Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.
Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Üllar Roostoja, Gerty Pau, Andra Pärsimägi
Otsuse tegemise aeg ja koht
17. oktoober 2011. a Tartu
Tsiviilasja number
2-10-18438
Tsiviilasi
OÜ Jasitex hagi Rutt Kösteri vastu 92 516 krooni nõudes
Tsiviilasja hind
3 462.41 eurot (54 175 krooni)
apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 14. detsembri 2010. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ Jasitex apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
27. september 2011. a
Menetlusosalised ja nende
Apellant (hageja): OÜ Jasitex (registrikood: 11416947; asukoht: XXX), esindaja Jaanus Silm Vastustaja (kostja): Rutt Köster (isikukood:
esindajad
Menetluskulude jaotus
Jätta maakohtus ja ringkonnakohtus menetlusosaliste
poolt kantud menetluskulud OÜ Jasitex kanda. Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
Kostjale esitatud lõpparve ei sisaldanud enam lisatasu. Kostjal puudus juurdepääs hageja pangakontole ja kassas olevale rahale. Lisatasu 10 kuu tehtud töö eest summas 54 175 krooni ei ole saadud ebaseaduslikult ega alusetu rikastumise eesmärgil, kostja on selle eest teinud tööd OÜ-s Mäenurga Talu ja MTÜ-s RSK Vaikla.
27.04.2010. a hagi tagamata jätmise määruses selgitas kohus hagejale, et kriminaalasja menetluse käigus ei ole tuvastatud, et allkirja võltsis kostja. Kriminaalmenetlus lõpetati objektiivsete tõendite puudumise tõttu. Kohtuistungil tunnistajana ülekuulatud I.S. ütluste kohaselt töötas ta AS-is Jõhvi Stomadent ja OÜ-s Mäenurga Talu raamatupidajana. A.D. oli juhatuse liige AS-is Jõhvi Stomadent, OÜs Mäenurga Talu ja MTÜ RSK Vaikla. Ülekannete tegemisega tegeles tunnistaja, A.D. aga kontrollis kõiki ülekandeid kontoväljavõtte alusel. Mitte ühtegi töötasu ei kantud üle tema teadmata (tl 61-63). Tunnistaja A.D. ütluste kohaselt töötas kostja AS-is Jõhvi Stomadent tegevdirektorina, I.S. aga raamatupidajana. Kõik sisemised dokumendid koostas ja allkirjastas kostja, pangaülekandeid teostas ja deklaratsioone esitas I.S. . Pangas said tehinguid teha ainult tunnistaja A.D. ja raamatupidaja, rahalisi dokumente allkirjastas ainult
Kostjal ei olnud mingit õigust ülekannete tegemiseks (tl 72-74). Tunnistajate ütlustega on tuvastatud, et kostjal puudus juurdepääs tööandja rahaliste vahendite juurde, mistõttu ei saanud kostja hagejale kahju tekitada. Asja raames ei ole tõendatud, et käskkiri nr 14 on võltsitud. Kuna käskkirja võltsimine ei ole tõendatud, siis on põhjendamatud hageja väited kostja poolt õigusvastselt kahju tekitamise kohta. Hageja ei ole tõendanud kostja suhtes VÕS § 127 lg-s 4 sätestatud põhjusliku seose esinemist. Kohus nõustus kostjaga, et kui kostja oleks kuritahtlikult ja salaja vormistanud käskkirja nr 14 ja sundinud raamatupidajat maksma endale lisatasu, siis oleks hageja selle koheselt avastanud pangakonto väljavõtteid kontrollides. ÄS § 306 lg 1 alusel on juhatus aktsiaseltsi juhtorgan, mis esindab ja juhib aktsiaseltsi ja sama paragrahvi lg 4 alusel korraldab juhatus aktsiaseltsi raamatupidamist. A.D. oli mitme äriühingu, sh AS-i Jõhvi Stomadent, ainus juhatuse liige, kes vastavalt ÄS § 315 lg 1 alusel pidi täitma oma kohustusi korraliku ettevõtja hoolsusega. Järelikult oli tööandjal võimalik kahju tekkimist vältida. Juhatuse liige peab vastutama AS-i Jõhvi Stomanent ees vastavalt ÄS § 315 lg-le 2. Seetõttu on hagi põhjendamatu ega kuulu rahuldamisele. VÕS § 1027 kohaselt peab isik käesolevas peatükis sätestatud alustel ja ulatuses andma teisele isikule välja temalt õigusliku aluseta saadu. VÕS § 128 lg 1 kohaselt, kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Alljärgnevalt analüüsis kohus, kas kostja sai hageja õiguseellaselt midagi ilma õigusliku aluseta. See, et tööandja ja kostja vahel sõlmitud töölepingu lisa 1 järgi oli kostja põhipalga suuruseks 7 000 krooni, ei tähenda, et tööandjal oli keelatud maksta töötajale lisatasu või et kostjal oli keelatud teise töölepingu alusel töötamine. Kostja vastuse ja tunnistaja I.S. ütluste kohaselt tehti käskkiri, et lisatasu makstakse läbi AS-i Jõhvi Stomadent. Tunnistaja oli juures, kui kostja ja A.D. leppisid kokku lisatasu suuruses (tl 61-63). Kuni 01.07.2009. a kehtinud TLS § 8 alusel loetakse vaidluse korral lepingu olemuse üle, et pooled sõlmisid töölepingu, kui väidetav tööandja ei tõenda vastupidist või kui pole ilmne, et pooled sõlmisid teistsuguse lepingu. Kuni 01.07.2010. a kehtinud palgaseaduse § 2 lg 4 järgi on lisatasu summa, mida tööandja maksab töötajale põhipalgale lisaks täiendavate tööülesannete täitmise või nõutavast tulemuslikuma töö eest või muudel õigusaktis, kollektiiv- või töölepingus ettenähtud juhtudel, samuti preemiana tööandja ühepoolse otsuse alusel. Palgaseadusest tulenevalt ei olnud tööandjal keelatud maksta kostjale lisatasu, selleks ei pidanud tööandja käskkirja tegema. Pooltel ei ole vaidlust selle üle, et sellelt, mille
tagastamist hageja kostjalt nõuab, on tööandja arvestanud nagu töötasult tulu- ja sotsiaalmaksu. Kohus leidis, et hagi tuleb VÕS § 1027 ja § 1028 alusel jätta rahuldamata.
Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole asja läbivaatamisel menetlusnorme rikkunud ning ei ole ebaõigesti materiaalõigust kohaldanud, kui jättis hagi alusetu saadu tagastamise nõudes, summas 54 175 kr, rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja ei korda selles osas maakohtu põhjendusi TsMS § 654 lg 6 alusel käesolevas otsuses.
Üllar Roostoja
Gerty Pau
Andra Pärsimägi
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.