Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja
Kohtunik
Meelis Eerik
Otsuse tegemise aeg ja koht
14. september 2011.a Tallinn
Tsiviilasja number
2-10-30937
Tsiviilasi
EHR(R , isikukood XXX, elukoht XXX) hagi MM(isikukood XXX elukoht XXX) vastu asja võõrast ebaseaduslikust valdusest väljamõistmiseks
Hagihind
42 820,81 eurot (670 000 krooni)
Kohtuistungi toimumise aeg
31. august 2011.a.
Kohtuistungil osalenud
Hageja EHR Hageja lepinguline esindaja advokaat Merike Allikmäe
isikud
Eluruum XXX koosneb neljast toast, mis oli esmalt kooperatiivkorter. Hageja sai korteriomandi omanikuks 15.06.2009. Hageja ema ja endine omanik SR elas koos kostjaga eluruumis 1999-2000, siis asus SR elama Ida-Virumaale. Ta palus kostjat korter vabastada, kuid kostja seda ei teinud. Poolte vahel ei ole üürisuhet. Hageja soovib, et kostja vabastaks omandi. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Kostja vastuväited Kostja vaidles hagile vastu. Kostja elab eluruumis juba 12 aastat. Ta elas SR vaba-abielus. Hageja pole eluruumis elanud 20 aastat. Kostja peab seda, et SR kirjutas korteri oma poja nimele kuritegelikuks aktiks. Hageja on vahetanud korteri ukselukud ja varastanud kostja raha ning kuldesemed. Kostjale lubati surmani elada nimetatud eluruumis. Kostjat on korduvalt pekstud. Hageja on koos politseiga taotlenud kostja lahkumist, hageja koos politseiga peksis kostjat. Ta ei pea õigeks, et hageja nõuab korteri vabastamist. Kohtu põhjendused 31.08.2011 istungile kostja ei ilmunud. Kohtukutse on kostja isiklikult kätte saanud. 10.08.2011 esitas kostja kohtule avalduse, milles palub istung edasi lükata. Edasilükkamise põhjuseks tõi kostja istungi kriminaalasjas 26.08.2011 ja vandenõud kostja vastu. Vandenõu osaliseks on prokurör ja hageja, kes alusetult kostjat süüdistavad. Hageja leidis istungil, et asja on võimalik lahendada sisuliselt. Kohus leiab, et tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 410 alusel on võimalik asi sisuliselt lahendada. Kohus leiab, et kostjal puuduvad mõjuvad põhjused 31.08.2011 istungile ilmumata jätmiseks, kuna 26.08.2011 istung kriminaalasjas ei sega 31.08.2011 istungit tsiviilasjas. Samuti ei pea kohus kohaseks väiteks vandenõud kostja vastu. Kohtul tekkis menetluse käigus kahtlus kostja tsiviilkohtumenetlusteovõimes ning eestkostja määramise vajaduses. Seetõttu viis kohus läbi kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi. Ambulatoorse kohtupsühhiaatrili ekspertiisi aktist nähtub, et kostja ei ole nõdrameelne ega põe vaimuhaigst, kuid tal esinevad isiksusehäire tunnused. Vaatamata sellele suudab ta kestvalt oma tegude tähendusest aru saada või neid juhtida. Kostja on psüühilise seisundi poolest suuteline osalema kohtuistungil ega vaja eestkostja määramist. Seega on ekspert leidnud, et kostja suudab aru saada oma tegude tähendusest ning neid juhtida. Seetõttu suudab kostja oma õigusi kaitsta ise. Kinnistusraamatu väljavõttest nähtub, et hageja on Tallinnas, XXXasuva korteriomandi 86 omanik. Puudub vaidlus selles, et kostja kasutab nimetatud eluruumi. Kohus loeb need asjaolud tuvastatuks. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 80 järgi „omanikul on nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. Omaniku nõue on suunatud omandiõiguse tunnustamisele ja asja väljanõudmisele ebaseaduslikust valdusest oma valdusse.„ Kuivõrd hageja on korteri omanik, on tal nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema korteriomandit valdab. Kohus ei ole tuvastanud õiguslikku alust, mis võimaldaks kostjal viidatud korteriomandit kasutada. Kinnistusraamatusse ei ole kantud kostja kasuks isiklikku kasutusõigust, puuduvad mistahes lepingud korteriomandi kasutamiseks. Seetõttu jõuab kohus järeldusele, et kostja kasutab korteriomandit õigusliku aluseta. Korteriomand on seega kostja ebaseaduslikus valduses ning hagejal on õigus nõuda ebaseadusliku valduse lõpetamist ja valduse hagejale üleandmist. Kohus leiab, et hageja nõue kostjalt valduse väljanõudmiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohus rahuldab hagi. Hageja soovib, et kohus märgiks valduse üleandmise viisina lahendi resolutsiooni väljatõstmise. Varasem kohtupraktika sellist sõnastust kasutas ja kohus ei näe selleks sõnastuseks takistusi.
TsMS § 162 lg 1 järgi jäävad menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 alusel menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
Meelis Eerik kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.