Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Kaupo Paal ja Malle Seppik
Otsuse tegemise aeg ja koht
07.12.2011, Tallinn
Tsiviilasi
TKE Kinnisomandi OÜ (pankrotis) hagi AS TKE Grupp (pankrotis), Borgino Consulting Ltd, OÜ Lamaran Grupp ja OÜ Forbrist vastu nõude tunnustamiseks AS TKE Grupp pankrotimenetluses
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad
Kohtuistungi toimumise aeg
0 eurot Harju Maakohtu 09.08.2011 otsus AS TKE Grupp (pankrotis) ja Borgino Consulting Ltd apellatsioonkaebused Hageja: TKE Kinnisomandi osaühing (pankrotis, registrikood 10706422), esindaja v.adv Siim Roode Kostja I: Aktsiaselts TKE Grupp (pankrotis, registrikood 10540683), esindaja v.adv Martin Tälli Kostja II: Borgino Consulting Ltd (Briti Netsisaarte registrikood 421715), esindaja v.adv Maksim Greinoman Kostja III: Osaühing Lamaran Grupp (registrikood 11010740), esindaja juhatuse liige Leonid Jakerson Kostja IV: Osaühing Forbrist (registrikood 10891129), esindaja juhatuse liige Tamara Vologžanina 22.11.2011
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 09.08.2011 otsuse resolutsioon muutmata, muutes maakohtu poolt määratud hagi hinda. Määrata hagi hinnaks 0 eurot.
2.Apellatsioonkaebused rahuldada osaliselt.
3.Apellatsioonimenetluse kulud jätta solidaarselt AS TKE Grupp (pankrotis) ja Borgino Consulting Ltd kanda.
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.TKE Kinnisomandi osaühing (pankrotis) esitas 27.07.2007 maakohtule hagi AS TKE Grupp (pankrotis), Borgino Consulting Ltd, Lamaran Grupp OÜ ja OÜ Forbrist vastu nõude tunnustamiseks AS TKE Grupp (pankrotis) pankrotimenetluses suurusega 1 282 469 krooni. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Gatsby OÜ ja hageja 10.10.2006 laenulepingu nr 1010, mille järgi sai hageja laenu 1 282 469 krooni, intressiga 12% aastas, tagasimakse tähtajaga 10.12.2006. Sama summa laenati Gatsby OÜ, hageja ja kostja I kokkuleppel samadel tingimustel edasi kostjale I. Kostja I esindaja LO lepingu allkirjastamisega on tõendatud, et hageja ja kostja I vahel esines laenusuhe samadel tingimustel nagu Gatsby OÜ ja hageja vahel. Gatsby OÜ kandis laenusumma kostja I arvelduskontole. Kostja I ei ole laenukohustust hageja ees täitnud.
2.04.04.2007 kuulutati välja kostja I pankrot. Hageja esitas pankrotimenetluses nõudeavalduse summas 1 282 469 krooni. 27.08.2007 toimunud nõuete kaitsmise koosolekul esitasid kostjad hageja nõudele vastuväited.
3.Juhuks, kui kohus peaks leidma, et hageja ja kostja I vahel sõlmitud laenuleping ei leia tõendamist või on tühine, palus hageja 07.10.2008 hagiavalduse täienduses alternatiivselt rahuldada hagi alusetu rikastumise sätete alusel. Kuna kostjal I puudub igasugune õiguslik alus nimetatud rahasumma endale jätmiseks, siis kuulub see summa VÕS § 1028 lg 1 ja 1032 lg 2 alusel hagejale tagastamisele.
4.11.06.2010 esitas hageja kohtule täiendava seisukoha, milles selgitab, et antud vaidluses ei ole oluline, milline leping on sõlmitud hageja ja OÜ Gatsby vahel. Lepinguga täitis hageja kohustuse kostja ees. Hageja ja kostja on äriühingud, s.o mõistliku isiku arusaama kohaselt puudub neil põhjendus sõlmida kinkeleping. Kostja I ei ole esile toonud ega tõendanud, et hagejal oli kostja ees muust alusest tulenev kohustus. Hageja on saanud hageja ja kostja I seaduslike esindajate kinnituse, et poolte tahe oli sõlmida laenuleping.
