2-10-45327 JVhagi LLAS (LKAS õigusjärglane) vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks, keskmise töötasu hüvitise, saamatajäänud kompensatsiooni ja viiviste väljamõistmiseks
Tsiviilasi
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Kohtuistungi toimumise aeg Kohtuistungil osalenud isikud
3686,65 eurot Hageja JV(isikukood XXX, elukoht XXX) Hageja esindaja jurist Marek Aunver (Aunveri õigusbüroo De Consilio OÜ, Rõika 1, Tallinn 10617; epost: [email protected]) Kostja LLAS (registrikood XX asukoht XXX) Kostja esindaja vandeadvokaat Veikko Toomere (MAQS Law Firm Advokaadibüroo; Rotermanni 8, 10111 Tallinn; e-post: [email protected]) 17.11.2011. a -
hageja JVja hageja esindaja jurist Marek Aunver; kostja esindaja vandeadvokaat Veikko Toomere
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Tuvastada hageja ja kostja vahel 1. oktoobril 2001. a sõlmitud töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisus kostja LLAS-i (LKAS õigusjärglane) poolt 11. veebruaril 2010. a esitatud ülesütlemisavalduse alusel.
Lõpetada hageja ja kostja vahel 1. oktoobril 2001. a sõlmitud tööleping alates 11. veebruarist 2010. a töölepingu seaduse (TLS) § 107 lg 2 alusel.
4.Välja mõista kostjalt LLAS-ilt hageja JV kasuks hüvitis kolme kuu keskmise palga ulatuses summas 3 317.01 eurot (kolm tuhat kolmsada seitseteist eurot ja 01 eurosenti) ja 11.02.2010. a. – 13.12.2011. a arvestatud viivis 491,60 (nelisada 1(7)
2-10-45327 üheksakümmend üks eurot ja 60 eurosenti) eurot.
5.Välja mõista kostjalt LLAS-ilt hageja JV kasuks alates 14.12.2011. a 3 317.01 euroselt põhinõudelt viivis protsendina kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras (EKP intress + 7 % aastas).
6.Jätta rahuldamata JV nõue isikliku auto kasutamise eest kompensatsiooni 369,64 euro ning selle tasumisega viivitamise eest viivise välja mõistmiseks.
Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud 10% ulatuses hageja ning 90% ulatuses kostja kanda. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos kulude nimekirja kulusid tõendavate dokumentidega on õigus esitada kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.
Edasikaebamise kord Pooltel on õigus esitada käesoleva kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest 13. detsembril 2011. a. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.17.09.2010. a esitas kostja kohtule taotluse töövaidluskomisjoni 12.08.2010. a otsuse töövaidlusasjas nr 9.4-2/908 läbivaatamiseks hagimenetluse korras. Töövaidluskomisjoni otsusega rahuldati JV avaldus ning tuvastati AS LK ja JV vahel 01.10.2001. a sõlmitud töölepingu ülesütlemise tühisus töölepinguseaduse (TLS) § 88 lg 1 p 5 alusel 11.02.2010. a ja juhindudes TLS § 107 lg 2 lõppeb tööleping 11.02.2010. a; mõisteti välja AS-ilt LKJV kasuks hüvitis TLS § 109 lg 1 järgi, avaldaja kolme kuu keskmine töötasu, summas 51 900 krooni; mõisteti välja AS-ilt LKJV kasuks, hüvitis isikliku sõiduauto kasutamise eest tööülesannete täitmisel ajavahemiku 2009. a detsember kuni 2010. a veebruar kokku summas 5 783,60 krooni ja mõisteti välja AS-ilt LKJV kasuks viivis autohüvitise summalt (5 783,60 kroonilt) summas 477,52 krooni.
