OÜ Jasitex hagi R. K.`i vastu 92 516 krooni nõudes. Hagihind 54 175 krooni.
Asja läbivaatamise kuupäev
23. november 2010.a
Istungil osalenud isikud
Hageja seaduslik esindaja Jaanus Silm (isikukood 37909130246); Kostja R. K. (isikukood xxx)
Resolutsioon
1.Jätta rahuldamata OÜ Jasitex (registrikood 11416947, asukoht Vägeva tee 43-33, Peetri küla, Rae vald, Harjumaa) hagi R. K.’i (isikukood xxx, elukoht xxx) vastu 92 516 krooni nõudes.
2.Jätta kõik menetluskulud hageja OÜ Jasitex kanda.
3.Saata kohtuotsuse ärakiri hageja esindajale ja kostjale teadmiseks. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
1.OÜ Jasitex esitas 22. aprillil 2010.a Viru Maakohtule hagi kostja R. K.’i vastu 92 516 krooni nõudes. Hagiavalduse kohaselt AS-i Jõhvi Stomadent ja kostja vahel sõlmitud töölepingu alusel töötas kostja AS-i Jõhvi Stomadent tegevdirektorina ja tema töötasuks oli 1 (7)
2-10-18438 alates 01.11.2005.a 7 000 krooni. Kostja omas oma ametikohustuste tõttu juurdepääsu hageja pangakontole ja kassas asuvale rahale.
2.08.01.2008.a esitas AS Jõhvi Stomadent Ida Politseiprefektuurile kuriteoteate, et selgitada välja, kas AS Jõhvi Stomadent juhatuse liikme A. D.`i poolt 07.05.2007.a välja antud käskkirjal nr. 14 on A. D.i allkiri või allkiri on võltsitud. Kriminaalasjas teostatud käekirjaekspertiisiga tuvastati, et käskkiri ei ole allkirjastatud A. D.i poolt.
3.Käskkirja nr. 14 alusel on kostjale teostatud ebaseaduslikke väljamakseid kogusummas 54 175 krooni, millelt on makstud makse summas 38 341 krooni. Seega moodustab kogu tekitatud kahju 92 516 krooni.
4.10.04.2010.a võõrandas AS Jõhvi Stomadent nõudeõiguse kostja vastu hagejale.
5.Hageja palus vastavalt TsÜS § 84 lg 1, PalS § 2 lg 4, VÕS § 3, § 127 lg 1, § 128 lg 1, lg 3, § 1027, § 1028 lg 1 välja mõista kostjalt 54 175 krooni ja sellelt makstud maksud 38 341 krooni, kokku 92 516 krooni.
HAGI TAGAMISE TAOTLUS
6.Koos hagiga esitas esindaja taotluse hagi tagamiseks, s.o kostjale kuuluvale kinnisasjale nr. 550808 kohtuliku hüpoteegi seadmiseks summas 92 516 krooni hageja kasuks. Hageja on seisukohal, et kostja käitumine ebaausal teel tööandjalt raha saamises viitab asjaolule, et kostja ei järgi häid kombeid ega Eesti Vabariigis kehtivat seadusandlust, mis võib raskendada või teha võimatuks kohtuotsuse täitmise.
7.Viru Maakohtu 27.04.2010.a määrusega jäeti hagi tagamise taotlus rahuldamata.
KOSTJA VASTUS
8.07. juunil 2010.a esitatud vastuses kostja palus jätta hagi rahuldamata ja jätta kõik menetluskulud hageja kanda Vastuse kohaselt töötas kostja direktorina kahes ettevõttes, s.o AS-is Jõhvi Stomadent ja OÜ-s A.i Apteek, esialgu 8 tundi ja alates 2005.a. novembrist 7 tundi päevas töötasuga 14 000 krooni kuus, alates 2007.a. jaanuarist töötasuga 15 400 krooni kuus.
