Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud

Tsiviilasi nr 2-11-2142

Kohtu selgitus kostjale:  kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik peab lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul, välja arvatud juhul, kui lahend kuulub viivitamatule täitmisele või kui lahend näeb ette teistsuguse tähtaja. Justiitsministeerium või justiitsministri määratud Justiitsministeeriumi valitsemisala asutus võib käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud lahendi sundtäitmisele saata, kui kohustatud isik ei ole lahendit täitnud jõustumisest alates 15 päeva jooksul (TsMS § 179 lg 5 ja 6)  nõude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 179 lg 9).

MENETLUSKULUDE JAOTUS

Menetluskulud tsiviilasjas nr 2-11-2142 jätta kostja kanda. Kohtu selgitused:  menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1)  menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest (TsMS § 174 lg 1).

EDASIKAEBAMISE KORD JA TÄHTAEG

Kohtuotsust on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata otse Tartu Ringkonnakohtule (aadress: Kalevi 1; 50050 TARTU; telefonid: 7500702 või 7500703; faks 7500701; e-post: [email protected]) 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 633 lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

TSIVIILASJA EELNEV MENETLUSKÄIK

09.11.2010 esitas hageja Tööinspektsiooni Ida Inspektsiooni Töövaidluskomisjonile avalduse kostja vastu saamata jäänud tasude nõudes (töövaidlusasi nr 9.1-2/3353-2010). Töövaidluskomisjon 17.12.2010 otsusega rahuldas Jelena Vassiljeva avaldus; mõistis MTÜ-lt Teadus ja Tarkus Koolituskeskus Jelena Vassiljeva kasuks välja: 2(11)

Tsiviilasi nr 2-11-2142

     

saamata jäänud töövõimetushüvitis summas 2 254 (kaks tuhat kakssada viiskümmend neli) krooni 59 senti saamata jäänud puhkusetasu summas 5 608 (viis tuhat kuussada kaheksa) krooni 20 senti tööülesannete täitmisel kantud kulud summas 5 210 (viis tuhat kakssada kümme) krooni 35 senti saamata jäänud töötasu summas 24 683 (kakskümmend neli tuhat kuussada kaheksakümmend kolm) krooni saamata jäänud töötasust kuulub viivitamatult täitmisele summa 14 400 (neliteist tuhat nelisada) krooni ITVS § 27 lg 2 alusel viivis summas 1 117 (üks tuhat ükssada seitseteist) krooni 20 senti.

MTÜ TEADUS JA TARKUS KOOLITUSKESKUS esitas 20.01.2011.a kohtule taotluse töövaidlusasja läbivaatamiseks hagimenetluses (tl 35-36). Viru Maakohtu 11.03.2011 määrusega võeti tsiviilasi menetlusse, loeti töövaidluskomisjonile esitatud avaldus hagiavalduseks, määrati pooltele tähtaeg oma seisukohtade täiendavaks põhjendamiseks ja täiendavate tõendite esitamiseks.

ASJAOLUD, HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

Hagiavaldus (avaldus töövaidluskomisjonis) Hagiavalduse kohaselt poolte vahel sõlmitud töölepingu kohaselt moodustab hageja töötasu 7 200 krooni. Tööandja on jätnud osaliselt maksmata töötasu summas 17 239,45 krooni (neto). Töötaja viibis töövõimetuslehel, mille eest tööandja hüvitist ei maksnud. Töötaja viibis korralisel puhkusel, kuid tööandja puhkusetasu ei maksnud. Töötaja on teinud kulutusi töövahenditele, kuid tööandja on jätnud arvete alusel saadu tagastamata TLS § 40 lg 1 alusel. Avaldaja palus tööandjalt välja mõista saamata jäänud töötasu summas 17 239,45 krooni (neto), viivis töötasu maksmisega viivitamise eest summas 916,70 krooni, tunnistada, et osapoolte vahel olid töösuhted, saamata jäänud puhkusetasu 6 040,40 krooni (bruto), töövahenditele tehtud kulutused summas 5 210,35 krooni. Töövaidluskomisjoni istungil, mis toimus 14. detsembril 2010.a, esitas töötaja esindaja täpsustatud nõuded. Töötaja palus tööandjalt välja mõista töövõimetushüvitis summas 2 254,59 krooni, saamata jäänud töötasu 24 683 krooni, viivis summas 1 117,20 krooni, puhkusetasu 5 608,20 krooni ning tööülesannete täitmiseks tehtud kulutused summas 5 210,35 krooni. Tööandja esindaja selgituste kohaselt poolte vahel puudub vaidlus, et osapooled olid töösuhetes.

