Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Kaupo Paal ja Malle Seppik
Kohtuistungi toimumise aeg
13.12.2011, avalik kohtuistung
Otsuse tegemise aeg ja koht
29.12.2011, Tallinn
Tsiviilasi
T Pi hagi Diapol Granite OÜ vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks, hüvitise ja ületunnitöö eest lisatasu saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 15.09.2011 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
T Pi apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja T P (isikukood xxxxxxx, elukoht xxxxxx xx, xxxxxx), lepinguline esindaja adv Tiia Kruusmaa Kostja Diapol Granite OÜ (registrikood 10613494, asukoht Kasesalu 4, Saue. Harju maakond), esindaja Jüri Asari
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
10287.48 eurot
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 15.09.2011 otsus ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada.
2.Tuvastada T Pi ja Diapol Granite OÜ vahelise töölepingu Diapol Granite OÜ poolse ülesütlemise tühisus ja lõpetada pooltevaheline tööleping 13.06. 2010.
3.Mõista Diapol Granite OÜ-lt T Pi kasuks välja hüvitis töölepingu ebaseadusliku ülesütlemise eest kolme kuu keskmise töötasu ulatuses summas 7715.61 eurot ja seaduses ettenähtud etteteatamistähtaja järgimata jätmise eest ühe kuu keskmise töötasu ulatuses summas 2571.87 eurot ning ületunnitasu 1867.16 eurot.
3.Maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud jätta Diapol Granite OÜ kanda.
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.T P esitas 27.05.2010 töövaidluskomisjonile avalduse töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks, hüvitise ja ületunnitöö eest lisatasu saamiseks. Töövaidluskomisjoni otsusega töövaidlusasjas nr 9.4-2/1903-10 jäeti hageja nõuded rahuldamata. Hageja taotleb töövaidluse lahendamist hagimenetluses.
2.Hageja töötas kostja juures alates 21.01.2008 mõõdistaja –paigaldaja ametikohal. Töölepingu p 3.3 kohaselt on hageja töökohaks erinevad EL riigid. Hageja tegelik tööpiirkond oli enne lapsehoolduspuhkusele jäämist Taani ja Lõuna- Rootsi. Hageja allus tööalaselt piirkondlikule müügijuhile, kelleks oli hageja puhul Taani ja Lõuna- Rootsi piirkonna müügijuht Kairi Rebane-Anderson.
3.Hagejal sündis 14.12.2008 laps ning alates 06.03.2009 jäi ta lapsehoolduspuhkusele. Hageja edastas 17.02.2010 tööandjale e-kirja, milles teavitas, et soovib tööle asuda 06.05.2010 ja soovis teada kas tema tööpiirkonnaks jääb endiselt Taani. Tööandja vastas, et hetkel midagi konkreetset hagejale pakkuda ei ole ja Taani suhtes ei saa väga kindel olla. Tööandja põhikohustuseks on kindlustada töötaja kokkulepitud tööga ning anda selgeid ja õigeaegseid korraldusi. Ajavahemikul 12.05.-14.05.2010 helistas hageja mitmel korral hageja tegevjuhile Ville Vallastele, kuid tööandja ei andnud hagejale tööalast korraldust. Ville Vallaste esitas 14.05.2010 e-kirjaga ülesütlemisteate, mis kandis kuupäeva 11.05.2010. Hageja leiab, et ööleping lõpetati otsitud põhjustel.
4.Hageja ületunnitöö tasu nõue hõlmab ajavahemikku juuni kuni september 2008. Alates juunist 2008 töötasid hageja ja piirkonnajuht koos välja aruandevormi, mis kajastas täpselt tehtud töötunde iga kliendi kohta. Hageja esitas ületundide täpse arvu tööandjale igakuiselt, mis on tõendatud toimikus olevate e-kirjadega. Hageja ületunnitöö tasu nõue ajavahemiku juuni 2008- september 2008 eest on 29 214.64 krooni. Seadus annab hagejale õiguse nõuda kostjalt vähem makstud palka kolm aastat tagasiulatuvalt ning lisaks on hageja juhtinud tööandja tähelepanu sellele, et ületunnid peaksid olema tasustatud 1,5-kordselt, kuid seda ignoreeriti.