9.27.02.2007.a lõpetati tööleping OÜ-ga A.i Apteek töömahu vähenemise ja koondamise tõttu ning hageja tegi kostjale ettepaneku jätkata tööd temale kuuluvates ettevõtetes OÜ Mäenurga Talu ja MTÜ RSK Vaikla alates aprillist 2007.a, sama tööajaga ja töötasuga 14 000 krooni. Poolte vahel oli sõlmitud suuline tööleping ja töökohustuste kokkulepe alates 01.04.2007.a, millest lähtuvalt lisandus kostja tööülesannete hulka lisaks põhitööle AS-is Jõhvi Stomadent tegelemine A. D.’ile kuuluvate teiste ettevõtete OÜ Mäenurga Talu ja MTÜ RSK Vaikla organisatoorse poolega, 3 tundi päevas, 15 tundi nädalas, töötasuga 7 000 krooni kuus, mis maksti välja AS Jõhvi Stomadent vahenditest käskkirja nr. 14 alusel kui lisatasu. A. D. keeldus sõlmimast kirjalikku töölepingut, põhjendades seda halva majandusliku olukorraga ja lubas töösuhte vormistada suvel. Kostja ootas töölepingu sõlmimist kuni 29.11.2007.a ja otsustas ise töösuhte lõpetada. Kostja teatas sellest hagejale suuliselt, peale seda muutus hageja juures töötamine võimatuks. 2 (7)
2-10-18438
10.29.11.2007.a esitas kostja hagejale kirjaliku avalduse sooviga lõpetada AS-ga Jõhvi Stomadent sõlmitud tööleping, samuti kõik muud poolte vahel sõlmitud kokkulepped. Kostjale esitatud lõpparve ei sisaldanud enam lisatasu.
11.Kostjal puudus juurdepääs hageja pangakontole ja kassas olevale rahale. Juurdepääs oli hagejal endal. Hageja kontrollis igapäevaselt kõigi ettevõtete pangaväljavõtteid ning ei tuvastanud mingeid rikkumisi. Hageja ei saa väita, et maksis 10 kuu jooksul lisatasu AS Jõhvi Stomadent vahenditest. Kostja ei olnud teadlik sellest, et käskkiri nr. 14, mille alusel maksti lisatasu, oli võltsitud. Lisatasu 10 kuu tehtud töö eest summas 54 175 krooni ei ole saadud ebaseaduslikult ega alusetu rikastumise eesmärgil, kostja on selle eest teinud tööd OÜ-s Mäenurga Talu ja MTÜ-s RSK Vaikla. Lisatasu suurus ja tingimused olid eelnevalt kahepoolselt kokku lepitud, fikseeritud käskkirjaga ning juhatuse liige on kontrollinud kõiki panga sisse- ja väljamakseid regulaarselt ega ole avastanud ühtegi ebaseaduslikku tehingut kostja seal töötamise ajal.
12.Käskkirja lisatasu maksmise kohta esitas kostjale hageja. Kostjale esitatud käskkirja nr 14 köitis raamatupidaja koos teiste käskkirjadega kausta, mis asus ettevõtte seifis või riiulil kabinetis. Kostjal puuduvad andmed, kas käskkiri nr 14 on see sama dokument, mille alusel raamatupidaja teostas väljamakseid, kuna kõik dokumendid jäid ettevõttesse peale kostjaga töösuhte lõpetamist. Kostja ei olnud teadlik, et talle makstakse lisatasu võltsitud käskkirja alusel, kuna käskkirjale eelnesid läbirääkimised ja kokkulepe ning hagejapoolne kontroll. Kui kostja oleks kuritahtlikult ja salaja vormistanud käskkirja nr 14 ja sundinud raamatupidajat maksma endale lisatasu, siis oleks hageja selle koheselt avastanud pangakonto väljavõtteid kontrollides.