TSIVIILASJA HIND

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 122 lg 1 kohaselt tsiviilasja hind on hagihind ja hagita asja hind. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt hagihind on hagiasjas hagis taotletu harilik väärtus. TsMS § 124 lg 1 esimese lause kohaselt raha maksmisele suunatud hagi puhul määratakse hagihind nõutava rahasummaga. Vastavalt TsMS § 133 lg 1 hagihind arvutatakse põhinõude järgi. Sama paragrahvi lg-st 2 tuleneb, et hagihinda arvutades ei arvestata kõrvalnõuetena esitatud intressinõuet, muu hulgas viivisenõuet ja kulude hüvitamise nõuet, vekslist ja tšekist tuleneva nõude puhul lisaks tagasinõudes sisalduvat hüvitisenõuet. Kohus arvestab kõrvalnõudeid hagi hinda arvutades ulatuses, milles hagi esitamiseni arvestatud kõrvalnõuete summa on põhinõudest suurem. 3(11)

Tsiviilasi nr 2-11-2142

Kõrvalnõuet arvestatakse hagi hinda arvutades täies ulatuses, kui kõrvalnõue esitatakse eraldi hagis. TsMS § 134 lg 1 esimene lause sätestab, et hagihinda arvutades liidetakse ühes hagis sisalduvad nõuded. Hageja palub mõista kostjalt hüvitised üldsummas 38 873,34 krooni ehk 2 484,46 eurot, seega antud asja hagihind moodustab 2 484,46 eurot.

KOSTJA VASTUVÄITED

Kostja taotluse kohaselt (tl 35-36) kostja MTÜ Teadus ja Tarkus Koolituskeskus (tööandja) tunnistab, et mingi osa on maksmata töötajale. Kostja tunnistab maksmata summa 5 189,60 krooni (neto). Oma avaldusega esitas Jelena Vassiljeva (töötaja) töövaidluskomisjonile tema poolt koostatud dokumendid, millised ei vasta tõele. Kostja esitab hageja töötasu arvelduse, millest on näha, et töötaja töötasu alates 01.09.2009 kuni 31.10.2010 on 63 625,45 krooni (bruto)/ 54 987,54 krooni (neto). Kostja esitab hageja puhkusetasu arvelduse, mis on koostatud töötasu arvelduse alusel. Sellest on näha, et töötaja puhkuse toetus on 3 871,71krooni (bruto)/ 3 415,67 (neto). Kostja esitab käskkirja, mille alusel töötaja palgast on mõistnud välja MTÜ Teadus ja Tarkus Koolituskeskuse kasuks 1 322,06 krooni telefoni kasutamise eest isiklikuks eesmärgiks. Kostja esitab väljatrüki telefoni arvest, kust on näha, et telefonikõned hageja poolt (telefoni number on 5124403) on tehtud haiguse ja puhkuse ajal ning ei ole seotud töötaja tööülesandega. Kostja esitab maksukorralduste väljatrüki, kust on näha, et hageja pangaarvele on üle kandud tööpalga alates 01.09.2009 kuni 31.12.2010 summas 51 891,55 krooni. Kostja esitab töölepingu muutmise koopia, millele hageja ei kirjutanud alla, kuid selle muutmisega hageja on tutvunud 01.09.2010. Kostja tunnistab, et oleks valmis maksma töötajale tööülesannete täitmisel kantud kulud, kui kostja paluks mingeid töövahendeid osta ja hageja tõendaks, et ta on isiklikult teinud need kulutused. Kuid kostjal ei ole käes kokkulepet, kus oleks niisugune kokkulepe fikseeritud. Seega kostja ei tunnista kulutused summas 5 210,35 krooni, mis nõuab hageja ja tunnistab töövaidluskomisjon. Kostja ei tunnista viivist, kuna see on arvestatud ebaõigele summale. Niisiis, 54 987,54 krooni + 3 415,67 krooni – 1 322,06 krooni = 57 081,15 krooni. On makstud 51 891,55 krooni. 57 081,15 krooni - 51 891,55 krooni = 5 189,60 krooni. Maksmata jääb hagejale 5 189,60 krooni. Kostja palub töövaidluskomisjoni poolt rahuldatud Jelena Vassiljeva avalduse läbi vaadata hagimenetluse korras ja määrata õige summa, mis on põhjendatud tõeliste dokumentidega.

