Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud

2 (11)

põhimõttel vaid alaealiste osas. Kostja keelas suitsetamise oma töötajail kui isikutegrupil tervikuna ja lõi reaalse elulise olukorra ning psühholoogilise õhkkonna, milles oma töötajad ei omanud tahtmise korral võimalust kasutada isegi seadusekohaseid võimalusi suitsetamiseks ettenähtud kohtades. Seda, et kostja kehtestas suitsetamispiirangu sisuliselt just isikulisel, mitte kohtade printsiibil, kinnitavad töövaidluskomisjoni väited: „et samas lubas tööandja suitsetamise siseruumides klientidele“. Hageja loeb kostja poolt kehtestatud suitsetamiskeeldu ebaseaduslikuks ennekõike nimelt keelu „isikulise põhimõtte" tõttu. Kostja on töövaidluskomisjoni istungil kinnitanud, et enne suitsetamiskeelu kehtestamist olid töötajate tarvis olemas suitsuruumid, kuid nende ventilatsioon ei vastanud uutele suitsuruumi nõuetele. Kostja väitel jääb sellistes ruumides suitsetamisel töötajale külge klientide jaoks ebameeldiv suitsulõhn. Kostja väidete põhjal võib oletada, et kostja kehtestas töötajatele suitsetamiskeelu soovimatusest või suutmatusest seadistada suitsuruumide ventilatsioonisüsteemid ümber seaduse nõuete kohaselt. Suitsetamiskeelu eelsete suitsetamisruumide olemasolu fakt kinnitab, et varemalt pidas kostja töötajate poolset suitsetamist kostja territooriumil seaduslikuks. Suitsetamise seadusele vastavuse või mittevastavuse määrajaks sai seega justkui ventilatsioonisüsteemi kvaliteet, mitte tubakaseaduse reeglistik. Kostja poolt kehtestatud suitsetamiskeeld ei ole käsitletav tööandja mõistliku korraldusena töölepinguseaduse § 88 lg. 1 p.3, § 17 ja § 15 lg. 2 p. 3 mõttes. Kui kohus tunnistab kostja poolse suitsetamiskeelu seaduslikuks, siis hageja leiab, et on tööleping ikkagi ülesöeldud ilma seadusliku aluseta või seaduse nõudeid rikkudes. Ebaseaduslikku keeldu järgima sundivat korraldust ei saa pidada mõistlikuks korralduseks. Töölepingu seaduse § 17 lg.l järgi tööandja korraldus peab olema seotud töölepingus ettenähtud tööülesandega. Hageja tööülesannete, kokkulepitud töö sisu, mahu ning nendega seonduvate kohustuste iseloom ei seondu kuidagi suitsetamisest hoidumisega, kuna hageja tööülesanded ei olnud seotud ei tule-, ei plahvatusohtlike ainetega ega kohtadega. Suitsetamiskeelu sidumine hageja tööülesannetega on meelevaldne ja formaalne. Hageja täitis samu tööülesandeid ka enne suitsetamiskeelu kehtestamist ning siis ei määranud asjaolu, et ta vahel suitsetas midagi ära tööülesannete sisu ega kvaliteedi osas. Kostja toob suitsetamiskeelu kehtestamise põhjenduseks vajaduse „hoida kliente teenindavad töötajad suitsuhaisust vabadena" , kuna kliendid kaebasid teenindajate juures oleva suitsulõhna ebameeldivuse üle, ehk kostja ise ei seostagi suitsetamiskeeldu otseselt töötaja tööülesannetega, kokkulepitud töö sisuga, vaid seostab seda mõjuga, mis võis avalduda klientide aistingutes, subjektiivseis tõdemustes. Töövaidluskomisjon on esitanud seisukoha, milles on öeldud: „Komisjon leiab, et juhul, kui tööandja oleks kehtestanud suitsetamiskeelu üksnes klientidega lähikontaktis olevatele töötajatele, oleks tegemist töötajate ebavõrdse kohtlemisega TLS § 3 keeldu rikkudes". Nimetatud seisukoha kohaselt ei ole kõikihõlmava suitsetamiskeelu põhjuseks mitte tööülesannetest tulenev vajadus, vaid tarvidus kohelda kõiki võrdselt, ehk - selline seisukoht iseenesest välistab suitsetamiskeelu kuulumise konkreetse isiku tööülesannetega seotud korralduste hulka. Hageja leiab, et piiranguid tohib seada vaid seaduslikel alustel, põhjendatult ning vaid isikutele, kelle suhtes konkreetne piirang on põhjendatud. Hageja ei ole tööandja mainet kahjustanud. Hageja peale ei ole kliendid kaevanud. Kostja tugines aastatetagusele juhtumile, kus hageja teada esitas klient kaebuse talle massaaži teinud suitsuhaisu eviva masseerija peale. Masseerijate osas võib tõesti, nende vahetu füüsilise kontakti ja intiim-tsoonilise läheduse tõttu kliendiga, esineda ebameeldivate aistingute kogemist kliendi poolt. Hageja töös ei esinenud klientidega vahetut kehalist kontakti või sedavõrd väiksemõõtmelist lähedalolekut, kui masseerijatel. Samuti suitsetas hageja üliharva ja hoolitses naisterahva kui klienditeenindajana alati selle eest, et pärast suitsetamist tõrjuda endalt suitsuhais - pesi käsi, kasutas hingeõhu värskendajat ning deodoranti võimaliku tubakalõhna kõrvaldamiseks oma juustest ja riietelt. Kostja ei ole konkreetselt hagejale kostja

