Eesistuja Imbi Sidok, liikmed Ulvi Loonurm, Malle Seppik
Otsuse tegemise aeg ja koht
20.09.2011, Tallinn
Tsiviilasja number
2-06-39194
Tsiviilasi
M P hagi H K (Toomas K üldõigusjärglane) vastu kaasomandi lõpetamiseks ja kasutuskorra määramiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
1790.60 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 27.04.2011 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
M P apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja M P (isikukood xxxxxxxxx, elukoht xxxxxxx x xx-x xxxxxxx), lepinguline esindaja vandeadvokaat Arvo Junti Kostja H K (isikukood xxxxxxxx, elukoht xxxxxxxx x xx-x xxxxxxxxx), lepinguline esindaja Ülo Kivi Kolmas isik Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaal (asukoht Hobujaama t 4 Tallinnas), esindaja Ott Saame
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
• Harju Maakohtu 27.04.2011 otsust täiendada resolutsiooni punktiga menetluskulude jaotuse kohta. Muus osas jätta otsus lõppjärelduses muutmata, arvestades ringkonnakohtu põhjendusi menetluskulude jaotuse osas ja täpsustust resolutsiooni punkti 1 osas. • Otsuse resolutsioon kehtib järgmises sõnastuses:
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Lõpetada Tallinnas, L. Koidula tn 16 asuva kinnisomandi (registriosa nr xxxxxxxxxx) kaasomand ning seada elamus korteriomandid, jagades nimetatud kinnistu oluliseks osaks oleva elamu reaalosadeks – kolmeks (3) korteriomandiks
ning avades iseseisvad registriosad ja kandes need Harju Maakohtu Kinnistusosakonna Tallinna Kinnistusjaoskonna Korteriomandi kinnistusregistrisse järgnevalt:
2.1.600/1984 suurune mõtteline osa (reaalosa tähistus 3, reaalosa suurus 60.0m2) Tallinnas, L. Koidula tn 16 asuvast maatükist katastritunnusega xxxxxxx:xxxxxxxx ja selle oluliseks osaks olevast ehitisest, mis ei ole ühegi korteriomandi reaalosaks jääb M P omandisse.
2.1.1.Kinnistusraamatusse kantav korteriomand reaalosana on korter nr 3 (ruumid 5,6,14-18 esimesel korrusel).
2.2.503/1984 suurune mõtteline osa (reaalosa tähistus 1, reaalosa suurus 50.3m2) Tallinnas, L. Koidula tn 16 asuvast maatükist katastritunnusega xxxxxx:xxxxxxx ja selle oluliseks osaks olevast ehitisest, mis ei ole ühegi korteriomandi reaalosaks jääb H K omandisse.
2.2.1.Kinnistusraamatusse kantav korteriomand reaalosana on korter nr 1 (ruumid nr 1-4, 7-9, 11 esimesel korrusel).
2.3.881/1984 suurune mõtteline osa (reaalosa tähistus 2 ja 2A, reaalosa suurus 88.1m2) Tallinnas, L. Koidula tn 16 asuvast maatükist katastritunnusega xxxxxxx:xxxxxxx ja selle oluliseks osaks olevast ehitisest, mis ei ole ühegi korteriomandi reaalosaks jääb H K omandisse.
2.3.1.Kinnistusraamatusse kantav korteriomand reaalosana on korterid nr 2 (ruumid nr 19-23 teisel korrusel) ja 2A (ruumid nr 24,26,27 korrusel).
3.Välja mõista M Plt hüvitis H K kasuks 3677,80 eurot (kolm tuhat kuussada seitsekümmend seitse eurot ja 80 senti).
4.Määrata Tallinnas aadressil L. Koidula tn 16 asuvas elamus kaasomandi kasutuskord järgmiselt:
4.1.jätta Tallinnas aadressil L. Koidula tn 16 asuvas elamus asuvad mitteeluruumid nr 10 (trepikoda 7.5m2) ja 25 (trepikoda 6.4m2) kaasomanike M P ja H K ühiskasutusse tingimusega, et korteriomandite seadmise järgselt korterile nr 3 eraldiseisva elektriarvesti paigaldamisel jääb mitteeluruum nr 10 H K ainukasutusse.
