2-11-3404/12 - Täitmine - Sundtäitmise lubamatuks tunnistamine - Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja - lahend.ee

1.27.01.2011. a esitas M-OÜ kohtule hagi UL vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 008/2010/7303. Hagiavalduse kohaselt kinnitati Viru Maakohtu 05.01.2010. a määrusega tsiviilasjas nr 2-08-81143 hageja ja kostja vahel kompromissleping, mille punkti 1 kohaselt jäi kostja nõudeks hageja vastu 160 000 krooni. Nõude hüvitamine pidi toimuma kahes osas: hiljemalt 15.01.2010. a summas 80 000 krooni ja hiljemalt 31.03.2010. a summas 80 000 krooni. Hageja tasus kostjale esimese osamakse kahes osas, mille kohta andis kostja hagejale kinnituskirja. Lisaks tasus hageja seaduslik esindaja kostjale 01.04.2010. a ülekandega 20 000 krooni, 15.04.2010. a ülekandega 3 500 krooni, 15.10.2010. a 4 000 krooni ja 04.11.2010. a ülekandega 2 500 krooni. Seega teist osamakset on kostjale makstud kokku 30 000 krooni. Ülejäänud summa, 50 000 krooni, osas jõudsid pooled suulisele kokkuleppele, et hageja organiseerib kostjale Soomes töökoha, millega loetakse hageja kohustus kostja eest täidetuks. Hageja täitis oma kohustuse novembris 2010. a. Novembris 2011. a. hakkas kostja hagejalt nõudma 60 000 krooni, tasumist tähtajaga 20. detsember 2010. a, ilma viivisteta. Seega eiras kostja poolte suulist kokkulepet laenujäägi summas 50 000 krooni tasumise kohustuse sissenõudmist hagejalt. Kostja esitas 17.11.2010. a kohtutäiturile Mati Kadak täitmiseks täitedokumendi põhivõla ja viivise nõudes kogusummas 80 000 krooni, märkides täitmisavaldusele, et tegemist on teise osamaksega. Kohtutäitur algatas täitemenetluse täiteasjas nr 008/2010/7303. Hagejale teatati 28.12.2010. a täitmisteatega nimetatud täiteasjas, et võlale lisanduvad viivised 106 800 krooni, lisaks veel täitekulud. Eeltoodu aluse on kostja pahatahtlikult algatanud hageja suhtes täitemenetluse summa 80 000 krooni ja sellele lisanduvate viiviste sissenõudmiseks. Eelkõige ei võlgne hageja kostjale mitte 80 000 krooni, vaid on reaalselt kostjale ära maksnud 30 000 krooni, seega võlgnevuse jäägiks saaks olla 50 000 krooni. Samas, poolte vahel oli suuline kokkulepe laenujäägi kustutamiseks juhul, kui hageja leiab kostjale töökoha Soomes. Hageja täitis on kohustuse ja kostjal on alates 2010 novembrist töökoht Soomes. Kolmandaks on kostja ise lükanud edasi teise osakase jäägi täitmise tähtaja, mistõttu on seadusevastane ja pahatahtlik nõuda hagejalt viivise tasumist alates 01.04.2010. a kuni täitemenetluse lõppemiseni. Tulenevalt poolte suulisest kokkuleppest puudub nõue, mida hageja oleks kohustatud kostja ees täitma, siis kuulub sundtäitmine lubamatuks tunnistamisele, mistõttu ei ole kostja õigustatud nõudma ka tähtaegselt täidetud kohustuselt viivist. Hageja palub tunnistada sundtäitmine täiteasjas nr 008/2010/7303 lubamatuks viiviste summas 106 800 krooni tasumise osas. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Koos hagiavaldusega esitas hageja ka hagi tagamise taotluse täitemenetluse täiteasjas nr 008/2010/7303 peatamiseks, mille kohus 01.02.2011. a määrusega rahuldas peatadas täitemenetlus täiteasjas nr 008/2010/7303 kuni käesolevas tsiviilasjas tehtava lahendi jõustumiseni.

