Asjaõigus › Omandiasjad

TsiviilasiJõustunudPärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus · 09.12.2011

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus
Kohtuasja number: 2-08-1098/100
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Asjaõigus › Omandiasjad
Menetlusliik: Hagimenetlus
Kuulutamise aeg: 09.12.2011
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 4781

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Reena Undrest

Otsuse tegemise aeg ja koht

9.detsember 2011.a. Haapsalu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-08-1098

Tsiviilasi

Aide Leit-Lepmetsa hagi Peeter Maltsevi ja Carol Burmeisteri vastu kaasomandi lõpetamiseks 46 000 eurot Kohtuistungil osalesid: Hageja Aide Leit-Lepmets (isikukood *, elukoht *), esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaat Margus Viira Kostja I Peeter Maltsev (isikukood *, elukoht *) Kostja II alaealise Carol Burmeister (isikukood *, aadress *) esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaat Brigitta Mõttus Kohtuistungil ei osalenud: Kostja II alaealise Carol Burmeister seaduslik esindaja Eda Kärmet (isikukood *, aadress *) 1.november 2011. a

Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad

Kohtuistungi toimumise aeg

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada Aide leit-Lepmetsa hagi Peeter Maltsev ja Carol Burmeister vastu kaasomandi lõpetamiseks.

2.Lõpetada Aide Leit-Lepmetsale 1⁄2 mõttelises osas ja Peeter Maltsevile 1/3 mõttelises osas ja Carol Burmeisterile 1/6 mõttelises osas kuuluv kaasomand * asuvale ja Pärnu Maakohtu Kinnistusameti kinnistusregistriossa nr * kantud kinnistule, jättes kinnistu Aide Leit-Lepmetsale.

3.Mõista Aide Leit-Lepmetsalt Peeter Maltsevi kasuks välja hüvitis 15 331.80 eurot ja Carol Burmeisterile 7668.20 eurot. Kohtukulude jaotus

1.Jätta asjas kantud menetluskulud kostja Peeter Maltsevi kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib apellatsioonkaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. 1(10)

Sarnased lahendid

Asjaõigus

4.Asja uue läbivaatamise käigus esitas hageja kohtu nõudel hagiavalduse tervikteksti /II lk 200-203/. Hagiavalduse kohaselt Pärnu Maakohtu Kinnistusameti kinnistusregistri registriossa nr * on kantud kinnistuasukohaga * Haapsalus, katastritunnusega *. Kinnistukasutusotstarve on väikeelamumaa suurusega 932 m2. Kinnistu on hageja ja kostjate kaasomandis. Hageja omandis on 1/2 mõttelist osa, kostja I omandis on 1/3 mõttelist osa ja kostja II omandis on 1/6 mõttelist osa. Kinnistu oluliseks osaks on põhi- ja osalise katusekorrusega elamu milles on 133,7 m2 üldpinda ja kuur. Vaatamata hageja korduvatele katsetele seada majale notariaalset kasutuskorda ei ole seda kehtestatud. Vastastikuse kokkuleppe alusel kasutab 1/2 mõttelise osa omanik, hageja Aide LeitLepmets elamu teist korrust (52,6 m2), kostjad kasutavad esimese korruse ruume. Trepikoda on ühiskasutuses. Esimese korruse kuivkäimlat kasutavad ainult kostjad, hagejal on ehitatud teisele korrusele WC. Põhikorruse üldpind on 81,1 m2. Katusekorrusel on hageja kasutuses kolm tuba, köök, sanitaarruum ja panipaik - kokku 52,6 m2, mis on 14,25 m2 vähem kui 1/2 osa elamust (133,7:2=66,85 m2 - 52,6=14,25 m2). Kostjad ei ela aastaid * elamus. Elamiseks ei saa nimetada varasematel aastatel toimunud suviseid lühiajalisi visiite. Kuna kostjate kasutuses olevad eluruumid on remontimata ja halvas sanitaarses seisukorras, üürivad seal aegajalt lühiajaliselt pinda üürnikud, (kel on probleeme hea- ja kodukorraga, mille tagamiseks on hageja pidanud sageli pöörduda politsei ja omavalitsuse poole), kes ei korista majapidamist enda järel. Talviti on tavaliselt alumine korrus tühi, kütmata. Selle tõttu on kogu majas tugev kopituselõhn, viimane üüriline oli sunnitud lahkuma majast, kuna lapsel tekkis hallituse vastu allergia. Igatalviseks mureks on torude lõhkikülmumine. Ühises trepikojas asub kuivkäimla, millel puudub nõuetekohane tuulutussüsteem, sealt levivad aroomid halvendavad kostja elamistingimusi. Hageja on ühendanud * elamu linnaühiskanalisatsiooniga, kostjad peavad seda kulukaks. Kostja I elab Haapsalu linnas, kostja II elab koos oma eestkostja ja vanaema U. S.ga, kes oli kuni 2. novembrini 2007 vaidlusaluse elamu kaasomanik 1/6 mõttelises osas, Pärnus. Keegi kaasomanikest peale hageja ei ole mingil määral osalenud elamumaa korrashoius, sealhulgas muruniitmisel, kinnistuga piirneva tänava puhastamisel ja talvistel lumekoristustöödel. Kõiki neid töid on teinud hageja või on ta neid töid rahastanud. Kostjad ei ole näidanud üles omapoolset huvi ega tahet jõuda kokkuleppele maja kasutuskorras, hooldustöödes – heakorratöödes, ega hädavajalike remonditööde teostamiseks. Majas tihti vahetuvad, kodu- ja heakorrast mittehoolivad üürnikud, on seadnud ohtu hageja ja tema pere turvalisuse, elamise-, puhke- ja õppimistingimused. Kostja C.Burmeister ́i ema on suveperioodiks rentinud seda ajutistele üürnikele, kellega on hagejal olnud probleeme seoses heakorrast ja öörahust mittekinnipidamisega. Seega puudub kostjatel reaalne vajadus nimetatud kaasomandiosa eluruumina kasutada. Kasutamine oleks raskendatud ka seetõttu, et lisaks maja II korrusele, kuulub hagejale ka 14,25m2 mõttelist osa elamu I korrusest, mida hageja ei ole saanud kasutada alates tema poolt kaasomandi omandamise ajast. 2(10)

