TKE Kinnisomandi OÜ (pankrotis) hagi AS TKE Grupp (pankrotis), Borgino Consulting Ltd., Lamaran Grupp OÜ ja OÜ Forbrist vastu nõude tunnustamiseks AS TKE Grupp (pankrotis) pankrotimenetluses
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 13.mai 2009 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
TKE Kinnisomandi OÜ apellatsioonikaebus ja OÜ Forbrist vastuapellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
16.veebruar 2010, avalik kohtuistung
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja TKE Kinnisomandi OÜ (pankrotis, registrikood 10706422), esindaja adv Siim Roode Kostja I AS TKE Grupp (pankrotis, registrikood 10540683), esindaja adv Martin Tälli Kostja II Borgino Consulting Ltd (Briti Neitsisaarte registrikood 421715), esindaja adv Maksim Greinoman Kostja III OÜ Lamaran Grupp (registrikood 11010740), esindaja Leonid Jakerson, Kostja IV OÜ Forbrist (registrikood 10891129), esindaja Tamara Vologžanina
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 13.mai 2009 otsus ja saata asi uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule.
Poolte menetluskulud jaotatakse asja uuel läbivaatamisel.
RIIGILÕIVU VÄLJAMÕISTMINE
1.Välja mõista TKE Kinnisomandi OÜ-lt (pankrotis) täiendav riigilõiv 750 (seitsesada viiskümmend) krooni Eesti Vabariigi kasuks.
2.Välja mõista OÜ-lt Forbist täiendav riigilõiv 600 (kuussada) krooni Eesti Vabariigi kasuks. TsMS § 179 lg 5 kohaselt peab raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik lahendi täitma kohtulahendi jõustumisest alates 15 päeva jooksul. Tasumisega viivitamise korral tuleb lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni tasuda viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 179 lg 9). Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.
Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud, hageja nõue ja põhjendused
1.TKE Kinnisomandi OÜ (pankrotis) esitas 27.07.2007 Harju Maakohtule hagi AS TKE Grupp (pankrotis), Borgino Consulting Ltd., Lamaran Grupp OÜ ja OÜ Forbrist vastu nõude tunnustamiseks AS TKE Grupp (pankrotis) pankrotimenetluses suurusega 1 282 469 krooni. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Gatsby OÜ ja OÜ TKE Kinnisomand 10.10.2006 laenulepingu nr 1010, mille järgi sai OÜ TKE Kinnisomand laenu 1 338 000 krooni, intressiga 12% aastas, tagasimakse tähtajaga 10.12.2006. Sellest laenati 1 282 469 krooni OÜ Gatsby, OÜ TKE Kinnisomand ja AS TKE Grupp kokkuleppel samadel tingimustel edasi AS-le TKE Grupp. AS TKE Grupp andis nõusoleku nimetatud laenusumma kandmiseks enda arveldusarvele. AS TKE Grupp esindaja Lennart Oja poolt lepingu allkirjastamisega on tõendatud, et TKE Kinnisomand OÜ ja TKE Grupp AS vahel esines laenusuhe samadel tingimustel nagu Gatsby OÜ ja TKE Kinnisomand OÜ vahel. Laenusumma kanti OÜ Gatsby poolt AS TKE Grupp arvelduskontole järgmiselt: 600 000 krooni 13.10.2006 maksekorraldusega nr 278 ja 682 469 krooni 13.10.2006 maksekorraldusega nr 794. AS TKE Grupp ei ole laenukohustusi hageja ees täitnud. 04.04.2007 kuulutati välja AS TKE Grupp pankrot. Hageja esitas pankrotimenetluses nõudeavalduse summas 1 282 469 krooni. 27.08.2007 toimunud nõuete kaitsmise koosolekul esitasid kostjad hageja nõudele vastuväited.
2.07.10.2008 hagiavalduse täienduses palus hageja alternatiivselt juhul, kui kohus peaks leidma, et hageja ja kostja I vahel sõlmitud laenuleping ei leia tõendamist või on tühine, rahuldada hagi alusetu rikastumise sätete alusel. Kuna kostjal I puudub igasugune õiguslik alus nimetatud rahasumma endale jätmiseks, siis kuulub see summa VÕS 1028 lg 1 ja 1032 lg 2 alusel kostja I poolt hagejale tagastamisele.