3.12.05.2011. a esitas hageja täpsustatud hagiavalduse, milles tõi välja ka viivise arvestuse. Arvestuse kohaselt peaks viivise summaks olema 65 434,50 krooni. Tehtud arvestuse alusel oleks pidanud täitemenetluses olev nõue olema kokku 145 434,50 krooni, millest hageja on kostjale otse üle kandnud 30 000 krooni ja kohtutäituri vahendusel on tasutud 80 000 krooni. Seega oleks lõpule viimata täitemenetluses täiteasjas nr 008/2010/7303 õigustatud nõudma 35 434,50 krooni. Hagejale on arusaamatu kostja esitatud viivise nõue täitemenetluses summas 106 800 krooni. Hageja seisukoht on jätkuvalt, et poolte vahel eksisteeris suuline kokkulepe, kuid kuna hagejal lasub täitmise asendamise tõendamiskoormus, mis suulise kokkuleppe tõttu võib osutuda raskeks või isegi võimatuks, esitab hageja alternatiivse nõude, millega tunnistada, et sundtäitmine on lubamatu summas 71 365,50 krooni. 13.05.2011. a esitas kostja seisukoha, mille kohaselt ei aktsepteeri kostja eraisikute poolt temale ülekantud summasid (mis väidetavalt on hageja võlgnevuse kustutamiseks kantud) hageja võlgnevuse kustutamisena. Keegi ei ole neid tagasi küsinud, seega ei ole kostja neid ka tagastanud. Lisaks esitas kostja viivise arvestuse, mille kohaselt moodustub viivis 106 800 krooni sellest, et hageja on viivitanud maksmisega 267 päeva ning viivise protsent on 0,5 % päevas põhivõlgnevuselt (80 000 kroonilt). 01.06.2011. a esitas kostja taotluse hagi läbivaatamata jätmiseks TsMS § 423 lg 2 p 1 alusel, sest hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik. Hagi on esitatud vaid viiviste vaidlustamiseks ja hageja ei ole tõendanud, kuidas saab vaidlustada viiviseid ilma põhivõlga vaidlustamata. Lisaks esitas kostja taotluse kohtuniku taandamiseks, kuna kohtunik ei suutnud tagada kohtu määratud kohustust hagejal esitada seisukoht kostja vastusele. 06.06.2011. a määrusega jättis Harju Maakohtu esimees kostja kohtuniku taandamise avalduse rahuldamata. 09.06.2011. a eelistungil jättis kohus kostja taotluse hagi läbivaatamata jätmiseks rahuldamata, sest hageja on tuginenud asjaolule, et sundtäitmisele esitatud viivisenõuet ei ole tekkinud, kuna põhivõlga on vähendatud ja see on tasaarvestatud. Nendele asjaoludele annab kohus hinnangu asja sisulise arutamise käigus. Istungil määras kohus menetleda asja poolte nõusolekul edasi kirjalikus menetluses. 13.06.2011. a esitas kostja taotluse hagi osaliseks läbivaatamata jätmiseks TsMS § 423 lg 2 p 1 alusel osas, mis puudutab põhivõla summas 80 000 krooni vaidlustamist. 04.10.2011. a esitas kostja seisukoha, mille märgib, et kohus on rikkunud oluliselt menetlusnorme, sest kohus ei ole täitnud oma selgitamiskohustust tema kui menetlusosalise osas. Kostja ei saa üheselt aru hageja esitatud erinevatest hagiavalduse täpsustustest ning kohus ei ole neid kostjale ka selgitanud.