5.Kostjal tuleb hagejale saadu tagastada sõltumata sellest, kas kohustust ei ole tekkinud tehingu tühisuse tõttu või selle tõttu, et kogutud tõenditest nähtuvalt ei ole võimalik hageja ja kostja I vahelist lepingut sõlmituks lugeda.
Kostja I vastuväited
6.Kostja I vaidles hagile vastu. Laenulepingust ei nähtu, et kostjal I oleks kohustust hageja ees. Kostja I ei ole hagejalt midagi saanud (ülekande on teinud Gatsby OÜ) ning ülekande alus ei ole ära langenud. Kostja II vastuväited
7.Kostja II palus jätta hagi läbi vaatamata või rahuldamata. Laenuleping on tühine, sest L.O ei olnud lepingu sõlmimise ajal kostja I juhatuse liige, mistõttu puudus tal õigus aktsiaseltsi esindada. L. Ol oli vajalik kostja I volitus. Lisaks kinnitati 06.07.2005 kompromiss kostja I pankrotimenetluses, mis kehtis kuni 30.10.2006. Seega sõlmiti leping ajal, mil kehtis kompromiss. Kompromissis nimetatud tehingute tegemiseks oli vajalik pankrotihalduri nõusolek, mida kinnitab Ametlikes Teadaannetes 26.07.2005 ilmunud teade. Kompromissi kohaselt kostja I majandustegevuse jätkamiseks laenu ei võeta. Hageja ei tõendanud, et haldur nõustus lepingu sõlmimisega. Kostja III vastuväited
8.Kostja III pidas hagi põhjendamatuks. Tõenditest ei selgu, kes maksis hagiavalduses märgitud summad. Laenulepingu sõlmise ajal kehtis võlgniku eelmises pankrotimenetluses sõlmitud kompromiss, mille kehtivuse ajal võlgniku tehtud tehingute, eriti aga laenulepingute suhtes, kehtisid erinõuded, mis tulenevad pankrotiseadusest. Esimese astme kohtu otsus
9.Maakohus rahuldas hagi, tunnustas TKE Kinnisomandi osaühingu (pankrotis) nõuet aktsiaseltsi TKE Grupp (pankrotis) pankrotimenetluses summas 1 282 469 krooni ja jättis menetluskulud kostjate kanda
10.VÕS §-st 1028 tulenevalt võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Laenuleping nr 1010 on sõlmitud Gatsby OÜ ja hageja vahel kolmanda isiku kostja I kasuks. Lepingu kohaselt annab Gatsby OÜ hagejale laenu 1 282 469 krooni, mille laenusaaja tagastab laenuandjale koos intressidega hiljemalt 10.12 2006. Lepingu kohaselt maksab laenuandja laenusumma 1 282 469 krooni laenusaaja taotluse alusel kostja I arvele. Kostjal I puudusid laenu saamiseks sobivad tagatised. Hageja võttis laenu Gatsby OÜ-lt ja pantis 10.10.2006 laenu tagatiseks talle kuuluva vallasvara (masinad ja seadmed) väärtuses 17 490 293 krooni. Raha kanti otse kostja I arveldusarvele. Saadud raha kasutas kostja I kompromissi täitmiseks. Kahe laenulepingu asemel sõlmiti sisuliselt üks leping. Tahe oli sõlmida laenuleping ka hageja ja kostja I vahel samadel tingimustel kui 10.10.2006 laenuleping nr 1010.
11.Kohtule esitatud kaks maksekorraldust selgitusega „laenuleping 1010 TKE Kinnisomandiga p 1.3.1.2“ ja „laenuleping 1010 p. 1.3.1.2.“ tõendavad hageja laenatud raha ülekandmist kostjale I. Maksekorraldusega nr 278 on 13.10.2006 üle kantud 600 000 krooni ja maksekorraldusega nr 794 682 469 krooni, kokku 1 282 469 krooni.