3 (11)

maine kahjustamist ette heitnud ja ta ei saakski seda teha asjakohase juhtumi olematuse tõttu. Kostja heitis hagejale ette mittesuitsetamise keelu mittetäitmist, seostamata seda mingi muu kostjat kahjustanud või kahjustada võiva asjaoluga. Iga mõistlik inimene, ka klient, saab aru, et täiskasvanud inimese haisemine suitsu järele on ennekõike suitsetava isiku isikliku maine, mitte kogu asutuse maine probleem. Hageja ei ole rikkunud töökohustusi. Kuigi kostja ei ole hagejale töölepingu ülesütlemise põhjusena heitnud ette töökohustuste rikkumist, sisaldab Töölepingu seaduse § 88 lg.l p.3 formuleering ka töökohustuste rikkumist. Töötaja töökohustused on sätestatud töölepingu seaduse §-s 15. Kostja sisekorraeeskirjas on kostja küll võrdsustanud suitsetamiskeelu eiramise jämeda töökohustuse rikkumisega, kuid hageja peab sellist võrdsustamist sisuliselt ebakohaseks. Töökohustuse rikkumine ja eriti jäme rikkumine peaks olema kaalutav mingite objektiivsete kriteeriumitega, mitte ainuüksi asjaoluga, et mingi käitumine on jämedaks rikkumiseks tunnistatud seadusest alamalseisva asutusesisese dokumendiga. Enne suitsetamiskeelu kehtestamist osa töötajaist suitsetas tööpauside ajal ja see asjaolu ei kujutanud endast kohustuste rikkumist. Mingil hetkel kehtestati keeld ja suitsetamist hakati selle kohaselt pidama töökohustuste rikkumiseks, ilma et oleks muutunud midagi töökohustuste sisus. Kostja ja töövaidluskomisjon toovad sisse küsimuse tööajast ja suitsetamise võimalikust seosest tööajast kinnipidamise kohustusega, ehk et hageja suitsetamist võib käsitleda üleastumisena selles kontekstis. Kostja ei ole nimetanud ühtegi konkreetset tööülesannet, mis jäänuks hageja poolse suitsetamisega seoses v. suitsetamise ajal, täitmata. Ajal, mil hageja suitsetas, on kostja lugenud formaalselt küll tööajaks, kuid sisuliselt oli see lühike aeg kõigist tööülesannetest vaba. Töölepingu seaduse § 47 kohaselt ei arvestata tööajasiseseid vaheaegu tööaja hulka. Hageja töö korralduse eripära tõttu ei ole need vaheajad minuti täpsusega päevases kellakalendris paika pandavad, baari ametliku suletuse perioodil kujunevad nad vastavalt sellele, kas hetkel on vaja midagi töist teha või mitte. Samas vastupidiselt võib osutuda vajalikuks ja tuleb ka täita tööülesandeid formaalselt määratletud töösisese vaheaja ajal. Seega tuleks probleemi vaadelda ennekõike selle alusel, kas suitsetamise paus leidis aset mingi konkreetse tööülesande täitmise arvelt või mitte, kas samal ajal oli häiritud tööülesannete täidetuks saamine. Töölepingu erakorralisel ülesütlemisel ei ole kostja järginud proportsionaalsuse põhimõtet. Riigikohus on mitmes lahendis märkinud, et töölepingu lõpetamisel viitega töötaja poolsele rikkumisele, saab töösuhte lõpetamise aluseks olla vaid töötaja süüline käitumine, mille sisuks on tööandja tööd häiriv, takistav ja segav töökohustuste rikkumine, mingi kahjuliku tagajärje saabumine põhjusliku seose olemasolu läbi või sellise tagajärje saabumise suur tõenäosus. Ühtlasi märgib Riigikohus, et süüteo raskuse määravad rikkumise tagajärjed, et karistus ei tohi olla vastuolus süüteo raskuse, selle toimepanemise asjaolude ning töötaja eelneva käitumisega (lahendid tsiviilasjades nr 2-2-186/01, nr II-2/1281/01, nr II-2/821/00, nr 2-2-52/2003 jt). Hagejaga töölepingu erakorralisel ülesütlemisel lähtus kostja vaid oletuslikust võimalusest, et hagejale jääb suitsetamisest külge suitsuhais ja seda võib kogeda keegi teenindatavatest klientidest, mis omakorda võib tuua kaasa kahju kostja mainele. Suitsetamiskeelu-eelse, aastatepikkuse tööperioodi osas ei ole kostjal hagejale olnud ühtegi etteheidet seoses töökohustuste kvaliteediga või muu hageja poolse käitumisega. Etteheiteid ei ole ka perioodide kohta, mis jäävad suitsetamiskeelu kehtestamise (01.09.2008) ja esimese suitsetamisfakti (23.11.2009) vahele ning esimese hoiatuse (23.11.2009) ja teistkordse suitsetamise (29.01.2011) vahele, s.o. vastavalt 14 kuulise ja taas 14 kuulise, tööperioodi ajal töötamise kohta. Aastal 2008 pärjati hageja kostja organisatsioonis aga Kuldse kolleegi tiitliga ja määrati tänutäheks preemiagi.