5.Kohtu poolt on tuvastatud järgmised asjaolud: • UL täitmisavalduse ning Viru Maakohtu 17.11.2010. a. kohtumääruse tsiviilasjas nr 2-0881143 alusel on alustatud täitemenetlus M-OÜ suhtes (täiteasi nr 008/2010/7303) viiviste summas 106 800 krooni sissenõudmiseks. Asjaolu on tõendatud täiteasjas nr 008/2010/7303 27.12.2010. a. koostatud täitmisteatega (tl 33); • Viru Maakohtu 17.11.2010. a. kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-08-81143 on kohus kinnitanud UL ja M- OÜ vahel sõlmitud kompromissi ning kohtumääruse resolutiivosa p-is 1 sisaldub kokkulepe, mille kohaselt UL nõudeks M- OÜ varahalduse vastu jääb 160 000 krooni hüvitamine kahes osas, laekumisega hiljemalt 15.01.2010. a. summas 80 000 krooni ja hiljemalt 31.03.2010. a. 80 000 krooni ning resolutiivosa p-is 3 sisaldub kokkulepe, mille kohaselt M- OÜ poolt kokkulepitud tähtajaks summa mittelaekumisel kohustub kostja maksma viivist 0,5% päevas maksmata summast. Asjaolu on tõendatud Viru Maakohtu 17.11.2010. a. kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-08-81143 (tl 6-8); • 15.01.2010. a. on UL makstud Viru Maakohtu 17.11.2010. a. kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-08-81143 kinnitatud UL ja M- OÜ vahel sõlmitud kompromissi täitmiseks 47 000 krooni. Asjaolu on tõendatud UL kinnituskirjaga (tl 9); • 15.01.2010. a. on UL makstud Viru Maakohtu 17.11.2010. a. kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-08-81143 kinnitatud UL ja M- OÜ vahel sõlmitud kompromissi täitmiseks 33 000 krooni. Asjaolu on tõendatud UL kinnituskirjaga (tl 10); • 01.04.2010. a. on MV kandnud UL arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXX 20 000 krooni selgitusega “vastavalt kokkuleppele“. Asjaolu on tõendatud 01.04.2010. a. maksekorraldusega (tl 11); • 14.05.2010. a on TAkandnud UL arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXX 3500 krooni selgitusega “MV“. Asjaolu on tõendatud 14.05.2010. a. maksekorraldusega (tl 12); • 15.10.2010. a on TA kandnud UL arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXX 4000 krooni selgitusega “Vastavalt kokkuleppele. (MV)“. Asjaolu on tõendatud 15.10.2010. a. maksekorraldusega (tl 13); • 04.11.2010. a on TA kandnud UL arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXX 2500 krooni selgitusega “Vastavalt kokkuleppele. (MV)“. Asjaolu on tõendatud 15.10.2010. a. maksekorraldusega (tl 14); • 23.12.2010. a. on UL makstud täiteasja nr 008/2010/7303 menetluses Viru Maakohtu 17.11.2010. a. kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-08-81143 kinnitatud UL ja M- OÜ vahel sõlmitud kompromissi täitmiseks 80 000 krooni. Asjaolu üle ei ole vaidlust (tl 105 pöördel).

7.Hageja poolt 12.05.2011. a kohtule esitatud täpsustatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid 01.04.2010. a pooled suulise kokkuleppe, milles hageja organiseerib kostjale Soomes töökoha ning sellega loetakse hageja kohustus kostja ees 50 000 krooni ulatuses täidetuks, milleks kostja andis oma nõusoleku (tl 2, 66 pöördel ja 81). Hageja hinnangul on poolte vahel sõlmitud kokkulepe kohustuse täitmise asendamiseks VÕS § 89 lg 1 mõttes. VÕS § 89 lg 1 järgi võib võlgnik kohustuse täitmiseks vajaliku teo asemel teha teistsuguse teo (täitmise asendamine) üksnes võlausaldaja nõusolekul, isegi kui teistsuguse teo väärtus on sama mis võlgnetaval teol või sellest suurem. Kui võlausaldaja võtab teise teo kohustuse täitmisena vastu, loetakse kohustus täidetuks. Vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 67 lg-le 1 on tehing toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. Sama paragrahvi 2. lõike järgi on tehingud ühepoolsed ja mitmepoolsed. Ühepoolne tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik ühe isiku tahteavaldus. Mitmepoolne tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik kahe või enama isiku tahteavaldus. Mitmepoolsed tehingud on lepingud. Kohtu hinnangul peab TsÜS § 67 lg 1 kohaselt sisalduma tehingus kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus, st tahteavaldus selle kohta, et tehingu tegija soovib teatud õiguslike tagajärgede saabumist, et saaksid tekkida TsÜS § 5 mõistes tsiviilõigused ja kohustused. Seega pidi hageja tõendama, et ta on täitedokumendist tuleneva raha maksmise kohustuse 50 000 krooni ulatuses täitnud asendatud kohustusega organiseerida kostjale Soome Vabariigis töökoht ning kostja on antud kohustuse täitmise asendamiseks nõusoleku andnud st teinud vastava tahteavalduse. Hageja väitel tegi kostja TsÜS § 68 lg 2 mõttes otsese tahteavalduse, mille sisuks oli täitedokumendist tuleneva kohustuse täitmise asendamist hageja poolt organiseeritava töökohaga Soomes. Kohtu arvates ei ole käesolevas tsiviilasjas leidnud tuvastamist, et kostja oleks avaldanud tahet, millega soovinuks õigusliku tagajärjena esile kutsuda täitedokumendist tuleneva kohustuse täitmise asendamist hageja poolt kostjale Soomes organiseeritava töökohaga summas 50 000 krooni. Hageja esitatud tõendist: kostja 14.11.2010. a e-kirjast hageja seaduslikule esindajale ei ole võimalik sellist järeldust teha, sest osundatud kirjas avaldab kostja: “Ei pea võimalikuks maksta JK tel numbri eest 60 000 krooni...