Kostja I vastuväited
3.Kostja I vaidles hagile vastu. Laenulepingust ei nähtu, et kostjal I oleks kohustusi hageja ees. Hageja alternatiivsel alusel esitatud väited ei anna samuti alust hagi rahuldamiseks. Kostja I ei ole hagejalt midagi saanud (ülekande on teinud Gatsby OÜ) ning ülekande alus ei ole ära langenud. Kostja II vastuväited
4.Kostja II palus jätta hagi läbi vaatamata või rahuldamata. Vastuväidete kohaselt on laenuleping on tühine, kuna L.Oja ei olnud lepingu sõlmimise ajal kostja I juhatuse liige, mistõttu tal puudus seadusest tulenev õigus aktsiaseltsi esindada. L.Ojal oli vajalik kostja I volitus. Lisaks kinnitati 06.07.2005 kompromiss kostja I pankrotimenetluses, mis kehtis kuni 30.10.2006. Seega sõlmiti leping ajal, mil kehtis kompromiss. Kompromissis nimetatud tehingute tegemiseks oli vajalik pankrotihalduri nõusolek, mida kinnitab Ametlikes Teadaannetes 26.07.2005 ilmunud teade. Kompromissi kohaselt kostja I majandustegevuse jätkamiseks laenu ei võeta. Hageja ei tõendanud, et lepingu sõlmimiseks oli halduri nõusolek. Lepingu sõlmimisel esindas hagejat juhatuse liige Roland Sikk, kes oli lepingu kolmanda osapoole nõukogu liige. Seega toimus laenutehing sisuliselt kahe juriidilise isiku vahel, kelle üle omab kontrolli üks ja sama isik – R.Sikk. Samuti ei tõendanud hageja laenulepingu täitmist. TeleHansa väljatrükist nähtuvalt on tundmatu isik kandnud kostjale 1 682 469 krooni. Hageja ei tõendanud, et ülekande tegijaks oli just tema. Teine pangakviitung on panga poolt kinnitamata. Kostja III vastuväited
5.Kostja III pidas hagi põhjendamatuks. Tõenditest ei selgu, kes maksis hagiavalduses märgitud summad. Hagiavaldusest ja laenulepingust ei selgu, millisel õiguslikul alusel kirjutas nimetatud lepingule alla L.Oja, kes ei olnud lepingu sõlmimise ajal kostja I juhatuse liige. Eeldades, et L.Oja võis tegutseda võlgniku volikirja alusel, tulnuks arvestada kõnealuses tehingus esindamise puhul kehtivat regulatsiooni eripära, mis tulenes asjaolust, et laenuandja nimel lepingu sõlminud juhatuse liige R.Sikk oli samaaegselt ka laenusaaja nõukogu liige. Samadel põhjustel on küsitav ka R.Siku õigus esindada laenulepingu sõlmimisel hagejat. Lisaks kehtis laenulepingu sõlmimise ajal võlgniku eelmises pankrotimenetluses sõlmitud kompromiss, mille kehtivuse ajal võlgniku poolt tehtavate tehingute, eriti aga laenulepingute suhtes, kehtisid erinõuded, mis tulenevad pankrotiseaduses sätestatud sellekohasest regulatsioonist. Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused
6.Maakohus jättis hagi rahuldamata. Laenulepingust nr 1010 nähtub, et Gatsby OÜ, OÜ TKE Kinnisomandi ja AS TKE Grupp AS vahel sõlmiti laenuleping, mille kohaselt sai hageja Gatsby OÜ-lt laenu 1 338 000 krooni, millest 1 282 469 krooni kanti hageja taotlusel kostja I arveldusarvele. Kohus leidis, et nimetatud lepingust ei nähtu, millisel otstarbel kostja I arveldusarvele 1 282469 krooni kanti ning lepingust ei saa järeldada, et kostjal I oleks talle makstud raha tagastamise kohustus. Hageja väited, et 1 282 469 krooni laenati OÜ Gatsby, hageja ja kostja I kokkuleppel samadel tingimustel edasi kostjale I, on paljasõnalised ja ei ole tõendamist leidnud. Kuivõrd laenulepingust ei nähtu, et kostjal I oleks hageja ees kohustusi ja hageja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, millest kostjal I vastav kohustus hageja ees tuleneks, ei kuulu hagi rahuldamisele.