Tsiviilasja materjalide juurde on esitatud OÜ Covenant ehitusekspert Aarne Keldrima protokoll * asuva elamu ülevaatuse kohta. 21.09.2006.a. toimunud ülevaatuse juurde olid allkirja vastu üleantud kutsega kutsutud lisaks hagejale ka kaasomanikud Peeter Maltsev ning U. S. P.Maltsev ja U.S. ülevaatusel osaleda ei soovinud, kuigi olid ülevaatusest teadlikud. Ekspert A.Keldrima hinnangul on hoone puitkonstruktsioonid kahjustatud, kahjustatud on põrandad ja nende kandekonstruktsioonid, seinad on soojustamata. Kütmata jätmisest on esimese korruse ruumid pidevalt niisked ja võimalikud on tõsised seenkahjustused, mis mõjutavad oluliselt hageja elamistingimusi. Eriti halvas seisukorras on köögi osa, kus puudub põrand, lagi on korra juba peaaegu sisse kukkunud ja osaliselt puudub senini. Laetalad olid täielikult mädanenud, ka köögi välisseinas asuvad palgid vajavad osalist vahetamist. Kontrollimist vajavad kõik esimese korruse lae talad. Kostja on omavoliliselt kõrvaldanud kandeseina tubade nr 2 ja 5 vahel, mis on oluliselt seadnud ohtu teise korruse elanikud. Hageja pidi korduvalt pöörduma kohaliku omavalitsuse poole, tänu millele on lõpuks suure toa laele paigaldatud uus tala, mis on siiski kogu teise korruse kandmiseks ebapiisav. Katuse eterniidist osa vajab kiiremas korras vahetamist, valesti on lahendatud uue plekist osa kokkupuutekohad puitkonstruktsioonidega. Kuna esimese korruse ruume hallatakse väga ebaperemehelikult, on kogu hoone püsivus ohustatud. Arvestada tuleb asjaoluga, et hoone on kasutusele võetud juba 1910.a. Elamu on 100 aasta vanune puitehitis, mis vajab kiiresti hoone säilimise tagamiseks hulga hädavajalikke töid, nagu katuse ning kandekonstruktsioonide osaline vahetamine, uus soojustamine, seenekahjustuse vastase tõrje teostamine, ja muid elamu säilitamiseks vajalikke töid. Elamu põhikorruse elektrisüsteem on amortiseerunud, ohtlik ja vajab uuendamist. Seega on elamu halvas tehnilises olukorras ja vajab remonti. Eksperdi arvates tuli hoone remonditöid alustada koheselt. Käesoleval ajaks on katusekorrusel tehtud korralik remont, ka köögi osas, kus vahepeal puudus lagunemise tõttu üldse vahelagi, kuid kogu töö on ohus alumise korruse väga halva hooldamise tõttu. Seinad on soojustatud ja vooderdatud plaatidega. Tubades on põrandad õlitatud põrandalaudadest. Vastavalt hindamisaktidele on seisukord tehtud tööde osas hea.