// ... JK pole üldse mingisugust ehitustööd pakkuda, kuna tegemist on vahendajaga// ...“ (tl 10). Seega saab kirjas avaldatust järeldada vastupidist, et kostja ei ole andnud nõusolekut kohustuse täitmise asendamiseks hageja väidetud viisil. VÕS § 89 lg 1 teise lause järgi kui võlausaldaja võtab teise teo kohustuse täitmisena vastu, loetakse kohustus täidetuks. Osundatud säte võimaldab võlgniku asendusõiguse tekkimist lugedes võlausaldaja nõusolek antuks konkludentselt juhul, kui võlausaldaja võlgniku teise teo kohustuse täitmisena vastu võtab. Käesolevas tsiviilasjas ei ole leidnud tõendamist, et kostja oleks täitmise asendamiseks olnud eseme (et kostja oleks hageja korraldamise tulemusel sõlminud mõne isikuga töölepingu töötamiseks Soome Vabariigis) vastu võtnud. Kohus ei nõustu ka hageja väitega justkui saaks kostja tegevusetust, kui viimane jättis kasutamata õiguskaitsevahendid võlgnetava summa sissenõudmiseks (tl 81) lugeda konkludentselt antud nõusolekuks kohustuse täitmise asendamiseks. Kohus on eelnevalt märkinud, et VÕS § 89 lg 1 tähenduses konkludentselt nõusoleku andmiseks saab lugeda vaid võlgniku teise teo kohustuse võlausaldaja poolt täitmisena vastu võtmist. Ka on kohus käesoleva kohtuotsuse p-is 5 tuvastanud, et kostja on täitedokumendist tuleneva nõude täitemenetluses maksma pannud, mistõttu ei ole ka õige hageja väide, et kostja jättis võla sissenõudmiseks seaduses ettenähtud õiguskaitsevahendid kasutamata. Samuti ei nõustu kohus hageja tõlgendusega, et kostja, andes hagejale võimaluse täita kohustus vabatahtlikult 20.12.2010. a, loobus sellega täitedokumendist tulenevast viivisenõudest. Kostja selgitas 09.06.2011. a eelistungil, et tähtaeg oli antud sundtäitmise alustamise edasilükkamiseks (tl 104 pöördel). Kuigi täpsustatud hagiavalduses tugineb hageja vastuväitele, et kostja võlausaldajana on andnud nõusoleku täitedokumendist tuleneva kohustuse täitmise asendamiseks ning hageja võlgnikuna peaks eelduslikult olema huvitatud olemasoleva kohustuse täitmise tõendamisest ning mitte väitma, et on toimunud uue lepingu sõlmimine, on hageja ka esile toonud asjaolud, millistest võiks iseenesest teha järelduse, et hageja on teinud kostjale uue pakkumuse ja hageja väitel on kostja selle ka heaks

2-11-3404 kiitnud, millega on sõlmitud poolte vahel uus kokkulepe, millele viitab ka hageja poolt väidetav tasaarvestuse avalduse tegemine. Kohtu arvates tuleb tasaarvestuse kui vastuväite alusena TMS § 221 lg 2 tähenduses käsitleda tasaarvestuse olukorra esinemist. Tasaarvestuse õiguse puhul on tegemist tasaarvestuse õigust omava isiku kujundusõigusega ning tasaarvestuse eeldusteks on tasaarvestuse õiguse tekkimine e tasaarvestuse olukorra eksisteerimine (VÕS § 197 lg 1) ja tasaarvestuse avalduse esitamine (VÕS § 198). Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) 197 lg-le 1, kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Seega tekib tasaarvestuse õigus ja tasaarvestus on võimalik alates ajahetkest, mil tasaarvestaval poolel e võlgnikul oli õigus nõuda kostjalt kohustuse täitmist ja kostjal oli nõue tasaarvestava poole vastu. Kohtu hinnangul ei ole asjas ka tõendamist leidnud, et poolte vahel oleks sõlmitud mingi kokkuleppe, millest tulenevat nõuet saanuks kostja tasaarvestuseks kasutada. Võlasuhte lõppemiseks tasaarvestusega eelduseks on tasaarvestuse avalduse esitamine teisele poolele. Seega on tegemist kujundusõigusega, mille teostamine toimub vastavasisulise tahteavalduse tegemisega teisele poolele. Kohtu arvates ei ole hageja tõendanud, et ta oleks kostjale teinud tahteavalduse, millest nähtuks konkreetselt identifitseeritav tasaarvestuseks kasutatud nõue kui ka nõue, mida tasaarvestav pool tasaarvestada soovib. Hageja on tasaarvestuse avalduse esitamise tõendamiseks esitanud hageja seadusliku esindaja ja kostja vahelise 14.11.2010. a. elektroonilise kirjavahetuse (tl 10), kuid kohtu hinnangul ei nähtu osundatud kirjadest, et hageja oleks teinud kostjale eelnimetatud tingimustele vastava tahteavalduse.