4 (11)

Hageja ei eita, et suitsetamine on tervist mõjutav pahe, mis võib osutuda ebameeldivaks ka suitsetaja mittesuitsetajatest lähikondlastele. Hageja ei vaidle ka vastu tõsiasjale, et ta suitsetas kostja territooriumil kohtades, kus ei tohiks suitsetada. Hageja palub võtta tema tegevust vabandava asjaoluna arvesse neid tavatuid tingimusi, reaalset olukorda, mis olid tekkinud seoses kostja poolsete regulatsioonide ja nende täitmise järele valvamisega. Kostja vastuväidetest hageja avaldusele nähtub, et kostja ei pidanudki probleemiks kohtasid, kus hageja suitsetas, vaid kõigest suitsetamiskeelu rikkumise fakti iseenesest. Hageja palub tühistada tema ja AS Sanatoorium Tervise vahelise töölepingu nr. 671 tööandja poolne, 03.02.2011 asetleidnud erakorraline ülesütlemine seoses ülesütlemise seadusest tuleneva aluse puudumise ja seaduse nõuetele mittevastavuse tõttu; lõpetada hageja ja AS Sanatoorium Tervis vaheline tööleping Töölepingu seaduse § 107 lg.2 alusel ja mõista kostjalt välja Töölepingu seaduse § 109 lg.l ettenähtud hüvitis muutmata selle seaduses näidatud suurust v. II variandina tunnistada Töölepingu seaduse § 104 lg.l kohaselt tühiseks hageja ja AS Sanatoorium Tervise vahelise töölepingu nr. 671 tööandja poolne erakorraline ülesütlemine 03.veebruarist 2011 seoses ülesütlemise seadusest tuleneva aluse puudumise ja ülesütlemise mittevastavuse tõttu seaduse nõuetele, lõpetada Töölepingu seaduse § 107 lg.2 kohaselt hageja taotlusel hageja ja AS Sanatoorium Tervis vaheline tööleping kuupäevalise ajamääratluse seisuga 03.veebruar 2011 ja mõista Töölepingu seaduse § 109 lg.l alusel tööandjalt hageja kasuks välja hüvitis kolme kuu keskmise töötasu, s.o. 1284,18 euro ulatuses. Tööandja võimalikud taotlused hüvitise ulatuse vähendamiseks jätta rahuldamata. Menetluskulud jätta kostja kanda. 19.04.2011.a esitas hageja kohtu nõudele vastuseks hagiavalduse täpsustuse, mille kohaselt hageja palub tunnistada Töölepingu seaduse § 104 lg.l kohaselt tühiseks hageja ja AS Sanatoorium Tervise vahelise töölepingu nr. 671 tööandja poolne erakorraline ülesütlemine 03.veebruarist 2011 seoses ülesütlemise seadusest tuleneva aluse puudumise ja ülesütlemise mittevastavuse tõttu seaduse nõuetele, lõpetada Töölepingu seaduse § 107 lg.2 kohaselt hageja taotlusel hageja ja AS Sanatoorium Tervis vaheline tööleping kuupäevalise ajamääratluse seisuga 03.veebruar 2011 ja mõista Töölepingu seaduse § 109 lg.l alusel tööandjalt hageja kasuks välja hüvitis kolme kuu keskmise töötasu, s.o. 1284,18 euro ulatuses. Tööandja võimalikud taotlused hüvitise ulatuse vähendamiseks jätta rahuldamata. Kostja kirjalikud vastuväited hagile Kostja kirjalikes vastuväidetes hagi ei tunnista ja palub jätta hagi rahuldamata. S. A. (edaspidi: Hageja) töötas AS-is Sanatoorium Tervis (edaspidi: Kostja) vastavalt hageja ja kostja vahel 01.11.2005.a. sõlmitud töölepingule nr.671 (edaspidi: Tööleping) ettekandjabaaridaamina. Hageja täitis 29.01.2011.a. oma töölepingust tulenevaid töökohustusi vastavalt tööajakavale alates kella 07.00 kuni kella 19.00. Samal kuupäeval kella 16.30 ajal nägi kostja töötaja K. L. hagejat suitsetamas kostja piiratud territooriumil asuvas ruumis (prügiruumis). K. L. on nimetatud sündmuse kohta esitanud kostjale seletuskirja. Samal päeval, s.o. 29.01.2011.a. esitas hageja kostjale ka seletuskirja, kus võttis omaks suitsetamise kostja valduses ja kasutuses olnud ruumis ning kostja poolt kehtestatud töösisekorraeeskirjade rikkumise ja kahetses tema poolt toimepandud töösisekorraeeskirjade rikkumist. Kostja on teinud hagejale 23.11.2009.a. kirjaliku hoiatuse samasisulise (suitsetamine tööajal tööandja ruumides ja territooriumil) töökohustuste rikkumise eest ning hageja on selle kätte saanud 23.11.2011.a. Kostja ütles 03.02.2011.a. esitatud töölepingu ülesütlemisavaldusega hagejaga sõlmitud töölepingu erakorraliselt üles TLS § 88 lg 1 punkti 3 alusel, kuna hageja rikkus vaatamata eelnevale hoiatusele 29.01.2011.a. oma töölepingust tulenevaid kohustusi. Töölepingu kehtivuse viimane päev oli 03.02.2011.a. Ülesütlemisavalduse tegi kostja hagejale teatavaks allkirja vastu.