2.Hagiavalduse kohaselt oli poolte vahel sõlmitud 01.10.2001.a tööleping. Hageja sai 11.02.2010. a töölepingu ülesütlemise avalduse, mille kohaselt teatas tööandja, et leping lõpetatakse usalduse kaotuse tõttu (TLS § 88 lg 1 p 5). Põhjendusi teates ei olnud ning samuti ei vastanud tööandja hageja sama kuupäevaga saadetud kirjale põhjenduste teadasaamiseks. Hageja on seisukohal, et tema pikk tööstaaž näitab juba usaldusväärsust ja tööülesannetega toimetulemist, mistõttu on töölepingu ülesütlemine nimetatud alusel põhjendamatu, kaasa arvatud asjaolu, et tööandja ei soovinud põhjendada oma otsust. Kuna töölepingu ülesütlemise avaldus on tühine, siis palub hageja kostjalt välja mõista kolme kuu keskmine töötasu (TLS § 109 lg 1 kohaselt), lisaks autokompensatsioon ja viivis autokompensatsioonilt. Hageja palub kohtul tuvastada poolte vahel 01.10.2001. a sõlmitud töölepingu ülesütlemise tühisus, kostjalt välja mõista kolme kuu hüvitis summas 51 900 krooni (so 3 317,01 eurot), autokompensatsioon 5 783,60 krooni (so 369,64 euro), viivised autokompensatsioonilt
2(7)
2-10-45327 ajavahemiku 11.02.2010. a – 21.04.2011. a eest summas 66,23 eurot ja tulevikus sissenõutavaks muutuv viivis autokompensatsioonilt.
KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE
3.Kostja ei nõustu hageja seisukohaga, et tema tööleping on lõpetatud alusetult. Kostja koostas 9.02.2010. a sisejuurdluse akti, millest ilmneb, et hageja on jätnud täitmata mitmed talle antud ülesanded, mille tagajärjel on tekkinud kostjale kahju. Aktist selgub muu hulgas, et 2009. aasta märtsis anti hagejale korraldus lõpetada üürilepingud eluruumide omanikega (kostja üüris eluruume) alates 1.05.2009. a. Vaatamata juhatuse antud ülesandele ei andnud hageja eluruumide XXX ja XXX Tallinnas omanikele üürilepingu ülesütlemise avaldusi, mistõttu lõppesid üürilepingud nende eluruumide osas alles 13.11.2009. a ja 1.09.2009, mille tõttu pidi kostja tasuma nende eluruumide eest asjatult üüri. Vastavalt üürilepingutele pidi kostja üüritud pinnad tagastama samas olukorras, kui need olid kostja valdusesse tulemisel. Selle tõttu tellis kostja üüritud pindadele remonditööd, mille kontrolli kohustus oli hagejal. Kostja tuvastas aktida, et korteri XXX remonditööd, mille võttis vastu hageja, olid teostatud ebakvaliteetselt ning arvel oli kajastatud töid suuremas mahus kui tegelikult tehti. Sellega tekitati kostjale kahju 2 617,90 krooni. Korterile XXX tellis kostja remonditööd ning nende lõpetamise tähtaeg oli 30.06.2009. a, kuid neid töid ei ole kunagi tehtud. Seega hageja ei kontrollinud lepingu täitmist. Korteri XXX remonditööd tehti 2009. aasta jaanuaris, tööd olid teostatud ebakvaliteetselt ning arvel loetletud tööde maht ületas tegelikult teostatud tööde mahu 27 630 krooni . Kuna tööde vastuvõtmise akti allkirjastas hageja, siis ei kontrollinud ta tellitud tööde tegelikku teostamist, millega rikkus töölepingust tulenevaid kohustusi. Korteris XXX tehti remonditöid 2009. aasta detsembris, need tööd olid teostatud ebakvaliteetselt ning tegelikult teostatud tööde maht oli 13 770 krooni võrra väiksem arvel märgitud tööde mahust. Tellitud tööd võttis vastu hageja. Korteri 8-30 remonditööde lõpetamise tähtajaks oli 30.06.2009. a, kuid tööd lõpetati alles 2009. aasta detsembris ning tööde üleandmise akt allkirjastati 2010. aasta jaanuaris. Tööd olid teostatud ebakvaliteetselt. Seega ei kontrollinud hageja tööde teostamist. 