Kostja vastus
5.Kostja hagi ei tunnista. Hageja soovis tööle naasta 06.05.2010 ja kostja ootas hagejat sel päeval tööle Tallinnas asuvale objektile. Hageja tööle ei ilmunud, mistõttu planeerinud tööd jäid teiste töötajate teha. Hageja ei saa eeldada, et tema töötamise koht on Ault välismaal, seest ka Eesti on EL riik. Hagejal puudus mõistlik alus jätta tööandja asukohta ilmumata. Kui töötaja ei ilmu tööle, ei võta ühendust tööandjaga ega teata seadusliku takistuse olemasolust, on tegemist jämeda töölepingu rikkumisega. Kostjal oli õigus töösuhe koheselt lõpetada.
6.Kostja on regulaarselt tasunud hagejale ületundide eest. Hageja ei ole veenvalt tõendanud, milliste konkreetsete ületundide eest on kostja jätnud hagejale tasumata. Kostja oleks võinud hagejale jätta tasumata kõigi väidetavate ületundide eest, sest hagejale ei ole antud korraldusi ületundide tegemiseks.
7.Hageja nõue ületunnitöö tasu saamiseks on aegunud. Individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (ITLS) § 6 lg 3 kohaselt töötasu nõude aegumise tähtaeg on 3 aastat. Muude nõuete aegumise tähtaeg on 4 kuud Esimese astme kohtu lahend
8.Maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud T Pi kanda.
9.Kohus ei nõustunud hagejaga selles, et töölepingu ülesütlemine on tühine kuna kostja etteheited hagejale on otsitud. Tööleping on töötajaga töölepingu seaduse (TLS) § 88 lg 1 ja § 97 lg 3 alusel seaduslikult üles öeldud. Poolte vahel on vaidlus selles, kas hageja pidi 06.05.2010 tööle ilmuma tööandja tegevuskohta Saue linnas. Juhindudes TLS §-st 20 ja töölepingu punktist 3.3, asus kohus seisukohale, et töötaja on kohustatud pärast puhkuse lõppemist ilmuma tööandja tegevuskohta. Töövaidluskomisjoni istungil tunnistajana üle kuulatud kostja tootmisdirektor A Bi ütluste kohaselt oodati hagejat 06.05.2010 tööle. Hageja oleks pidanud minema objektile Tallinnas. Hageja asemel läks objektile teine inimene. Tunnistaja ütlustega on tõendatud, et tööandja oleks kindlustanud töötaja kokkulepitud tööga, kui töötaja oleks tööle ilmunud. Kohtu hinnangul ei ole tööandjal kohustust puhkuselt tagasi pöörduvat töötajat aktiivselt otsida, kui töötaja ise tööle ei ilmu. Käesoleva juhul on kostja teinud piisavaid jõupingutusi hageja leidmiseks. Töövaidluskomisjoni istungil tunnistajana üle kuulatud A Bi ütluste kohaselt tegeles kostja sekretär 06.05.2010 hageja otsimisega. Hageja ise kostjaga ühendust ei võtnud, mistõttu võis kostjal tekkida põhjendatud kahtlus, et hageja jätkab alusetult puhkamist. Hageja pidi kohtu hinnangul mõistma, et juhul, kui ta suhtleb 06.05.2010 lapsehoolduspuhkusel viibiva kaastöötajaga, ei pruugi teave kostja töökorraldusest temani jõuda.
10.Töötaja on tööle ilmumata jätmisega tekitanud tööandjale lisakohustusi. Kostja oli sunnitud 06.05.2010 töö ümber korraldama ning hagejat asendas objektil teine töötaja. Tööandjalt ei saa oodata töösuhte jätkamist töötajaga, kes ei ole esitanud ühtegi mõjuvat põhjust tööle ilmumata jätmiseks. Sisuliselt jätkas töötaja puhkamist, vaatamata lubadusele tööle ilmuda. Iseenesest on õige ka kostja märkus selle kohta, et hagejapoolse huvi korral võis hageja saata tööandjale mitmeid elektronkirju päevas. Käesoleval juhul pöördus hageja kostja poole alles 12.05.2010, s.o kuus päeva pärast lubatud tööle asumise aega. Eeltoodust tulenevalt oli tööandja õigustatud TLS § 97 lg 3 alusel töölepingu üles ütlema etteteatamistähtaega järgimata. Tööandjal on õigus hinnata töötaja kohustuse rikkumine raskeks, kui rikkumisega kaasnes tööandja jaoks vajadus igapäevane töö ettevõttes ümber korraldada.