5 (11)

Oluline on rõhutada, et hageja ei ole eitanud endapoolset töösisekorraeeskirjade rikkumist 29.01.2011.a., ta on seda omakäeliselt kinnitanud ning kahetsenud toimepandud töösisekorraeeskirjade rikkumist. Kostja seaduslik esindaja on 28.07.2008.a. kinnitanud AS Sanatoorium Tervis kontserni töösisekorraeeskirja, mis on kooskõlastatud Tööinspektsiooni Lääne inspektsiooni poolt 04.08.2008.a. ning milline hakkas kehtima alates 01.09.2008.a. Töösisekorraeeskirjade punkti 1.2. kohaselt kehtib töösisekorraeeskiri kõikidele töölepingu alusel töötavatele isikutele. Töösisekorraeeskirjade punkti 7.2. kohaselt loetakse jämedaks töökohustuste rikkumiseks, milline toob kaasa esmase rikkumise korral töölepingu lõpetamise, suitsetamine kostja territooriumil. Vastavalt Töösisekorraeeskirja punktile 8.6 on suitsetamine tööajal (sh. lõunapaus) kostja ruumides ja territooriumil rangelt keelatud. Vastavalt TubS § 30 lg 1 ning lg 2 punkt 5 on kostjal õigus kehtestada töösisekorraeeskirjadega enda territooriumil ja/või ruumides vastavaid suitsetamisega piiranguid. Hageja väide, et kostja poolt kehtestatud suitsetamiskeeld ei ole käsitletav tööandja mõistliku korraldusena TLS § 88 lg 1 punkt 3, § 17 ja § 15 lg 2 punkt 3 mõttes – kostja jääb seisukohale töökorralduse reeglites sisalduva suitsetamiskeelu seaduslikkuse osas ning lisab siinkohal, et suitsetamiskeelu kehtestamise vajaduse tingis asjaolu, et kostja töötajad puutuvad igapäevaselt kokku ostja klientidega, s.h. valdavas osas nende klientidega, kes ostavad kostjalt tervishoiu- või nendega seotud teenuseid, mistõttu, töötajad, kes levitavad suitsuhaisu, on klientidele ebameeldivad. Kostja võttis töösisekorraeeskirjadega suitsetamiskeelu kehtestamisel arvesse klientide pretensioone, mille aluseks olid kostja töötajad, kes suhtlesid klientidega ning levitasid suitsuhaisu. Nimetatud keeld oli mõistlik arvestades töötajate endi tervislikku seisundit ja ka kostja ärilisi huve. Kostja peab vajalikuks siinkohal märkida, et pakkus kõikidele töötajatele, kellel on probleeme suitsetamisest vabanemisega omalt poolt abi ja nõustamisteenust, kuid hageja ei võtnud kostja poolt pakutud abi vastu. Hageja väidab, et ta ei ole rikkunud töökohustusi ning kahjustanud tööandja mainet. Kostja selgitab ja kordab, et ütles töölepingu üles TLS § 88 lg 1 punkti 3 alusel, mille kohaselt võib tööandja töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist, eelkõige kui töötaja on hoiatusest hoolimata eiranud tööandja mõistlikke korraldusi või rikkunud töökohustusi. 29.01.2011.a. toimepandud suitsetamiskeelu rikkumisega rikkus hageja oluliselt töötajapoolseid kohustusi. Hagejaga sõlmitud töölepingu punkti 2.2. kohaselt kohustus hageja tööülesannete täitmisel lähtuma ametijuhendist. Vastavalt ametijuhendi punktile 3.1. kohustus hageja täitma ettevõttes kehtestatud töösisekorra-, tuleohutuse- ja tööohutuse eeskirjade nõudeid. Töölepingu punkti 6.1. kohaselt kohustus hageja töötama kostja juures vastavalt töölepingus sätestatud tingimustele, alluma kostja juhtimisele ja kontrollile, täitma EV õigusaktide ja kostja poolt ettevõttesiseste aktidega sätestatud tingimusi. Töösisekorraeeskirjade punkti 7.2. kohaselt loetakse jämedaks töökohustuste rikkumiseks, milline toob kaasa esmase rikkumise korral töölepingu lõpetamise, suitsetamine tööandja territooriumil. Sama eeskirja punkti 8.6. kohaselt on suitsetamine kostja (AS Sanatoorium Tervis) ja OÜ Tervise Paradiis ruumides ja territooriumil tööajal rangelt keelatud. Eeltoodu tõttu pidi Hageja olema teadlik, et suitsetamine vastustaja ruumides ja territooriumil on jäme töökohustuste rikkumine ning milliseid tagajärgi see talle kaasa toob. Hageja väidab, et töölepingu erakorralisel ülesütlemisel ei ole kostja järginud proportsionaalsuse põhimõtet. Kostja ei nõustu antud väitega, kuna töölepingu ülesütlemise näol ei olnud tegemist hagejale (distsiplinaar) karistuse määramisega toimepandud teo eest vaid õiguskaitsevahendi kohaldamisega kostja poolt lepingulistes suhetes. Vastavalt töösisekorraeeskirja punktile 7.2. kohaselt loetakse jämedaks töökohustuste rikkumiseks, milline toob kaasa esmase rikkumise korral töölepingu lõpetamise, suitsetamine tööandja territooriumil ning hageja on ka varem rikkunud töölepingust tulenevaid samasisulisi

