Täitmine › Muud täitmisasjad

Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega on õigus esitada kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on õigus edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Esitatud appellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitamisel ei taotleta selle lahendamist istungil. Hageja nõue ja põhjendused AS Eesti Viljasalv esitas kohtule hagiavalduse OÜ Abiteenindus ja Axxxxx Axxx vastu kinnistu müügi- ja asjaõiguslepingu tagasivõitmiseks täitemenetluse raames: hageja palus tunnistada kehtetuks OÜ Abiteeninus ja Axxxxx Axxxx vahel sõlmitud kinnisasja (asukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, nimetus xxxxx) võõrandamis ja asjaõigusleping ning tuvastada Axxxxx Axxxx nõusolek kinnistusraamatu kannete muutmiseks selliselt, et eelnimetatud kinnisasja omanikuks on OÜ Abiteenindus ning lugeda nõusolek antuks käesolevas asjas tehtud otsusega. Hagiavalduse ja lisade kohaselt mõistis Viru Maakohus 04.05.2010.a tagaseljaotsusega kostjalt I välja 894 206,20 krooni ning menetluskulud summas 70 000 krooni. Nimetatud kohtuotsuse täitmise käigus selgus, et kostja I on 04.02.2010.a võõrandanud temale kuulunud ainsa kinnisasja xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx külas kostjale II. Kinnistu müügilepingu ja asjaõiguslepingu kohaselt oli kinnistu müügihinnaks vaid 140 000 krooni ehk sisuliselt vaid summa, mille ulatuses hüpoteegipidaja omas nõuet kostja I vastu. Hageja leidis, et tehingut tuleb käsitleda kinkena- nimelt ostis kostja I ise kinnistu 4 kuud varem oluliselt suurema hinnaga ja kostja II püüdis kinnistut edasi müüa samuti oluliselt kõrgema hinnaga. Hageja leidis, et täidetud on TsMS § 188 ja 189 eeldused ja tehing tuleb tunnistada kehtetuks. Lähtudes TMS § 195 lg peab kostja II andma lepinguga saadu ja selle vilja sissenõudja kasuks täitemenetlust läbi viiva kohtutäituri käsutusse. Hageja 25.08.2010.a kohtule esitatud seisukoha kohaselt ei oma tähtsust, kas kostja II teadis või pidi teadma kostja I võlausaldajatest ja nende huvide võimalikust kahjustamisest. Lähtudes TMS § 189 on tehing, millel on kasvõi osaliselt kinke iseloom, igal juhul tühine. Hageja hinnangul nähtub ka tehingu üldisest iseloomust asjaolu, et kinnisasja ostja, kostja II pidanuks teadma ja mõistma, et tehing võib kahjustada kostja I võlausaldajate huve. Müügitehingust laekus kostjale II vaid 3 691 krooni. Müügisumma tasuti suuremas osas (134 750 krooni) otse hüpoteegi pidajaks olevale OÜ-le Laenukeskus. Hagejale jääb arusaamatuks, millisel ajendil müüs kostja I temale kuuluva kinnisasja ilmselgelt turuhinnale mittevastava summa eest kostjale II, tehes sellega endale kahjuliku tehingu. Seoses kinke iseloomuga märkis hageja, et kostja I omandas ise kinnistu vaid neli kuud enne võõrandamist tasudes selle eest 240 000 krooni. On ilmne, et sellisel tehingul on kinke iseloom, sest kinnisvara hinnad ei ole langenud nelja kuuga 42%. Kostja II pakkus aga sama kinnistut pärast ostmist müügiks hinnaga 650 000 krooni. Võlausaldajate huvide kahjustamise osas märkis hageja, et kinnistu müügitehing sõlmimise ajaks, 04.02. 