11.Tööleping hagejaga on lõpetatud seaduslikult, mistõttu puudub hagejal hüvitise nõue kostja vastu.
12.Hageja pöördus kohtusse ületunnitöö eest tasu saamiseks tähtaegselt. Kohus nõustus kostjaga selles, et hageja ei ole käesolevas menetluses tõendanud, et kostja oleks andnud töötajale korraldusi ületundide tegemiseks. Töölepingu punkt 3.4. kohaselt tööandjal on õigus vajadusel kehtestada lisatöö või ületunnitöö tegemine. Käesoleval juhul on töötaja ilma kokkuleppeta teinud ületunde ja ise nende üle arvestust pidanud ning kostja nende eest ka 47 358,76 krooni tasunud. Seega nõuab hageja alusetult kehtiva TLS § 44 lg 7 alusel ületunnitöö tasustamist 2008. aasta eest. Hageja on jätnud tähelepanuta, et TLS § 44 lg 6 kohaselt hüvitab tööandja ületunnitöö vaba ajaga ületunnitöö ajaga võrdses ulatuses, kui ei ole kokku lepitud ületunnitöö hüvitamist rahas. Kuna puudub kokkulepe ületunnitöö rahas hüvitamise kohta, ei tekiks ka alates 01.07.2009 kehtiva TLS alusel tööandjal kohustust hüvitada ületunnitöö 1,5 kordselt. Hageja nõue ka enne 1.07.2009 kehtinud palgaseaduse § 14 lg 2 alusel on põhjendamatu, sest hageja on saanud ületunnitöö eest tasu, mille maksmisest selles ulatuses oleks tööandja võinud ka keelduda. Eeltoodu alusel jättis kohus hageja nõuded kostja vastu täies ulatuses rahuldamata
13.TsMS § 162 lg 1 alusel jättis maakohus menetluskulud hageja kanda. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
14.Hageja palub tühistada maakohtu otsuse ja rahuldada järgmised nõuded: • tuvastada töölepingu ülesütlemise tühisus, • lõpetada hageja tööleping TLS §107 lg 2 alusel ajast, mil tööleping oleks lõppenud ülesütlemise kehtivuse korral ehk 13.06. 2010, • mõista kostjalt hageja kasuks välja hüvitis TLS §109 lg 1 alusel T Pi kolme kuu keskmine töötasu 7715.61 eurot, • mõista kostjalt hageja kasuks hüvitis TLS §-de 87 ja 97 lg 1 ja lg 2 p 2 alusel ühe kuu keskmine töötasu 2571.87 eurot seoses töölepingu alusetu lõpetamisega etteteatamiseta, • mõista kostjalt hageja kasuks vähem makstud ületunnitasu 1867.16 eurot, • jätta menetluskulud mõlemas kohtuastmes kostja kanda.
15.TsMS § 654 lg 5 kohaselt tuleb asja menetleval kohtul võtta põhjendatud seisukoht kõigi poolte esitatud faktiliste ja õiguslike väidete kohta ning seletada, miks üks või teine asjaolu ei oma asja lahendamisel tähendust (Riigikohtu lahend 3-2-1-41-07 p.21). Kaevatavas kohtuotsuses seda kohus teinud ei ole.
16.Kohus leidis, et poolte vahel on vaidlus selles, kas hageja pidi 06.05.2010 tööle ilmuma tööandja tegevuskohta aadressil Kasesalu 4 Saue linn. Kohtu selline seisukoht on eksitav. Poolte vahel on vaidlus selles, kas hageja pidi 06.05.2010 ilmuma kostja Sauel asuvasse kontorisse tööalaseid korraldusi saama. Kohus on asunud ekslikule seisukohale, et töötajal oli kohustus ilmuda peale puhkuse lõppemist tööandja tegevuskohta ehk kohus on püüdnud poolte asemel määratleda hageja töö tegemise kohta, mille üle tegelikult vaidlust ei ole. Pooled, lähtudes lepinguvabadusest ja töö iseloomust, leidsid, et hagejal tuleb täita tööülesandeid erinevates Euroopa Liidu riikides, sh ka Eestis, ning see, millises riigis konkreetselt tuli hagejal klientidele teenuseid osutada, sõltus tööandja vajadustest. Hageja tegi enne lapsehoolduspuhkusele jäämist paigaldaja tööd Taani ja Lõuna-Rootsi tööpiirkonnas. Pooltevaheline kokkulepe ei välista töö tegemist ka Eestis, kuid töö iseloomust tulenevalt ei toimunud paigaldamist ja mõõdistamist mitte kunagi Sauel, Kasesalu 4 aadressil. Hageja ei pidanud puhkusejärgselt ilmuma tööülesandeid saama või täitma kostja kontorisse. Juhul, kui hageja töö tegemise piirkond oli tööandja arvates muutunud, oli tal TLS § 5 lg 4 alusel kohustus esitada andmete muudatus töötajale kirjalikult ühe kuu jooksul muudatuse tegemist. Käesolevas asjas ei ole vaidlust selles, et
tööandja ei ole seda teinud. Seega kaevatava kohtuotsuse seisukoht, et hagejal oli kohustus 06.05.2010 ilmuda kostja kontorisse Sauel, ei ole kooskõlas seadusega, asjas oluliste asjaoludega, kogutud tõenditega ega vaidluse tegeliku sisuga.
