2-11-29595/18 - TSÜS - Piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkostja määramine - Viru Maakohus Narva kohtumaja - lahend.ee

14.Jätta riigi õigusabi kulud Eesti Vabariigi kanda ja ülejäänud menetluskulud avaldaja kanda. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võivad eestkostetav, eestkostja, samuti eestkostetava otseliinis sugulane, isiku enda nimetatud lähedane isik (usaldusisik) või isiku elukohajärgne valla- või linnavalitsus esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse kättesaamise päevale järgnevast päevast alates. Määruskaebust ei saa esitada pärast viie kuu möödumist määruse teatavakstegemisest eestkostjale. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud J D, kes on D. K lapselaps, esitas 27. juunil 2011 Viru Maakohtule avalduse täisealisele isikule eestkostja määramiseks. Avalduse kohaselt on D K eestkostet vajav isik, kes põeb vaimuhaigust, mis kestvalt ei võimalda aru saada oma tegude tähendusest ja tagajärgedest. Samuti vajab D. K ööpäevaringset hooldust vastavalt oma erivajadustele ning ei ole võimeline oma elu ise korraldama. Narva Linnavalitsuse andmetel D K on vanaduspensionär, Tal on kaks last, tütar S D, isikukood XXX ja poeg S K (IK XXX). Narva linnal puuduvad andmed S K elukoha kohta. S D on kaks tütart, kellest üks elab alaliselt Inglismaal ning teine on avaldaja, J D, kes soovib saada D. K eestkostjaks. Käesoleval ajal viibib D.K SA Narva-Jõesuu Hoolekodus ööpäevaringsel hooldusteenusel. J D esitas kohtule avalduse ja selles väljendatud kirjaliku nõusoleku olla D K eestkostjaks tähtajaga viis aastat. J D on teadlik eestkostja kohustusest ning on andnud oma nõusoleku (tlk 7) eestkostjaks olemise kohta. 2(7)

2-11-29595 Eksperdiarvamuse kohaselt ei ole D K suuteline oma tegude tähendusest aru saama ega neid juhtima, korraldama iseseisvalt oma elu, langetama otsuseid, tegema tehinguid, sealhulgas pisitehinguid. Psüühiline seisund ei võimalda tal teostada valimisõigust ega võimalda teda ära kuulata kohtuistungil, teda ei ole võimalik ära kuulata ka tema tavalises keskkonnas. Eksperdi arvates vajab D K eestkostet. Eestkostet vajavale isikule oli riigi õigusabi korras määratud esindaja. Esindajaks nimetas Advokatuur advokaadi Anti Aasmaa. Esindaja külastas eestkostet vajavat isikut ning veendus, et D K vajab eestkostet. Esindaja arvates on J D sobiv isik olemaks D K eestkostja. Kohtuistungil 17.08.2011.a. selgitas avaldaja, et D K on käesoleval ajal alates 30.06.2011.a. paigutatud hooldekodusse, MTÜ Lille Turvakodu (reg kood 80045643) Tehase 6, Aseri, IdaVirumaa, leping on kestusega kuni 31.12.2011.a. ning vajadusel Narva Linn pikendab seda. On eeldatav, et vajadus esineb, ning isiku viibimine hooldekogus pikeneb, Narva linn on sellest teadlik ning arvestab selle asjaoluga. Eestkostja kandidaat selgitas, et eestkostetav on tema vanaisa. Enne hooldekodusse paigutamist eriti vanaisaga ei suhelnud. Talle on arusaadav, millised ülesanded täidab eestkostja: jälgida maksutasumist, raha, vara, esitada kohtule aruanne kord aastas. Eestkostja avaldas, et D.K kuulub 3/4 majast ja pangaarve. Seda maja omavad 1/4 S. D ja ja 3⁄4 vanaisa, praegu keegi vara ei kasuta, maja seisab. Eestkostja soovib edaspidi müüa maja ja maksta müügist saadud rahaga vanaisa hooldekodu eest, mis on 543 eurot kuus, aga vanaisa pensioni suurus on 304 eurot kuus. Narva linna esindaja selgitas, et K ei ole võimeline ümbritsevast aru saama ja adekvaatselt suhtlema, ilmselgelt vajab ta eestkostjat. Samuti ei ole suuteline realiseerima valimisõigust ega teostama