2010. a oli hageja kostja I võlausaldaja sissenõutavaks muutnud nõudega summas 887 761.44 krooni. Kostja I vähendas sihilikult temale kuuluvat vara eesmärgiga hoida hageja ees kohustuse täitmisest kõrvale. Selline tegevus kahjustas hageja huve ning kõnesolev kinkeiseloomuga võõrandamistehing kuulub tagasivõitmisele. 04.08.2011.a esitas hageja kirjaliku seisukoha, kus teatas, et kuna ekspertiisi käigus selgus, et kostja I müüs kinnistu enam kui 25% odavamalt, on tehingu puhul tegemist osaliselt kinke

iseloomuga tehinguga. Kinke iseloomuga tehingu tagasivõitmisel ei ole oluline ostja (kostja II) teadmine müüja (kostja I) rahalistest raskustest. Riigikohus on leidnud, et võlausaldajate huvide kahjustamiseks kinke puhul ei oma tähtsust see, kas kinkimise ajal olid olemas konkreetsed võlausaldajad. Tähelepanuta tuleb jätta kostja II väited nn kiirmüügihinnast. Kostja Abiteenindus OÜ vastuväited Kostja I kohtule vastuväiteid hagile esitanud ei ole. Kostja juhatuse liikmele on hagimaterjalid 30.09.2010.a kohtutäituri abil kätte toimetatud (I kd t lk 110). Kostja Andrus Alasi vastuväited Kostja II Axxxxx Axxx vaidles hagile vastu ja leidis, et hagis toodud nõue on täielikult põhjendamatu ning hageja poolt hagiavalduses toodud väited on paljasõnalised. Kostja leidis, et hageja ei ole tõendanud hagi rahuldamise eelduseks olevaid asjaolusid: seda, et Axxxxx Axxxx ja OÜ Abiteenindus vahel sõlmitud leping kahjustab AS Eesti Viljasalve kui OÜ-u Abiteenindus võlausaldaja huve; ega ka seda, et Axxxxx Axxxx ja OÜ-u Abiteenindus vahel sõlmitud lepingul oleks osaliselt kinke iseloom. Esiteks märkis kostja, et ei teadnud, et OÜ-l Abiteenindus võib olla teisi võlausaldajaid peale OÜ Laenukeskus, kelle kasuks oli kinnistule seatud hüpoteek. Hageja ei ole mingil kombel tõendanud, kuidas müügilepingu sõlmimine võis kahjustada tema kui võlausaldaja huve ning samuti seda, kuidas see kahjustaks teiste võlausaldajate huve. Kinnistu müügi läbi vabanes OÜ Abiteenindus oma kohustustest OÜ Laenukeskus ees. Nimetatud OÜ Abiteenindus kohustused olid tagatud hüpoteegiga kõnealusele kinnistule ning täitemenetluse korral oleks hageja – AS Eesti Viljasalv – nõue rahuldatud alles pärast hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamist. Lisaks oleks sundmüügi korral müügihinnast maha arvestatud ka täitekulud ja kohtutäituri tasu. Hageja ei ole tõendanud, et kinnistut oleks saanud müüa niipalju kõrgema hinnaga, et oleks kaetud nii hüpoteegipidaja kui hageja nõuded. Teiseks ei olnud kinnistu müügi puhul tegemist kinkega ja kostja II ostis kinnistu turuhinnaga. Kinnistu turuhinda kujundasid kinnistu asukoht, kasutusvõimalused ja OÜ Abiteenindus tegevused kinnistu müügil (pakkumised teistel ostjatele, vajadus saada laenu tasumiseks kiirelt raha jne). Kuna OÜ Abiteenindus ei olnud suuteline laenulepingust tulenevaid kohustusi täitma ja juhatuse liige Rxxxxx Vxxxxxx soovis vältida hüpoteegiga koormatud kinnistu sundmüüki täitemenetluses, pöördus ta esialgu laenusooviga kostja II poole. Kostja II keeldus Rxxxxx Vxxxxxxxxx või OÜ-le Abiteenindus laenu andmast, kuid nõustus ostma kinnistu. Rxxxxx Vxxxxxxx enda sõnade kohaselt oli ta pakkunud kinnistut müüa ka teistele isikutele, kuid tal ei olnud õnnestunud leida kinnistule ostjat. 