4(11)

Tsiviilasi nr 2-11-2142

Kostja täiendava seisukoha kohaselt (tl 57-58) 22.12.2010 on MTÜ Teadus ja Tarkus Koolituskeskus ütles Jelena Vassiljeva töölepingu erakorraliselt üles alates 23. detsembrist 2010.a ning pakkunud talle oma isiklikud asjad võtta kohe või sobiva kuupäeva määrates ning MTÜ Teadus ja Tarkus Koolituskeskuse ametiruumide võtmed tagastada. Jelena Vassiljeva võtmeid ei tagastanud ning MTÜ Teadus ja Tarkus Koolituskeskuse juhatus pidi 07.01.2011 luku vahetama, makstes uue luku vahetamise eest 28 eurot ning võtmete valmistamise eest 4,65 eurot. 21.02.2010 kl 16.50 tuli Jelena Vassiljeva MTÜ Teadus ja Tarkus Koolituskeskuse ametiruumidesse oma asjade eest. Peale oma isiklike asjade, mis olid tema poolt kogutud viimasel tööpäeval, tassis Jelena Vassiljeva omavoliliselt MTÜ Teadus ja Tarkus Koolituskeskuse ametiruumidest välja 12 tooli, ühe tooli hind on 6 eurot. Kahju on 72 eurot. 27.12.2010 esitas hageja Jelena Vassiljeva kohtutäiturile täitmisavalduse täitemenetluse läbiviimiseks ning Viru tööpiirkonna kohtutäitur Andrei Kreki otsusel nr 066/2010/3150 olid MTÜ Teadus ja Tarkus Koolituskeskuse sissetulekud arestitud. Sissenõutavad summad (sealhulgas täitekulud) kandi üle kohtutäituri ametialasele arvelduskontole. Kostja oli sunnitud maksma 18 697,37 krooni/1 194,98 eurot esitatud hageja poolt valede andmete alusel. Niisiis, 1 194,98 eurot (makstud summa) - 333,68 eurot (tunnistatud summa) - 28 eurot (luku vahetamise eest) - 4,65 eurot (uute võtmete eest) - 72 eurot (väljatassitud toolide eest) = 756, 65 eurot. Enammakse kostja poolt on 756, 65 eurot. Lähtudes eelesitatust, palub kostja välja mõista hagejalt Jelena Vassiljevalt kostja MTÜ Teadus ja Tarkus Koolituskeskus kasuks enammakstud 756,65 eurot. Jätta kõik menetluskulud hageja kanda. Välja mõista hagejalt Jelena Vassiljevalt kostja MTÜ Teadus ja Tarkus Koolituskeskus kasuks tasutud riigilõiv 26,84 eurot, õigusabikulud 77,84 eurot (1 218 krooni).