6 (11)

töötajapoolseid kohustusi (suitsetanud kostja valduses ja kasutuses olnud tööruumides), mille kohta on kostja teinud hagejale ka kirjaliku hoiatuse 23.11.2009.a. ning, mille hageja on kätte saanud 23.11.2009.a. Sellise tegevusega on kostja andnud ka hagejale mõistliku tähtaja oma käitumise kooskõlla viimiseks kostja poolt kehtestatud korraldustega ehkki kostjal oli võimalus tööleping üles öelda ka esmasel suitsetamiskeelu rikkumisel. Lisaks töölepingust tulenevate kohustuste rikkumisele seadis hageja suitsetamiskeelu korduva rikkumisega ohtu nii enda kui ka teiste töötajate ja klientide tervise ning ka kostja maine, kuna kostja kui äriühingu tegevusaladeks on muuhulgas sanatooriumide ravitegevus. Eeltoodust lähtuvalt väidab kostja, et töölepingu erakorralisel ülesütlemisel õiguskaitsevahendina oli piisavalt järgitud proportsionaalsuse põhimõtet, kuna hageja kui töölepingu pool rikkus korduvalt töölepingust tulenevaid kohustusi ning kostja andis eelnevalt hagejale mõistliku tähtaja rikkumise lõpetamiseks. Kuna hageja ei lõpetanud töölepingust tuleneva kohustuse rikkumist, kasutas kostja töölepingu ülesütlemist, kui õigusaktides lubatud õiguskaitsevahendit. TubS § 30 lg 1 kohaselt otsustab TubS §-s 29 nimetamata juhtudel ruumis või piiratud maaalal suitsetamise lubamise vastavalt ruumi või piiratud maa-ala valdaja enda äranägemisel, arvestades TubS § 30 lg 3 (suitsetamisruumile kehtestatud nõuded) ja lg 4 (suitsetamisalale kehtestatud nõuded) ning TubS § 31 (suitsetamine toitlustusettevõttes). TubS lg 2 punkt 5 alusel on suitsetamine lubatud üksnes suitsetamisruumis või suitsetamisalal tervishoiuteenust osutava asutuse või ettevõtte ruumides. AS Sanatoorium Tervis ja OÜ Tervise Paradiis juhatuse liikme poolt on 28.07.2008.a. kinnitatud Sanatoorium Tervis kontserni töösisekorraeeskiri, mis on kooskõlastatud Tööinspektsiooni Lääne inspektsiooni poolt 04.08.2008.a. ja mille punkt 7.2. (6. alapunkt) kohaselt on esmaseks jämedaks töökohustuste rikkumiseks, milline toob kaasa esmase rikkumise korral töölepingu lõpetamise tööajal (sh. lõunapaus) ja tööandja ruumides ning territooriumil suitsetamine. AS Sanatoorium Tervis ja S. A. vahel 01.11.2005.a. sõlmitud töölepingu punkti 2.2. kohaselt olid määratud S. A. tööülesanded ametijuhendis ning töölepingu punti 6.1. kohaselt S.. A. töötama vastavalt töölepingus sätestatud tingimustele, alluma tööandja juhtimisele ja kontrollile, täitma EV õigusaktide ja tööandja poolt ettevõttesiseste aktidega sätestatud tingimusi. AS Sanatoorium Tervis ja S. A. vahel 01.11.2005.a. sõlmitud töölepingu lahutamatuks lisaks oleva ametijuhendi punkti 3.1. kohaselt kohustus S. A. täitma ettevõttes kehtestatud töösisekorra-, tuleohutuse- ja tööohutuse eeskirjade nõudeid. TLS § 88 lg 1 p 3 kohaselt võib tööandja töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist, kui töötaja on hoiatusest hoolimata eiranud tööandja mõistlikke korraldusi või rikkunud töökohustusi. TLS § 95 lg 2 ja 3 kohaselt peab tööandja ülesütlemist põhjendama. Ülesütlemist peab põhjendama kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Hagejale esitati kirjalik põhjendustega ülesütlemisavaldus. Kostja palub jätta S. A. hagi AS Sanatoorium Tervis vastu tervikuna ja täies ulatuses rahuldamata ja kohtukulud jagada vastavalt seadusele. Menetluse käik Hageja 28.08.2011.a kirjalikus arvamuses hagi vastuse kohta leiab, et hageja kui mittejurist tunnistab mingi kirjapandud eeskirja rikkumist, ei tulene, et see eeskiri on tingimata seaduslik. Iga hagejale juriidiliste teadmiste ja sotsiaalselt staatuselt sarnane isik saab küll aru, et ta eksis talle tööandja poolt deklareeritud suunise vastu ning on endast kõrgemal positsioonil asuva isiku ees valmis oma eksimust tunnistama, paraku aga ei oska ta anda hinnangut sellise suunise seaduslikkuse või mitteseaduslikkuse kohta. „Lihtinimese” ülestunnistust või kahetsust elulise fakti osas ei saa käsitleda ühegi normi/ettekirjutuse legitiimsuse alusena. Kostja põhistab nn üleüldise „suitsetamiskeelu” seaduslikkust oma töösisekorraeeskirjades sellega, et need eeskirjad on kooskõlastatud Tööinspektsiooni Lääne inspektsiooni poolt ja et