06.02.2011.a kohtule esitatud täiendavates seisukohtades märkis kostja II esindaja, et käesolevas tsiviilasjas püüab hageja põhjendamatult panna Axxxxx Axxxxxx kohustust tõendada teise kostjaga – OÜ-ga Abiteenindus – seonduvaid tehingu sõlmimise asjaolusid või selgitada teise kostja käitumist. Axxxxx Axxxx puudutab konkreetne tehing ning tema jaoks on vaidlus konkreetse tehingu üle, aga mitte OÜ Abiteenindus varasema või hilisema tegevuse üle. Kostja II märkis, et hageja väited kinnistu võõrandamise kohta alla turuhinna või müügitehingu osalisest kinke iseloomust, on oletuslikud ja paljasõnalised. Müügihinna kujunemisele on oluline osa ka müügiperioodil. Kostja selgitas, et avaldas kinnistu hilisema müügipakkumise hinnaga 650 000 krooni, lootes leida selle hinnaga kinnistule ostja pikema s.o mitmeaastase müügiperioodi jooksul. Ka pärast hinna alandamist 250 000 kroonini ei ole kostja saanud mitte ühtegi ostupakkumist. Kostja leidis, et hageja ei ole tõendanud kinnistu tunduvalt suuremat turuväärtust. Kostja II esindaja leidis, et täitemenetluse seadustiku tagasivõitmist kohaldavad sätted on vastuolus põhiseadusega. Sellest tulenevalt palus kostja kohtul juhul, kui kohus peaks siiski asuma seisukohale, et on tõendatud TMS § 188 või 189 sätestatud teokoosseis, jätta nimetatud

sätted kohaldamata ja hagi rahuldamata ning algatada nende sätete suhtes põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetlus. Kohtistung Kohtuistungil jäi hageja esitatud seisukohtade ja nõude juurde ning palus hagi rahuldada. Hageja lisas , et antud olukorras on olemas võlausaldaja, kelle nõue saaks rahuldatud kinnistu müügist. Kui kinnistu oleks võõrandatud turuhinnaga, oleks jäänud hüpoteegi tasumise järel veel üle 50 000 krooni hageja võla katteks. Liiati tasuti kinnistu müügist mitte OÜ Abiteenindus võlga vaid tolleaegse juhatuse liikme Rxxxxx Vxxxxxxx võlga. Kostja Axxxxx Axxx vaidles hagile vastu. Kostja leidis, et tegemist ei ole kinke iseloomuga tehinguga, sest OÜ-u Abiteenindus esindaja oli otsinud kinnistu müügi võimalust parematel tingimustel ja mitte leidnud. Axxxxx Axxx ostis kinnistu hinnaga, mida ta oli nõus maksma ja millega OÜ Abiteenindus oli nõus müüma. Tehingu tegemisel tasuti reaalne raha. Hüpoteegi kustutamisega välditi täitemenetlust ja viiviste suurenemist ja seega ei kahjustanud tehing võlausaldajate huve. Hagi rahuldamise korral saaks kohtutäitur enda täitmiseks terve kinnistu, millele enam hüpoteeki ei ole. Kostja OÜ Abiteenindus oli kohtuistungile kutsutud kutse avaldamisega 13.03.2011.a väljaandes Ametlikud teadaanded. Kohus loeb kutse kätte toimetatuks. Kostja istungile ei ilmunud. Hagi tagamine Kohus rahuldas 17.05.2010.a määrusega hageja taotluse hagi tagamiseks (I kd t lk 13) ja kohaldas hagi tagamise abinõuna kinnisasja arestimist ja vara käsutamise keelumärke kandmist AS Eesti Viljasalv kasuks kinnistule nimetusega Hoone, asukohaga xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx(registriosa number xxxxxxx). Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ja uurinud asjas kogutud tõendeid, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et hagejal on kostja Abiteenindus OÜ vastu jõustunud kohtuotsuse aluselt täitmisele kuuluv nõue summas 894 206.20 krooni, millele lisandub kuni täitmiseni viivis põhinõudelt, lisaks menetluskulud 70 000 krooni (I kd t lk 41-44). Hageja on esitanud avalduse Viru Maakohtu 04.05.2010 kohtuotsuse täitmiseks kohtutäitur Arvi Pinkile 06.05.2010.a (I kd t lk 46-47). Samuti ei vaidle pooled selle üle, et kostja I, OÜ Abiteenindus, on võõrandanud 04.02.2010.a Tallinna notar Annika Kuimeti poolt tõestatud kinnistu müügi ja asjaõiguslepinguga kostjale II, Axxxxx Axxxxxx kinnistu nimetusega xxxxxx mis asub xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx (registriosa number xxxxxxxx hinnaga 140 000 krooni (I kd t lk 49-55). Nimetatud leping sisaldab ka kostja I ja OÜ Laenukeskus vahelist kokkulepet kinnistut koormava hüpoteegi kustutamiseks. Lepingust ja kokkuleppest tulenevad kanded on kantud kinnistusraamatusse 08.02.2010.a (t lk 48). Hageja on esitanud hagi tehingu tagasivõitmiseks Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 188 ja 189 alusel. Tehingu tagasivõitmise üldised alused on sätestatud TMS § 188: - lg 1 sätestab, et kohus tunnistab kehtetuks tehingu, mille võlgnik on teinud kolme aasta jooksul enne sissenõudja tehingu kehtetuks tunnistamise hagi esitamist teadlikult sissenõudja huvide kahjustamiseks, kui teine pool teadis või pidi sellest teadma tehingu tegemise ajal.

- lg 2 sätestab, et eeldatakse, et teine pool teadis või pidi teadma, et tehinguga kahjustatakse teise võlausaldaja huvisid, kui teine pool on võlgniku lähikondne või kui tehing tehti kuus kuud enne täitemenetluse alustamist või võlgniku vara arestimist. Tagasivõitmise erinormiks on kinkelepingu või kinke iseloomuga lepingu tagasivõitmine TMS § 189 alusel: lõike 1 kohaselt tunnistab kohus kehtetuks võlgniku sõlmitud kinkelepingu, välja arvatud juhul, kui leping on sõlmitud varem kui kaks aastat enne tehingu kehtetuks tunnistamise hagi esitamist ning lõike 2 kohaselt võib kohus sama paragrahvi lõikes 1 sätestatud alustel tunnistada kehtetuks ka müügi-, vahetus- või muu lepingu, kui poolte kohustuste ebavõrdsuse tõttu on ilmne, et sõlmitud lepingul oli kas või osaliselt kinke iseloom. Hageja väitel on tehing tühine, sest sellel on osaliselt kinke iseloom, sest kinnistu müüdi 25% alla turuhinna. Kohtumenetluse käigus läbi viidud ekspertiisi käigus asus ekspert võrdlusmeetodit kasutades seisukohale (I kd t lk 175-221), et kinnistu turuväärtus arvestamata väärtuse kuupäeval hinnatavat kinnistut koormanud hüpoteeki oli 12 000 eurot (s.o 187 759 krooni). Nimetatud hinna aritmeetilisel võrdlemisel kinnistu müügilepingus kokku lepitud hinnaga selgub, et kinnistu müügihind oli 25.44% turuväärtusest madalam. Kohus märgib siiski, et lisaks lihtsale väärtuste omavahelisele