12.Tunnistajate LO ja J K (kostja I nõukogu liige alates 20.04.2006) kirjalike ütlustega on tõendatud, et 10.10.2006 laenulepingu nr 1010 alusel saadud summa kandis Gatsby OÜ üle kostjale I kompromissi täitmiseks. Vastavalt 06.07.2005 määrusega kinnitatud kompromissile oli nimetatud tehingu sõlmimiseks vajalik pankrotihalduri nõusolek. Kompromissis oli ka sätestatud, et majandustegevuse jätkamiseks laenu ei võeta. Kuna tehinguks puudus pankrotihalduri nõusolek, on laenuleping hageja ja kostja I vahel tühine. Tühise tehingu järgi saadu tagastatakse alusetu rikastumise sätete järgi.
13.Kostja I ei ole esile toonud ega tõendanud, et hagejal oli kostja I ees muust alusest tulenevat kohustust.
14.Kohus asus seisukohale, et 10.10.2006 laenuleping nr 1010 Gatsby OÜ ja hageja vahel on kehtiv, mistõttu Gatsby OÜ-l on õigus nõuda 10.10.2006 laenulepingu nr 1010 alusel hagejale antud laenu tagastamist laenusaajalt so hagejalt poolte vahel sõlmitud lepingu alusel, mitte alusetult rikastumise sätete alusel kostjalt I.
15.Kostjal I puudub igasugune õiguslik alus nimetatud rahasumma endale jätmiseks ning see kuulub kostja I poolt hagejale tagastamisele alusetu rikastumise sätete alusel. Kostja I apellatsioonkaebus
16.AS TKE Grupp (pankrotis) palub tühistada maakohtu otsuse ja teha uus otsus, millega jätta hageja nõue rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.
17.Otsusest ei nähtu, millisele konkreetsele alusetut rikastumist reguleerivale sättele on kohus otsuse rajanud (TsMS § 436 lg 1 rikkumine). Lepingulise aluse olemasolu välistab alusetust rikastumisest tuleneva nõude. Hageja on selgesõnaliselt toonud oma nõude alusena välja, et hageja ja kostja vahelise valuutasuhte alus on laenuleping, mille pooled sõlmisid sama lepingudokumendiga, milles lepiti kokku kattesuhte tingimused. Seega ei ole olnud vaidluse all asjaolu, et kostja I, hageja ja menetlusvälise isiku Gatsby OÜ vahelisi õigussuhteid reguleeris laenuleping nr 1010. Laenulepingu allkirjastas kostja I poolt L.O, kes sedastas, et tahe oli sõlmida laenuleping. Ka kohus on otsuses märkinud, et tunnistajate LO ja J K kirjalike ütlustega on tõendatud, et 10.10.2006 laenulepingu nr 1010 alusel saadud summa kandis Gatsby OÜ üle kostjale I kompromissi täitmiseks. Seega ei saa olla kahtluse all asjaolu, et kostjale I on kantud raha 10.10.2006 kirjalikult sõlmitud lepingu nr 1010 alusel.
18.Kostja I ei nõustu kohtu seisukohaga, et 10.10.2006 sõlmitud laenuleping nr 1010 võiks tühine olla üksnes osaliselt. Kohus ei ole tuvastanud TsÜS §-s 85 sätestatud asjaolude esinemist. TsÜS §-s 85 sätestatud aluste puudumisel tulnuks eelduslikult pidada 10.10.2006 sõlmitud laenulepingut nr 1010 tühiseks tervikuna (Riigikohtu otsus nr 3-2-1-140-07). Laenuleping nr 1010 sõlmiti üksnes selleks, et kanda raha kostjale I. Seega ei saa olla kahtluse all asjaolu, et sõlmitud laenulepingut ei oleks sõlmitud olukorras, kus oleks teada, et kostjale I ülekantud summad kuuluksid alusetu rikastumise sätete alusel tagastamisele.
19.Kostja I ei eita, et viidatud lepingu alusel on ta lepingus käsitatud rahasummad tõepoolest saanud. On aga oluline, et viidatud lepinguga raha tagastamise kohustust kostjale I ei pandud. Kuivõrd kohtu hinnangul sisaldas leping siiski täiendavalt ka kostjale I raha laenamise kokkulepet, võib seesuguse tingimuse sisaldumine tuua tõepoolest kaasa 10.06.2006 lepingu tühisuse tervikuna. Eelkirjeldatud olukord ei õigusta hageja nõude tunnustamist
20.Otsuses on tsiviilasjas hinnana märgitud ekslikult 81 964,71 eurot. Käesolevas asjas 04.03.2011 tehtud ringkonnakohtu otsuse punktist 26 tulenevalt on tsiviilasja hinnaks 0 krooni. Kostja II apellatsioonkaebus
21.Borgino Consulting Ltd palub tühistada maakohtu otsuse ja jätta hagi rahuldamata.