8.Järgnevalt kontrollib kohus hageja poolt kohtu ette toodud asjaolusid seoses täitedokumendist tuleneva kohustuse täitmisega põhivõla osas ning kostja õigusega nõuda viivise sundtäitmist. Kohus on käesoleva kohtuotsuse p-is 5 tuvastanud, et 15.01.2010. a. on Viru Maakohtu 17.11.2010. a. kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-08-81143 kinnitatud UL ja M- OÜ vahel sõlmitud kompromissi täitmiseks kostjale makstud 47 000 ja 33 000 krooni, kokku 80 000 krooni. Seega on täitedokumendi resolutiivosa p-is 1 sisalduvast kokkuleppest tulenev kohustus 80 000 krooni tasumiseks 15.01.2010. a kohaselt täidetud (VÕS § 76 lg 3). Kohus on ka samas tuvastanud, et 01.04.2010. a. on MV kandnud UL arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXX 20 000 krooni selgitusega “vastavalt kokkuleppele; 14.05.2010. a on TA kandnud UL arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXX 3500 krooni selgitusega “MV“; 15.10.2010. a on TA kandnud UL arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXX 4000 krooni selgitusega “Vastavalt kokkuleppele. (MV)“ ja 04.11.2010. a on TA kandnud UL arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXX 2500 krooni selgitusega “Vastavalt kokkuleppele. (MV)“. VÕS § 78 lg 1 järgi, kui võlgnik ei pea kohustust seadusest, tehingust või kohustuse olemusest tulenevalt täitma isiklikult, võib kohustuse osaliselt või täielikult täita kolmas isik. Kui kolmas isik täidab kohustuse, vabaneb võlgnik täitmise kohustusest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt võib võlausaldaja keelduda kolmandalt isikult kohustuse täitmist vastu võtmast üksnes juhul, kui võlgnik vaidleb vastu sellele, et kohustuse täidaks kolmas isik. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 30.11.2010. a. otsuses kohtuasjas nr 3-2-1-115-10 on Riigikohus sedastanud, et tulenevalt osundatud sätetest võib seega võlgnik leppida kolmanda isikuga ka kokku, et see maksab ära tema võla, ning võlausaldaja on kohustatud maksmise eelduslikult vastu võtma (vt Riigikohtu 13. septembri 2004. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-102-04, p 15). Kolleegium jääb selle seisukoha juurde. Järelikult võisid kostja ja kolmas isik VÕS § 78 lg 1 alusel kokku leppida, et kolmas isik maksab ära kostja võla, ning hageja oli kohustatud kolmanda isiku täitmise eelduslikult vastu võtma. Kohus on kostjale selgitanud VÕS § 78 sisu ja palunud tal täpsustada, mis asjaoludel ta keeldub kolmandate isikute poolt kohustuse täitmiseks temale ülekantud raha vastuvõtmisest, mille peale on kostja vaid üldsõnaliselt märkinud, et ei pea sellisel viisil täitmist aktsepteeritavaks, kuigi on kõik ülekantud summad vastu võtnud (tl 67 ja 105 pöördel).