aritmeetilisele võrdlemisele, tuleb arvestada veel kolme aspekti: 1) asjaolu, et ekspert ei ole kinnistu vääruse hindamisel arvestanud seda koormanud hüpoteeki, 2) eksperdi enda märkust selle kohta, et arvestades hinnatava objekti omapära (endine laudahoone, mille võimalike ostjate hulk on väga piiratud) ja paiknemist passiivse kinnisvaraturu piirkonnas võib eksperthinnangu täpsuseks pidada +/- 20%, 3) müügi asjaolusid, eelkõige müügiperioodi pikkust. Kohus leiab, et hüpoteek, eriti hüpoteek, mis on seatud juba sissenõutavaks muutunud kohustuse tagamiseks, vähendab kinnistu väärtust. Asjas kogutud tõenditest selgub, et müüdud kinnistule Hoone oli seatud hüpoteek OÜ Laenukeskus kasuks ja tagatavaks kohutuseks oli OÜ Laenukeskus ja Rxxxxx Vxxxxxxx vahel 30.10.2009.a sõlmitud lepingust (II kd t lk 23-25) tulenev kohustus tagastada OÜ-le Laenukeskus 28. novembriks 2009.a laenusumma ja intress kokku 107 000 eurot. Järelpärimisel on OÜ Laenukeskus esindaja vastanud, et kinnistu müügist saadud summade arvel kustutati laenulepingujärgsed kohutused põhivõlg: 100 000 krooni, intress 7000 krooni ja viivis 27 750 krooni (II kd t lk 9-10). Kinnistu ostu-müügilepingus p 4.2.1 nähtub, et müügihinnast tasuti 134 750 krooni hüpoteegipidajale OÜ-le Laenukeskus, selgitusega „OÜ Abiteenindus laenukohustuse täitmine“ ja p 3.2. kohaselt hüpoteegipidaja nõue müüja, OÜ Abiteenindus vastu oli just 134 750 krooni (I kd t lk 49-55). Seega oli hüpoteek kinnistu väärtust ka reaalselt (mitte vaid hüpoteetiliselt) vähendav, sest nõue, mida sellega tagati, oli sissenõutav ja ulatus juba peaaegu kinnistu väärtuseni. Teiseks arvestades müügihinna ja eksperdi pool määratud turuhinna vahet ja eksperdi märkust, et tema poolt määratud turuhinna täpsuseks on +/-20%, ei olegi müügihinna ja määratud turuväärtuse vahe kuigi suur (arvestades, et hind võibki olla 20% hinnatust madalam). Kostja Axxxxx Axxxx enda poolt antud ütluste kohaselt oli OÜ Abiteenindus juhatuse liige Rxxxxx Vxxxxxxx otsinud paremaid pakkumisi kuid ei saanud ja otsustas müüa kinnistu Axxxxx Axxxxxx, sest see oli parim pakkumine, mis ta antud ajahetkel sai. Vxxxxxx oli tegelenud kinnistu müügi või täiendava laenu saamisega umbes kuu aega. Arvestama peab eksperdi poolt aktis märgitud asjaolu, et lao- ja tootmishoonete turg on väiksemates linnades ja maapiirkondades passiivse iseloomuga, ning et suur osa ülevaatuse kuupäevaga pakkumises

olevatest objektidest olid suure tõenäosusega pakkumises ka tehingu tegemise aja seisuga ning, et üldine areng Jõgevamaa lao- ja tootmispindade turul on pakkumiste arv oluliselt kasvanud, kuid samaaegselt on oluliselt langenud soovitud müügi- ja üürihinnad (akt lk 12, 18). Ekspert ei ole hinnangu andmisel arvestanud müügiperioodi pikkust. Antud eksperdi poolt kinnisvaraturul kirjeldatud olukorra valguses asub kohus seisukohale, et Axxxxx Axxxxpoolt antud ütlused müügihinna ja tema tahte kujunemisest on usaldusväärsed ja nii hüpoteek kui müügiprotsess võisid viia selleni, et kinnistu hind kujuneski alla selle turuhinna, mida ekspert keskmisena esile tõi. Samas jäi