14.septembril 2007 edastati Peeter Maltsevile ja U. S.le teostatud tööde akt ehitustööde kohta * elamu köögiosas ja arve * maja säilitamiseks tehtud vajalike kulutuste kohta kokku summas 79 918,80 krooni, millest Peeter Maltsevil tuli tasuda 26 639,60 kroonija U. S.l 13 319,80 krooni. Kumbki neist ei vastanud hagejale ega tasunud ka nõutud summat. Vaidlustamata hageja poolt tehtud kulutuste vajalikkust, on vaatamata hageja nõudele jätnud kostjad talle hüvitamata oma osad teostatud kulutuste eest. Kostja P.Maltsev ei ole hooldanud temale kuuluvat kaasomandit. Tsiviilasjas olevatest materjalidest nähtub, et Haapsalu Linnavalitsus on aastatel 2005-2006 teinud kostjale neli ettekirjutust/meeldetuletust. Ettekirjutustest selgub, et P.Maltsev on omavoliliselt kõrvaldanud elamu I korruse kandeseina (ohustades sellega II korrusel elava hageja eluruumi püsivust), samuti jätnud hooldamata kinnistu ja selle ümbruse territooriumi ning tühjendamata heitvee kogumiskaevu (hagejal on eraldi kanalisatsioon). P.Maltsev on oma vastustes kohtule kinnitanud, et tema võib oma varaga vabalt teha, mida tahab. Kui tahab teeb remonti kui tahab ei tee. Väidetavasti on ta jätkuvalt valmis elamut remontima, kuna „Praegu on see ehitusjärgus – materjal tubades sees“. P.Maltsevi väited ei ole tõsiseltvõetavad, kuna käesolev tsiviilmenetlus algatati juba 2007.a. ning möödunud aastate jooksul ei ole kostja suutnud oma väiteid praktilise tegevusega kinnitada. Kostja P.Maltsevi väited oma elamuosa hooldamise ja remontimise kohta on paljasõnalised ega ole kinnitatud ühegi faktilise asjaoluga. P.Maltsev juba Pärnu Maakohtus esinedes kinnitas, et tema remondib oma omandiosa. Tallinna Ringkonnakohtule esitatud vastuväidetes apellatsioonkaebusele jätkas ta sisuliselt samade väidetega valetamist, kuna oli näinud, et see n-ö. „läheb läbi“, sest Pärnu Maakohus on oma otsuses toetunud P.Maltsevi poolt suuliselt kohtuistungil antud ütlustele, mida ei ole kinnitanud ükski muu tõend (eksperthinnang, kuludokument jne.). Kostja Maltsev on näinud, et tema ütlused lihtsalt maksavad kohtu silmis rohkem kui hageja ütlused ja hageja esitatud tõendid. Nagu P.Maltsev oma vastuväidetes tabavalt on 3(10)