4.2.jätta Tallinnas aadressil L. Koidula tn 16 asuvas elamus asuv mitteeluruum nr 12 (panipaik 0.8m2) M P ainukasutusse.
4.3.jätta Tallinnas aadressil L. Koidula tn 16 asuvas elamus asuv ruum nr 13 (5.4m2 trepikoda) kaasomanike ühiskasutusse.
4.4.Harju Maakohtu Kinnistusosakonna Tallinna Kinnistusjaoskonna kinnistusregistri registriosa nr xxxxxxxxxx neljandasse (IV) jakku kantud hüpoteek summas 1 760 000 krooni (112 484.50 eurot) H K’le kuuluvale mõttelisele osale Nordea Bank Finland Plc (reg.kood xxxxxxxxxx) kasuks jääb koormama H K korteriomandit.
5.Asendada H K nõusolek kaasomandi jagamiseks ning korteriomandite seadmiseks ning vajalike registrikannete tegemiseks ja kaasomandi kasutuskorra kandmiseks kinnistusraamatusse märkusena jõustunud kohtuotsusega käesolevas tsiviilasjas nr 2-06-39194, millega on kohustatud H Kt vastavat tahteavaldust andma.
6.Menetluskulud jätta poolte endi kanda. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Apellatsioonimenetluse kulud jätta poolte kanda. Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Selgitused • • •
Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha, sealhulgas avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Riigikohtus võidakse kaebus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud kohtuotsuse jõustumisest. Hagi asjaolud
1.21.12.2006 esitas M P hagi Harju Maakohtusse T K, OÜ A K ja M R vastu kaasomandi lõpetamiseks korteriomanditeks jagamise teel, allesjääva kaasomandi kasutuskorra määramiseks ja korteriomandite kinnistusraamatusse kandmiseks, samuti enamsaadava vara arvelt hüvitise välja mõistmiseks T Klt. Menetluse käigus hageja täpsustas nõuet ja omanike ringi muutumise tulemusena menetles maakohus hagi T K üldõigusjärglase H K vastu.
2.Tallinnas Koidula t 16 asuva kinnistu omanikeks on M P 1104/3798 suuruses osas ning H K 2692/3796 suuruses osas. M P omandas 09.08.2000 ostu-müügilepinguga 295/1898 suuruse mõttelise osa ning 25.10.2000 ostu-müügilepingu alusel 257/1898 suuruse mõttelise osa Koidula t 16 Tallinnas asuvast ehitisest. Vastavalt M Ple kuuluvale omandiosa suurusele (1104/3796) taotles hageja jätta tema omandisse reaalosana elamu esimesel korrusel asuva ruumid nr 5 (tuba 13,5m2), nr 6 (köök 6,8m2), nr 14 (tuba 14,6 m2), nr 15 (köök 8,0m2), nr 16 ( wc 1.7m2), nr 17 (tuba 12,0m2), nr 18 (esik 3,4 m2) korter nr 3.
3.H Kle kuulub 2692/3796 mõttelist osa kinnistust ning hageja taotles jätta H K omandisse reaalosana I korruse ruumid nr 1 (esik 3,3m2), nr 2 (panipaik 4,4 m2), nr 3 (tuba 18,0m2), nr 4 (tuba 11,5m2), nr 7 (wc 1,5 m2), nr 8 (tuba 8,9 m2), nr 9 (duširuum 1,8m2), nr 11 (panipaik 0,9m2) - korter nr 1, II korruse ruumid nr 19 (esik 3,9 m2), nr 20 (tuba 22,0m2), nr 21 (tuba 16,4m2), nr 22 (tuba 8,6m2), nr 23 (wc 1,5m2) - korter nr 2, II korruse ruumid nr 24 (köök 6,2m2), nr 26 (tuba 15,3m2), nr 27 (tuba 14,2m2) - korter nr 2A. Mitteeluruumid nr 10 (trepikoda 7,5m2) ja nr 25 (trepikoda 6,4m2) taotles hageja jätta kaasomanike ühiskasutusse.