pisitehinguid. Esindaja hinnangul K ei olnud suuteline toime tulema ühiselamutoas, ning vajab edaspidi hooldusteenust. D. K tütar, S D, selgitas, et eestkostetav on tema isa ning avaldas et on täielikult nõus, et J D oleks D K eestkostjaks, kuna tema ise on haige (80% töövõimekaotust) ja ei saa olla eestkostjaks. D Kon ka poeg, S K, kellega pere ei suhtle juba ammu. S.K on Venemaal, ta oli mitu korda kriminaalkorras karistatud. Temal ei ole Eesti kodakondsust ega halli passi, ta kaotas Eesti elamisloa. Narva linna esindaja kinnitab, et S K on 2008 aastal lõpetatud Eesti elamisluba, seda näitab rahvastiku registri väljavõte. S D on veel üks tütar, kes elab Inglismaal juba 5 aastat. Temal ei ole mingeid vastuväiteid, ta on teadlik eestkostemenetlusest ja on nõus sellega, et eestkostjaks saab J D. Kohus kuulas D K ära 07.07.2011.a. ning veendus, et D. K ei ole võimeline ümbritsevast adekvaatselt aru saama, ega ennast vajalikul määral väljendama, et oma tahet väljendada sh. iseseisvalt tehinguid (sh. pisitehinguid) sõlmima või valimisõigust teostama. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud avalduse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et avaldus tuleb rahuldada. Avaldaja, kelleks on D K lapselaps, taotleb täisealisele isikule eestkostja määramist. Avalduse kohaselt on eestkostet vajav isik vaimuhaigusega, mis kestvalt ei võimalda isikul aru saada oma tegude tähendusest ja tagajärgedest. Avaldaja on avaldusele lisanud dokumendid, mis kirjeldavad eestkostet vajava isiku tervislikku seisundit: SA Narva Haigla hooldusravi tõend (t.l. 3). Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 522 lg 1 alusel kui kohtul on andmeid isiku vaimuhaiguse või nõrgamõistuslikkuse kohta või sellekohane kahtlus, määrab kohus ekspertiisi eestkostja määramise vajalikkuse kohta. Ekspert peab isiku enne arvamuse koostamist isiklikult läbi vaatama või teda küsitlema. Eksperdiks võib olla üksnes psühhiaater või muu pädev arst. 3(7)

2-11-29595 Kohus leiab, et avaldaja poolt esitatud tõend ei kajasta piisavalt eestkostet vajava isiku tervislikku seisundit ning määras eestkostet vajava isiku suhtes kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi. Ekspertiisiaktist (tlk 43-44) nähtub, et D K esineb vaimuhaigus või muu psüühikahäire, mille tõttu ta kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida. Eestkostet vajav isiku üle tuleb seada eestkoste kõigi tema asjade ajamiseks ja tehingute tegemiseks. Tulenevalt PerkS §203 lg 1 ei saa lapselaps esitada avaldust täisealisele isikule eestkostja määramiseks. Küll aga saab täisealine lapselaps tulenevalt PerkS § 204 olla oma vanavanemale eestkostjaks. Kuna D K ilmselgelt vajab eestkostet, ning Narva Linnavalitsus on menetluses andnud oma arvamuse ning ka kohtuistungil väljendanud jätkuvalt seisukohta, et D.K vajab eestkostet, ning selleks sobiv isik on tema lapselaps, S D, jätkab kohus J. D avalduse menetlemist. Arvestades otstarbekuse printsiipi ja PerkS § 203 lg 1 ja TsMS § 523 sätestatut, mille kohaselt Kohtu korraldusel kogub ja esitab eestkostet vajava isiku elukohajärgne valla- või linnavalitsus kohtule eestkoste seadmiseks vajalikud andmed. Valla- või linnavalitsus annab menetluses oma arvamuse, muu hulgas selle suhtes, keda määrata eestkostjaks ja eestkostja ülesannete ringi muutmise või eestkostja muutmise kohta. ning võttes aluseks Narva Linnavalitsuse esitatud kirjalikust seisukoha jätkab kohus omal algatuselt menetlust eestkostja määramiseks D K. TsMS § 525 lg-te 2 ja 3 alusel kohus küsib menetluses üldjuhul ka isiku, kellele eestkoste