öelnud – „hageja korraldatud ekspertiisid ja kinnisvara hindamised mind ei huvita“. Kostja Maltsev kinnitab, et ta keeldub jätkuvalt tasumast kulutuste eest, mida hageja on teinud kaasomandi hooldamiseks ja remondiks. P.Maltsev on oma vastuses kohtule muuhulgas kinnitanud, et on temale kuuluvat majaosa välja üürinud erinevatele inimestele – „Mina andsin võtmed, leppisin peredega, keda oma pinnale võtsin...“; „ Suvel käisid suvitajad puhkamas, talvel võtsime kooliõpilasi“. Samas kinnitab kostja ka heakorra ja öörahu rikkumist temale kuuluval pinnal. Nimetatud probleemide olemasolu kinnitavad ka käesoleva tsiviilasja materjalid, kuid maakohus oma otsuses sellele hinnangut ei andnud. Hageja ei saa jätkuvalt kasutada tema omanduses olevat elamu I korruse pinda suurusega 14,25m 2. Seda kinnitab ka kostja P.Maltsev käesolevas tsiviilasjas esitatud vastuväidetes. Hagi esitamisel sai hageja teada, et U. S. on 1/6 mõttelist osa * kinnistust Haapsalu linnas kinkinud oma tütrelapsele, kes elab koos U. S. ja tema tütre Eda Kärmetiga Pärnu linnas *. Kostja II C.Burmeister omandas kinke teel kinnistu mõttelise osana 1/6 kaasomandist 02.11.2007.a. oma vanaemalt U. S.lt. Kinnistu omandati 2,5 kuud enne hagimenetluse algust Pärnu Maakohtus. Sellel ajal oli tookordsel omanikul U. S.l teada võimalik kohtumenetluse toimumine, kuna eelnevalt oli hageja korduvalt üritanud kaasomanikega läbirääkida kaasomandi lõpetamise küsimuses ning teatanud neile kavatsusest lahenduse mitteleidmisel pöörduda kohtusse. Seega on endise kaasomaniku U. S. poolt teadlikult tekitatud olukord, kus kaasomanikuna last näidates, oleks võimalik apelleerida lapsest kaasomaniku vanusest tulenevale võimetusele kanda kaasomandiga seotud kohustusi. Hageja kinnitab, et nii tema kui elamu 1/6 endine kaasomanik Urve Sibul olid teadlikud tema soovist lahendada asi kohtuväliselt, aga selle võimatuse korral kohtu kaudu – Urve Sibula ütluste kohaselt oli hagejapoolseid kohtuga ähvardusi korduvalt aastate vältel kuulda“. Seega on põhjendatud hageja seisukoht, et 1/6 kaasomandi kinkimisega U. S. poolt Carol Burmeistrile sooviti saada kohtuvaidluseks positsioon, kus tegemist oleks vaidlusega alaealise vara üle. Kostja II esindaja väide remondi teostamisest ei vasta tegelikkusele s.o. see on lihtsalt vale. Hageja ülesanne ei ole välja selgitada, mis oli U. S. poolt 1/6 elamu kaasomandi üleandmiseks alaealisele vastustajale ajendiks. Hageja juhtis kohtu tähelepanu asjaolule, et seda tehti vahetult enne kohtuvaidluse algust ning mõlemad tookordsed kaasomanikud olid teadlikud algavast kohtuvaidlusest. Samuti asjaolule, et kaasomaniku alaealisust kasutati argumendina kohtulikus vaidluses, mis leidis äramärkimist Pärnu Maakohtu otsuse motiveerivas osas. Teadmist algavast kohtuvaidlusest kinnitas ka vastustaja P.Maltsev oma Tallinna Ringkonnakohtule esitatud vastuväidetes. Hageja kinnitab, et hoolimata pooleliolevast kohtuvaidlusest ei ole kumbki vastustajatest asunud elamut remontima. Enamgi veel, viimaste aastate jooksul ei ole vastustajad elamus *, Haapsalus viibinud. Nende nimele saadetud kirjad on välja võtmata. Hagejale teadaolevalt on elamu seisund peetud kohtuvaidluse ajal veelgi halvenenud. Vastustajatel on olemas elukohad, kus nad tegelikult elavad. Vaidlusalune elamu on apellandi kui üksikema ja tema kahe alaealise lapse ainuke elukoht ning tal puuduvad võimalused oma majaosa remontides olukorda lahendada. Vastustajatel on hoolimata korduvatest meeldetuletustest siiani tasumata kulutuste eest, mida apellant on elamu remondiks ja hoolduseks teinud. Hageja seisukohalt on tema olukord väljakannatamatu. Hagi õiguslik põhjendus: Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-45-06 selgitanud, et kohus ei pea üldjuhul tuvastama mingeid põhjusi kaasomandi lõpetamiseks. Hageja ja kostjad kaasomanikena ei ole kaasomandi lõpetamise nõudeõigust kokkuleppega välistanud. Seega on hagejal õigus nõuda kaasomandi lõpetamist. AÕS § 77 lg 2 kohaselt kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus jagamise viisi üle hageja nõudel. Seega on hagejal õigus valida, millisel AÕS § 77 lõikes 2 sätestatud viisil kaasomandi lõpetamist nõuda ning hagejal on õigus nõuda kaasomandi lõpetamist AÕS § 72 lg 2 kohaselt selliselt, et kinnisasi jääb hageja ainuomandisse ning temale paneb kohus kohustuse maksta kostjatele välja 4(10)