4.Korteriomanditeks jaotamise järgselt paigaldatakse korterile nr 3 eraldiseisev elektriarvesti, misjärel loovutab hageja mitteeluruumi nr 10 (trepikoda) ainukasutusõiguse H Kle. M P ainukasutusse jäävad ruumid nr 12 (panipaik 0,8m2) ja nr 13 (trepikoda 5,4 m2).
5.Ruutmeetri hind majas on 25 015 krooni. Kostja vastuväited
6.Kostja nõustus kaasomandi lõpetamisega, kuid leidis, et ruum nr 5 peaks kuuluma tema korteriomandi koosseisu. Kostja kasutuses on korter nr 1 eluruumide suurusega 69,7m2, korter nr 2 suurusega 50,9m2 ja korter nr 2a suurusega 29,5m2. Hageja kasutuses on korter nr 3 suurusega 39,2m2. Hagejale kuuluva omandiosa suurusele vastab eluruumide pind
55,2m2. Kostja on nõus korteriomandite moodustamisel hagejale üle andma toa nr 5 13.5m2 ja hageja ainukasutusse kuuluva osa suurenemisega. Elamu ühiskasutatavatest ruumidest kasutab hageja keldrit 15,3m2 ja 3 kuuriboksi suurusega 15m2 ning ruumi nr 13 suurusega 12,9m2 ehk kokku 44m2 ehk 59,4%, kuigi arvestades hageja omandiosa suurust, oleks tema ainukasutuses oleva pinna proportsioon 21,46 m2 ehk 29%. Ruum nr 6 kuulub loomuliku osana korteri nr 1 juurde.
7.Kostja tegi ettepaneku määrata kasutuskord selliselt, et ruumid nr 10 ja nr 11 jäävad kostja ainukasutusse, ruumid nr 23 ja nr 24 jäävad korterite nr 2 ja nr 2a igakordsete omanike kasutusse, ruum nr 25 jääb korteri nr 2a igakordse omaniku ainukasutusse, ruum nr 12, kelder 15,3m2, kolm kuuriboksi jäävad korteri nr 3 (hageja) igakordse omaniku ainukasutusse.
8.Hagiavalduses toodud kujul hagi rahuldada ei ole võimalik. Ehitise jagamine taotletud viisil korteriomanditeks ei ole seaduslik ja puudub kooskõlastus Tallinna LV poolt. Jagamisel suureneks korteriomandi nr 3 reaalosa 4m2 võrra. Ruumist nr 1 lähtuv välisuks on seestpoolt kinni ehitatud. Korteri nr 1 gaasikatel, elektrikilp ja veearvesti on ruumis nr 6. Kostja ei soovi, et korterid nr 2 ja nr 2a oleksid ühendatud. Ruutmeetri hind majas on 20% väiksem kui 25 015 krooni. Kolmanda isiku seisukoht
9.Kolmas isik oli nõus kaasomandi lõpetamisega juhul, kui kostja omandisse jääva ja kolmanda isiku kasuks hüpoteegiga koormatava korteriomandi väärtus tagatisena on piisav kostja kohustuste tagamiseks otsuse tegemise aja seisuga. Esimese astme kohtu otsus
10.27.04.2011 otsusega rahuldas Harju Maakohus hagi. Kohus lõpetas Tallinnas Koidula t 16 asuva kinnisomandi kaasomandi ning jagas elamu kolmeks kinnistusraamatusse reaalosadena kantavaks korteriomandiks. Kohus mõistis M Plt välja hüvitise H K kasuks 3677.80 eurot. Kohus määras kaasomandi kasutuskorra järgmiselt: mitteeluruumid nr 10 (trepikoda 7,5m2) ja nr 25 (trepikoda 6,4m2) kaasomanike M P ja H K ühiskasutusse tingimusega, et korteriomandite seadmise järgselt korterile nr 3 eraldiseisva elektriarvesti paigaldamisel jääb mitteeluruum nr 10 H K ainukasutusse; mitteeluruum nr 12 (panipaik 0,8m2) M P ainukasutusse, ruum nr 13 (5,4m2 trepikoda) kaasomanike ühiskasutusse. Harju Maakohtu Kinnistusosakonna Tallinna Kinnistusjaoskonna kinnistusregistri registriosa nr xxxxxxxxxx neljandasse (IV) jakku kantud hüpoteek 1 760 000 krooni (112 484.50 eurot) H Kle kuuluvale mõttelisele osale Nordea Bank Finland Plc kasuks jääb koormama H K korteriomandit. Kohus määras asendada H K nõusolek kaasomandi jagamiseks ning korteriomandite seadmiseks ning vajalike registrikannete tegemiseks ja kaasomandi kasutuskorra kandmiseks kinnistusraamatusse märkusena jõustunud kohtuotsusega käesolevas tsiviilasjas nr 2-06-39194, millega on kohustatud H Kt vastavat tahteavaldust andma. Menetluskulud jättis kohus poolte endi kanda.