HAGEJA ARVAMUS HAGI VASTUSE KOHTA

Hageja seisukoha kohaselt (tl 70-72) hageja pöördus töövaidluskomisjoni avaldusega kostja vastu, milles olid järgmised nõuded: nõuda MTÜ-lt Teaduse ja Tarkus Koolituskeskus Jelena Vassiljeva kasuks välja saamata jäänud töötasu summas 24 683 krooni/1 577,53 eurot bruto (01.10.2009.a. -31.10.2010.a.); nõuda MTÜ-lt Teaduse ja Tarkus Koolituskeskus Jelena Vassiljeva kasuks välja viivis välja maksmata jäänud töötasu pealt summas 1 117,20 krooni/71,40 eurot bruto; nõuda MTÜ-lt Teaduse ja Tarkus Koolituskeskus Jelena Vassiljeva kasuks välja puhkusetasu summas 5 608,20 krooni/358,43 eurot bruto; nõuda MTÜ-lt Teaduse ja Tarkus Koolituskeskus Jelena Vassiljeva kasuks välja töövõimetuslehtede kompensatsioon kogusummas 2 254,59 EEK/ 144,09 €; nõuda MTÜ-lt Teaduse ja Tarkus Koolituskeskus Jelena Vassiljeva kasuks välja töövõimetuslehtede alusel makstava kompensatsiooni maksmata jätmise osas 2 254,59 EEK/144,09 € (töövaidluskomisjoni toimiku lehed 1-5, 42-44). 14.12.2010.a toimunud töövaidluskomisjoni istungil tunnistas kostja hageja nõuet töövõimetuslehtede alusel makstava kompensatsiooni maksmata jätmise osas 2 254,59 EEK/144,09 €, maksmata puhkusetasu osas 5 608,20 EEK/358,43 € ja hageja poolt tööülesannete täitmise käigus kantud kulude osas 5 210,35 EEK/333 €. 17.12.2010.a rahuldas töövaidluskomisjon hageja avalduse täies ulatuses.

5(11)

Tsiviilasi nr 2-11-2142

20.01.2011.a pöördus kostja kohtusse taotlusega töövaidlus kostja ja hageja vahel hagimenetluse korras läbi vaadata. Kostja esitas kohtule 15.02.2011.a täpsustatud taotluse. Vastavalt kostja taotlusele palub ta määrata kohtul õige summa. 08.04.2011.a esitas kostja kohtule täpsustatud seisukoha, mille kohaselt palub kostja hagejalt välja mõista 756,65 €. Hageja ei ole nõus kostja seisukohaga tsiviilasjas nr 2-11-2142. 01.09.2009.a töölepingu tingimuste kohaselt kohustus tööandja maksma töötajale töötasu 7 200.krooni kuus. Hageja ei ole andnud kostjale nõusoleku kuutöötasu muutmiseks. Töölepingu seaduse § 12 kohaselt töölepingut saab muuta ainult poolte kokkuleppel. Seega on hageja kuutöötasu töölepinguga kindlaks määratud ja see on 7 200 EEK/460,16 € kuus. Järelikult on töötasu arvestus ajavahemikul alates 01.09.2009 kuni 31.10.2010.a tehtud kostjal ebaõigesti, kuna töötasu arvestamisel alates 2010.a septembrist kohaldati tasumäära 4 350.krooni/kuus. Töövaidluse läbivaatamisel töövaidluskomisjonis selgitas kostja, et ta ei pidanud hageja tööaja kohta arvestust, vaid kohustas selleks hagejat. Kostja ei esitanud mitte mingisuguseid dokumente, mis tõendaksid hageja poolt töötatud tööaja mahtu perioodil 01.09.2009 kuni 31.10.2010. Hageja arvab, et sel juhul tuleks juhinduda hageja poolt esitatud tööaja arvestuse tabelist. Lähtudes hageja poolt ajavahemikus 01.10.2009-31.10.2010.a töötatud tööajast ning töölepinguga kokku lepitud töötasust tegigi töötaja nimetatud ajavahemiku eest väljamaksmisele kuuluva töötasu arvestuse. Ajavahemikul alates 01.10.2009.a kuni 31.10.2010.a maksis kostja hagejale arvelduskontole ülekandmise teel välja töötasu kogusummas 38 592,55 kr/2 466,51 €.

tema

Oma taotluses näitab kostja valesti enda poolt ajavahemikus 01.10.2009 -31.10.2010.a hagejale tehtud makseid, arvestades oma arvelduses ka 15.10.2009.a tehtud 6 000.-kroonist makset, 14.12.2010.a tehtud 3 000.- kroonist makset, 15.12.2010.a tehtud 509.- kroonist makset, 29.12.2010.a tehtud 3 390- kroonist makset ja 29.12.2010.a tehtud 400.-kroonist makset. Nimetatud maksed tehti kostja tasumiseks 2009.a septembrikuu ja 2010.a novembrikuu töö eest ning neid ei saa kasutada maksmata töötasu arvestamises ajavahemiku 01.10.2009- 31.10.2010.a eest. Lähtudes ülaltoodust, pidi kostja maksma hagejale töötasu ajavahemikul 01.10.201031.10.2010.a 58 019 krooni/3 708,09 € (neto), maksis aga ülekandega hageja arvelduskontole ainult 38 592,55 krooni/2 466,51 € (neto). Seega on hageja nõue väljamaksmata töötasu osas 19 426,45 EEK (neto), s.t 24 683 EEK (bruto). Hageja saamata jäänud töötasu arvestus on toodud töövaidluskomisjonile esitatud avalduses. Hageja ei ole nõus kosja seisukohaga telefonikõnede tasu kompenseerimise nõudes summas 1 322,06 krooni. Kostja põhjendab oma seisukohta 01.11.2010.a käskkirjaga ning mobiilside operaatori arvetega. 01.11.2010.a käskkirjal on käsikirjaline märge - «on tutvunud» ja kuupäev - 01.11.2011.a. 6(11)