nende osad rahas. Nimetatud nõue on hageja prioriteetseks nõudeks. Hageja nõustub kaasomandit jagama ka alternatiivselt – müüma asja avalikul või kaasomanike vaheliselt enampakkumisel ning saadud raha jagama kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele. Riigikohus on lahendis 3-2-1-45-06 rõhutanud, et kaasomandi lõpetamine peab toimuma kaasomanike huve võimalikult suures ulatuses arvestades. Kohus peab kaasomandi lõpetamise nõude lahendama poolte huvide kaalumisega, lähtudes õiglusest. Samas märkis Riigikohus, et selline kaalumine on kohtu diskretsiooniotsus. See tähendab, et seadus ei sätesta mingeid formaalseid aluseid, missugune kaasomandi lõpetamise viis on õiglane, vaid seda otsustab kohus iga asja eripära arvestades. Hageja on seisukohal, et kaasomandi lõpetamine hageja poolt nimetatud viisidel arvestab kõigi kaasomanike huve ning on seetõttu õiglane ja otstarbekas. Otsustamaks, kas kaasomandi lõpetamine hageja ettepaneku kohaselt arvestab kõigi kaasomanike huve ning on seetõttu õiglane, tuleb kaaluda eeskätt hageja huve. Hageja elab kahe lapsega elamus pikemat aega ja seega on elamu nende eluase. Samuti hooldab hageja maatükki ja elamut. Teised kaasomanikud elamus ei ela ega maatüki hooldamisest osa ei võta. Kaasomanikest kostjad on keeldunud ka kulutuste tegemisest kinnisasja säilitamiseks. Kulutusi tegemata ei ole võimalik säilitada kinnistut alaealise kostja täisealiseks saamiseni. Alaealise omaniku huvides on tema poolt kaasomandi jagamisel hüvitise saamine, mitte temale täiendavate kohustuste panemine, mis tekiks temale rahalise kulutusena kinnistu korteriomanditeks jagamisel. Kinnistu jätmine hageja ainuomandisse kohustusega maksta välja kaasomanike osa rahas või müügi teel enampakkumisel ei riiva oluliselt kaasomanike huve, sest tegelikult nad kaasomandis olevat kinnistut ja sellel asuvat elamut ei kasuta. Seevastu kinnistu jagamine korteriomanditeks riivaks oluliselt hageja huve ega lahendaks kinnistu valdamisel ja kasutamisel tekkinud probleeme, mis on kajastatud hagiavalduse esimeses osas. Kinnistu jagamisel korteriomanditeks jääksid elamu reaalosadesse mittekuulunud elamu osad ja kogu maatükk hageja ja kostjate kaasomandisse, nagu see on praegu. Korteriomand on otstarbekam omandivorm korterelamutes, kus on arvukalt kortereid ja suhteliselt väike maatükk. Korteriomandiseadus (KOS) ei võimalda efektiivselt hooldada ja kasutada ühe-kahe korteriga elamuid, mille juurde kuulub hooldamist vajav maatükk. Siinjuures on oluline seegi, et arvestades kinnistul asuva katusekorrusega elamu suurust, milles on kõigest 65,8 m2 elamispinda, kujutab see sisuliselt ühepereelamut. Kuna hageja on erialalt kunstnik ja tal puudub ateljee, siis tema tööd valmivad pere elutoas. On mõistetav, et mitme korteriomandi puhul ei ole korteriühistu moodustamine otstarbekas. KOS § 17 lg l kohaselt teevad korteriomanikud otsuseid häälteenamusega. Sama seaduse § 19 lg l kohaselt on igal korteriomanikul l hääl. Kui korteriomand kuulub mitmele isikule, teostavad nad hääleõigust ühiselt ning nendel on mitme peale üks hääl. KOS §7 lg 2 kohaselt on korteriomanikul korteriomandi ostueesõigus ainult siis, kui ostueesõigus on tema kasuks seatud tehinguga või seadusega. Kinnistu jagamisel kolmeks korteriomandiks halvendaks hageja kui suurema osa omaniku õigusi, sest AÕS § 73 lg 2 järgi on tal ostueesõigus olemas, KOS § 7 lg 2 kohaselt on ostueesõigus ainult siis, kui see on seatud tehinguga või seadusega. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-168-05 selgitanud, et kaasomandi lõpetamisel viisil, kus asi jääb ühe kaasomaniku ainuomandisse, tuleb tagada õiglane ja kohene hüvitis omandi kaotuse eest. Omandi kaotavale kaasomanikule tema osa rahas väljamaksmine kujutab endast hüvitist kaotatud omandi eest. Õiglase ja kohese hüvitise maksmise tagamiseks tuleb võimalikult täpselt määrata omandi väärtus omandi kaotamise aja seisuga ja kaasomanik peab saama rahalise hüvitise võimalikult samaaegselt omandi kaotamisega. 5(10)