11.Kohus tuvastas, et Koidula t 16 asuva kinnistu omanikeks on M P 1104/3798 suuruses ning H K 2692/3796 suuruses osas. Hageja kasutuses on korter nr 3 esimesel korrusel, kostja kasutuses on korter nr 1 esimesel korrusel ja korterid nr 2 ja nr 2a teisel korrusel. Hageja palus lõpetada kaasomand ehitisele korteriomandite moodustamise teel ning määrata kaasomandi kasutuskord korteriomandite juurde kuuluva kaasomandi eseme kasutamiseks. Kostja väitel on kaasomandi lõpetamine hageja pakutud viisil ebaõiglane seetõttu, et hageja reaalosa koosseisu taotlevas ruumis nr 6 asub kostjale kuuluva korteri nr 1 gaasiboiler, veearvesti ja elektrikilp ning ruumi nr 6 kasutamisõiguse kaotamisel puuduks kostjal korterist nr 1 väljapääs, sest korteri nr 1 ruumis nr 1 asuv uks on kinni ehitatud.
12.Kohus leidis, et nimetatud asjaolud ei muuda kaasomandi lõpetamist ebaõiglaseks. Gaasiboileri, veearvesti ja elektrikilbi on võimalik suhteliselt väheste kulutustega
paigaldada korteri nr 1 kasutuses olevale pinnale. Hageja esitatud fotodest nähtub, et välisuks ruumist nr 1 on väljast vaadates olemas. Kostja on möönnud, et uks on kinni ehitatud üksnes seestpoolt. Seega on võimalik ka uks muuta väheste kulutustega kasutuskõlbulikuks ja korter nr 1 ei kaota kaasomandi lõpetamisel oma väljapääsu. Kohus arvestas ka asjaolu, et ruumis nr 6 paikneb ahjusuue, mis on vajalik ruumis nr 5 asuva ahju kütmiseks. Seega oleks ebamõistlik ruume nr 5 ja nr 6 jätta eraldiseisvate reaalosade koosseisu. Põhjendatud ei ole kostja väide, et reaalosade moodustamisel hagis nõutud viisil kaotab korteri nr 1 omanik juurdepääsu ruumile nr 7. Kuivõrd hageja soovis reaalosa moodustamist ahju nurgapostist kuni ruumide nr 6 ja nr 7 välisseinte nurgani, saab korter nr 1 omanik jätkuvalt kasutada ruumi nr 7. Reaalosa moodustamisel ahju nurgapostist kuni ruumide nr 6 ja nr 7 välisseinte nurgani on reaalosad eraldi kasutatavad, sest kirjeldatud lõik on piiritletud ja seda on võimalik hõlpsalt ruumiliselt eraldada ukse või ajutise või püsiva vaheseinaga. Asjakohane ei ole kostja väide, et kaasomandi lõpetamist reaalosade moodustamise teel takistab ametlikult kinnitatud plaani puudumine. Korteriomandiseaduse (KOS) § 5 lg 3 p 1 kohaselt lisatakse kinnistamisavaldusele riikliku hooneregistri pidaja või ehitusloa või kasutusloa andnud ametiasutuse väljastatud koopia korteriomanditeks jagatava hoone plaanist. Nimetatud plaan ei ole aga eelduseks kaasomandi lõpetamisele kohtus, sest kooskõlas tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg-ga 5 ja kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 35 lg 1 p-ga 1 asendab asjas tehtav kohtuotsus üksnes poolte vormikohast käsutustehingut kui üht kinnistamise eeldust. Tulenevalt eeltoodust tuleb kaasomand lõpetada hageja pakutud viisil.
