Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Malle Seppik ja Kaupo Paal
Otsuse tegemise aeg ja koht
07.12.2011, Tallinn
Tsiviilasi
OÜ Reval Kinnisvara hagi M Pe ja B Pe vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses Vaidlustatud kohtulahend
1595 eurot
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ Reval Kinnisvara apellatsioonkaebus
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja OÜ Reval Kinnisvara (registrikood 10198894), esindaja vandeadvokaat Raini Nõu Kostja I M P (isikukood xxxxxxxx) Kostja II B P (isikukood xxxxxxxx) Kostjate lepinguline esindaja vandeadvokaat Alo Noormets
Harju Maakohtu 07.04.2011 otsus
Resolutsioon
1.Jätta Harju Maakohtu 07.04.2011 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
2.Maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud jätta OÜ Reval Kinnisvara kanda. Edasikaebe kord Otsuse peale võib edasi kaevata üksnes vandeadvokaadi vahendusel Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. TsMS § 218 lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1.Harju Maakohtu 19.05.2008 otsusega rahuldati OÜ Reval Kinnisvara hagi V Pe vastu kaasomandi lõpetamiseks ning xxxxxx asuv kinnisasi anti üle OÜ Reval Kinnisvara omandisse, samuti kohustati eelnimetatud otsusega OÜ-d Reval Kinnisvara tasuma V Pele kaasomandi eest 2 182 500 krooni (139 487,17 eurot). OÜ Reval Kinnisvara ei tasunud V Pele nimetatud summat tulenevalt asjaolust, et V P keeldus mõttelise osa valduse vabastamisest ning selle päraldisteks olevate lepingute üleandmisest hagejale.
2.Notaribüroos selgus, et V P oli nõus kirjutama kinnistamisavaldusele alla vaid tingimusel, et tal võimaldatakse elada tema poolt kasutatavas korteris kinnistul asuvas elamus kuni jaanuarini 2009. OÜ Reval Kinnisvara nõustus eelnimetatuga, kui lepitakse kokku tasumisele kuuluva summa vähendamises. Pooled leppisid kokku, et kostja võtab endale mõtlemisaja ja lepingu üksikasjalikud tingimused lepitakse kokku. Seega oli poolte vahel kokkulepe, et jätkatakse kompromissiläbirääkimisi ja kohustuse sundtäitmist kostja ei nõua.
3.Enne notari poolt lepinguprojekti ettevalmistamist ja tehingu teostamise aja välja pakkumist pöördus V P kohtutäituri poole kohtuotsuse sundtäitmiseks.
4.Hagejal oli õigus keelduda omapoolse kohustuse täitmisest, kuna tema nõue valduse ja sellega seonduva dokumentatsiooni üleandmiseks oli muutunud sissenõutavaks ja V P enda kohustust ei täitnud. Seega puudus kostjal alus tsiviilasjas nr 2-07-13609 tehtud kohtuotsuse sundtäitmise alustamiseks ning sundtäitmine oli lubamatu.
5.Hageja palus tunnistada täitemenetlus nr 014/2008/722 lubamatuks ja määrata täitekulud solidaarselt kostjate kanda.
6.Seoses V Pe surmaga astusid 30.11.2009 menetlusse V Pe üldõigusjärglased M P ja B P. Kostjate vastuväited
7.Kostjad hageja seisukohtadega ei nõustunud. Harju Maakohtu otsusest 2-07-13609 ei tulenenud V Pele kohustust Kodu tn 6 valduse ja päraldiste üleandmiseks hagejale, samuti ei olnud V P kohtuotsusega aktiivselt kohustatud xxxxx kaasomandi lõpetamist ja omanikuvahetust vormistama, mistõttu ei olnud V P rikkunud mitte ühtegi kohtuotsusest lähtuvat kohustust. Hagejal puudus VÕS § 110 lg-st 1 tulenev alus oma rahalise kohustuse täitmisest keeldumiseks ja V P oli õigustatud täitemenetlust algatama. Hageja väide sundtäitmise edasilükkamise kokkuleppe olemasolu kohta on täielikult tõendamata. Esimese astme kohtu otsus
8.Maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
9.Vastavalt TMS § 221 lg-le 1 võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Vastavalt TMS § 221 lg-le 2 on TMS § 221 lg-s 1 nimetatud vastuväited kohtulahendi puhul lubatud üksnes siis, kui alus, millel need põhinevad, on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist.