2009. aasta novembris anti hagejale korraldus lõpetada tööleping N. G koondamise tõttu. Hageja andis koondamisteate N. G alles 25.01.2010. a ehk peaaegu kolm kuud peale korralduse saamist. Ülaltoodut arvesse võttes selgub, et hageja tekitas kostjale otsest kahju 93 251,56 krooni, kuna üüritud pinnad anti üürileandjale tagasi hilinemisega. Kahju sisse ei ole arvatud kommunaalkulusid, mida kostja on maksnud. Võttes vastu ebakvaliteetseid ja teostamata töid tekitas hageja kahju kostjale summas 44 017,08 krooni, seega on hageja tekitatud kogukahju summas 137 269,46 krooni. Kuna hageja on tekitanud kostjale kahju jättes täitmata tööülesandeid ja otseseid korraldusi, siis on töölepingu lõpetamine hagejaga põhjendatud ning hagiavalduse rahuldamiseks puudub alus. Lisaks hageja nõue maksta välja autokompensatsioon on põhjendamatu. Hageja töölepingu kohaselt makstakse hagejale isikliku auto kasutamist eest kuni 2000 krooni kuus. Seega ei leppinud hageja ja kostja kokku maksta hagejale igakuiselt kindel summa, autokompensatsiooni suurus olenes sellest, kas hageja tegi isikliku autoga töösõite või mitte. Eeltoodu alusel palub kostja jätta hagi rahuldamata ja kohtukulud välja mõista hagejalt.
KOHTU SEISUKOHAD
4.Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt.
5.Hageja on esitanud TVK-le ning kohtule TLS § 107 lg-te 1 ja 2 ning § 109 lg 1 kohased nõuded töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks, töölepingu lõpetamiseks (alates ajast, kui see oleks lõppenud ülesütlemise kehtivuse korral) ning hüvitise väljamõistmiseks kolme kuu keskmise töötasu ulatuses (s.o. 3 317.01 eurot) ja alates 11.02.2010. a viivised. Samuti nõuab hageja kostjalt hüvitist 369,64 eurot isikliku sõiduauto 3(7)
2-10-45327 kasutamise eest tööüleannete täitmiseks ajavahemikus 2009. a detsember kuni 2010. a veebruar ning viiviseid (tl 61). Nõuete rahuldamiseks on kohtul praegusel juhul vajalik tuvastada, et poolte vahel oli kehtiv tööleping (töösuhe) ning et see ei ole tööandja poolt tehtud ülesütlemisavalduse tagajärjel lõppenud. Isikliku sõiduauto kasutamise eest hüvitise ja viivise väljamõistmiseks, tuleb tuvastada, kas poolte vahel on vastav kokkulepe ning kas selle kohaselt on kompensatsiooni saamise eeldused täidetud. Pooled ei vaidle järgmiste õiguslikku tähtsust omavate asjaolude üle. - Hageja töötas kostja ettevõttes tähtajatu töölepingu alusel alates 1. oktoobrist 2001. a tegevdirektorina. - Hageja palgamäär (põhipalk) oli 11 000 krooni kuus. - 11. veebruaril 2011. a sai hageja kostjalt kirjalikus vormis esitatud töölepingu ülesütlemise avalduse lepingu lõpetamiseks TLS § 88 lg 1 p 5 alusel alates 11. veebruar 2010. a kuna töötaja ei ole täitnud oma kohustusi vajaliku hoolsusega ja on eiranud kostja seaduslikke korraldusi rikkudes TLS § 15 lg 2 p 1 ja § 16 tekitades selliselt kostjale varalise kahju ning kaotas kostja usalduse. - 11. veebruarist 2010. a pooltevaheline töösuhe faktiliselt lõppes. - Poolte vahel 1. oktoobril 2001. a sõlmitud töölepingus sisaldus kokkuleppe, mille kohaselt makstakse töötajale kompensatsiooni isikliku auto kasutamise eest kuni 2000 krooni kuus (vt töövaidluskomisjoni toimik lk 22 ja tõlge lk 24 pöördel).