7 (11)

keeld on kooskõlas Tubakaseaduse asjakohaste sätetega. Tööinspektsioon kui täitevvõimu struktuuriline osa ei ole lõplik otsustaja selle üle, kas mingi seadusest madalam norm on kooskõlas seadusega või mitte. Tööinspektsioon võib anda küll omapoolseid hinnanguid, kuid lõpliku õigusjõuga otsuse tegijaks saab vaidluste tõusetumisel sellistes küsimustes olla mitte täitevvõimu, vaid kohtuvõimu asjakohane instants, ehk teisisõnu: seaduste tõlgendamise ja seadusest alamalseisvate normide õiguspärasuse üle otsustamise pädevus kuulub Eesti Vabariigis ainult kohtule. Seetõttu hageja kohtu poole pöörduski, omades seisukohta, et kostjapoolne üldine suitsetamiskeeld ei ole kooskõlas Tubakaseaduse sätete ettekirjutistega nii sätete teksti kui sätete üldise mõtte osas. Kuivõrd hageja on seisukohal, et „suitsetamiskeeld” kostja poolt pealesunnitud variandis on ebaseaduslik, ei saa ta tunnistada sellist keeldu ka „tööandja mõistlikuks korralduseks”, sest ebaseaduslik ei saa olla ühtaegu „seaduslikult mõistlik”. Tööandja mõistlikud korraldused ja töökohustuste mittetäidetus olema ikkagi seondatavad töösuhte iseloomu, konkreetse töö eripäraga, tõlgendatavad nende kontekstis, mitte subjektiivselt kõikvõimalikus laialivalguvuses. Teiseks peaks vastutus alati olema personaalne – hageja näol pole kostjal ühegi kliendiga „suitsuhaisu” pärast probleeme olnud. Mis puudutab kostja poolset suitsetamisest loobumise nõustamisteenuse pakkumist, siis jääb mulje, nagu oleks kostja seda hagejale individuaalselt pakkunud. Tegelikult see nii ei olnud. Kostja ei pakkunud hagejale sellist võimalust isegi olukorras, kus hageja suitsetamiskeelu vastu esmakordselt eksis. Kostja ei teinud seda võib olla seetõttu, et hageja suitsetas tõesti harva. Kuivõrd hageja peab suitsetamiskeeldu kostja poolt kehtestatud mahus ja viisil ebaseaduslikuks, ei saa ta ka pidada sellise keelu rikkumist võrdseks töökohustuste või töötajapoolsete kohustuste rikkumisega, iseäranis jämeda rikkumisena. Hageja juhib tähelepanu, et kostja ei ole ühegi objektiivse kriteeriumi näol kirjeldanud, milles konkreetselt oleks väljendunud hageja poolse suitsetamise ohtlikkus talle endale, kaastöötajatele või klientidele, või milles konkreetselt ja millises mahus seisnes või võis seisneda kostja maine kahjustamine. Kui hageja oleks suitsetanud oma baarileti taga või teenindussaalis või kui oleks kinnitamist leidnud, et hageja tõesti haiseb nendes kohtades teiste inimeste tajumeeli häirivalt, siis saaksime rääkida mingistki negatiivsest objektiivsest kriteeriumist – antud kaasuses sellised näitajad aga puuduvad. Proportsionaalsuse põhimõtte mittearvesse võtmine väljendub kasvõi selles, et hageja kahe nn rikkumise ajaliseks vaheks on ca 14 kuud (vastavalt 23.11.2009 ja 29.01.2011), mille jooksul ei ole hageja, nii nagu varasematelgi aastatel (pea 10 aastat), teinud midagi, mis oleks väärinud tööandja poolseid etteheiteid. 14 kuulise ajavahemiku kontekstis on kummastav rääkida suitsetamisakti puhul mõistlikust tähtajast rikkumise ehk suitsetamise lõpetamiseks või kõrvaldamiseks, või rikkumise mittelõpetamisest. Hageja palub hagi rahuldada ja menetluskulud jätta kostja kanda. Kohtuistungil 30.11.2011.a. hageja jäi esitatud hagi juurde ja palus hagi rahuldada ja menetluskulud jätta kostja kanda. Kostja kohtuistungile ei ilmunud ja nõustus asjaarutamisega ilma asjaarutamist edasi ei lükka.

osavõtuta, kui kohus

Kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused ja seadused, mida kohus kohaldas Kohus kuulanud ära hageja seletuse, tutvunud poolte kirjalike seisukohtadega ja asjas esitatud tõenditega ja töövaidluskomisjoni toimikuga leidis, et hagi ei ole põhjendatud ja rahuldamisele ei kuulu.

8 (11)