Riigikohtu seisukoha kohaselt tuleb hüvitise suuruse määramiseks hinnata kaasomandis oleva asja väärtust tervikuna ja arvestada selle alusel kaasomaniku osa rahas tema mõttelise osa suuruse alusel. Lähtuda tuleb seejuures kaasomandis oleva asja kui terviku harilikust väärtusest. TsÜS § 65 teise lause kohaselt on eseme harilik väärtus selle kohalik keskmine müügihind(turuhind). Turuhind on kindlaks tehtud käesolevale hagile lisatud eksperthinnanguga. Hüvitise kohene saamine kostjate poolt on tagatud sellega, et TMS §-st 21 tulenevalt rahuldatakse hageja nõue omandi üleandmiseks samaaegselt kostja rahalise nõude täitmisega (Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-168-05 p.14). AÕS § 77 lg.2 kohaselt ei või kohus jätta kaasomandi jagamise nõuet rahuldamata. AÕS § 77 lg.2 ütleb – kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus vastavalt asjaoludele, kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanike vahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele. Hageja pakub antud tsiviilmenetluses Pärnu Maakohtule välja kolm võimalikku viisi kaasomandi jagamiseks – kas anda omand üle hagejale, pannes talle kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, müüa asi kaasomanike vahelisel enampakkumisel või müüa asi avalikul enampakkumisel ja jagada raha kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele. Antud juhul kuulub hagejale 50% elamust ning kuigi ta ei saa siiani oma omandit täies ulatuses kasutada on ta suurim kaasomanik. Hageja ainsana kasutab elamut reaalselt, ta on teinud elamu parendamiseks dokumentaalselt tõestatud kulutusi, et elamu seisundi kohta on olemas eksperthinnang. Vastuväiteks kostja II alaealisusele märgib hageja, et ka tema kasvatab üksi kahte alaealist last, kes elavad temaga koos vaidlusobjektiks olevas elamus ning asjaolu, et kunstiõpetajana koosneb hageja ainuke sissetulek Eesti keskmisele alla jäävast õpetaja palgast. Arusaamatu on antud tsiviilasjas kostja II esindaja väide, et tal puudub kindlus hüvitise kasutamiseks kostja II huvides. Hüvitise õiguspärase kasutamise kahtluse alla seadmisega oleks järelikult välistatud igasugune kaasomandi jagamine, kus üheks kaasomanikuks on alaealine. AÕS sellist olukorda ei reguleeri ega sea kaasomandi jagamisele vastavaid piiranguid. Millegagi ei ole kostjad tõendanud, et enampakkumisel ei oleks kaasomanike võimalused võrdsed. Hageja on kindlalt veendunud, et reaalosadeks jagamine ei anna tulemusi elamu hoolduse parandamisel ja selle säilitamisel. Hageja ei nõustu kaasomandi lõpetamisega kinnistu korteriomanditeks jagamise teel, sest kinnistu korteriomanditeks jagamisel ei osutuks endiselt võimalikuks kaasomandisse jäävate elamuosade ja kogu elamumaa heaperemehelik valdamine ja kasutamine. Hageja nõue: 30.06.2011-01.07.2011.a. OÜ Aarete Kinnisvara poolt ehitisele *, Haapsalu teostatud eksperthinnang nr. 113-11. Eksperthinnangu p.2.3. ja 2.4. kohaselt on elamu üldine seisukord halb. Põhikonstruktsioonid on halvas seisus. Vihmaveesüsteemid lagunenud. I korruse (põhikorruse) põrandad ja laed vajunud. Põhikorrusel (kostjate kasutuses olevad ruumid) seisukord väga halb, osaliselt viimistlus puudub. Katusekorrusel (hageja kasutuses olevad ruumid) on olukord rahuldav. Põhikorrusel puuduvad osaliselt elektrijuhtmed. Eksperthinnangu kohaselt on ehitise turuväärtuseks käesoleval ajal 46 000 eurot (vt. lisa). Hageja soovib kaasomandis oleva kinnistu kaasomandi lõpetamist, andes kinnistu hageja ainuomandisse ja pannes hagejale kohustuse maksta välja kostjatele nende osad rahas või müüki omanikevahelisel või avalikul enampakkumisel alghinnaga 46 000 eurot. Juhindudes AÕS § 76 lg 1 ja 3; 77 lg 2 ja TsMS § 162 lg 2 palub hageja: 1)Lõpetada Pärnu Maakohtu Kinnistusameti kinnistusregistriossa * kantud kinnistu asukohaga *, Haapsalu kaasomandiõigus ja tunnistada kinnistu ainuomanikuks Aide Leit-Lepmets, kohustades teda tasuma kostjatele kokku 23 000 (kakskümmend kolm tuhat) eurot, vastavalt Peeter Maltsevile 15 331,80 (viisteist tuhat kolmsada kolmkümmend üks eurot ja 80 senti) ja Carol Burmeister`ile 7 668,20.- (seitse tuhat kuussada kuuskümmend kaheksa eurot ja 20 senti) või 6(10)