Tsiviilasi nr 2-11-2142

Hageja ei olnud tutvunud selle käskkirjaga ja käskkirjal ei ole hageja märget sellega tutvumise kohta. Käskkirjaga tutvumise kuupäev on ebaõige. Käskkirjast tuleneb, et juba 01.11.2010.a teadis kostja, et tema arvates tekitas hageja kostjale kahju. Töölepingu seaduse § 74 lg 4 kohaselt tööandja kahju hüvitamise nõue töötaja vastu tööülesannete täitmisel tekkinud kahju eest aegub 12 kuu jooksul arvates ajast, millal tööandja sai teada või pidi teada saama kahju tekkimisest ja selle hüvitamiseks kohustatud isikust, kuid mitte hiljem kui kolm aastat pärast kahju tekkimist. Kostja esitas nõude mõista hagejalt tekitatud kahju kompensatsioonina välja 1 322,06 krooni alles töövaidluse hagimenetluses läbivaatamise avalduses, mille ta esitas kohtule 15.02.2011.a. Seega tuleb hageja arvates tunnistada nõue aegunuks ja jätta kostja taotlus rahuldamata. Viivise summa arvestuse on hageja teinud Võlaõigusseaduse sätete kohaselt ja töölepingu tingimuste järgi töötasuna väljamaksmisele kuuluva summa pealt. Viivisenõude osas jääb hageja oma töövaidluskomisjonile esitatud avalduses.

endisele

seisukohale,

mis

on

välja

toodud

Välja maksmata puhkusetasu, tasumata kompensatsioon töövõimetus lehtede põhjal ning tööülesannete täitmise käigus hageja poolt kantud kulude kompenseerimine. Kostja tunnistas neid hageja nõudeid töövaidluse läbivaatamise käigus töövaidluskomisjonis, see on fikseeritud töövaidluskomisjoni istungi protokollis. Nõuded on põhjendatud TLS § 70 lg 1 (puhkusetasu), TLS § 40 lg 1 (kulude kompenseerimine), ning TTOS § 122 lg 1 (kompensatsioon töövõimetuslehe alusel) sätetega. Nõuet kinnitavad puhkusetasu arvestus, töövõimetuslehed, hageja arvelduskonto väljavõte ning kauba eest tasumise arvete ja kviitungitega. Hageja palub kohtul vaidluse läbivaatamise käigus mitte arvestada kostja esitatud puhkusetasu arvestust, kuna selles on aritmeetilised vead ning selles esitatud andmed ei vasta teistes kostja esitatud dokumentides olevatele andmetele. Puhkusetasu arvestuse real «2010 jaanuar» on näidatud töötasu suuruseks 5 485.- krooni. 2010.a jaanuari palgatõendis on näidatud summa 4 585.- krooni. Puhkusetasu arvestuse real «kokku» on toodud summa «21 295», samas kui liita kõik «töötasu» real olevad summad tuleb kokku arv «29 135». Hageja palub kohtul arvestada hageja tehtud puhkusetasu arvestust. Kostja palub kohtul hagejale makstava summa arvestamisel arvesse võtta tema kulutusi lukuvahetusele 32,62 €, samuti 12 tooli maksumust, mida hageja olevat kostja ruumidest ära viinud ja mille maksumus on 72 €. Hageja arvates on kostja sellised nõuded põhjendamatud ning ei ole dokumentaalselt tõestatud. Hageja ei ole nõus sellega, et temale väljamaksmisele kuuluv summa on 5 189,60 EEK/331,68 €. Isegi arvestamata hageja nõuet väljamaksmata töötasu ja viivise osas, mida kostja tunnistas töövaidluskomisjoni istungil, on hageja nõude suuruseks 13 073,14 krooni/835,52 € (2254,59 kr/144,09 € - kompensatsioon töövõimetuslehtede järgi, 5 608,20 kr/358,43 € - puhkusetasu, 5 210,35 krooni/333,00 € - hageja poolt tööülesannete täitmise käigus kantud kulud. 7(11)