22.Vaidlustatud kohtuotsuses on hagihinnaks üllatavalt märgitud 81 964,71 eurot. Kostjale II ei ole teada uusi asjaolusid, mis oleksid aluseks hageja nõude rahuldamise tõenäolise ulatuse suurendamiseks ning sellest johtuvalt hagihinna muutmiseks. Kostja II palub vastavalt Tallinna Ringkonnakohtu otsuse p 26 põhjendustele lugeda hagi hinnaks 0 eurot.
23.Maakohus on vääralt kohaldanud TsÜS § 85. Olles tuvastanud, et laenuleping nr 1010 oli kolmepoolne ning muid lepinguid hageja ja kostja I vahel ei olnud, leidis maakohus, et
„kahe laenulepingu asemel sõlmiti sisuliselt üks leping“ TsÜS §-st 85 tulenevalt ei saa selline tehing olla osaliselt kehtiv ning laenuleping nr 1010 on tühine tervikuna. Laenulepingu nr 1010 tühisuse tõttu ei saa hagejal olla nõudeõigust kostja I vastu, sest raha üleandja ei ole tema, vaid Gatsby OÜ.
24.Hagejal ei saa olla alusetu rikastumise nõuet kostja I vastu selleks õigusliku aluse puudumise tõttu. Laenukeelu eesmärgiks on eelkõige vältida rahaliste kohustuste võtmist, kui selle tulemusena ehk saadud raha arvel ei suurene pankrotivõlgniku vara. Laenu tagastamise nõude ja alusetu rikastumise nõude õiguslike tagajärgede erinevus seisneb vaid selles, et laenulepingu korral on intressimäär kokkuleppeline, erikokkuleppe puudumise korral seadusjärgne; alusetu rikastumise nõude korral alati seadusjärgne (Riigikohtu otsus nr 3-2-1-42-09, p 19). Põhisumma on sama. Praeguses asjas ei ole hageja kõrvalnõuet esitanud. Seega on rahalises mõttes laenu tagastamise nõue ja alusetu rikastumise nõue samaväärsed. Järelikult, kui hagejal oleks võimalus nõuda laenukeeluga vastuolus menetlusevälise isiku poolt ülekantud summa tagastamist, saaks ta rahaliselt sama suure summa kui laenulepingu nr 1010 kehtivuse korral. Laenukeeld kaotaks oma mõtte. See ei saa olla PankrS § 189 lg 2 eesmärk. Seaduse eesmärgiks on see, et pankrotivõlgnikul ei tekiks kontrollimatult laenu ja muu raha saamisest tulenevaid kohustusi. Praegusel juhul on see juhtunud; pankrotivõlgnikul tekkis kohustus, kuid saadud rahast ei ole tekkinud mingit kasu ei temale ega tema võlausaldajatele, sest raha ei kasutatud äritegevuseks ega isegi mõeldud äritegevuseks kasutada.
25.Maakohus on tuvastanud, et hagejalt väidetavalt saadud raha tühise laenulepingu alusel kasutati tervikuna varasemas pankrotimenetluses võlgnetava pankrotihalduri tasu maksmiseks. Pankrotihaldur, kes selle võrra rikastus, ei teostanudki kontrolli pankrotivõlgniku kompromissi täitmise üle, mis võimaldas antud olukorra tekkimise. Sisuliselt raisati raha ära. Hageja püüd, teha teisi pankrotivõlausaldajaid vastutavaks temapoolse mõistliku hoole rakendamata jätmise eest, on alusetu. Selles kontekstis on hageja nõue ka vastuolus heade kommetega. Seega oleks tühise tehingu täitmisena saadu tagasinõudmine vastuolus tehingu tühisust ettenägeva PankrS § 189 lg 2 eesmärgiga. Vastus apellatsioonkaebusele
26.Hageja ei nõustu apellatsioonkaebustega ja palub need jätta rahuldamata. Ringkonnakohtu põhjendused
27.Tsiviilkolleegium, kuulanud ära menetlusosaliste seletused ja tutvunud asja materjaliga, leidis, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuste väited ei anna alust selle tühistamiseks. Otsust tuleb aga muuta TsMS § 657 lg 1 p 21 alusel hagi hinna määramise osas.