7.Kohus leidis, et menetlusökonoomia põhimõttest tulenevalt puudub vajadus analüüsida muid hageja väiteid ja kostjate vastuväiteid ning kohus ei andnud seetõttu hinnangut ka ülejäänud tõenditele. Hageja apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
8.Hageja palus maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada. Kohus rikkus tsiviilasja lahendamisel oluliselt menetlusõiguse norme.
9.Hageja ja kostja I vahel sõlmiti laenuleping samadel tingimustel kui 10.10.2006 Gatsby OÜ ja hageja vahel. L.Oja allkiri laenulepingul kinnitab, et tegemist oli laenuga samadel tingimustel. Tema esindusõigus on tõendatud 17.08.2006 kostja I poolt väljastatud volikirjaga. Samuti on tõendatud 1 282 469 krooni ülekandmine kostja I arveldusarvele 13.10.2006 maksekorraldustega nr 278 ja 794. Kohus ei andnud tõenditele hinnangut ning ei teinud tõenditest ja esiletoodud asjaoludest järeldust, millisel otstarbel kandis hageja raha kostja I kontole. Kohus ei andnud hinnangut ka asjaolule, et laenulepingu nr 1010 allkirjastas L.Oja, kes oli kostja I volitatud esindaja.
10.Kohus jättis lahendamata hageja alternatiivse alusetu rikastumise nõude, rikkudes sellega oluliselt menetlusnorme. Juhul kui laenuleping ei osutu tõendatuks, on samadel asjaolude alusel võimalik hageja nõue kvalifitseerida alusetust rikastumisest tuleneva nõudena. Kui hageja on tõendanud raha ülekande, siis tuleb kostjal tõendada, et hagejal ei ole õigust raha tagasi saada. Kostja I ei ole tõendanud, et hagejal ei ole õigust raha tagasi saada. Kohus ei märkinud oma otsuses, miks ei ole hagejal õigust raha tagasi saada. Kuna kostjal I puudub igasugune õiguslik alus hageja poolt saadud rahasumma endale jätmiseks, siis kuulub see summa VÕS § 1028 lg 1 ja § 1032 lg 2 alusel kostja I poolt hagejale tagastamisele. Kostja I vastus hageja apellatsioonkaebusele
11.Kostja I palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata. Kohtu järeldused on igati põhjendatud ja kooskõlas asjas kogutud materjalidega. Kostja II vastus hageja apellatsioonkaebusele
12.Kostja II arvates ei ole apellatsioonkaebus ringkonnakohtus menetlusse võetud õigesti, kuna kehtiva RLS redaktsiooni kohaselt peab nõude tunnustamise hagilt maksma riigilõivu üldkorras. Apellandilt tuleb nõuda täiendavat riigilõivu 84 750 krooni tasumist.