17.Kohus ei ole analüüsinud asjas olulisi dokumentaalseid tõendeid, ega põhjendanud, miks ta need kõrvale jätab, kuigi hageja on neile tuginenud. Kohus on asjaolude tuvastamisel eiranud hageja selgitusi, sh ka neid, mis tuginevad kirjalikele dokumentidele. Nii on hageja selgitanud üksikasjalikult kostja väidete vastuolu tegeliku mõõdistaja ja paigaldaja töökorraldusega, sh osundanud ametijuhendite sätetele, kuid kohus ei ole pidanud vajalikuks selgitada, miks ei ole hageja selgitused arvestatavad. Kohus on jätnud analüüsimata olulise kirjaliku tõendi (TVK tl 45) sisu, mille kohaselt töötaja mitte Ault ei teavitanud tööandjat oma tööle asumise kavatsusest, vaid on kirjalikult ja aegsasti tööandjalt palunud teavet oma tulevase tööpiirkonna osas. Asjaolu, et juhised tööandjalt ei saabunud, ei ole kuidagi tõlgendatav töötaja kahjuks.
18.Kaevatava kohtuotsuse seisukoht, et kohtu hinnangul ei ole tööandjal kohustust puhkuselt tagasi pöörduvat töötajat aktiivselt otsida, kui töötaja ise tööle ei ilmu, on eelnevaid asjaolusid ja seaduses sätestatud töökorraldamise kohustust arvestades väär. Tööandjal ei olnud vaja töötajat taga otsida, vaid anda talle õigeaegselt ja selgelt tööalased korraldused. Käesolevas vaidluses on eelkõige tööandjal kui töösuhtes tööd korraldaval poolel kohustus tõendada, et ta andis töötajale kirjalikult selge ja õigeaegse korralduse ilmuda 06.05.2011 töökorralduse saamiseks kostja kontorisse. Kostja ei ole seda tõendanud. Kostja mõistis oma tõendamiskohustust ja taotles tunnistajana A Bi ülekuulamist. Maakohus jättis 21.03.2010 määrusega kostja taotluse tunnistaja ülekuulamiseks rahuldamata, põhjendusel, et asjas on piisavalt kirjalikke tõendeid asja lahendamiseks. Üllatusena hagejale, tuginevad kohtu seisukohad kaevatavas otsuses töölepingu tühisuse nõude osas üksnes tunnistaja A Bi töövaidluskomisjonis antud seletusele. Asja materjalist nähtub, et töövaidluskomisjonis ei toimu isikute ülekuulamist tunnistajana TsMS § 262 mõttes, mis tähendab, et protokollis kajastatu ei ole tõend kohtumenetluses. Kuivõrd käesolevas asjas ei ole ühtki isikut tunnistajana üle kuulatud, ei saanud kohus rajada oma järeldusi tunnistaja ütlustele ja seega on kohus oluliselt rikkunud menetlusnorme.
19.Hageja töölepingu lõpetamiseks erakorraliselt puudus alus. Kostja ülesütlemisavalduses pannakse hagejale süüks töökohustuste rikkumist, kuna ta 06.05.2010 ei ilmunud tööle. See ei ole kindlasti piisav põhjus töölepingu erakorralise lõpetamiseks, sest seaduse kohaselt tuleb arvesse võtta kõiki asjaolusid, eelkõige aga seda, millal ja kuidas edastas tööandja töötajale vajalikud töökorraldused. Hageja juhtis kohtu tähelepanu sellele, et ülesütlemisavaldus on oma sisult vastuoluline, kuid kohus ei ole hageja seisukohti analüüsinud ega selgitanud, miks need ei ole arvestatavad.
