingu kehtivuse korral lisaks eeltoodule tuvastamist see, kas kõnesolev vara (klaasvitriin) on käesoleval juhul lepingu objektiks.
III
30.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 173 lg-s 4 sätestatule näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. 10(11)
2-10-64242 TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus rahuldab põhihagi ning jätab vastuhagi rahuldamata, tuleb menetluskulud jätta asjas kostja kanda. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest (TsMS § 174 lg 1). Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega (TsMS § 174 lg 3).
Indrek Parrest kohtunik
11(11)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.