13.Kaasomandi lõpetamisel tuleb välja mõista hüvitis hagejalt kostja kasuks AÕS § 77 lg 2 alusel. Reaalosade moodustamisel jääb hagejale reaalosa suurusega 60m2, kostjale reaalosad suurusega 50,3m2 ja 88,1m2 (kokku 138,4m2). Ruumide üldpinnast 198,4m2 vastab hageja omandiosale 57,7m2, kostjale aga 140,7m2. Seega saab kostja 2,3m2 võrra vähem ruume, kui vastab tema omandiosale ning hagejal tuleb ruumide vähenemine kostjale kompenseerida. Kohtuistungil leidis hageja, et maja ruutmeetri hinnaks on 25 015 krooni. Kostja ei ole väitnud, et hind oleks suurem. Seega tuleb hagejal kompenseerida kostjale 57 534.50 krooni ehk 3677.80 eurot.
14.Kui tavapäraselt reguleerib kaasomandi kasutamist AÕS § 72, siis korterelamu juurde kuuluva kaasomandi kasutamist reguleerib erisättena täiendavalt KOS § 12. Tegemist on analoogilise sättega AÕS § 75 lg-le 5. Seega on kohaldatav Riigikohtu praktika AÕS § 75 lg 5 kohta. Ka KOS § 12 lg-st 3 tuleneb korteriomanike kohustus tagada, et kaasomandis oleva asja valdamine ja kasutamine toimuks vastavalt kõigi kaasomanike huvidele ning kohustus käituda lähtuvalt hea usu põhimõttest, eelkõige hoiduda teiste kaasomanike õiguste kahjustamisest. Kui korteriomanikud ei ole kaasomandi kasutamiseks kokkulepet sõlminud, võib korteriomanik KOS § 12 lg 3 alusel nõuda kasutuskorra määramist kohtult. Samas võib korteriomanik nõuda ka üksnes tema õigusi kahjustava tegevuse lõpetamist.
15.Hageja palus jätta mitteeluruumid nr 10 ja nr 25 kaasomanike ühiskasutusse tingimusega, et korteriomandite seadmise järgselt korterile nr 3 eraldiseisva elektriarvesti paigaldamisel jääb mitteeluruum nr 10 H K ainukasutusse. Mitteeluruumid nr 12 ja nr 13 jäävad M P ainukasutusse.
16.Kostja esitas vastuväite taotlusele jätta hageja ainukasutusse ruum nr 13 (trepikoda), sest sellisel juhul kaotaks ta võimaluse pääseda teise trepikoja kaudu teisel korrusel asuvasse korterisse. Kohus nõustub kostjaga, et ruum nr 13 tuleb jätta kaasomanike ühiskasutusse. Teisel korrusel moodustatud reaalosa nr 2 ja nr 2a on olemuslikult võimalik kasutada nii ühiselt kui ka eraldi kahe korterina. Kostja soovib hakata kortereid kasutama eraldi. Samas võib korteriomanikul isegi juhul, kui ta kasutab kortereid ühiselt, olla põhjendatud huvi, et korteril oleks kaks väljapääsu. Hagejal aga puudub kaalukas huvi, et trepikoda oleks tema ainukasutuses. Apellatsioonkaebus
17.M P palub tühistada maakohtu otsuse hüvitise arvestuse osas ning osas, millega on kohus jätnud menetluskulud poolte endi kanda.