13.Kostja II on kohtuotsuses esitatud põhjendustega nõus. Kohus andis laenulepingule hinnangu. Hageja ei tõendanud, et raha oli tema palvel tasutud kostjale I laenuna, aga mitte kostja I ees eksisteerinud rahalise kohustuse täitmiseks. Vastavalt asjas olevale kompromissile on krediidi võtmiseks kostja I poolt vajalik pankrotihalduri nõusolek, kuid nõusoleku olemasolu ei ole hageja väitnud ega tõendanud. Kostja IV vastuapellatsioonkaebus
14.Kostja IV esitas 24.08.2009 vastuapellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja jätta hagi läbi vaatamata. Maakohtu otsus on ebaõige, kuna hagi ei kuulunud sisuliselt lahendamisele, vaid oleks tulnud jätta läbi vaatamata. Hageja nõudis hagiavalduses kolmanda isiku, Gatsby OÜ, nõude tunnustamist. Tegemist ei olnud kirja-või trükiveaga. Vaidlusalune nõue kostja I vastu võib kuuluda just Gatsby OÜ-le, mitte hagejale. 17.12.2007 esitas hageja kohtule avalduse, milles muuhulgas pidas vajalikuks kõrvaldada ebaselguse hagiavalduses ja palus hagiavalduse viimases lõigus õigeks lugeda tekst: Tunnustada TKE Kinnisomandi OÜ nõuet AS TKE Grupp
(pankrotis) pankrotimenetluses summas 1 282469. Hageja selline avaldus on hagi eseme muutmise avaldus TsMS § 376 mõistes. Maakohus ei teinud selle avalduse osas mistahes määrust või muud menetlustoimingut. Sel põhjusel tuleb asuda seisukohale, et hagi ese on jätkuvalt muutmata, s.o hagi on käesoleval ajal läbivaatamisel hagiavalduses esitatud kujul. TsMS § 423 lg 2 p 2 näeb hagi läbivaatamata jätmise alusena muuhulgas ette asjaolu, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks. Seega hageja poolt kolmanda isiku, Gatsby OÜ, õiguse kaitseks kohtule esitatud ja jätkuvalt menetluses olev hagi ei kuulu menetlemisele ja tuleb jätta TsMS § 3 lg 1 ja § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata. Hagi ei kuulunud menetlemisele ka sel põhjusel, et hagilt oleks pidanud vastavalt kehtivale riigilõivu seadusele tasuma riigilõivu 43 000 krooni, kuid riigilõivu tasuti 80 krooni. Hageja vastus vastuapellatsioonkaebusele
15.Hageja palus jätta vastuapellatsioonkaebuse rahuldamata. Tegemist ei olnud hagi eseme muutmisega, vaid eksitusega, mille hageja parandas. Hagejal puudus igasugune alus esitada nõue kolmanda isiku huvide kaitseks. Hageja ei nõustu ka sellega, nagu oleks ta tasunud riigilõivu seaduses sätestatust vähem. Kohus ei ole hagejalt nõudnud täiendava riigilõivu tasumist. Kostja I vastus vastuapellatsioonkaebusele
16.Kostja I leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ning põhjendatud. Kui ringkonnakohus asub seisukohale, et esinevad alused hagi läbivaatamata jätmiseks, tuleb tsiviilasja nr 2-07-39886 menetlus lõpetada. Kostja II vastus vastuapellatsioonkaebusele
17.Kostja II nõustub vastuapellatsioonkaebuse väidetega, kuid lisab, et hageja on maakohtu otsuse kohaselt jätnud tasumata riigilõivu 42 920 krooni. Selles osas kohtuotsust vaidlustatud ei ole. Riigilõiv tuleks hagejalt sisse nõuda enne menetluse jätkamist. Alles siis, kui hageja jätab kohtu nõude täitmata, tuleb kooskõlas vastuapellatsioonkaebuses esitatud seisukohaga jätta hagi ja hageja apellatsioonkaebus läbi vaatamata. Kostja III vastus vastuapellatsioonkaebusele
18.Kostja III leiab, et kostja IV vastuapellatsioonkaebus ei vasta seaduse nõuetele ja oleks tulnud jätta menetlusse võtmata, kuna kostja IV jättis tasumata seaduses ettenähtud riigilõivu. Kuna kostja IV vaidlustab maakohtu 13.05.2009 otsuse täies ulatuses, on vastuapellatsioonkaebuse puhul tsiviilasja hind sama mis esimeses kohtuastmes. Maakohtu otsuse järgi on tsiviilasja hinnaks 1 282 469 krooni ning vastava järelduse õigsust ei ole hageja ja kostja I kahtluse alla seadnud. Kostja III leiab, et kostja IV on vastuapellatsioonkaebuse esitamisel tasunud riigilõivu 84 600 krooni vähem seaduses ettenähtust (tasutud on 400 krooni). Seega tuleb vastuapellatsioonkaebus jätta TsMS § 643 lg 1 kohaselt läbi vaatamata. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused
19.Ringkonnakohus, ära kuulanud menetlusosalised ja tutvunud asja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada ja asi saata TsMS § 657 lg 1 p 3 alusel uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule.