hind eksperdi poolt märgitud kõikumise (+/20%) lähedale. Kohus märgib, ka lepingu tõlgendamisel tuleb juhinduda ka VÕS § 29, mis sätestab reeglid lepingute tõlgendamiseks. Kostja Axxxxx Axxx on kohtule antud ütlusest selgelt kirjeldanud, kuidas kujunes tema tahe osta kinnistu, miks ostis ta just selle hinnaga ja millised olid teised tingimused, mis mõjutasid teda tehingut tegema. Ütlustest selgub üheselt, et tal oli soov omandada kinnistu ostu-müügi lepinguga. Teise lepingu poole, OÜ Abiteenindus tahet ei ole menetluse käigus õnnestunud välja selgitada. Seega tuleb juhinduda ka eelnimetatu paragrahvi lõikest 4, mille kohaselt tuleb sellisel juhul, kui lepingupoolte ühist tegelikku tahet ei saa kindlaks teha, tõlgendada lepingut nii nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma. Kohus leiab, et kui leping sõlmitakse notari juures, ostja tasub kinnistu eest siiski üsna suure summa, mis talle antud olukorras tundub mõistlik ja müüja on nõus selle hinnaga kinnistu müüma, tehakse ka vastavad omaniku kanded kinnistusraamatus, on mõistliku isiku põhimõtte kohaselt poolte tahe olnud suunatud ikkagi vaid ostu-müügilepingu sõlmimisele. Hageja on rõhutanud asjaolu, et kuna kinnistu müügihind oli allapoole turuväärtuse, on tegemist osaliselt kinkega ja seega on tehingul kinke iseloom. Kohus leiab, et juhul kui tehingut ei saa osadeks jagada, tuleb hinnata võimaliku kinke proportsiooni. Arvestades käesolevalt kinnistu hinna ja väärtuse vahet ja kohtu poolt eelnevalt käsitletud asjaolusid, mis võisid väärtust mõjutada pigem madalamaks eksperdi poolt hinnatust, ei ole võimaliku nn kinke osa kogu tehingu väärtusesse selline, et annaks aluse nimetada kogu tehingut kinke iseloomuga tehinguks. Kohtu hinnangul ei näita kinnistu müügihinnast kõrgemat väärtust ka asjaolud, et müüja, OÜ Abiteenindus ise ostis kinnistu 4 kuud varem 240 000 krooni (15339 eurot) eest (I kd t lk 9093) ning, et ostja, Axxxxx Axxxxproovis kinnistut 2010 mais müüa hinnaga 650 000 krooni (41 543 eurot) (I kd t lk 56). Ekspert on toonud välja ka varasemad tehingud sama kinnistuga (arvamuse lk 17), millest nähtub, et näiteks 2009.a augustis, s o veel 2 kuud enne kui OÜ Abiteenindus omandas kinnistu hinnaga 240 000 krooni, on seda müüdud hinnaga 3835 eurot, s.o 60 000 krooni Sama hinnaga müüdi kinnistut ka 2008.a novembris. Seoses Axxxxx Axxxx müügipakkumisega 2010.a mais on selgunud, et müüja on hinda oluliselt vähendanud – ekspertiisi tegemise aja seisuga pakkumises 17575 eurot, kuid huvi on tundud vaid paar huvilist. Axxxxx Axxxx enda ütluste kohaselt on olnud üks huviline, kes pakkus 100 000 krooni (6391 eurot)ja et esialgu pani ta kinnistu müüki nii suure hinnaga, sest soovis jätta tingimisruumi. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostjate OÜ Abiteenindus ja Axxxxx Axxxx vahel 04.02.2010.a sõlmitud notariaalsele kinnistu osatu-müügi- ja asjaõiguslepingul ei ole kinke iseloomu. Kuna erinormis TMS § 189 sätestatud tehingu tagasivõitmise eeldused ei ole täidetud, kontrollib kohus ka tagasivõitmise üldaluste esinemist TMS § 188 tulenevalt.

Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kinnistu müügi tehing tehti kuus kuud enne täitemenetluse alustamist- TMS § 188 lg 2. Kohus leiab, et nimetatud säte püstitab vaid eelduse, s.t ei anna sissenõudjale automaatselt nõude rahuldamise alust, vaid pöörab ümber tõendamiskoormise. Kui vastavalt TsMS § 230 lg 1 peab kumbki pool tõendama hagimenetluses neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, siis TMS § 188 lg 2 alusel ei pea hageja tõendama, et vaidlustatud tehingu teine pool teadis või pidi teadma, et tehing kahjustab teise võlausaldaja huvisid. Nimetatud teadmist või teadma pidamist eeldatakse ja vastupidist peab tõendama tehingu pool. Kostja Axxxxx Axxx on kohtule antud ütluste kohaselt teadis ta vaid OÜ-u Abiteenindus väidetavast kohustusest OÜ-le Laenukeskus. Muid tõendeid kostja esitanud ei ole. Viru Maakohtu 04.05.2010.a otsuse kirjeldavast osast nähtub, et hagi on kohtule OÜ Abiteenindus vastu esitatud 25.01.2010.a s.o enne lepingu sõlmimist. Kohtu hinnangul oli kostja Axxxxx Axxxxx vajaliku hoolsuse korral võimalus teada saada, et müüja, OÜ Abiteenindus vastu on esitatud nõudeid, s.t et on olemas ka teised võlausaldajad lisaks OÜ-le Abiteenindus. Samas leiab kohus, et ei ole alust eeldada, et tehing kahjustab teiste võlausaldajate huve. Nimelt eeldades, et Axxxxx Axxx tehingut tehes teadis kahest võlausaldajast, kellel mõlemal on nõue müüja, OÜ Abiteenindus vastu, oli tal alus järeldada, et OÜ Laenukeskus nõue kuulub hüpoteegi tõttu rahuldamisele esimeses järjekorras: Axxxxx Axxx kinnitas, et ta teadis, et nõue on sissenõutav ja hüpoteegi kanne oli nähtav kinnistusraamatust. Kostja väitel ei saa eeldada teise sissenõudja huvide kahjustamist, kuna hüpoteegiga tagatud nõude sisenõudmisel tulnuks täita nagunii esimeses järjekorras just see nõue ja kinnistu müügist saadud summadest ei oleks jätkunud hageja nõude täitmiseks (või siis vaid väikeses osas). Kohus märgib, et arvestades OÜ-l Abiteenindus lepingu sõlmimise ajal täitmisel olevaid kohustusi, mis on kohtule teada (OÜ-l Abiteenindus võib olla veel sissenõudjaid) tuleb kostja seisukohaga nõustuda. Nimelt ei olnud hageja nõue millegagi tagatud, kokku oli lepitud vaid leppetrahv (ostu-müügileping I kd t lk 17), samas kui müüdav kinnistu tagas laenulepingust tulenevat kohustust. Kohus ei anna hinnangut sellele, millisel õiguslikud suhted võisid laenusaaja RxxxxxxVxxxxxxx ja laenu taganud OÜ Abiteenindus vahel. Igal juhul tagas OÜ Abiteenindus kinnistu laenukohustust, mis oli muutunud sissenõutavaks. Kinnisasja müügist saadud tulemi jaotamise järjekorda käsitleb TMS § 174. Nimelt võetakse tulemist kõigepealt maha täitekulud (lg 2) , seejärel sundvalitsemisel kinnisasja korrashoiuks tehtud ettemaksud (lg 3 p 1), seejärel kinnistusraamatusse kantud õigustest tulenevad nõuded (lg 3 p 2) ja alles viiendas järjekorras muud nõuded (lg 3 p 4). Arvestades eksperdi poolt määratud kinnistu turuväärtust, hüpoteegiga tagatud nõude suurust 2010.a veebruaris (ligi 135 000 krooni) ja asjaolu, et nõude täitmisega viivitamisel nõue suurenes viivist võrra ja et hüpoteegi summaks oli 200000 krooni, samuti eeldatavaid täitekulusid, on vähe tõenäoline, et hagejal oleks olnud