28.Ringkonnakohtu hinnangul ei rikkunud maakohus hagi rahuldamisel menetlusõiguse norme ja kohaldas materiaalõiguse norme õigesti. Maakohus on oma seisukohti piisavas ulatuses põhjendanud. Kolleegium nõustub esimese astme kohtu põhjendustega ja TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt neid ei korda.
29.Maakohus ei ole vääralt tõlgendanud TsÜS §-i 85. Maakohus pidas ühe lepingu all silmas ühte dokumenti. Maakohus tuvastas, et poolte tahe oli suunatud kahe eraldi tehingu tegemiseks, mis vormistati ühes dokumendis. Esiteks sõlmiti laenutehing Gatsby OÜ ja TKE Kinnisomandi OÜ vahel ja teiseks sõlmiti laenutehing TKE Kinnisomandi OÜ ja AS TKE Grupp vahel. Olenemata asjaolust, et need tehingud kajastati formaalselt ühes lepingudokumendis, on tegemist kahe iseseisva tehinguga, millest ühe tühisus ei too kaasa teise tühisust.
30.Käesolev menetlus ei puuduta esimest laenutehingut Gatsby OÜ ja TKE Kinnisomandi OÜ vahel, mida pole alust pidada tühiseks. Hagejal ei olnud laenu võtmise keeldu ja laenulepingu kehtivust ei mõjuta see, mida hageja saadud laenuga edasi tegi. Gatsby OÜ on laenulepingu täitnud ja tal on hageja vastu nõue raha tagasi saamiseks.
31.Esitatud nõude aluseks on teine laenutehing TKE Kinnisomandi OÜ ja AS TKE Grupp vahel, mis on tühine PankrS § 189 lg-s 2 sätestatud keelu tõttu. Tühise tehingu järgi saadu tuleb tagastada vastavalt alusetu rikastumise sätetele.
32.Apellantide seisukoht, et hagejal puudub alusetust rikastumisest tulenev nõue kostja I vastu, kuna ta ei ole kostjale I midagi üle andnud, on vastuolus asjas kogutud tõenditega. Hageja on tõendanud faktilist rahade ülekandmist kostjale I. Raha saamise üle pole ka vaidlust. Samuti on hageja tõendanud tunnistajate ütlustega hageja ja kostja I tahet laenulepingu sõlmimiseks samadel tingimustel kui Gatsby OÜ ja hageja vahel sõlmitud laenuleping. Hageja ja Gatsby OÜ vahel sõlmitud laenulepingu kohaselt loeti laenu summa hagejale üle antuks hetkel, mil Gatsby OÜ kandis selle kostja I arveldusarvele. Seega laenas hageja kõigepealt ise raha Gatsby OÜ-lt ja laenas sama raha edasi kostjale I.
33.Eeltoodust nähtub, et Gatsby OÜ ei kandnud raha kostja I kontole mitte soovist viimast rikastada, vaid hagejaga sõlmitud laenulepingu täitmiseks. Seega ei saa Gatsby OÜ kostjalt I ka raha tagasi küsida. Asjaolu, et faktilise soorituse teostas hageja korraldusel kolmas isik, ei muuda seda kolmandat isikut üleandjaks VÕS § 1028 tähenduses.