10.Hageja ei ole esile toonud ühtki asjaolu, mis oleks aluseks TMS § 221 kohaldamiseks. Õigustatud ei ole hageja väide, et tal esines VÕS § 110 lg 1 alusel õigus kohustuse täitmisest keeldumiseks, kuna hageja nõue valduse ja sellega seonduva dokumentatsiooni üleandmiseks oli muutunud sissenõutavaks, kuid kostja enda kohustust ei täitnud. Antud juhul oli täitedokumendiks 19.05.2008 kohtuotsus, mille resolutiivosast tulenesid poolte kohustused. Viited läbirääkimiste pidamistele on ainetud, kuivõrd asjas esines täitemenetluse seadustiku (TMS) § 2 lg 1 p 1 tunnustele vastav täitedokument. Läbirääkimisi ei saa käsitleda vastuväitena, mis oleksid käsitletavad TMS § 221 lg 1 alusel hagi esitamiseks sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks.
2(5)
11.Kuivõrd antud asjas on leidnud tuvastamist, et sundtäitmine ei olnud lubamatu, jäävad TMS § 38 lg 1 alusel täitekulud võlgniku, so antud juhul hageja OÜ Reval Kinnisvara kanda. Apellatsioonkaebus
12.Hageja palub tühistada maakohtu otsuse ning teha uus otsus, millega tunnistada kohtutäitur Marek Laanemetsa alustatud sundtäitmine täiteasjas nr 014/2008/722 lubamatuks ning määrata täitekulud summas 96 634 krooni (6176,04 eurot) solidaarselt M Pe ja B Pe kanda. Kõik menetluskulud jätta solidaarselt kostjate kanda. Alternatiivselt, kui ringkonnakohus ei saa ise asja lõplikult lahendada, tühistada maakohtu otsus ja saata asi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks.
13.Kohus ei ole otsuses põhjendanud, miks ei ole tõene hageja väide, et vaidlusalune sundtäitmine oli õigusvastane ning seda eeskätt seetõttu, et V P oli keeldunud hagejale üle andmast valdust ning hageja ja V P olid sisuliselt kokku leppinud 19.05.2008 kohtuotsuse täitmise edasilükkamises seoses pooltevaheliste läbirääkimistega.
14.Hagejal oli VÕS § 110 lg 1 järgne alus enda rahalise kohustuse täitmisest keeldumiseks. On väär, et vaid hageja oli kaasomandi lõpetamise kohtuotsuse järgselt kohustatud isikuks ning hageja ja kostja kohustused ei olnud omavahel seotud.
15.Kohus ei põhjendanud veenvalt, miks ta jättis rahuldamata hageja taotluse tunnistaja ülekuulamiseks. Läbi tunnistaja ütluste on võimalik saada tõend selle kohta, mis V Pe ja hageja vahel 2008 juulis-augustis toimus ja/või toimumata jäi seoses kõnesolevate läbirääkimiste pidamisega ja nende katkestamisega.
16.Kohus asus seisukohale seda põhjendamata, et hageja esiletoodud läbirääkimiste aspekt pole vastuväitena arvestatav. VÕS § 14 lg 1 kohaselt pidi V P olema mõistlik, arvestama hagejaga ja tema huvidega, asjakohaste andmete esitamisel pidi V P esitama neid tõestena. Kuivõrd V P pöördus läbirääkimiste staadiumis sõnaselgelt hagejat ette teavitamata kohtutäituri poole, siis rikkus V P hageja suhtes kõnesolevaid kohustusi. Hagejal oli õigus nõuda (eeldada, arvata), et V P ei käitu hageja suhtes vastuoluliselt. Poolte õigused ja kohustused on tuletatavad ka hea usu ja mõistlikkuse põhimõtetest.