18.Maakohus tuvastas küll reaalosa moodustamise piirid, kuid ei ole tuvastanud, kas ja kuidas need piirid mõjutavad asjas tehtavat lahendit, poolte õigusi või kohustusi. Põhjusel, et kohus ei ole kohaselt välja selgitanud kõiki asjas olulist tähendust omavaid asjaolusid, on kohtu otsuses toodud hageja ja kostja omandiosade suurused ebaõiged ning hagejat on ebaõigelt kohustatud tasuma kompensatsiooni suurema osa eest, kui ta tegelikult saab. Hagejale jääva reaalosa (korter nr 3 I korrusel) suurus on 58,82m2 ning kostjale jääva reaalosa (korter nr 1 I korrusel) suurus on 51,48m2. Kostjale jäävate II korrusel asuvate reaalosade (korterid nr 2 ja nr 2A) suurused ei muutu. Hageja kohustub tasuma kompensatsiooni enamsaadud 1,12 m2, mitte 2,3m2 eest, nagu ebaõigelt on märkinud maakohus.
19.Apellant on seisukohal, et menetluskulude jagamisel tuleks kohaldada tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1. Lahendis nr 3-2-1-138-08 on Riigikohus jõudnud järeldusele, et kui kostja on palunud jätta hagi rahuldamata, ei saa olla kaasomand lõpetatud võrdselt mõlema poole huvides. Hageja juhib tähelepanu asjaolule, et veel 24.03.2011, see on kuu aega enne kohtulahendi tegemist leidis kostja, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Terve menetluse jooksul on kostja hagile vastu vaielnud. Hageja poolt pakutud kompromissettepanekud lükkas kostja tagasi. Ebaõiglane ning ebamõistlik on jätta menetluskulud hageja kanda, kuivõrd tema on oma õiguste kaitseks pöördunud kohtu poole vaid seetõttu, et kostja õiguseellane ega kahetsusväärselt ka kostja ei soovinud kokkuleppel vaidlust lahendada, vaid on nõudnud hagi rahuldamata jätmist omapoolseid lahendusi pakkumata. Riigikohtu lahendis nr 3-2-1-70-10 oli tegemist olukorraga, kus kostja on esitanud vastuhagi ning ka taotlenud hüvitise väljamõistmist. Käesolevas asjas lahendati asi vaid hageja nõude põhjal. Maakohus ei ole selgitanud, milles väljendub menetluskulude jätmisel kostja kanda äärmine ebaõiglus või ebamõistlikkus. Samuti ei ole kostja esile toonud asjaolusid, mis lubaksid arvata, et TsMS § 162 lg 1 kohaldamine oleks tema suhtes ebaõiglane. Kohtuvaidluseta ei oleks kostja hageja nõuet rahuldanud. Kompromissi kostja sõlmida ei soovinud. Seega ei ole hageja pöördunud kohtusse alusetult ega ka mõlema poole huvides. Reaalosadeks jaotamisel ei kaota kostja omandit, vaid endise kaasomandi asemel tekib omand reaalosale, omand muutub piiritletuks. Lisaks ei ole kostjale ega tema õiguseellasele olnud Koidula t 16 alaliseks püsivaks elukohaks. Vastustaja seisukoht
20.Kostja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata. Tsiviilkolleegiumi seisukoht
21.Kolleegium, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus on lõppjärelduses seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle vaidlustatud osas tühistamiseks. Küll aga puudub otsuse resolutsioonist maakohtu otsustus menetluskulude jaotuse kohta, kuid põhjendavas osas on vastav seisukoht olemas. Seega tuleb maakohtu otsuse resolutsiooni menetluskulude jaotuse osas täiendada. Lisaks peab kolleegium vajalikuks muuta maakohtu põhjendusi menetluskulude jaotuse osas ja täiendada resolutsiooni punkti 1.