seadmist menetletakse, tema abikaasa, vanemate, kasuvanemate ja laste ning rehabilitatsioonimeeskonna liikmete arvamust, välja arvatud juhul, kui isik vaidleb sellele vastu ja kohus ei pea arvamuse küsimist vajalikuks. Eestkostet vajava isiku taotlusel võib arvamust küsida ka muult lähedaselt isikult, kui see ei venita oluliselt menetlust. Kohus kuulab enne eestkostja määramist ära ka isiku, kelle eestkostjaks määramist taotletakse või keda kohus kavatseb eestkostjaks nimetada, ja võimaliku avaldaja. J D, kes on D K lapselaps, esitas kohtule oma avalduse, mida kohus tõlgendab kirjaliku nõusoleku olla D K eestkostjaks tähtajaga viis aastat (tlk 1-2) Kohus kuulas ära avaldaja, ning lähedastest D. K tütre, S D, kes selgitas, et eestkostetav on tema isa ning avaldas et on täielikult nõus, et J D oleks D K eestkostjaks, kuna tema ise on haige (80% töövõimekaotust) ja ei saa olla eestkostjaks. D K on ka poeg, S K, kellel on 2008 aastal lõpetatud Eesti elamisluba, seda näitab rahvastiku registri väljavõte (tlk 65). S D on veel üks tütar, kes elab Inglismaal juba 5 aastat, kellel ei ole avaldaja ja S. D sõnul mingeid vastuväiteid sellele, et D. K eestkostjaks saab J D. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 8 lg 3 kohaselt võib kohus määrata eestkostja isikule, kes vaimuhaiguse või nõrgamõistuslikkuse tõttu kestvalt ei suuda oma tegude tähendusest aru saada või neid juhtida. Sellisel juhul eeldatakse, et isik on piiratud teovõimega. Perekonnaseaduse (PKS) § 202 kohaselt täisealise eestkostele kohaldatakse lapse eestkostet reguleerivaid sätteid, kui sellest peatükist või täisealiste eestkoste sisust ei tulene teisiti. PKS § 203 lg 1 kohaselt, kui täisealine ei suuda vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, määrab kohus tema enda, tema vanema, abikaasa või täisealise lapse või valla- või linnavalitsuse avalduse alusel või omal algatusel talle eestkostja. Kohus leiab, et eestkoste seadmise tingimused on täidetud. Eestkostet vajaval isikul esineb vaimuhaigus või muu psüühikahäire, mille tõttu ta kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida. Eestkostet vajav isiku üle tuleb seada eestkoste kõigi tema asjade ajamiseks ja tehingute tegemiseks.

2-11-29595 Vastavalt TsMS § 526 lg 2 p 5 märgitakse eestkostja määramise määruses aeg, millal kohus hiljemalt otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt eestkostja määratud aeg ei või olla pikem kui viis aastat määruse tegemisest alates ning lg 5 kohaselt kui kohus seab eestkoste eestkostetava kõigi asjade ajamiseks või kui eestkostja ülesannete ringi selliselt laiendatakse, et tal keelatakse kõikide tehingute tegemine, loetakse lisaks, et eestkostetav on tunnistatud valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja ta kaotab hääleõiguse. PKS § 203 lg 4 kohaselt kohus kontrollib iga kolme aasta järel, kas eestkoste jätkumine eestkostetava üle on eestkostetava huvide kaitseks vajalik ning kas on alust eestkostja ülesandeid laiendada või kitsendada. Kohus otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise hiljemalt 07. juuli 2016. Eestkostet vajav isik tuleb tunnistada valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja ta on kaotanud hääleõiguse. PKS § 204 lg 1 kohaselt eestkostjaks määratakse füüsiline isik, kes oma isikuomadustelt ja võimetelt sobib määratud ülesannetes eestkostetava huve kaitsma. Eestkostjat määrates arvestatakse ka tema ja eestkostetava vahelisi suhteid. PKS § 204 lg 4 kohaselt võib isiku eestkostjaks määrata tema nõusolekul. J D on esitanud kohtule kirjaliku avalduse olla