võiamlik kinnistu müügist saada oma nõude täitmist. Nimetatud asjaolusid (sissenõutavaks muutunud laenusummat, hüpoteeki kui tagatist ja hüpoteegi summat) teades võis kostja Axxxxx Axxx järeldada, et tagatud nõude täitmisel vabaneb müüja oma kohustusest, s.t kohustusest, mis nagunii tulnuks täita esimeses järjekorras. Kohus möönab, et olukord olnuks teine, kui ka hageja nõue olnuks tagatud. Kohus leiab, et tehing ei kahjustanud teiste võlausaldajate, s.h hageja huve. Sellisele seisukohale asub kohus seetõttu, et taastades tehingueelse olukorra ja asudes täitma mõlemat kohtule teada olevat OÜ Abiteenindus selleks ajaks sissenõutavaks muutnud nõuet, olnuks tulemus ikkagi sarnane käesolevaga- OÜ Laenukeskus saaks hüpoteegi kaudu oma nõude täidetud, kuid hageja nõue jääks suure tõenäosusega endiselt täitmata (arvestades kinnistu turuväärtust ja OÜ Laenukeskus nõude suurust) . Seega ei muutnud kinnistu müügi tehing võrreldes selle tehingu mittetoimumisega hageja võimalust saada oma nõue rahuldatud .

Kõike eeltoodut arvesse võttes tuleb hageja nõue jätta rahuldamata. Kohus tagas hagi 17.05.2010.a määrusega. Kuna hagi jääb rahuldamata, tuleb hagi tagamine tühistada lähtudes TsMS § 386 lg 4. Kohus jätab andmata hinnangu hageja esitatud arvetele (I kd t lk 18-39), mille alusel on tal nõue OÜ Abiteenindus vastu, kuna täitemenetluse algatamise aluseks on käesolevalt juba jõustunud kohtulahend. Menetluskulude jaotus Kohus ei teinud asja menetlemisel TsMS § 143 sätestatud asja läbivaatamise kulusid. Hageja on tasunud riigilõivu 60450 krooni (I kd t lk 61), menetlusdokumendi kättetoimetamise eest 420 krooni (t lk 105), eksperdi kulude katteks 700 eurot (I kd t lk 168) ja eeldatavalt kandnud ka õigusabikulusid. Kostja on eeldatavalt kandud õigusabikulusid. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Lõike 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kanda, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 138 lg 1 sätestab, et menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud ning lõike 2 kohaselt on kohtukuludeks riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Seega on käesolevalt kohtule teadaolevateks kohtukuludeks hageja tasutud riigilõiv ja asja läbivaatamise kulud (eksperdi tasu, menetlusdokumendi kättetoimetamise tasu) ning mõlemal poolel võib kohtuväliseks kuluks olla nende esindaja kulud. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsust tehti ning lõike 2 kohaselt hüvitab pool, kelle kahjuks otsus tehti teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Lähtudes TsMS § 162 jätab kohus kõik menetluskulud hageja kanda. Kohus märgib siiski, et hageja on tasunud hagi esitamisel riigilõivu hagilt hinnaga 650 000 krooni. Kohus leiab, et hagi hinnaks on tehingu hinda, mille tagasivõitmist hageja taotles- seega 140 000 krooni (8947.63 eurot). Hagilt hinnaga kuni 150 000 krooni tuli hagi esitamise ajal tasuda riigilõiv 15 000 krooni. Hageja on tasunud riigilõivu 60 000 krooni. Kohus selgitab, et hagejal on õigus esitada taotlus nimetatud summa tagastmiseks lähtudes TsMS § 150 lg 1 p 1. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.

Maimu Laumets Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.