Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud

1(5)

2-11-11103 Kohus märgib, et menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

EDASIKAEBE KORD

Hagejal on õigus esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale menetluse taastamiseks kaja Viru Maakohtule 14 päeva jooksul või kui tagaseljaotsus tuleb kostjale kätte toimetada avalikult, teatavakstegemisega teadaandega väljaandes Ametlikud Teadaanded, siis 28 päeva jooksul alates tagaseljaotsust täiendava otsuse kättetoimetamisest, kui kostja poolt hagiavaldusele vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi toimetati kostjale või tema esindajale kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.o. tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 394 nõuetele vastav kirjalik hagiavalduse vastus koos lisadega. Kajalt tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 16 eurot ja mitte rohkem kui 6400 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Viru Maakohtu menetluses on Jelena Vassiljeva hagi MTÜ Teadus ja Tarkus Koolituskeskus vastu töövaidluses. Hageja nõudeks on tunnistada poolte vahel 01. septembril 2009 sõlmitud tööleping lõpetatuks töölepingu seaduse (TLS) § 91 lg 2 alusel alates 27. detsembrist 2010 ning välja mõista kostjalt hageja kasuks hüvitis kolme keskmise kuupalga ulatuses summas 1380,48 eurot. Hageja väitel ei täitnud kostja tööandja kohustust maksta hagejale palka. Seisuga 14. detsember 2010 oli kostjal maksmata hagejale kokku 24 683 krooni (1577,53 eurot) brutopalka. Hageja palk ühes kuus oli kokku lepitud 7200 krooni (460,16 eurot). Hageja esitas kostjale avalduse töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks TLS § 91 lg 2 alusel alates 27. detsembrist 2010. Kostja on hageja avalduse kätte saanud 08. jaanuaril 2010. Hageja väitel kostja ei võimaldanud hagejal alates 21. detsembrist 2010 tööülesandeid täita, kuna blokeeris hageja juurdepääsu töökohale ja töö tegemiseks antud arvutile. Hageja leiab, et neid asjaolusid arvestades ei ole mõistlikult nõuda töölepingu jätkamist etteteatamistähtaja lõppemiseni.

2(5)

2-11-11103 Hageja väitel ütles hageja töölepingu erakorraliselt üles, kuna kostja rikkus tööandja kohustust maksta töötajale ehk hagejale töötasu kokkulepitud tingimustel ja ajal ning seetõttu on hagejal õigus nõuda kostjalt hüvitist kolme keskmise kuu töötasu ulatuses. Töölepingu kohaselt moodustas hageja töötasu ühes kuus 7200 krooni (460,16 eurot). Täiendav otsus Viru Maakohtu 29. augusti 2011 kohtuotsusega (tagaseljaotsus) tsiviilasjas nr 2-11-11103 rahuldas kohus hagi ja vormistas kohtuotsuse (tagaseljaotsuse) ilma kirjeldava ja põhjendava osata. Kostja sai kohtuotsuse kätte 05. oktoobril 2011. Kostja esitas 17. oktoobril 2011 kohtule teate kaja esitamise soovist. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 448 lg 42 ja lg 5 kohaselt, kirjeldava või põhjendava osata tehtud tagaseljaotsust täiendab kohus puuduva osaga, kui menetlusosaline teatab kaja esitamise tähtaja jooksul soovist esitada kaja. Otsuse täiendamise korral puuduva osaga hakkab kaja esitamise tähtaeg uuesti kulgema tervikotsuse kättetoimetamisest. Täiendav otsus on täiendatava otsuse osa. Täiendavat otsust võib vaidlustada nagu muud otsust. Täiendatava otsuse vaidlustamise korral eeldatakse, et vaidlustatakse ka täiendavat otsust. Kohus täiendab Viru Maakohtu 29. augusti 2011 kohtuotsust (tagaseljaotsus) tsiviilasjas nr 2-1111103 kirjeldava ja põhjendava osaga. Käesolev täiendav kohtuotsus on Viru Maakohtu 29. augusti 2011 kohtuotsuse (tagaseljaotsus) tsiviilasjas nr 2-11-11103 osa.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele tagaseljaotsusega. Tsiviilasja eelmenetluse käigus saatis kohus kostjale hagiavalduse ärakirja koos sellele lisatud hageja nõudeid põhjendavate dokumentide ärakirjadega, kohustades kostjat kohtule kirjalikult vastama. Kostja juhatuse liikmele Igor Toropovile on hagiavaldus koos lisadega kätte toimetatud