34.Ringkonnakohus ei nõustu Borgino Consulting Ltd apellatsioonkaebuse seisukohaga, et tulenevalt kostjal I laenulepingu sõlmimise ajal kehtinud laenukeelust, puudub hagejal alusetu rikastumise nõue, kuna tühise tehingu täitmisel saadu tagasinõudmine oleks vastuolus tehingu tühisust ettenägeva sättega või sellise sätte eesmärgiga. Vaidlust ei ole selles, et kostjale I laekus 1 282 469 krooni. Kuna hageja ja kostja I vaheline laenutehing oli tühine, puudub kostjal I mistahes õigus aluseta saadu kasutamiseks ja ta peab saadu tagastama. Selline alusetu rikastumise nõue tuleneb otsesõnu ka PankrS § 189 lg-st 2, mis kehtestab tühisuse tagajärje halduri nõusolekuta tehtud tehingule. PankrS § 189 lg 2 eesmärk on vältida kahjulike tehingute tegemist pankrotivõlgniku poolt. Tehingute kahjulikkus võib seisneda muuhulgas tehingu tingimustes, mis ei vasta turutingimustele või tuleneda muudest asjaoludest, mis võivad tuua teatud tehingu tegemisel negatiivseid tagajärgi pankrotivõlgnikule. PankrS § 189 lg 2 eesmärgiga ei ole aga vastuolus tühise tehingu järgi saadu tagastamine, kuna see ei saa iseenesest mistahes moel pankrotivõlgnikule kahju tekitada. Alusetult saadu tagastamine ei tekita ebaproportsionaalseid ja võlgnikku kahjustavaid kohustusi.
35.Kostja I seisukoht, et alusetu rikastumise nõude välistab poolte vahel kehtinud lepinguline suhe, on vastuolus tuvastatud asjaoludega. Kuna hageja ja kostja I vahel sõlmitud laenuleping on tühine, puudub selline lepinguline suhe, mis välistaks alusetu rikastumise nõude.
36.Hagi hinna määramist puudutavas osas on apellatsioonkaebused põhjendatud. Pankrotimenetluses esitatud nõude tunnustamise hagi korral on tsiviilasja hinna tähenduses tegemist tuvastushagis väljendatud varalise nõudega. Seega tuleb kohaldada TsMS § 125 esimest lauset, mille kohaselt määratakse tuvastushagi hind hüve väärtusega, mida hageja on eeldatavalt õigustatud saama hagi rahuldamise korral. Ringkonnakohus on juba eelnevalt käesolevas tsiviilasjas nõudnud andmeid võlgniku varalise olukorra kohta. Hinnates esitatud nõudeid ja nende rahuldamisjärke ning massikohustuste suurust, jõudis ringkonnakohus järeldusele, et hageja nõude rahuldamise tõenäoline ulatus on 0 krooni ning määras sellest tulenevalt hagi hinnaks 0 krooni. Ehkki TsMS § 136 lg 4 kohaselt võib kohus tsiviilasja hinda muuta kuni asja lahendamiseni, ei ole maakohus põhjendanud, miks ta leiab, et hageja
poolt pankrotimenetluses esitatud nõue summas 1 282 469 krooni (81 964,71 eurot) saab eeldatavasti täielikult rahuldatud. Asja materjalist ei nähtu, et maakohus oleks tuvastanud uusi asjaolusid, mis oleksid aluseks hageja nõude rahuldamise tõenäolise ulatuse suurendamiseks ning sellest johtuvalt hagihinna suurendamiseks. Sellistele asjaoludele ei viita ka ükski menetlusosaline. Eeltoodu alusel leiab ringkonnakohus, et olukord hageja nõude rahuldamise eeldatava ulatuse kohta ei ole muutunud ning hagi hinnaks tuleb määrata 0 eurot. Menetluskulude jaotus ja selgitus
37.TsMS § 173 lg 1 kohaselt peab asja järgmisena menetlev kohus lahendis esitama kogu seni kantud menetluskulude jaotuse. Maakohus jättis menetluskulud kostjate kanda ja ringkonnakohtul pole alust otsust selles osas muuta. Kuna ringkonnakohus rahuldab apellatsioonkaebused üksnes hagihinna määramise osas ning hagi rahuldamist puudutavas osas jäävad apellatsioonkaebused täielikult rahuldamata, jätab ringkonnakohus TsMS § 171 lg 1 alusel apellatsioonimenetluse kulud solidaarselt AS TKE Grupp (pankrotis) ja Borgino Consulting Ltd kanda.
38.TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
G. Kivinurm
K. Paal
M.Seppik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.