5.Kostja I Peeter Maltsev leiab, et hagil puuduvad õiguslikud alused ja haginõue ise on põhjendamatu /t.l. 68-69/. Kostja I-le kuulub seaduslikul alusel Haapsalus * asuval maatükil kinnistu (1/3) mõtteline osa. Ta omandas vaidlusaluse kinnisasja Lääne Maavalitsuse 07.05.1998.a. korralduse nr * alusel - maa ostueesõigusega erastamise menetluse korras. Põhiseaduslik põhimõte: igaühel on õigus enda omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada laieneb ka tema vara suhtes. Kostja I juhib tähelepanu sellele, et kõik kaasomanikud ei ole alati ühtemoodi varaliselt kindlustatud. Sellise faktilise olukorra ärakasutamine kostjate vastu ei anna hagejal veel õigust kaasomaniku vara kohtu vahendusel jõuga ära võtta. Pealegi on kostja I teadlik ja nõustub, et kinnisasja ühisel majandamisel tuleb kõigil kaasomanikel kulusid kanda võrdeliselt, ja selles ta ei näe kujunenud olustikus probleemi. Kostja on alati nõustunud oma kaasomandit heaperemehelikult majandama ja põhjendatud kulusid kandma. On isiklikult panustanud 12 tuhat krooni ja kaaskostja 5 tuhat krooni maja katuse remondiks. Maja alumisel korrusel on nad teinud kaaskostja esindaja ja endise omaniku U. S.ga sanitaarremonti jne. Kostja I on koostööks hagejaga avatud kõikides küsimustes, läbirääkimisteks ja vajadusel ka kinnisasjasse puutuvateks mõistlikeks kokkulepeteks. Kuid hagiavalduses pakutud rahasumma ja kinnistu osa vägivaldne võõrandamine hagejale ei saa tulla kõne alla. Kostja ei võõrandada oma kaasomandit, vaid soovib jätkuvalt oma kaasomaniku kohustusi täita. Kostja ei soovi hageja poolt pakutava kokkuleppega, kuna soovib oma kinnistu osa remontida. Osaliselt on selleks otstarbeks rahalised vahendid olemas. Kuna kaaskostja ema ja Caroli vanaema pole kostja I-le võõrad. Aastast 2007 sündis ühisplaan neile kuuluva kinnistu ja majaosa korrastamiseks. Varem neil lihtsalt polnud vajalikke ehitusmaterjale ja rahalisi sääste selle ülesandega toimetulemiseks, kuna suurem renoveerimine ei olnud taskukohane. Asja uue läbivaatamise käigus kostja P.Maltsev oma kirjalikku seisukohta ei täiendanud. Kohtuistungil P.Maltsev märkis, et hageja pakutav raha, ei ole korteri hinda väärt ning avalik enampakkumine annaks ehk rohkem raha. Kui kohus otsustab hageja nõude rahuldada, siis põhimõtteliselt tema ei ole avaliku enampakkumise vastu.

vahelise jagamise suhtes. Kostja II seaduslik esindaja on avatud hagejaga kõikideks konstruktiivseteks läbirääkimisteks kostja huvides, vajadusel ka kinnisasjasse puutuvateks kokkulepeteks. Kuid hagiavalduses pakutud rahasumma ja kinnistu osa võõrandamine ei saa tulla kõne alla ja kostja ema ei ole sellega nõus. Kostja II seaduslik esindaja ei näe võimalust hageja poolt pakutava kokkuleppe sõlmimiseks, kuna kostja soovib oma kinnistu osa remontida ja seejärel selles kodus elama hakata. Kostja II ei soovi kaasomandi jagamist selliselt, et kinnistu jääks hageja ainuomandisse, kuna hetkel soovib kostja II seaduslik esindaja seda ise kasutada ja lasta kostja II täisealiseks saamisel temal ise otsustada, mida ta oma omandiga teha soovib. Kostja II rõhutab veelkordselt, et ei soovi üldse kaasomandit jagada, ta on nõus sõlmima kinnisasja kasutamise suhtes kasutuskorra ning igati kaasa aitama kinnisasja majandamisele. Asja uue läbivaatamise käigus ei ole kostja II seaduslik esindaja oma kirjalikku seisukohti täiendanud. Kostja II määratud korras esindaja vandeadvokaat B.Mõttus /II kd lk 220-222/ märgib , et kostja II ei soovi kaasomandi lõpetamist ja jagamist, kostja II leiab, et kaasomandit saaks kasutada notariaalse kasutuskorra alusel. Kostja II seaduslik esindaja soovib lasta kostja II täisealiseks saamisel temal ise otsustada, mida ta oma omandiga teha soovib. Kostja II esindaja möönab, et seaduse järgselt on kohtul kohustus kaasomand lõpetada, kui üks isik seda taotleb ning leiab, et hageja poolt välja pakutud kaasomandi jagamise viisidest on kõige vähem kostja II huve kahjustav avalikul enampakkumisel kinnisasja müümine. Kui kohus rahuldab hagi ja jagab kaasomandi selliselt, et kinnisasi jääks hageja ainuomandisse ning hageja hüvitaks kostjatele nende osa maksumuse, siis hüvitis mida hageja pakub, s.o. 7668,20 EUR, on ebamõistlikult väike ning ei ole õiglane hüvitis omandi kaotamise eest. Vastava summa eest ei saa kostja II endale soetada uut elamispinda. Kostja II seab kahtluse alla ka esitatud eksperthinnangus märgitud kinnisasja väärtuse. Hindamisaktist tulenevalt viis kohapealse hindamise läbi mitte atesteeritud hindaja vaid hindaja assistent, seega võib osa hindamisalustest olla puudulik. Ka kinnisasja müümine kaasomanike vahel enampakkumisel, kas siis alghinnaga 46 000 EUR või mingisuguse muu summa suuruses ei ole kostja II vastu õiglane, kuna kostja II-l ei ole majanduslikult võimalik enampakkumisel osaleda. Kostja II on alaealine ning ka tema seaduslikul esindajal ei ole selliseid materiaalseid võimalusi. Samuti arvab Kostja II, et ka Kostjal I puuduvad vastavad võimalused ning kinnisasi müüaksegi alghinnaga hagejale. Kinnisasja müümisel avalikul enampakkumisel on võimalus, et kinnistu eest pakutakse suuremat hinda, kui on alghind ning selle võrra suureneksid ka kaasomanike hüvitised. Kuna tegemist on kostja II puhul alaealisega, peab kohus väga hoolikalt kaalutusõigust teostama ning tegema lahendi, mis ei riivaks alaealise huve. Vastavalt TsMS § 230 lg 3 on lapse huve puudutavas vaidluses kohtule seadusega pandud aktiivsema rolli täitmise ülesanne.

anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele. Riigikohtu tsiviilkolleegium on 29.09.2010 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-65-10 asunud seisukohale, et kaasomandi lõpetamine peab toimuma kõigi kaasomanike huve võimalikult suures ulatuses arvestades. Kohus peab kaasomandi lõpetamise nõude lahendama kaasomanike huvide kaalumisega, lähtudes õiglusest. Kohus nõustub hagejaga selles, et kaasomanikud peavad oma omandi eest hoolitsema ning tekkinud olukord vajab lahendamist. Seejuures tuleb kaaluda kõigi kaasomanike huve ja õigusi. Kohtul on AÕS § 77 lg 2 järgi võimalik valida üksnes nende kaasomandi lõpetamise viiside vahel, mida pooled on taotlenud hagis või vastuhagis. Antud asjas ei kuulu kaalumisele kaasomandi lõpetamine selle reaalosadeks jagamise teel, kuna vaatamata maakohtu poolt vastavalt Tallinna Ringkonnakohtu 28.12.2010.a. otsuses antud juhistele kostjatele tehtud ettepanekule kaaluda vastava vastuhagi esitamist, ei ole kostjad esitanud vastuhagi vaidlusaluse elamu korteriomanditeks jagamiseks /II kd lk 150/. Seega saab kohus valida üksnes nende kaasomandi lõpetamise viiside vahel, mida on nõutud hagis. Kohus leiab, et poolte kaasomandi lõpetamise viisi üle otsustamisel on oluline arvestada, kellele on kaasomand koduks. Vaidlust ei ole, et antud juhul on kaasomand koduks vaid hagejale ning kostjad elavad mujal. Veenev ei ole kostja II väide et ta soovib kinnistu osa remontida ja seejärel selles kodus elama hakata. Kaaludes poolte huvisid ja silmas pidades eelkõige õiglust, on põhjendatud jätta kaasomand hagejale, kellele see on koduks ja kes on selle parendamiseks ka olulisi kulutusi teinud. Kohus leiab, et avalik enampakkumine võib riivata hageja huvi kasutada kaasomandit elukohana ning rikkuda poolte õigust saada omandi kaotamisel hüvitiseks selle turuhinna. Kaasomanike vaheline enampakkumine võib riivata omakorda alaealise kostja huvi sellel osalemise võimaluste puudumiste näol. Enampakkumisel on määrav ainult raha ja muud olulised asjaolud jääksid arvestamata. Enampakkumine võib olla põhjendatud juhul, kui kellelgi pooltest pole kaalukat huvi, mis annaks aluse jätta kaasomand talle, või on huvi võrdne. Riigikohus on 9.02.2006 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-168-05 selgitanud, et kaasomandi lõpetamisel viisil, kus asi jääb ühe kaasomaniku ainuomandisse, tuleb tagada õiglane ja kohene hüvitis omandi kaotuse eest. Õiglase ja kohese hüvitise maksmise tagamiseks tuleb võimalikult täpselt määrata omandi väärtus omandi kaotamise aja seisuga ja kaasomanik peab saama rahalise väärtuse võimalikult samaaegselt omandi kaotusega. Seejuures tuleb lähtuda kaasomandis oleva asja kui terviku harilikust väärtusest. Hageja on esitanud kinnisasja väärtuse tõendamiseks asja uuel läbivaatamisel OÜ Aarete Kinnisvara poolt 1.07.2011 koostatud eksperthinnangu nr 113-11, mille kohaselt on kinnistu väärtuseks 46 000 eurot /III kd lk 8/. Eksperthinnangu p.2.3. ja 2.4. kohaselt on elamu üldine seisukord halb. Põhikonstruktsioonid on halvas seisus. Vihmaveesüsteemid lagunenud. I korruse (põhikorruse) põrandad ja laed vajunud. Põhikorrusel (kostjate kasutuses olevad ruumid) seisukord väga halb, osaliselt viimistlus puudub. Katusekorrusel (hageja kasutuses olevad ruumid) on olukord rahuldav. Põhikorrusel puuduvad osaliselt elektrijuhtmed. Kohtul ei ole alust kahelda eksperthinnangus toodud väärtuses.