Tsiviilasi nr 2-11-2142

Hageja arvamuse kohaselt on kostja täpsustatud seisukohas toodud nõuded põhjendamatud ning ei olnud töövaidluskomisjonis pooltevahelise vaidluse läbivaatamisel vaidlusaluseks esemeks. Hageja palub kohut rahuldada töövaidluskomisjoni esitatud avalduses toodud nõuded. Menetluskulud palub kostjalt välja mõista.

KOHTUISTUNG

Kohtuistungil jäid pooled oma nõuete, vastuväidete ja nende põhjenduste juurde.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS

Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud TsMS § 232 lg 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi on põhjendatud ja kuulub seega rahuldamisele täies ulatuses. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (edaspidi ITVS) § 4 lg 4 kohaselt individuaalsete töövaidluste lahendamine kohtus on reguleeritud tsiviilkohtumenetluse seadustikuga käesolevast seadusest tulenevate erisustega. Vastavalt ITVS § 24 lg 1 töövaidluskomisjoni otsusega mittenõustumisel võivad vaidlevad pooled pöörduda sama töövaidluse läbivaatamiseks maakohtusse ühe kuu jooksul, arvates töövaidluskomisjoni otsuse ärakirja saamise päevale järgnevast päevast. Riigikohtu tsiviilkolleegium 03.06.2003 otsuses asjas nr 3-2-1-35-03 asus seisukohale, et pooled saavad töövaidluskomisjoni otsusega mittenõustumisel esitada kohtusse üksnes neid töölepingu lõpetamisest tulenevaid nõudeid, mis olid esitatud töövaidluskomisjonile läbivaatamiseks ja mille kohta töövaidluskomisjon tegi otsuse. Kostja esitas hageja vastu kohtus nõuded, s.h tasaarvestuse nõue, mis ei olnud esitatud töövaidluskomisjonile läbivaatamiseks ja mille kohta töövaidluskomisjon otsuse ei teinud, seega kostja nõuded kohtu poolt rahuldamisele ei kuulu. Töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 131 lg-te 1 ja 2 kohaselt enne 2009. aasta 1. juulit sõlmitud töölepingule kohaldatakse alates 2009. aasta 1. juulist töölepingu seaduses sätestatut. Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatu ei välista ega piira lepingupoolte õigusi ega kohustusi, mis on tekkinud enne 2009. aasta 1. juulit. Töölepinguga seotud asjaoludele või toimingutele, mis on tekkinud või tehtud enne 2009. aasta 1. juulit, kohaldatakse senikehtinud seadust. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et nende vahel oli sõlmitud tähtajatu tööleping ning et hageja asus tööle 01.09.2009 ja tööleping lõppes 30.09.2010 seoses tööandja poolt ülesütlemisega.

8(11)