20.Kohus nõustus kostja väitega, et tööandjal on õigus hinnata töötaja kohustuse rikkumine raskeks, kui rikkumisega kaasnes tööandja jaoks vajadus igapäevane töö ettevõttes ümber korraldada. Ülesütlemisavalduses ei ole tööandja sellele asjaolule tuginenud. Kohus ei ole seda asjaolu arvestanud ja rajab oma eksliku järelduse ülekuulamata tunnistaja A Bi ütlustele.
21.Eeltoodule tuginedes tuleb töölepingu erakorraline ülesütlemine tunnistada tühiseks. Poolte vahel ei ole vaidlust, et kui kostjal puudusid alused töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks etteteatamiseta, siis tuleb hageja tööleping lõpetada 13.06.2010 ja maksta hüvitist TLS § 100 lg 5 alusel. TLS § 109 lg 1 kohaselt, kui kohus lõpetab töölepingu TLS §107 lõikes 2 nimetatud juhul, maksab tööandja töötajale hüvitust töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses.
22.Kohtuotsus saamata ületunnitöö tasu osas on ebaseaduslik, sest kohus on eiranud asjas kogutud tõendeid ning tuginenud väärale materiaalõiguslikule alusele. Kaevatava kohtuotsuse põhistus on arusaamatu nii õiguslikult kui faktiliselt. Kohus on ekslikul arvamusel, et hageja on taotlenud ületunnitöötasu väljamõistmist TLS § 44 alusel. Hageja on esitanud nõude palgaseaduse §14 lg 2 alusel, kuivõrd ületunnitöötasu nõue hõlmab ajavahemikku juuni 2008 – september 2008. Kaevatava kohtuotsuse selgitused TLS § 44 lg-te 6 ja 7 kohaldamisest on asjakohatud, sest nimetatud seadus hakkas kehtima alles 01.07.2009.
23.Kaevatava kohtuotsuse seisukohad ületundide osas ei ole kooskõlas asjas kogutud tõenditega. Kohus on eelistanud kostja seletusi, mis ei ole tõendiks. Hageja ületunnitasu nõue 29 214.64 krooni põhineb asjas kogutud tõenditele ja kuulub rahuldamisele. Alusetu on kohtu seisukoht, mille kohaselt hageja tegi ületunde tööandjaga kokkuleppeta. Ületunde puudutavas e-kirjavahetusest tööandjaga ei ilmne, et hagejale oleks ette heidetud ületundide tegemist või et seda oleks kuidagi soovitud piirata. Tööandja nõudis töötajatelt töötundide igakuulist arvestust. Aruande vorm töötati välja koos hageja otsese ülemusega, kes ühtlasi nõudis ja kontrollis selle täitmist. Kohus on eiranud hageja koostatud aruandeid tehtud töötundide kohta. Asjas kogutud tõenditega ei ole kooskõlas otsuse seisukoht, et hageja tehtud ületunde ei ole tööandja aktsepteerinud. Kohtuistungil osundas hageja konkreetsetele tõenditele, mis kinnitavad tööandjapoolset aktsepteerimist. Tööandja on ületundide arvu aktsepteerinud, muuhulgas 03.09.2008 ja 09.09.2008 e-kirjades, lubades ületunnitasud välja maksta. Tööandja esitas töövaidluskomisjonile tõendi, millest nähtub ületöötundide arvu vähendamine eesmärgiga püüda klapitada väljamakstud ületunnitöötasu seaduses sätestatud ületunnitöötasu 1,5 kordse tariifiga. Kostja töötasu tõend ei ole usaldusväärne, sest tunnitasu arvutamisel 2008 juuni ja juulis ei lähtuta poolte vahel kokkulepitud töötasust ning kostja tõendi arvestused ei klapi. Vastus apellatsioonkaebusele
24.Kostja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused
25.Tsiviilkolleegium, kuulanud ära poolte seletused ja tutvunud tsiviilasja materjaliga, leidis, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada materiaalõigusnormi ebaõige kohaldamise ja menetlusõiguse normi rikkumise tõttu. Ringkonnakohtul on võimalik teha uus otsus, millega hagi tuleb rahuldada.