20.Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et vaidlusalusest 10.10.2006 laenulepingust, mis sõlmiti Gatsby OÜ ja hageja vahel, ei tulene kostjale I kohustusi
hageja ees. Tõendamata on hageja väide, et 1 282 469 krooni laenati lepinguosaliste kokkuleppel samadel tingimustel edasi kostjale I. Ka siis, kui sellise laenulepingu sõlmimine oleks tuvastatud, oleks olnud tegemist tühise tehinguga, kuna 10.10.2006 kehtis AS TKE Grupp pankrotimenetluses kohtumäärusega kinnitatud kompromiss. Vastavalt 06.07.2005 määrusega kinnitatud kompromissile oli selles nimetatud tehingute tegemiseks vajalik pankrotihalduri nõusolek ning sätestatud, et majandustegevuse jätkamiseks laenu ei võeta. Kompromissi sõlmimist kajastas äriregistri teabesüsteem ning selle kinnitamise kohta ilmus 26.07.2005 teade väljaandes Ametlikud Teadaanded. Ka PankrS § 189 lg 2 kohaselt võib kompromissis ette näha, et võlgnik võib kompromissis nimetatud tehinguid teha üksnes halduri nõusolekul; sel juhul on kompromissis nimetatud halduri nõusolekuta tehtud tehing tühine.
21.Samas ei ole maakohus kaalunud, kas hageja nõue kuulub rahuldamisele alusetu rikastumise sätete alusel, millele viitas ka hageja hagiavalduse täienduses. Ringkonnakohus leiab, et maakohus rikkus sellega olulisel määral menetlusõiguse norme ja kohtuotsuse puudulikkus ei ole ringkonnakohtu poolt kõrvaldatav asja materjali puudulikkuse tõttu. Käesolevas asjas vajavad vaidluse asjaolud täiendavat kontrollimist ning täiendavate tõendite kogumist. Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul teha eelkõige kindlaks, kas ja millisel eesmärgil kostjale I raha üle kanti. Kui kohus tuvastab kostjale I raha ülekandmise, tuleb teha kindlaks, kas tal on selle hagejale tagastamise kohustus alusetu rikastumise sätete alusel. Selleks tuleb teha kindlaks, kas kostja I on saanud hagejalt raha olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena ning kas kohustust ei olnud olemas, kohustust ei tekkinud või see langes hiljem ära ning millal muutus hageja alusetust rikastumisest tulenev nõue sissenõutavaks (VÕS § 1028 jj).
22.Kuna asja lahendamiseks on vaja tuvastada asjaolusid ja hinnata seni kohtu poolt hindamata tõendeid, tuleb asi saata uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule eelmenetluse staadiumist. Ringkonnakohus ei pea antud asjas võimalikuks kohtuotsuse tühistamisel uue otsuse tegemist, sest tõendite esmakordse hindamise juures ja faktiliste asjaolude tuvastamisel peab pooltele olema tagatud põhiseaduse § 24 lg-s 5 sätestatud edasikaebeõigus kohtu poolt tuvastatud faktiliste asjaolude vaidlustamiseks tulenevalt TsMS § 688 lg-tes 3 ja 4 sätestatust. Asja uuel läbivaatamisel peab maakohus asja lahendamiseks olulist tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamise tagamiseks juhinduma TsMS §-dest 348 ja 351. TsMS § 230 lg 2 teise lause järgi võib kohus vajadusel teha menetlusosalistele ettepaneku esitada täiendavaid tõendeid.
23.Vastuseks vastuapellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus, et kostja IV taotlus hagi läbi vaatamata jätmiseks ei ole põhjendatud. Hageja parandas 17.07.2007 avalduses haginõuet (I kd t lk 73) ja ringkonnakohtu hinnangul ei saa seda käsitleda hagi eseme muutmisena TsMS § 376 mõttes. Vaidlust ei ole asjaolu üle, et hageja esitas oma nimel kostja I pankrotimenetluses nõude summas 1 282 469 krooni, kostjad vaidlesid sellele vastu, mistõttu hageja esitas PankrS § 106 lg 1 alusel kohtusse hagi nõude tunnustamiseks. Esialgses hagiavalduses märgitud nõude sõnastus on ilmselge eksimus, mida hageja oli õigustatud parandama.