Hageja S. A. ja kostja AS Sanatoorium Tervis vahel on 01.11.2005.a. sõlmitud tööleping, mille kohaselt hageja asus tööle 02.11.2005.a. määramata ajaks ettekandja /baaridaami ametikohale. Töölepingu p.2.2 ja 8.1 töötaja tööülesanded on vastavalt ametijuhendile ja töölepingus sätestamata küsimustes juhinduvad pooled Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest ning tööandja poolt kehtestatud töösisekorraeeskirjadest ja ametijuhendist. Alates 01.04.2006.a. on hageja ametinimetus saaliteenindaja /baaridaam (töövaidluskomisjoni toimik tl.7-15). 01.09.2008.a. kehtestas kostja AS Sanatoorium Tervis uued töösisekorraeeskirjad, mille p.7.2 ja p.8.6 järgi on suitsetamine AS Sanatoorium Tervis ja OÜ Tervise Paradiis ruumides ja territooriumil rangelt keelatud ning jämedaks töökohustuste rikkumiseks , millised toovad kaasa esmase rikkumise korral töölepingu lõpetamise, on tööajal tööandja territooriumil suitsetamine (töövaidluskomisjoni toimik tl.2024). 23.11.2009.a. on hagejale tehtud kostja poolt kirjalik hoiatus seoses töökohustuste rikkumisega, kuna hageja 23.11.2009.a. kella 11.35 ajal suitsetas abiruumides hoiatati teda, et selline töökohustuste rikkumine võib kaasa tuua töölepingu lõpetamise tööandja poolt erakorralise ülesütlemisega (töövaidluskomisjoni toimik tl.16). 03.02.2011.a. ütles kostja hagejaga töölepingu erakorraliselt üles seoses sellega, et hageja 29.01.2011.a. kella 16.30 ajal suitsetas toitlustusosakonna prügiruumis ja hagejat on eelnevalt hoiatatud, et järgnev rikkumine võib kaasa tuua töölepingu erakorralise ülesütlemise. Varasema hoiatusega anti võimalus käitumist parandada, kuid hageja ei ole hoiatust tõsiselt võtnud ja on eiranud tööandja korraldusi. Tööleping öeldi erakorraliselt üles TLS § 88 lg.1 p.3 alusel (töövaidluskomisjoni toimik tl.17). Eelnevalt s.o. 29.01.2011.a. võeti hagejalt ka seletuskiri rikkumise kohta (töövaidluskomisjoni toimik tl.35). Hageja seletuskirjas tunnistas , et suitsetas prügiruumis pika lõunapausi ajal ja teda tabas vahetuse juht. Ta kahetses juhtunut olles teadlik suitsetamise keelust tööajal , kuid nimetas, et viimastel kuudel on töökeskkond talumatult stressirohke ja raske on terve pika päeva s.t. 13 tundi suitsetamata olla ja töösisekorraeeskirjast kinni pidada. Seega asjas on tõendatud, et hageja olles teadlik suitsetamiskeelust ja töösisekorraeeskirjast 29.01.2011.a. kella 16.30 ajal tööandja territooriumil s.o. prügiruumis ja tööajal suitsetas. Hageja väitel oli baar sel ajal suletud, kuid vaheaegu tööajas ei olnud ette nähtud ja vastavalt vajadusele tuli tööülesandeid täita ka ajal kui baar oli suletud. Samuti vastavalt tööajatabelile oli hageja tööaeg 29.01.2011.a. kella 07.00- 19.00-ni (töövaidluskomisjoni toimik lk.56). TLS § 83 järgi tööandjal on õigus tööleping üles öelda üksnes töölepingu seaduses sätestatud alustel. TLS § 88 lg.1 p.3 järgi tööandja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel , mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist, eelkõige kui töötaja on hoiatusest hoolimata eiranud tööandja mõistlikke korraldusi v. rikkunud töökohustusi. TLS § 17 lg.1 järgi tööandja korraldus peab olema seotud töölepingus ettenähtud tööülesandega. Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 4 järgi tervishoiuteenuste osutaja on tervishoiutöötaja v. tervishoiuteenuseid osutav juriidiline isik. Käesoleval juhul on hageja tegevusalaks sanatooriumite ravitegevus s.t. hageja näol on tegemist tervishoiuteenuseid osutava juriidilise isikuga TTKS § 4 mõttes. Vastavalt äriregistri teabesüsteemile hageja tegevusalaks on ka saunade, solaariumite ja massaažisalongide tegevus jm. füüsilise heaoluga seotud teenindus ja toitlustamine (tl.44-46). TubS § 1 kohaselt tubakaseadus sätestab s.h. piirangud tubakatoodete tarbimisele ja seaduse eesmärk on tagada inimese tervise kaitse. TubS § 30 lg.1 kohaselt sama seaduse §-s 29 nimetamata juhtudel otsustab ruumis v. piiratud maa-alal suitsetamise lubamise vastavalt ruumi v. piiratud maa-ala valdaja enda äranägemisel, arvestades sama paragrahvi lõikeid 3 ja 4 ning sama seaduse § 31. TubS § 30 lg. 2 p.5 järgi tervishoiuteenust osutava asutuse v. ettevõtte ruumides on suitsetamine lubatud üksnes suitsetamisruumis v. suitsetamisalal.

9 (11)