22.TsMS § 651 lg 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Apellant vaidlustab: 1) maakohtu poolt tuvastatud hageja poolt enamsaadud omandi osa suuruse (ruumist nr 6 ei jää faktiliselt hageja ainuomandisse 1,18m2 suurune osa ning selle võrra peab vähenema ka hagejalt kostja kasuks välja mõistetav hüvitis); 2) menetluskulude jaotuse.
23.Vaidlustatud otsuse resolutsiooni p 2.1.1 kohaselt on üheks kinnistusraamatusse kantavaks korteriomandiks korter nr 3, mille moodustavad elamu plaanil I korruse ruumid nr 5, nr 6
ja nr-d 14-18. Ruumi nr 6 näol on tegemist köögiga suurusega 6,8m2, mille kaudu vastavalt elamu inventariseerimisplaanile (t I kd lk 4-7) on ainus võimalik sissepääs ruumi nr 7. Ruum nr 7 (WC) kuulub vastavalt otsuse p-le 2.2.1 korteri nr 1 koosseisu, milline jääb kostja ainuomandisse. Apellant ei vaidlusta ruumide nr 6 ja nr 7 jätmist erinevate reaalosade koosseisu. Maakohus on otsuse põhjendavas osas selgitanud nimetatud ruumide eraldi korterite koosseisus kasutamise võimalust – reaalosa moodustamisel ahju nurgapostist kuni ruumide nr 6 ja nr 7 välisseinte nurgani on reaalosad eraldi kasutatavad, sest kirjeldatud lõik on piiritletud ja seda on võimalik hõlpsalt ruumiliselt eraldada ukse või ajutise või püsiva vaheseinaga. Ka vaidlustatud otsuse lisaks olevalt plaanilt nähtub, et maakohus jättis ruumi nr 6 osa, mis asub ahju ja WC ukse vahel, korteri nr 1 reaalosa koosseisu ehk kostja ainuomandisse.
24.Samas nähtub tsiviilasja materjalidest, et apellandi väide, et otsusest nähtuva ruumide jaotuse korral tuleb apellandile jääva korteri nr 3 pinnast arvestada maha 1,18m2 ehk selle ruumi pindala, mis võimaldab pääseda ruumist nr 8 ruumi nr 7, ei ole kooskõlas tema enda poolt maakohtu menetluses avaldatuga. Nimelt arutas kohus istungil 24.03.2011 põhjalikult just selle ruumiga seonduvat. Protokollist (t II kd lk 81-86) nähtub, et hageja esindaja avaldas kohtuistungil sõnaselgelt: „...ruum 7 ja tema ette jääv väljapääsuosa ei ole kunagi ruumi 6 kuulunud. Köögi suurus 6,8m2 lähtub piiridest, mis on värvilisel joonisel (asub samas lk 88-89)... Kui kostja leiab, et siin see eesruum on arvestatud ruumi nr 6 sisse, siis hageja on valmis korrigeerima ja arvestama ruumi suuruseks 5,9m2. Me siin vastu ei vaidle.“ Protokolli sai hageja esindaja kätte 04.04.2011 (t II kd lk 92) ja vastuväiteid ega taotlust parandamiseks ei esitanud. Kostja ruumi nr 6 pindala korrigeerimist ei nõudnud. Seega arvestas maakohus õigesti ruumi nr 6 suuruse hageja ainuomandi sisse vastavalt eksplikatsioonile ja hageja poolt kinnitatud andmetele. Apellant ei ole kaebuses toonud esile asjaolusid ega esitanud tõendeid selle kohta, et tema poolt kinnitatud asjaolu ei vastaks tegelikkusele ehk et vaidlusaluse ruumi pindala on tegelikkuses tõepoolest eksplikatsioonil arvatud ruumi nr 6 pindala 6,8m2 hulka. Ka ei ole vastustaja kaebuse väitega nõustunud. Eeltoodust tulenevalt puudub alus apellatsioonkaebuse selles osas rahuldamiseks.