26.Vaidlust ei ole maakohtu poolt tuvastatud asjaolude üle. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu poolt tõenditele ja tuvastatud asjaoludele antud hinnanguga ja nendest tehtud järeldustega.
27.Töölepingu ülesütlemise avalduses on ülesütlemise alusena märgitud töötaja tööle mitteilmumine 06.05.2010 ja õigusliku alusena viidatud TLS § 88 lg-le 1. TLS § 88 lg 1 p 3 kohaselt võib tööandja töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, kui töötaja on hoiatusest hoolimata eiranud tööandja mõistlikke korraldusi või rikkunud töökohustusi. TLS § 88 lg 3 täpsustab üheselt, et tööandja võib töölepingu töötaja kohustuse rikkumise tõttu üles öelda, kui ülesütlemisele on eelnenud tööandja hoiatus. Eelnevat hoiatamist ei ole ülesütlemise eeldusena vaja üksnes siis, kui töötaja ei saa kohustuse rikkumise erilise raskuse tõttu või muul põhjusel seda hea usu põhimõtte järgi tööandjalt oodata. Käesolevas asjas sellist erilist asjaolu välja toodud ei ole, mistõttu töölepingu lõpetamine on tühine ainuüksi TLS § 88 lg 1 p-s 3 sätestatud eelneva hoiatamise eelduse puudumise tõttu.
28.Maakohus märkis, et tööandjal on õigus hinnata töötaja kohustuse rikkumine raskeks, kui rikkumisega kaasnes tööandja jaoks vajadus igapäevane töö ettevõttes ümber korraldada. Ülesütlemisavalduses ei ole tööandja sellele asjaolule tuginenud, mistõttu ei saa seda pidada ülesütlemise aluseks olevaks asjaoluks. Ringkonnakohus leiab, et tööandja ei ole ka oma väidet töö ümber korraldamise vajadusest usaldusväärselt tõendanud. Ringkonnakohus nõustub hageja seisukohaga, et töövaidluskomisjoni istungi protokollis kajastatud A B ütlused ei ole käsitletavad tunnistaja ütlustena TsMS § 229 lg 2 tähenduses. Tegemist on dokumentaalse tõendiga, mille tõendusjõud käesolevas menetluses on ringkonnakohtu arvates väike. A Bi ütlused töövaidluskomisjoni istungil on pealiskaudsed, neist ei nähtu konkreetsed asjaolud, kellega koos ja millisele objektile hageja oleks pidanud tööle asuma, millal ja kuidas see töökorraldus anti, kes otsustas töö ümber korraldamise, see on hageja asendamise, kes hagejat asendas, mil viisil hagejat otsiti. Kostja ei tugine ühelegi konkreetsele e-mailile või telefonikõnele. Ükski teine tõend ei kinnita, et hagejal 06.05.2011 hommikul oleks üldse olnud mingi tööülesanne ja et hagejale oleks sellest mingilgi viisil püütud teatada.
29.17.02.2010 tööandjale saadetud e-kirjas töötaja mitte Ault ei teavitanud tööandjat oma tööle asumise kavatsusest 06.05.2010, vaid palus ka teavet võimalike töökohustuste ja tööpiirkonna osas. Tööandja neile küsimustele otsest vastust ei andnud ja konkreetseid tööülesandeid ei teatanud. Seetõttu on mõistetav, et töötaja jäi ootele. Kostja nõustus ringkonnakohtu istungil sellega, et poolte senise praktika kohaselt toimus tööülesannete jagamine ja muu suhtlus e-maili ja telefoni teel. Seetõttu ei saanud tööandja mõistlikult eeldada, et töötaja sõidab Tartust Sauele, ilma et talle oleks konkreetsest objektist teatatud, kuhu tööle saab asuda.
30.Tuvastatud asjaoludest tulenevalt ei saa käesoleval juhul asjaolu, et hageja ei sõitnud lapsehoolduspuhkuse lõppemisel kostja kontorisse, vaid ootas kodus tööandjapoolseid töökorraldusi, pidada töökohustuste rikkumiseks, seda enam eriti raskeks, mis õigustaks töölepingu erakorralist ja etteteatamata ülesütlemist. Töölepingu ülesütlemine tööandja poolt tuleb TLS § 104 lg 1 alusel seadusest tuleneva aluse puudumise tõttu tunnistada tühiseks. TLS § 107 lg-te 1 ja 2 kohaselt, kui kohus tuvastab, et töölepingu ülesütlemine on tühine, loetakse, et leping ei ole ülesütlemisega lõppenud ja kohus lõpetab töölepingu alates ajast, kui see oleks lõppenud ülesütlemise kehtivuse korral. Sellisel juhul maksab tööandja vastavalt TLS § 109 lg-le 1 töötajale hüvitust töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses.