3(5)

2-11-11103 Vastavalt TLS § 28 lg 2 p 2, tööandja on eelkõige kohustatud maksma töö eest töötasu kokkulepitud tingimustel ja ajal. TLS § 91 lg 1 ja lg 2 p 2 kohaselt, töötaja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda mõjuval põhjusel, eelkõige kui kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades ei või mõistlikult nõuda lepingu jätkamist. Töötaja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda tööandjapoolse kohustuse olulise rikkumise tõttu, eelkõige kui tööandja on oluliselt viivitanud töötasu maksmisega. Lähtuvalt TLS § 95 lg 1 ja lg 2, töölepingu võib üles öelda kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ülesütlemisavaldusega. Vorminõuet rikkudes tehtud või tingimuslik ülesütlemisavaldus on tühine. Tööandja peab ülesütlemist põhjendama. Töötaja peab põhjendama erakorralist ülesütlemist. Ülesütlemist peab põhjendama kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Vastavalt TLS § 98 lg 2, erakorralisest ülesütlemisest ei pea töötaja tööandjale ette teatama, kui kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades ei või mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kokkulepitud tähtaja või etteteatamistähtaja lõppemiseni. Lähtuvalt TLS § 100 lg 4, kui töötaja ütleb töölepingu erakorraliselt üles põhjusel, et tööandja on lepingut oluliselt rikkunud, maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Kohus või töövaidluskomisjon võib hüvitise suurust muuta, arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huvisid. Hagi on tõendatud kostja omaksvõtuga ning õiguslikult põhjendatud. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada tagaseljaotsusega. Kohus tunnistab hageja ja kostja vahel 01. septembril 2009 sõlmitud tööleping lõppenuks alates 27. detsembrist 2010 TLS § 91 lg 2 alusel tööandja poolt kohustuse olulise rikkumise tõttu. Kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks hüvitis kolme kuu keskmise töötasu ulatuses summas 1380,48 eurot. Hagihind Hageja nõudeks on tunnistada poolte vahel 01. septembril 2009 sõlmitud tööleping lõpetatuks töölepingu seaduse (TLS) § 91 lg 2 alusel alates 27. detsembrist 2010 ning välja mõista kostjalt hageja kasuks hüvitis kolme keskmise kuupalga ulatuses summas 1380,48 eurot. Hagis on esitatud üks tuvastus nõue, mis ei ole seotud varalise nõudega ning mille rahuldamise korral saadava hüve väärtust ei ole võimalik kindlaks määrata ja üks varaline nõue väärtsues 1380,48 eurot. TsMS § 125 kohaselt, tuvastushagi hind määratakse hüve väärtusega, mida hageja on eeldatavalt õigustatud saama hagi rahuldamise korral. Kui hüve väärtust ei ole võimalik kindlaks määrata, loetakse haginõue mittevaraliseks. Vastavalt TsMS § 132 lg 1, mittevaralise nõude puhul eeldatakse, et hagihind on 1595 eurot. Lähtuvalt TsMS § 124 lg 1, raha maksmisele suunatud hagi puhul määratakse hagihind nõutava rahasummaga. Välisvääringus nõue arvestatakse hagihinna määramiseks ümber eurodesse hagi esitamise aja seisuga Euroopa Keskpanga päevakursi alusel. TsMS § 134 lg 1 kohaselt, hagihinda arvutades liidetakse ühes hagis sisalduvad nõuded. Kui nõuded on alternatiivsed, määratakse hagihind suurema nõude järgi. 4(5)

2-11-11103 Hagihind moodustab 1595 eurot + 1380,48 eurot = 2975,48 eurot. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, /---/. Kooskõlas TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldas hagi täies ulatuses ning seega jäävad menetluskulud täies ulatuses kostja kanda Viivitamatu täitmine Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2, kohus tunnistab omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Kohtuotsus kuulub täitmisele viivitamatult. Digitaalne allkiri Aarne Lõhmus Kohtunik

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.