6.Vastavalt töölepingu seaduse (TLS) § 104 lg-le 1 on seadusest tuleneva aluseta või seaduse nõuetele mittevastav töölepingu ülesütlemine on tühine. Seega saab töölepingu lõpetamine olla ebaseaduslik asjaolude puudumisel, mille esinemine on seaduse järgi töölepingu lõpetamise aluseks, või kui seaduses näidatud alusel töölepingu ülesütlemine toimunud selleks kehtestatud menetlusreegleid rikkudes. TLS § 87 järgi võib töölepingu erakorraliselt üles öelda üksnes käesolevas seaduses ettenähtud mõjuval põhjusel, järgides käesolevas seaduses ettenähtud etteteatamistähtaegu. TLS § 88 lg 1 p 5 kohaselt võib tööandja töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist, eelkõige kui töötaja on pannud toime varguse, pettuse või muu teo, millega põhjustas tööandja usalduse kaotuse enda vastu. Seega on tööandja poolt töölepingu kehtivaks ülesütlemiseks vajalik, et hagejale oleks esitatud TLS §-ile 95 vastav ülesütlemisavaldus (formaalne eeldus), esineks TLS § 88 lg 1 p 5 sätestatud ülesütlemisalus ja puuduks ülesütlemist välistavad asjaolud. Pooltel on õiguslik vaidlus küsimuses, kas esinesid tegelikult alused kostja poolt 11. veebruaril 2010. a töölepingu ülesütlemiseks. Kostja heitis töölepingut erakorraliselt üles öeldes hagejale ette, et hagejale anti korraldus lõpetada üürilepingud eluruumide omanikega alates maist 01.05.2009. a, kuid hageja ei andnud eluruumide XXX ja XXX omanikele üürilepingu ülesütlemise avaldusi, mistõttu pidi kostja tasuma nende eluruumide eest asjatult üüri. Kostja heitis hagejale ette, et hagejale anti korraldus üüripindadel remonditööde kontrollimiseks aadressil XXX, need olid teostatud ebakvaliteetselt ning arvel oli kajastatud töid suuremas mahus kui tegelikult tehti – tekitati kostjale kahju 2617.90 krooni, ka et aadressil XXX tellis kostja remonditööd ning nende lõpetamise tähtaeg oli 30.06.2009. kuid neid töid ei ole kunagi tehtud, mistõttu võis korteriomanik nõuda remondi tegemist või kahju hüvitamist. Hageja ei kontrollinud lepingu täitmist. Aadressil XXX remonditööd tehti jaanuaris 2009. a. ebakvaliteetselt ja arvel loetletud tööde maht ületas tegelikult tehtud tööd – ei kontrollinud tööde tegelikku teostamist – üle mahu tehtud töid 27 630 krooni, et XXX remonditööd tehti detsembris 2009. a. ebakvaliteetselt ja arvel loetletud tööde maht ületas tegelikult tehtud tööd 13 770 krooni, et 8-30 remonditööd tehti detsembris 2009. a. ebakvaliteetselt ja paigaldatud olid erinevad seinaplaadid, samuti jättis hageja täitmata korralduse lõpetada tööleping NG. Kostja ei ole väitnud, et osundatud 4(7)
2-10-45327 etteheiteid on põhjustanud hageja pettus või et viimane oleks toime pannud varguse. Kostja osundatud asjaolud viitavad TLS § 88 lg 1 p-s 3 ja p-is 7 sätestatud erakorralise ülesütlemise alustele.