Tsiviilasi nr 2-11-2142

Kohus loeb asjakohatuks hageja viide sellele, et kostja tunnistas osaliselt tema nõuded töövaidluskomisjonis, kuna lähtudes Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 29.03.2011 otsuses asjas nr 32-1-6-11 väljendatud seisukoha kohaselt ITVS § 24 lg 4 tuleneb, et kohus ei kontrolli mitte töövaidluskomisjoni otsust, vaid lahendab töövaidluskomisjonile esitatud avalduse hagimenetluses algusest peale. MTÜ Teadus ja Tarkus Koolituskeskus ja Jelena Vassiljeva vahel 01.09.2009 sõlmitud töölepingu kohaselt moodustab töötaja töötasu 7 200 krooni (ehk 460,16 eurot). TLS § 12 kohaselt töölepingut saab muuta ainult poolte kokkuleppel. Kostja väidab, et muutis töölepingu hageja palga osas, vähendades selle alates 01.09.2010, kuid kohus leiab, et kostja ei tõendanud, et töölepingu muutus oli hagejale teatavaks tehtud ja ta oli sellega nõus. Töövaidluskomisjonile kostja poolt esitatud käskkiri nr 16 (töövaidluskomisjoni toimiku nr 9.12/3353-2010 tl 60) ja kohtule esitatud käskkiri nr 16 (tsiviilasja toimiku leht 93) ei ühti. Kohtule esitatud käskkirjas on olemas märge „etteloetud ja tõlgitud 2 tunnistajate juuresolekul“, töövaidluskomisjonile esitatud käskkirjas nr 16 see märge puudub. Kostja poolt kohtule antud seletuste kohaselt hageja võttis dokument kaasa koju tutvumiseks, kuid ei kirjutanud sellele alla ja ei tagastanud kostjale. Hageja seletas, et tõesti, kuna dokument oli eestikeelne, tahtis ta võtta seda kaasa, et rahulikult tutvuda, kuid kostja nõudis kirjutada dokumendile alla viivitamatult, hageja ei teinud seda. Sellist olukorda, kohtu arvates, ei saa lugeda, et lepingu muutmine oli hagejale teatavaks tehtud ja märge käskkirjas nr 16 ei tõenda seda. Seega kohus lähtub hageja palgast suuruses 7 200 krooni (ehk 460,16 eurot) kuus. TLS § 33 lg 1 kohaselt tööandja maksab töötajale töötasu üks kord kuus, kui tasu maksmiseks ei ole kokku lepitud lühemat tähtaega. Vastavalt TLS § 28 lg 2 p 2 tööandja on eelkõige kohustatud maksma töö eest töötasu kokkulepitud tingimustel ja ajal. Kostja tunnistas, et mingi osa töötasust on hagejale maksmata. Samuti esitatud tõenditest väljub, et kostja ühepoolselt vähendas hageja töötasu, seega leiab kohus, et hageja nõue töötasu väljamõistmiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele summas 1 577,53 eurot (24 683 krooni). TLS § 70 lg 1 kohaselt töötajal on õigus saada käesoleva seaduse § 29 lõikes 8 sätestatud korras arvutatud puhkusetasu. Hageja viibis puhkusel 23.07.2010-23.008.2010 (sellele ei vaielnud ka kostja) ja pidi saama puhkusetasu 5 608,20 krooni (358,43 eurot), kuid ei saanud selle, seega hageja nõue puhkusetasu väljamõistmiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele summas 358,43 eurot. Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse (TTOS) § 122 lg 1 kohaselt tööandja maksab töötajale hüvitist haigestumise või vigastuse neljanda kuni kaheksanda kalendripäeva eest 70% töölepingu seaduse § 29 lõikes 8 sätestatud korras arvutatud töötaja keskmisest töötasust (edaspidi haigushüvitis). Hageja poolt esitatud töövõimetuslehtede kohaselt oli ta töövõimetu ajavahemikel: 19.02.201008.03.2010 ja 11.06.2010-22.07.2010. Hageja väidab, et ei saanud hüvitist kostjalt. Kostja ei vaielnud sellele vastu. Hageja palub hüvitisena mõista välja 2 254,59 krooni. Kohus leiab, et see nõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele summas 144,09 eurot (2 254,59 krooni). 9(11)