31.Kuna kostjal puudusid alused töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks etteteatamiseta, siis tuleb hageja tööleping lõpetada TLS § 97 lg 2 p-s 2 sätestatud etteteatamistähtaja möödumisel, see on 13.06.2010 ja maksta hüvitist TLS § 100 lg 5 alusel. Käesoleval juhul pidi kostja teatama ette erakorralisest töölepingu lõpetamisest TLS § 97 lg 2 p-st 2 tulenevalt vähemalt 30 kalendripäeva.
32.Kostja ei ole esitanud vastuväiteid hageja poolt näidatud töötasu suurusele ja hüvitise arvutusele.
33.Järgnevalt käsitleb ringkonnakohus ületunnitöö tasu nõuet. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et nõue ei ole aegunud. Tegemist on töötasu nõudega, mille aegumistähtaeg on 3 aastat. Ringkonnakohus ei nõustu aga maakohtu seisukohaga, et ületunnitöö tegemiseks puudus tööandja nõusolek ja seetõttu ei pidanud kostja ületunnitöö eest üldse tasu maksma.
34.Hageja nõue põhineb palgaseaduse (PalS) §14 lg-l 2, kuivõrd ületunnitöötasu nõue hõlmab ajavahemikku juuni 2008 – september 2008. Maakohtu viide TLS § 44 lg-tele 6 ja 7 on ebaõige, sest nimetatud seadus hakkas kehtima alles 01.07.2009. PalS §14 lg 2 kohaselt
ületunnitöö iga tunni eest töötajale makstav lisatasu ei tohi olla väiksem, kui 50 % selle töötaja tunnipalga määrast.
35.Kokkulepete kohta ületunnitöö tegemiseks ja selle üle arvestuse pidamiseks on hageja esitanud ulatusliku pooltevahelise e-kirjavahetuse. Sellest ei ilmne, et hagejale oleks ette heidetud ületundide tegemist või oleks seda kuidagi soovitud piirata. Tööandja nõudis töötajatelt töötundide igakuulist arvestust. Oli välja töötatud aruande vorm. Hageja esitas vaidlusaluste kuude kohta aruanded tehtud töötundide kohta, mida tööandja on läbi vaadanud, esitanud täpsustavaid küsimusi ning vastuste saamisel aktsepteerinud ületunnitööde mahtu, muuhulgas 03.09.2008 ja 09.09.2008 e-kirjades, lubades ületunnitasud välja maksta. 12.09.2008 e-kirjas (TVK tl 107) on tööandja sõnaselgelt lubanud: „Ületunnid maksame välja täna või esmaspäeval“. Tööandja poolt töövaidluskomisjonile esitatud tõend töötasu ja ületundide arvestamise kohta ei ole usaldusväärne. Tõend on koostatud tagantjärele ja selles toodud arvestused ei ole kooskõlas poolte varasema e-kirjavahetusega.
36.Hageja esitas kohtule tabeli kujul ületunnitöö tasu arvutuskäigu, mille kohaselt hagejale on välja maksmata ületundide eest 2008. aastal juunis 14 298,49 krooni, juulis 5788,13 krooni, augustis 3843,75 krooni ja septembris 5284,27 krooni. Arvutuse aluseks olevat tunnitasude suurust ei ole kostja vaidlustanud.
37.Eeltoodu alusel leiab ringkonnakohus, et hageja ületunnitasu nõue 29 214.64 krooni (1867,16 eurot) põhineb asjas kogutud tõenditel ja kuulub rahuldamisele. Menetluskulude jaotus ja selgitus
38.TsMS § 173 lg 3 kohaselt, kui kõrgema astme kohus muudab tehtud lahendit või teeb uue lahendi asja uueks läbivaatamiseks saatmata, muudab ta vajaduse korral vastavalt menetluskulude jaotust. Seoses hagi rahuldamisega tuleb TsMS § 162 lg 1 alusel nii maakohtu kui ringkonnakohtu menetluskulud jätta kostja kanda.
39.TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
G. Kivinurm
K. Paal
M.Seppik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.