7.TLS § 88 lg 1 p 3 kohaselt võib tööandja töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist, eelkõige kui töötaja on hoiatustest hoolimata eiranud tööandja mõistlikke korraldusi või rikkunud töökohustusi. Poolte vahel ei ole vaidlust, et eelnimetatud väidetavatest tööandja korralduste eiramisest ning töökohustuste rikkumistes sai hageja teada kostja töötajate ja nõukogu liikme koostatud 08.02.2010. a sisejuurdluse aktist (töövaidluskomisjoni toimik lk 85-88, tõlge tl 38-40), millega tutvumist võimaldati tema nõudmisel pärast 11.02.2010. a. töölepingu ülesütlemisavalduse esitamist. Kostja ei ole väitnud ning asjas ei ole leidnud tuvastamist, et kostja oleks hagejat ette heidetud korralduste mittetäitmisel või väidetavate töökohustuste rikkumisel TLS § 88 lg 1 p 3 mõttes eelnevalt hoiatanud ning hageja jätnuks sellele vaatamata tööandja seaduslikud korraldused täitmata ning jätkanud töökohustuste rikkumist. TLS § 88 lg 1 p 7 kohaselt võib tööandja töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist, eelkõige kui töötaja on tekitanud süüliselt ja olulisel määral kahju tööandja varale või lõi kahju tekitamise ohu. VÕS § 128 lg lg 2 järgi on varaline kahju eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. VÕS § 128 lg l kohaselt hõlmab otsene varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Kostja väitel on hageja tööandja korralduste eiramisega ja töökohustuste täitmata jätmisega tekitanud kostjale varalise kahju summas 2617.90 krooni nt korteris XXX remonditööde vastuvõtmisel sellega, et arvel oli kajastatud töid suuremas mahus kui tegelikult tehti – tekitati kostjale kahju 2617.90 krooni, tööd olid ebakvaliteetsed, suurendatud lagede töömahtu, et aadressil XXX tellis kostja remonditööd ning nende lõpetamise tähtaeg oli 30.06.2009. a kuid neid töid ei ole kunagi tehtud, samuti aadressil XXX remonditööd tehti jaanuaris 2009. a. ebakvaliteetselt ja arvel loetletud tööde maht ületas tegelikult tehtud tööd – ei kontrollinud tööde tegelikku teostamist – kostja makstud arve oli 27 630 krooni võrra suurem jne (vt käesoleva kohtuotsuse p 6) ning kostja on esitanud kahju olemasolu tõendamiseks kostja töötajate koostatud 08.02.2010. a sisejuurdluse akti (töövaidluskomisjoni toimik lk 85-88, tõlge tl 38-40). Kohtu hinnangul ei ole võimalik antud aktiga lugeda tuvastatuks kostjale kahju tekkimist, sest selles konstateeritakse vaid üldsõnaliselt, et kostja õiguseellasele AS LK viimasega sõlmitud töövõtulepingute alusel väljastatud arved on töövõtulepingu esemeks olnud tööde eest makstud suuremas ulatuses kui oli faktiline töö maksumus. Osundatud aktist ei nähtu, milliste konkreetsete tööde eest maksti ja kui suures summas ning kui suur oli tegelikkuses tehtud tööde maksumus, mistõttu ei saa aktiga lugeda tõendatuks lepingulise soorituse lepingutingimustele mittevastavusest tingitud kostja vara väärtuse vähenemist. Samuti ei ole kostja tõendanud, et aadressil XXX asuva korteri osas oleks kostja poolt tellitud, kuid tegemata tööde osas, korteriomanik kostja vastu mingi nõude esitanud. Tõendatud ei ole ka kostja korralduse eiramise tagajärjel hageja poolt N. G töölepingu ning aadressil 5 korterite nr 74 ja 89 osas sõlmitud üürilepingute ülesütlemisavalduste esitamata jätmisega kostjale kahju tekkimine. Ka tunnistajate IKj a AA antud ütlustest ei ole võimalik teha järeldusi, et hagejale ette heidetud korralduste eiramisega ja/või töökohustuste täitmata jätmisega oleks kostjale tekkinud kahju summas 137 269,46 krooni.
5(7)
2-10-45327 TLS § 72 on sätestatud töötaja süülise vastutuse põhimõte. Süülise vastutuse mõiste tuleneb VÕS §-st 104, mille alusel vastutab isik oma kohustuse rikkumise eest üksnes süü olemasolu korral. Sellest tulenevalt vastutab töötaja töölepingust tuleneva kohustuse rikkumise eest vaid juhul, kui ta on kohustust rikkunud hooletusest, raskest hooletusest või tahtlusest (nn süü vormid VÕS § 104 lg 2). TLS § 88 lg 1 p 7 alusel töölepingu erakorralise ülesütlemise eelduseks on, et töötaja oleks tekitanud süüliselt ja olulisel määral kahju tööandja varale või loonud kahju tekitamise ohu, mis ei ole käesolevalt tuvastamist leidnud.