17.Hageja esitas 22.01.2010 taotluse 13.01.2010 kohtumääruses vea parandamiseks ja täiendava kohtumääruse tegemiseks menetluskulude kindlaksmääramiseks valduse vabastamise nõude osas. Hageja vea parandamise taotlus on jäänud lahendamata. Ka jäi põhjendusi esitamata lahendamata täiendava kohtumääruse tegemise taotlus. Enne 13.01.2010 kohtumääruse tegemist (millega lõpetati menetlus valduse vabastamiseks) kohus hagejale mõistlikku tähtaega oma menetluskulude nimekirja esitamiseks ei andnud, rikkudes sellega TsMS § 1741 lg-t 1 ja § 463 lg-t 1. Ka ei teinud kohus 13.01.2010 määrusega otsustust menetluskulude jaotamise osas. Seega on siiani menetluse lõpetamise kontekstis rahaliselt kindlaks määramata kostjate poolt hagejale hüvitatavad menetluskulud. 04.02.2010 täpsustas hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldust koos menetluskulude nimekirja täpsustamisega ning esitas avalduse riigilõivu osaliseks tagastamiseks ning seda seonduvalt valduse vabastamise nõudega. Riigilõivu tagastamise taotlus on siiani lahendamata. Vastustajate seisukoht
18.Kostjad vaidlevad apellatsioonkaebusele vastu.
Ringkonnakohtu seisukoht
19.Tsiviilkolleegium, tutvunud kirjalikus menetluses asja materjaliga, leidis, et maakohtu otsus hagi rahuldamata jätmiseks on seaduslik ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle
3(5)
tühistamiseks. Otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Kolleegium nõustub esimese astme kohtu põhjendustega.
20.Maakohus on põhjendatult jätnud rahuldamata hageja taotluse notar Priidu Pärna ülekuulamiseks. Hageja ei põhjendanud, milliste asjaolude tõendamiseks ta tunnistaja ütlusi vajab. Maakohus on võtnud toimikusse notar Priidu Pärna poolt väljastatud kirjaliku tõendi tema juures asetleidnud sündmuse kohta. Lisaks on maakohus võtnud toimikusse kostjate esindaja ja notari vahelise kirjavahetuse, milles paluti notarit meenutada kõike, mida ta hageja ja V Pe vahel võimaliku kokkuleppe sõlmimise kohta mäletab. Maakohus andis hagejale ka täiendava tähtaja tunnistaja ülekuulamise taotluse põhjendamiseks. Hageja põhjendas tunnistaja ülekuulamise vajalikkust kokkuvõtlikult sellega, et läbi selle tunnistaja ütluste on võimalik saada tõend selle kohta, mis siis ikkagi V. Pe ja hageja vahel 2008. a juulis-augustis toimus ja /või toimumata jäi ja seda seoses kõnesolevate läbirääkimiste pidamisega ja nende katkemisega. Konkreetset asjas tähtsust omavat asjaolu, mida tunnistaja võib kinnitada, hageja esile ei toonud.
21.Maakohus on õigesti tuvastanud, et V Pel oli õigus pöörduda täitemenetluse algatamiseks kohtutäituri poole ja sundtäitmine ei ole lubamatu.
22.Hagi on esitatud TMS § 221 lg 1 alusel, mille kohaselt võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hageja ei ole esile toonud ega tõendanud asjaolusid, millest nähtuks mõne nimetatud eelduse esinemine.
23.Harju Maakohtu 18.05.2008 otsusega lõpetati Tallinnas, Kodu tn 6 asuva kinnisasja kaasomand, anti kinnisasi OÜ Reval Kinnisvara omandisse ning mõisteti omandi kaotuse eest kostjale rahaline hüvitis. Antud kohtuotsuses ei ole seostatud hüvitise tasumise kohustust valduse vabastamisega, mistõttu ei saa hageja keelduda otsuse täitmisest VÕS § 110 lg 1 alusel põhjusel, et sissenõudja pole valdust vabastanud.