13.Kuna ei ole kindlaks tehtud, kes võltsis käskkirja ja kas see käskkiri on sama, mis edastati kostjale lisatasu välja maksmiseks, siis kahtlustus kostja kuriteoks on alusetu. Kostja leidis, et hageja poolt võib esineda kättemaksu soov nii nagu ta lubas, kui kostja esitas avalduse töölepingu lõpetamiseks tööandjapoolse lepingu rikkumise tõttu. Hageja võis olla käskkirja nr 14 ise koostanud, lasknud kolmandal isikul selle allkirjastada ja esitanud süüdistuse kostja vastu kättemaksuks.
HAGEJA SEISUKOHT
14.28. juunil 2010.a esitatud seisukohas hageja ei nõustunud kostja väitega, et kriminaalmenetluse lõpetamine annab aluse hagi rahuldamata jätmiseks. Hageja rõhutas, et kostja ei ole hageja juures, so OÜ-s Jasitex, kunagi töötanud. Samuti on paljasõnalised ja tõendamata kostja väited töötamise kohta OÜ-s Mäenurga Talu ja MTÜ-s RSK Vaikla.
KOHTUISTUNGID
15.19. oktoobril 2010.a ja 23 novembril 2010.a toimunud kohtuistungitel hageja esindaja jäi hagis esitatud nõuete juurde. Tema sõnul kostja töötas AS-is Jõhvi Stomadent ühe töölepingu alusel ühe töötasuga, täiendavaid lisatasusid kostjale määratud ei olnud. Juhul kui on antud teine käskkiri, siis tuleb see esitada, seda esitatud ei ole, olemasoleva käskkirja kohta on tehtud ka ekspertiis. Esindaja arvamuse kohaselt on tegemist tekitatud kahjuga. Deklaratsiooni hageja parandada ei saa. 3 (7)
2-10-18438
16.Kostja hagi ei tunnistanud, kuna ta on saanud raha seaduslikult, ta on teinud tööd ja saanud palka vastavalt käskkirjale. Tema seletuste kohaselt lisatasu käskkirja koostas A. D.. Oli kokkulepe, et lisatasu maksab AS Jõhvi Stomadent, aga tööd oli vaja teha ka OÜ-s Mäenurga Talu, MTÜ-s RSK Vaikla. Probleem ilmnes pärast seda, kui kostja tahtis AS-ist Jõhvi Stomadent lahkuda. Palk laekus arveldusarvele. Ei vasta tõele, et juhatuse liige ei ole näinud 7 kuu jooksul oma sissetulekuid ja väljaminekuid.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
17.Kohus tutvunud hagiavalduse ja kostja vastusega, kuulanud ära poolte seletused ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et hagiavaldus ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele.
18.Hagiavalduse juurde lisatud töölepingu nr 8 lisa 1 järgi töötas kostja AS-is Jõhvi Stomadent. Alates 01.11.2005.a oli tema tööaja kestuseks 4 tundi päevas, 20 tundi nädalas. Tema põhipalgaks oli 7 000 krooni kuus (t. lk. 4). Kostja vastuse kohaselt alates 01.04.2007.a lisandus kostja tööülesannete hulka lisaks põhitööle AS-s Jõhvi Stomadent tegelemine A. D.`ile kuuluvate ettevõtete OÜ Mäenurga Talu ja MTÜ RSK Vaikla organisatoorse poolega, 3 tundi päevas, 15 tundi nädalas, töötasuga 7 000 krooni kuus, mis maksti välja AS-i Jõhvi Stomadent vahenditest lisatasu käskkirja nr. 14 alusel. Selleks oli sõlmitud suuline tööleping ja töökohustuste kokkulepe alates 01.04.2007.a.
19.Hagiavalduse kohaselt kostja on omandanud hageja õiguseellaselt netosummas 54 175 krooni või tekitanud kahju 92 516 krooni, mis koosneb ajavahemikus 07.05.-05.12.2007.a kostjale väljamakstud lisatasudest ning nendelt kinni peetud maksudest (tl. 5). Kuna hagi on esitatud võlaõigusseaduse (VÕS) § 1027, § 1028 lg 1 sätestatud alusetu rikastumise ja § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 sätestatud kahju õigusvastaselt tekitamise sätete alusel, siis eeldab hageja, et kostja omandas hageja õiguseelneja arvelt raha ilma seadusliku või lepingulise aluseta ja tekitas õigusvastaselt kahju.