24.Samuti ei ole põhjendatud vaidlustused apellatsioonkaebuseja vastuapellatsioonkaebuse menetlusse võtmise ning taotlused nende läbi vaatamata jätmise kohta. Ringkonnakohus ei nõustu kostja II, kostja III ja kostja IV väidetega
hagiavalduse, apellatsioonkaebuse- ja vastuapellatsioonkaebuse esitamisel tasumisele kuuluva riigilõivu suuruse kohta. Tasumisele kuuluva riigilõivu suurus sõltub hagi hinnast. Käesolevas tsiviilasjas määras maakohus tsiviilasja hinna ebaõigesti. TsMS § 137 lg 11 järgi võib kõrgema astme kohus asja hinda muuta, kui see on alama astme kohtus määratud ebaõigesti.
25.Pankrotimenetluses esitatud nõude tunnustamise hagi korral on tsiviilasja hinna tähenduses tegemist tuvastushagis väljendatud varalise nõudega. Seega tuleb kohaldada TsMS § 125 esimest lauset, mille kohaselt määratakse tuvastushagi hind hüve väärtusega, mida hageja on eeldatavalt õigustatud saama hagi rahuldamise korral.
26.Ringkonnakohus nõudis kostja I pankrotihaldurilt andmeid võlgniku varalise olukorra kohta ning täpsustas andmeid ringkonnakohtu istungil. Kohtu käsutuses olevate andmete järgi on kostjal I käesoleval ajal vara 54 000 000 krooni. Samas on pankrotimenetluses esitatud 150 000 000 krooni ulatuses hüpoteegiga ja 20 000 000 krooni ulatuses kommertspandiga tagatud nõudeid. Seega on esimese järgu nõudeid 170 000 000 krooni. Massikohustusi on võlgnikul eeldatavalt 45 000 000 krooni. Kuna nõuete ja masskohustuste üle käivad kohtuvaidlused, võivad andmed võlgade suuruse kohta muutuda. Hageja nõue ei ole esimese järgu nõue. Seega on käesoleval ajal hageja nõude rahuldamise tõenäoline ulatus, s.o hüve väärtus, mida hageja on eeldatavalt õigustatud saama, 0 krooni. Seega on hagi hind käesolevas asja 0 krooni. Hageja oleks pidanud maksma hagiavalduse esitamisel riigilõivu kuni 01.01.2009 kehtinud riigilõivuseaduse lisa 1 järgi 250 krooni (tsiviilasja hind kuni 5000 krooni), kuid ta tasus 80 krooni. Kuna ringkonnakohus ei tee käesolevas asjas lõpplahendit, vaid saadab asja uueks lahendamiseks tagasi maakohtule, tuleb maakohtul TsMS § 147 lg 3 alusel nõuda hagejalt täiendava riigilõivu tasumist.
27.Hageja tasus apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu 250 krooni ja kostja IV vastuapellatsioonkaebuse esitamisel 400 krooni. Alates 01.01.2009 kehtiva riigilõivuseaduse lisa 1 kohaselt oleks tulnud arvestades tsiviilasja hinda kuni 5000 krooni tasuda kummalgi riigilõivu 1000 krooni. Kuna apellatsioonkaebuse ja vastuapellatsioonkaebuse menetlusse võtmise ajal oli hagi hind ebaselge ning ringkonnakohus ei nõudnud seetõttu enne nende menetlusse võtmise otsustamist täiendava riigilõivu tasumist, mõistab ringkonnakohus TsMS § 179 lg 1 alusel hagejalt välja täiendava riigilõivu 750 krooni ja kostjalt IV 600 krooni.
28.Lisaks eeltoodule märgib ringkonnakohus, et TsMS § 136 lg 4 kohaselt võib kohus tsiviilasja hinda muuta kuni asja lahendamiseni.
G.Kivinurm
I.Nõmm
A. Tänav
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.