Samuti toitlustusettevõttes on suitsetamine vastavalt TubS § 29 p.6 keelatud v. a. suitsetamiseks ettenähtud suitsetamisruumis v. toitlustusettevõtte müügikoha vahetus läheduses väljaspool siseruume asuval hooajalisel laiendusel. Kohus leiab, et kostja poolt kehtestatud suitsetamiskeeld ei ole vastuolus seadusega. TubS § 30 lg.1 tulenevalt on ruumi v. piiratud maa-ala valdajal lubatud otsustada suitsetamise lubamine v. keelamine enda äranägemisel ja suitsetamiskohtade olemasolu tagamine ei ole kohustuslik. Hageja väited, et kostja keelas suitsetamise isikulisel printsiibil ei ole põhjendatud. Kostja ei kehtestanud hagejale üleüldist suitsetamise keeldu. Kostja keelas oma töötajal s.o. hagejal suitsetamise vaid tööajal ja tööandja territooriumil, mis on samuti kooskõlas seadustega s.h. Tubakaseadusega ja Töölepingu seadusega. Muul ajal kostja hagejal suitsetamist ei keelanud. Kohus ei leia , et tegemist oleks ebamõistliku piiranguga arvestades, et kostja osutab tervishoiuteenust. Hageja töötas kostja juures saaliteenindaja/baaridaamina, kuid siiski sanatooriumis s.t. tervishoiuasutuses, kus teenindatavateks klientideks olid enamuses tervishoiuteenuseid tarbivad kliendid. Hageja tööülesanneteks vastavalt AS Sanatoorium Tervis toitlustuskeskuse ettekandja ametijuhendile olid nende klientide teenindamine 3 korda päevas vastavalt koguarvule, haigestunud puhkajate teenindamine (toateenindus) ja söögisaali puhtuse ja korrasoleku tagamine (töövaidluskomisjoni toimik tl.57). Kohus leiab, et tervishoiuasutuses kliente teenindavale töötajale, hageja puhul toitlustamisega seotud teenindajale, töö ajal ja töökohas suitsetamise keelamine on tööandja mõistlik korraldus seoses tööga ega ole vastuolus hea usu põhimõttega. Samuti on korraldus ka töötaja enda tervise huvides. Kas teiste töötajate puhul on antud suitsetamisekeeld põhjendatud ei oma antud vaidluse lahendamisel tähtsust ja kohus hindab ainult hagejaga seonduvat suitsetamiskeeldu. Tervishoiuasutuse töötaja , kes teenindab kliente ei tohiks olla klientidele ebameeldiv (suitsulõhnalised riided, käed, hingeõhk) , mis tavainimesele mõistetavalt nii on. Tööandja kirjalike selgituste kohaselt võttis ta töösisekorraeeskirjadega suitsetamiskeelu kehtestamisel arvesse klientide pretensioone, mille aluseks olid kostja töötajad, kes suhtlesid klientidega ja levitasid suitsuhaisu (tl.65). Samuti on tööandja soovijatele pakkunud suitsetamisest loobumiseks nõustamist, millekohane teade avaldati tööandja stendil (töövaidluskomisjoni toimik tl.19). Kostja klientidele suitsetamiskohtade olemasolu tagamine tervishoiuasutuses ei tähenda ebavõrdset kohtlemist, kuna kliendid ei ole kostja töötajad ja ei teeninda tööajal teisi inimesi ning kostja huvi on tervishoiuteenust pakkuda nii mittesuitsetavatele kui suitsetavatele klientidele. Tervishoiuasutuse poolt tervislike eluviiside propageerimine ja eeskujuks seadmine on kostja mainet tõstev, arvestades , et piirangud tubakatoodete tarbimisele ongi seatud inimese tervise kaitse huvides vastavalt TubS § 1 ja § 11 lg.2 ja § 13 ja tervishoiuteenuseid tarbivad ka mittesuitsetajad. See, et enne 01.09.2008.a. oli suitsetamine hagejale töö ajal ja töökohas lubatud ei tähenda, et alates 01.09.2008.a. kostja poolt kehtestatud suitsetamiskeeld tööandja territooriumil oleks vastuolus seadusega. Ka tubakaseadus võeti vastu alles 04.05.2005.a. ja jõustus 05.06.2005.a. ning eelnevalt ei olnud vastavaid piiranguid seadusega sätestatud. Kostja poolt kehtestud keeld on kooskõlas ka Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 13 lg.2 , mille kohaselt tööandjal on õigus kehtestada ettevõttes õigusaktidest ettenähtust rangemaid töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid. Tööandja on täitnud TLS § 88 lg.3 ning hoiatanud töötajat eelnevalt , et tööajal ja tööruumides suitsetamine võrdsustatakse töökohustuste rikkumisega ja see rikkumine võib kaasa tuua töölepingu erakorralise ülesütlemise. Hoiatamine toimus kirjalikult , kui töötaja tabati tööajal ja tööruumides suitsetamast 23.11.2009.a. Seega töölepingut ei öeldud üles esmakordse rikkumise puhul ja seadus ei sätesta , et hoiatusi peaks olema rohkem kui üks.

10 (11)

Mõistlik inimene peaks aru saama ühest hoiatusest. Kui töötajat on eelnevalt hoiatatud rikkumise eest ning töötaja rikkumist jätkab, siis leiab kohus , et järgneva rikkumise avastamise korral on tööandja poolt põhjendatud töölepingu erakorraline üles ütlemine töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, kuna mõlemapoolset huvi järgides ei saa eeldada et töötaja edaspidigi rikkumist ei jätka. Seega ei ole põhjendatud hageja väited, et töölepingu erakorralisel ülesütlemisel ei ole kostja järginud proportsionaalsuse põhimõtet. Tervishoiuasutuses kliente teenindava töötaja suitsetamine tööajal ja selleks mitte ettenähtud kohas seab ohtu tööandja vara , maine ning klientide ja töötaja enda tervise. Ei ole põhjendatud ja mõistlik, et tööandja peaks igat töötajat peale suitsetamist kontrollima , kas töötaja on suitsulõhnaline ja sobiv kliente teenindama. Samuti suitsetamine selleks mitte ettenähtud kohas on täielikult vastuolus TubS §-ga 30 lg.2 p.5 ja TubS § 49 järgi halduskorras karistatav tegu. Arvestades eeltoodut ei ole hagi põhjendatud ja rahuldamisele ei kuulu. Menetluskulude jaotus Kuna hagi jääb rahuldamata tuleb menetluskulud vastavalt TsMS § 162 lg.1 jätta hageja kanda. Ivika Sillaots Kohtunik

11 (11)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.