20.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 alusel kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti. Käesolevas vaidluses ei ole pooled tõendamiskoormise jaotuses teisiti kokkuleppinud. See, et nõude kostja vastu loovutati hagejale 12.04.2010.a, ei vabasta hagejat tõendamiskoormisest. Alusetu rikastumise või õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise hagide esitamisel on tõendamiskoormis hagejal. Vaidluse tekkimisel haginõude üle peab hageja tsiviilkohtumenetluse seadustikuga lubatud tõenditega tõendama nii nõude tekkimise fakti kui ka nõude suurust.
21.TsMS § 438 lg 1 esimese lause kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Käeoleva vaidluse lahendamisel analüüsib kohus: 1) kas ja millega on tuvastatud, et vaidlusalune käskkiri on võltsitud?; 2) milles seisneb kostja tegevuse (tegevusetuse) õigusvastasus ning kas sellega kostja on tekitanud tööandjale kahju; 3) kui 4 (7)
2-10-18438 kostja käitus kahju tekitavalt, siis kas tööandjal oleks võimalik kahju tekkimist vältida? 4) kas kostja vastutab hageja eest?
22.VÕS § 3 p 2 aj p 3 alusel võlasuhe võib tekkida muu hulgas kahju õigusvastasest tekitamisest ja alusetust rikastumisest. VÕS § 127 lg 4 alusel isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). VÕS § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Kahju tekitamise õigusvastuse mõiste on sätestatud VÕS § 1045, mille lg 1 p 5 ja p 6 tulenevalt kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega või isiku majandus- või kutsetegevusse sekkumisega. Nimetatud sätetest tulenevalt kahju hüvitamise kohutus on kahju tekitajal. Hageja ei ole tõendanud, et kostja õigusvastaselt kahju tekitas.
23.TsMS § 229 lg 2 järgi tõendiks võib olla tunnistaja ütlus, menetlusosalise vande all antud seletus, dokumentaalne tõend, asitõend, vaatlus ning eksperdiarvamus. Käesoleva asja raames ei ole pooled vastavalt TsMS § 293 lg 1 esitanud kohtule taotlust 07.05.2007.a käskkirjal nr 14 oleva allkirja ehtsuse tuvastamiseks ekspertiisi määramiseks. TsMS § 301 sätestatud eksperdiarvamust ei ole asjas saadud. Ei ole asjas ka esitatud kriminaalasja raames tehtud eksperdiarvamust. Viru Maakohtu 27.04.2010.a hagi tagamata jätmise määruses selgitas kohus hagejale, et kriminaalasja menetluse käigus ei ole tuvastatud, et allkirja võltsis kostja. Kriminaalmenetlus lõpetati objektiivsete tõendite puudumise tõttu. Seega ei saa väita, et kostja teadis sellest, et käskkiri ei olnud kehtiv või et see oli võltsitud. Sisuliselt oli kohtu selgitus hagejale ettepanekuks nõude tõendamiseks täiendavate tõendite esitamiseks. Ka 19.10.2010.a kohtistungil tegi kohus pooltele ettepaneku kõike võimalike tõendite esitamiseks (t.lk. 64). Enda vande all ärakuulamist hageja esindaja ei ole soovinud. (t. lk.76).