24.Maakohus on õigustatult jätnud tähelepanuta hageja viited lepingueelsetel läbirääkimistel kohalduvatele põhimõtetele, kui asjasse mittepuutuvad. Asja materjalist ei nähtu, et läbirääkimisi oleks peetud kohtuotsuse täitmise üle. Läbirääkimiste esemeks oli kostja võimalik edasi elamine Kodu tn 6 elamus, mis sai toimuda mingi eluruumi kasutamise lepingu alusel, kuna V P ei olnud enam kinnisasja kaasomanik ja ei saanud seetõttu kasutada kinnisasja omandisuhte alusel. Hageja ei ole esile toonud, et kostja oleks loobunud hüvitise saamisest või et poolte vahel oleks saavutatud kokkulepe hüvitise tasaarvestamiseks mingi hageja rahalise nõudega kostja vastu. Hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit ka sellise kokkulepe sõlmimise kohta, et kostja ei algatada mingi aja jooksul hageja suhtes täitemenetlust. Lepingueelsed läbirääkimised ei võtnud V Pelt ära õigust nõuda jõustunud kohtuotsuse täitmist ega muutnud täitemenetlust lubamatuks. Kuna poolte vahel mingi kokkuleppeni ei jõutud, ei saa täitemenetluse algatamist sissenõudja poolt pidada ka hea usu põhimõttega vastuolus olevaks.
25.Maakohus jättis otsusega kõik menetluskulud hageja kanda. Seega jäid hageja kanda ka valduse üleandmise nõudega seotud menetluskulud, milles kohus võttis vastu hagist loobumise ja lõpetas menetluse. TsMS § 168 lg 2 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kuni menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3-5 ei tulene teisiti. Menetluskulude kindlaksmääramise taotluses tugines hageja TsMS § 168 lg-le 5, mille kohaselt kannab kostja hageja menetluskulud, kui hageja loobub hagist seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud. Asja materjalist ei nähtu, et lg 5 eeldused oleksid täidetud. V P vaidles kuni oma surmani 09.07.2009 valduse vabastamise nõudele vastu, märkides, et on teised ruumid vabastanud, kuid kasutab korterit nr 6 selle üürniku Peeter Russi loal, esitades kohtule ka sellekohased tõendid. V Pe õigusjärglane B P andis hagejale peale isa surma 05.08.2009 üle üürilepingu eseme, kuna ei soovinud üüripinna kasutamist jätkata. Sel ajal ei olnud B P ja M P veel kaasatud õigusjärglastena käesolevasse menetlusse, mistõttu ei saa üüripinna üleandmist käsitleda kohtumenetluses hageja nõude rahuldamisena. 4(5)
26.Maakohus on õiguspäraselt jätnud menetluskulude kindlaksmääramise taotluse, sealhulgas ka valduse üleandmise nõudega seotud menetluskulude osas, lahendamiseks eraldi menetlusse pärast käesoleva menetluse lõppemist. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Menetlusseadustik ei näe ette, et menetluse kestel nõuetest osalise loobumise korral peaks menetluskulusid kindlaks määrama juba enne asjas tehtava otsuse jõustumist. Seetõttu ei pidanud maakohus tegema menetluse osalise lõpetamise määrusele täiendavat määrust menetluskulude osalise jaotamise ja rahalise kindlaksmääramise kohta, nagu hageja taotles.
27.Õige on hageja märkus, et maakohus on jätnud lahendamata hageja taotluse kostja 1 isikukoodi parandamiseks 13.01.2010 menetluse osalise lõpetamise määruses ja taotluse riigilõivu osaliseks tagastamiseks. Taotluste lahendamata jätmine on menetlusnormide rikkumine, kuid antud juhul ei mõjuta nende taotluste lahendamine hagi rahuldamist või rahuldamata jätmist ning seeläbi otsuse kehtivust.
28.TsMS § 150 lg 2 p 2 alusel tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust kui hageja loobub hagist. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalise avalduse alusel. Hageja on esimese astme kohtule vastava avalduse teinud, mille maakohus peab lahendama ja tegema määruse riigilõivu osalise tagastamise kohta. Menetluskulude jaotus ja selgitus
29.TsMS § 173 lg 1 kohaselt peab asja järgmisena menetlev kohus lahendis esitama kogu seni kantud menetluskulude jaotuse. Maakohus jättis menetluskulud hageja kanda ja ringkonnakohtul pole alust otsust selles osas muuta. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jätab ringkonnakohus TsMS § 171 lg 1 alusel apellatsioonimenetluse kulud samuti hageja kanda.
30.TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
Gaida Kivinurm
Malle Seppik
Kaupo Paal
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.