Tsiviilasi nr 2-11-2142

TLS § 40 lg-st 1 tuleneb, et töötaja võib nõuda tööülesannete täitmisel kantud kulude hüvitamist vastavalt võlaõigusseaduse § 628 lõigetele 2-4. Kokkulepe kulude hüvitamise kohta töötasu arvel on tühine. Hageja nõuab mõista kostjalt välja tööülesannete täitmisel kantud kulude hüvitamiseks 5 210,35 krooni ja esitas kulutuste kandmise tõendamiseks arved (töövaidluskomisjoni tl 21-41). Kohus leiab, et hageja poolt esitatud tõenditega ta tõendas, et ostis kantseleitarbed just kostja jaoks, kuna arvetes ostjaks on märgitud kostja nimi, kaupade nimetustest ka võib järeldada, et need on tarvis kontoris töötamiseks. Kui kostja ei ole nõus, et need asjad olid ostetud kostja jaoks või ei olnud kasutatud kostja kontoris töötamisel, pidi ta selle tõendama, kuid ei teinud seda. Seega leiab kohus, et hageja nõue tööülesannete täitmisel kantud kulude hüvitamiseks summas 5 210,35 krooni (333 eurot) on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Hageja palub ka palga väljamaksmisega viivitamise eest viivist summas 1 117,20 krooni. Vastavalt VÕS § 94 lg 1 kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti; lg 2 kohaselt käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud intressimäära õigeaegse avaldamise korraldab Eesti Pank väljaandes Ametlikud Teadaanded. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Eesti Pank teatas, et võlaõigusseaduse § 94 lõige 1 nimetatud Euroopa Keskpanga põhirefmantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne 1. jaanuari 2010 oli 1,00%. [http://www.ametlikudteadaanded.ee/index.php?act=l]. Kuna kohus rahuldas hageja nõue summas 24 683 krooni, lähtub kohus viivise arvestustes hageja poolt toodud arvestustest. Hageja arvestuste kohaselt (töövaidluskomisjoni tl 3) on arvestatud seadusega kooskõlas viivis, mis moodustab 0,022% päevas. Välja on toodud viivitatud päevad ja summad, mis on viivituses oldud. Hageja poolt esitatud arvestuste kohaselt on kostja olnud viivituses ning kohustub tasuma 1 117,20 krooni. Kostja oma arvestusi summade osas ei esitanud. Kohus leiab, et hageja viivisnõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele summas 71,40 eurot (1 117,20 krooni). Lähtudes kõigest ülalöeldust rahuldab kohus hagi täies ulatuses.

MENETLUSKULUD

TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kuna kohus rahuldas hagi täies ulatuses, seega kohtulahend on tehtud kostja kahjuks, tuleb antud asjas menetluskulud jätta kostja kanda. 10(11)

Tsiviilasi nr 2-11-2142

Vastavalt TsMS § 139 riigilõiv on menetlustoimingu tegemise eest seaduse kohaselt Eesti Vabariigile tasutav rahasumma. Sama paragrahvi lg 2 p 1 kohaselt hagilt tuleb tasuda riigilõivu. TsMS § 139 lg 3 kohaselt riigilõivu suurus sõltub tsiviilasja hinnast, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 1 kohaselt riigilõivu ei võeta töötasu või palga nõudmise eest, töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise eest, teenistusse ennistamise, teenistusest vabastamise aluse formuleeringu muutmise hagi või kaebuse läbivaatamise eest. TsMS § 179 lg 1 kohaselt menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. Hageja poolt nõutud hüvitised (töövõimetushüvitis, tööülesannete täitmisel kantud kulude hüvitis) üldsummas 404,40 eurot, ei ole tasu töö eest ega kuulu RLS § 22 lg 1 p 1 sätete hulka, seega pidi kostja (kui taotluse esitanud pool) tasuma nimetatud nõuetelt riigilõivu summas 89,47 eurot (RLS lisa 1), tasus aga 26,84 eurot (tl 10), seega kostjalt tuleb riigituludesse välja mõista vähem tasutud riigilõiv summas 62,63 eurot. TsMS § 179 lg 5 kohaselt kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik peab lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul, välja arvatud juhul, kui lahend kuulub viivitamatule täitmisele või kui lahend näeb ette teistsuguse tähtaja. Sama paragrahvi lg 7 sätestab, et kohtulahendi alusel riigi kasuks välja mõistetud menetluskulude maksmise nõue, mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, samuti trahvimääruse ja muu sellesarnase raha sissenõudmise lahendi täitmise nõue aegub kolme aasta möödumisel raha väljamõistmise lahendi jõustumisest. Nõude aegumisele kohaldatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses nõuete aegumise kohta sätestatut. Sama paragrahvi lg 9 kohaselt käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud nõude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus märgib seda ka menetluskulude väljamõistmise lahendis. Kohus teeb otsuse eeltoodust tulenevalt ja juhindudes TsMS §-dest 441 lg 1, 442, 468 lg 3, 630 lg 1, 632 lg 1.

Tamara Šabarova Kohtunik

11(11)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.