24.Kohtuistungil tunnistajana ülekuulatud Irina Savitskaja ütluste kohaselt töötas ta AS-is Jõhvi Stomadent ja OÜ-s Mäenurga Talu raamatupidajana. A. D. oli juhatuse liige AS-is Jõhvi Stomadent, OÜ-s Mäenurga Talu ja MTÜ RSK Vaikla. Ülekannete tegemisega tegeles tunnistaja, A. D. aga kontrollis kõiki ülekandeid kontoväljavõtte alusel. Juhul, kui maksmiseks raha ei jätkunud, siis näitasid tunnistaja ja kostja seda A. D.`ile, kes tõi raha teisest ettevõttest. Kõik oli kogu aeg A. D.`i kontrolli all. Raha ülekandmine toimus eelnevalt koostatud nimekirja alusel, mida A. D. kontrollis ja ütles, kellele maksta, kellele mitte. Kirjalikku resolutsiooni maksmise kohta A. D. ei kirjutanud. A. D. kontrollis iga töötasu isiklikult, algul tabeleid, seejärel ülekandeid. Mitte ühtegi töötasu ei kantud üle tema teadmata (t. lk. 61-63). Tunnistaja A. D.i ütluste kohaselt kostja töötas AS-is Jõhvi Stomadent tegevdirektorina, I. Savitskaja aga raamatupidajana Kõik sisemised dokumendid koostas ja allkirjastas kostja, pangaülekandeid teostas ja deklaratsioone esitas I. Savitskaja. Pangas said tehinguid teha ainult tunnistaja A. D. ja raamatupidaja, rahalisi dokumente allkirjastas ainult A. D., I. Savitskaja võis teha ülekandeid ja teised maksed ka. Kostjal ei olnud mingit õigust ülekannete tegemiseks (t. lk.72-74).
25.Õige ei ole hagiavalduses toodud väide, et kostja omas oma ametikohustuste tõttu juurdepääsu hageja pangakontole ja kassas asuvale rahale. Tunnistajate ütlustega on tuvastatud, et kostjal puudus juurdepääs tööandja rahaliste vahendite kasutamise ja käsitamise juurde, 5 (7)
2-10-18438 mistõttu ei saanud kostja hagejale kahju tekitada. Asja raames ei ole tõendatud, et käskkiri nr 14 on võltsitud. Ei ole millegagi ümber lükatud kostja vastuses aset leidnud kahtlus, kas tsiviilasja raames esitatud ja toimiku leheküljel nr 68 asuv käskkiri nr 14, on see sama käskkiri, mille alusel tööandja teostas väljamakseid. Kuna käskkirja võltsimine üldse, selle kostja poolt võltsimist rääkimata, ei ole tõendatud, siis põhjendamatud on hageja väited kostja poolt õigusvastselt kahju tekitamise kohta. Hageja ei ole tõendanud kostja suhtes VÕS § 127 lg 4 sätestatud põhjusliku seose esinemist. Eeltoodust tulenevalt vastused käesoleva otsuse põhjenduste punktis 22 toodud küsimustele nr 1, 2 ja 4 on eitavad.
26.Kohus nõustub kostjaga, et kui kostja oleks kuritahtlikult ja salaja vormistanud käskkirja nr 14 ja sundinud raamatupidajat maksma endale lisatasu, siis oleks hageja selle koheselt avastanud pangakonto väljavõtteid kontrollides. Olukorras, kus juurdepääsu tööandja pangakontodele omas tööandja seaduslik esindaja, kes teise tunnistaja ütluste kohaselt andis raamatupidajale korraldusi ülekannete tegemiseks ja pärast ka kontroolis tehtud ülekandeid, siis ei ole usutav, et tööandja avastas kostjale väidetavalt ebaseaduslikult tehtud väljamakseid pärast viimasega sõlmitud töölepingu lõpetamist. Äriseadustiku (ÄS) § 306 lg 1 alusel juhatus on aktsiaseltsi juhtorgan, mis esindab ja juhib aktsiaseltsi ja lg 4 alusel juhatus korraldab aktsiaseltsi raamatupidamist. A. D. oli mitu äriühingu, s.h AS-i Jõhvi Stomadent, ainus juhatuse liige, kes vastavalt ÄS § 315 lg 1 pidi täitma oma kohustusi korraliku ettevõtja hoolsusega. Tema poolt oma kohustute korraliku ettevõtja hoolsusega täitmisel ei oleks tekkinud olukord, et väidetavalt 8 kuu jooksul 9 korda tehti kostjale ebaseaduslikke väljamakseid. Seega vastus käesoleva otsuse punktis 22 toodud küsimusele nr 3 on jaatav, s.t tööandjal oli võimalik kahju tekkimist vältida. Tööandja juhatuse liige peab vastutama AS-i Jõhvi Stomanedt ees vastavalt ÄS § 315 lg 2. Sellepärast hagi väidetavalt õigusvaselt tekitatud kahju hüvitamise nõudes on põhjendamatu ja ei kuulu rahuldamisele.