25.TsMS § 438 lg 2 kohaselt peab kohus otsuse tegemisel otsustama ka menetluskulude jaotuse. Vaidlustatud otsuse resolutsioonist vastavat otsustust ei nähtu. Seega tuleb selles osas resolutsiooni täiendada. Põhjendava osa kohaselt jättis maakohus menetluskulud TsMS § 162 lg-le 4 tuginedes poolte endi kanda. Nimetatud sätte kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-116-10 05.01.2011 selgitanud, et nimetatud sätte kohaldamiseks ei piisa üksnes ebaõiglusest või ebamõistlikkusest, vaid seadusandja on siin kehtestanud kõrgendatud standardi, mille järgi peab olema äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik kohtukulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti.
26.Kolleegium nõustub apellandi seisukohaga, et vaidlustatud lahendis maakohus selliseid asjaolusid välja ei toonud, millised põhjendaksid äärmist ebaõiglust kostja suhtes. Ainult üldine märkus, et tegemist on kostja koduga, sellist äärmist ebaõiglust ei põhjenda. Kostja näol on tegemist algselt korterit nr 2 kasutanud kaasomaniku üldõigusjärglasega, kellele vastavalt TsMS § 209 lg-le 2 on kohustuslikud kõik enne tema menetlusse astumist tehtud menetlustoimingud samal määral, kui need oleksid olnud kohustuslikud tema õiguseelnejale. Esmases kirjalikus vastuses 19.07.2007 oli kostja õiguseelneja nõus kaasomandit lõpetama. Sama kinnitas ta ka vastuses 25.09.2007. Täiendavas vastuses 19.03.2008 aga muutis ootamatult seisukohta ja edasises menetluses leidis, et seadusandlus ei anna üldse võimalust konkreetsetel asjaoludel kaasomandit lõpetada. Kostja õigusjärglane kirjalikus seisukohas 02.03.2011 taas nõustus kaasomandi lõpetamisega ja allesjääva kaasomandi suhtes kasutuskorra kehtestamisega, kuid kohtuistungil 24.03.2011 lõpliku seisukohana siiski palus jätta hagi rahuldamata, kuna
hageja poolt esitatud lõpetamise viis ei olevat seadusega kooskõlas. Vastuhagi talle sobiva lõpetamise viisi rakendamiseks kostja ei esitanud.
27.Samas on kolleegium seisukohal, et menetluskulude jaotusele maakohtus on alust rakendada TsMS § 163 lg 1, mille kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota kulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta kulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Käesolevas asjas ei ole küll kostja esitanud vastuhagi ega kaasomandi lõpetamist taotlenud, kuid hageja nõuded on rahuldatud osaliselt. Nimelt seonduvalt kaasomandi lõpetamise nõudega hages hageja läbi menetluse omandi kaotamise eest hüvitist kostjalt (t I kd lk 117-119, 164-167: II kd lk 15-16), kuid maakohus mõistis hüvitise välja hoopis hagejalt kostja kasuks ja tunduvalt väiksemas summas. Kaasomandi kasutuskorra osas hages hageja enda ainukasutusse muuhulgas ruumi nr 13 (trepikoda), kuid maakohus jättis selle poolte ühiskasutusse. Seega rahuldas maakohus hagi osaliselt ja põhjendatud on jätta kummagi poole menetluskulud tema enda kanda.
28.Kuna maakohus rahuldas hagi tegelikkuses osaliselt, mitte täielikult, tuleb täpsustada ka maakohtu otsuse resolutsiooni p 1. Viidatud täpsustuse tõttu nähtub käesoleva otsuse resolutsioonist otsuse kehtiva resolutsiooni terviklik sõnastus (TsMS § 654 lg 22).
29.Apellatsioonimenetluse kulud jäävad kaebuse rahuldamata jäämise korral TsMS § 171 lg 1 alusel apellandi kanda.
Ulvi Loonurm
Malle Seppik
Imbi Sidok
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.