8.Kokkuvõtvalt leiab kohus, et töölepingu erakorraline ülesütlemine kostja poolt on tühine, kuna TLS § 88 lg-s 1 nimetatud aluseid töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks töötajast tuleneval põhjusel ei esinenud. Hageja esitatud vastav tuvastusnõue kuulub seega rahuldamisele. Lähtudes TLS § 107 lg-st 2 lõpetab kohus hageja taotlusel pooltevahelise töölepingu alates 11. veebruarist 2010. a. TLS § 109 lg-st 1 tuleneb, et kui kohus või töövaidluskomisjon lõpetab töölepingu TLS § 107 lg-s 2 nimetatud juhul, maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Kohus või töövaidluskomisjon võib hüvitise suurust muuta, arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huve. Käesoleval juhul on hageja palunud välja mõista kostjalt hüvitise kolme kuu keskmise töötasu ulatuses, kokku summas 51 900 krooni, so 3317,01 eurot. Hageja poolt nimetatud keskmise kuu töötasu suurusele ei ole kostja vastu vaielnud. Seega kuulub hageja nõue hüvitise väljamõistmiseks kolme kuu keskmise töötasu ulatuses (s.o 3317,01 eurot) rahuldamisele.
9.Hagejal on õigus arvestada hüvitise summalt VÕS § 113 lg 1 alusel viivist. Hageja palub välja mõista põhivõlalt viivise alates 11.02.2010. a. kuni põhivõla tasumiseni. VÕS § 94 lg 1 nimetatud Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne 31.12.2010 oli 1% ning enne 01.07.2011 oli 1,25%. Ajavahemiku 11.02.2010. a kuni 13.12.2011. a. eest tuleb kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis vastavalt alltoodule 8% ja 8,25% aastas põhivõlalt 3317,01 eurot summas 491,60 eurot.
Lõpp-päev 30.6.11 13.12.11
Alguspäev 11.2.10 1.7.11
Põhivõlg 3 317,01 3 317,01
Viivis 8,00% 8,25%
Viivitatud päevi
Viivis
367,14 124,46
TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Sellest tulenevalt tuleb kostjalt välja mõista viivis 8% aastas alates 13.12.2011. a kuni põhinõude 77 057.12 euro täitmiseni. TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Sellest tulenevalt tuleb kostjalt välja mõista viivis alates 14.12.2011. a kuni põhinõude 3317,01 krooni täitmiseni.
10.Hageja on esitanud ka nõude välja mõista isikliku sõiduauto kasutamise eest kompensatsioon summas 369,64 eurot. Kohus on käesoleva kohtuotsuse p-is 5 tuvastanud, et poolte vahel 1. oktoobril 2001. a sõlmitud töölepingus sisaldus kokkuleppe, mille kohaselt makstakse töötajale kompensatsiooni isikliku auto kasutamise eest kuni 2000 krooni kuus. Kohus nõustub kostjaga, et vastavalt osundatud kokkuleppele oli hagejale isikliku auto kasutamise eest kompensatsiooni saamise eelduseks, et hageja autokasutus oleks seotud töökohustuste täitmisega. Hageja nimetatut tõendanud ei ole vaatamata 21.04.2011. a istungil tehtud kohtu vastavasisulisele ettepanekule (tl 62 pöördel). Seega ei ole alust ka antud 6(7)
2-10-45327 kompensatsiooni ega kompensatsiooni tasumisega viivitamise eest viivitusintressi väljamõistmiseks.
12.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamisega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuivõrd kohus rahuldab hageja esitatud nõuded ligikaudselt 90% ulatuses, peab kohus TsMS § 163 lg-st 1 juhindudes põhjendatuks jätta menetluskulud 90% ulatuses kostja kanda ja 10% ulatuses hageja kanda.
Kaija Kaijanen Kohtunik
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.