27.VÕS § 1027 kohaselt isik peab käesolevas peatükis sätestatud alustel ja ulatuses andma teisele isikule välja temalt õigusliku aluseta saadu. VÕS § 128 lg 1 tulenevalt, kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Alljärgnevalt analüüsib kohus, kas kostja sai hageja õiguseellaselt midagi ilma õigusliku aluseta.
28.See, et tööandja ja kostja vahel sõlmitud töölepingu lisa 1 järgi oli kostja põhipalga suuruseks 7 000 krooni, ei tähenda, et tööandjal oli keelatud maksta töötajale lisatasu või et kostjal oli keelatud teise töölepingu alusel töötamine. Kostja vastuse ja tunnistaja I. Savitskaja ütluste kohaselt, kuna AS-is Jõhvi Stomadent on majanduslik olukord parem, siis tehti käskkiri, et lisatasu makstakse läbi AS-i Jõhvi Stomadent. Tunnistaja oli juures, kui kostja ja A. D. leppisid kokku lisatasu suuruses (t lk 61-63).
29.Kuni 01.07.2009.a kehtinud Eesti Vabariigi töölepingu seaduse (TLS) § 8 alusel vaidluse korral lepingu olemuse üle loetakse, et pooled sõlmisid töölepingu, kui väidetav tööandja ei tõenda vastupidist või kui pole ilmne, et pooled sõlmisid teistsuguse lepingu. Kuni 01.07.2010.a kehtinud palgaseaduse § 2 lg 4 järgi lisatasu on summa, mida tööandja maksab töötajale põhipalgale lisaks täiendavate tööülesannete täitmise või nõutavast tulemuslikuma töö eest või muudel õigusaktis, kollektiiv- või töölepingus ettenähtud juhtudel, samuti preemiana 6 (7)
2-10-18438 tööandja ühepoolse otsuse alusel. Palgaseadusest tulenevalt ei olnud tööandjal keelatud maksta kostjale lisatasu, selleks ei pidanud tööandja käskkirja tegema. Pooltel ei ole vaidlust selle üle, et sellelt, mille tagastamist hageja kostjalt nõuab, on tööandja arvestanud nagu töötasult tulu- ja sotsiaalmaksu. Tööandja seadusliku esindaja, tunnistaja A. D.i, ütlused on vastuolus teise tunnistaja ütlustega. A. D.i ütlustel ei ole käesolevas asjas tõendi tähtsust ka põhjusel, et tööandja senini käitumine, s.t kostjale pika aja jooksul lisatasu arvestamine, sellelt maksude kinnipidamine ja neto lisatasu kostja arveldusarvele ülekandmine, viitab tööandja ja töötaja vahel töölepinguliste suhete ja lisakokkuleppe olemasolule. Kostja poolt ilma lepingu või seadusliku aluseta tööandjal raha saamise tõendamata jätmise tõttu, tuleb ka VÕS § 1027 ja § 1028 alusel jätta hagi rahuldamata jätta.
Menetluskulud
30.Vastavalt TsMS § 173 lg 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kooskõlas TsMS § 162 lg 1 ja lg 2 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi jäetakse rahuldamata, jätab kohus kõik menetluskulud hageja kanda.
31.Kohtuotsus on tehtud ülaltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 434, § 436, § 438, § 442, § 453 lg 1, lg 2, § 632, § 632 lg 1 sätete kohaselt.
Ifret Mamedguseinov Kohtunik
7 (7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.