eestkostjaks oma vanaisal D. K (sugulussuhet kinnitavad dokumentaalsed tõendid tlk 36-37) Kohus leiab, et eestkostet vajava isiku eestkostjaks tuleb määrata J D. Kohus ei tuvastanud J D osas PKS § 204 lg 2 märgitud asjaolusid, mis ei võimalda tal eestkostja ülesandeid täita. Kohtu arvates vastab J D PKS § 204 lg 1 sätestatud omadustele. Vastavalt PKS § 207 lg 1, eestkostja on oma ülesannete ulatuses eestkostetava seaduslik esindaja. Lähtuvalt TsMS § 206 lg 1 ja lg 2, eestkostja kaitseb eestkostetava varalisi ja isiklikke õigusi ning huve. Muu hulgas peab eestkostja hoolitsema selle eest, et eestkostetav saaks vajalikul määral ravija sotsiaalteenuseid. Kui eestkostja saab teada asjaoludest, mis võimaldavad eestkoste lõpetada, peab ta sellest teatama kohtule ja valla- või linnavalitsusele. Sama kehtib asjaolude kohta, mis võimaldavad eestkostja ülesandeid piirata või laiendada. Kohus otsustab eestkoste lõpetamise, piiramise või laiendamise omal algatusel või eestkostja, valla- või linnavalitsuse või eestkostetava avalduse alusel. Kuna isik kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida, tuleb D K määrata eestkostja ning eestkostjale anda esindusõigus kõigi toimingute tegemiseks. Eestkostjaks määrata J D, kes on eestkostet vajava isiku seaduslik esindaja ning on kohustatud kaitsma eestkostet vajava isiku varalisi ja isiklikke õigusi ning huve, hoolitsema selle eest, et eestkostet vajav isik saaks vajalikul määral ravi- ja sotsiaalteenuseid. Kui J D saab teada asjaoludest, mis võimaldavad eestkoste lõpetada, peab ta sellest teatama kohtule ja Narva linnavalitsusele. Sama kehtib asjaolude kohta, mis võimaldavad eestkostja ülesandeid piirata või laiendada. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsUS) § 11 I g 3 p l j a p 2 kohaselt, piiratud teovõimega isiku tehtud tehing, mille see isik on teinud seadusliku esindaja eelneva nõusolekuta või hilisema heakskiiduta, kehtib, kui tehingust ei teki isikule otseseid tsiviilkohustusi või isik täitis tehingu vahenditega, mille andis talle selleks otstarbeks või vabaks kasutamiseks tema seaduslik esindaja või viimase nõusolekul kolmas isik. Eestkostetav ei või ilma eestkostja nõusolekuta iseseisvalt tehinguid teha, välja arvatud tehingud, millest ei teki eestkostetavale otseseid tsiviilkohustusi või kui eestkostetav täitis tehingu vahenditega, mille andis talle selleks otstarbeks või vabaks kasutamiseks tema seaduslik esindaja või viimase nõusolekul kolmas isik.

2-11-29595 Lähtuvalt PKS § 183 lg 3, eestkostja peab hoidma enda ja eestkostetava vara eraldatuna ega tohi kasutada eestkostetava vara oma huvides. J D peab hoidma oma vara eraldi eestkostet vajava isiku varast ega tohi kasutada eestkostet vajava isiku vara oma huvides. Vastavalt PKS § 193 lg 1, kohus teostab järelevalvet eestkostja tegevuse üle. Eestkostja teatab kohtule oma elukoha muutusest. J D on kohustatud teatama kohtule oma elukoha muutumisest. PKS § 184 lg 1 ja lg 2 kohaselt, eestkostja esitab eestkostet vajava isiku hariliku viibimiskoha järgsele kohtule kirjaliku nimekirja eestkostet vajava isiku vara kohta mõistliku aja jooksul eestkoste määramisest arvates. Nimekirjas esitatakse teave kuni nimekirja koostamiseni vara koosseisus toimunud muutuste kohta. J D on kohustatud koostama ja esitama kohtule kirjaliku aruande eestkostet vajava isiku vara kohta seisuga 18. august 2011. Nimekirjas tuleb esitada teave kuni nimekirja koostamiseni vara koosseisus toimunud muudatuste kohta. Aruanne tuleb esitada kohtule ühe kuu jooksul alates kohtumääruse jõustumisest. Vastavalt PKS § 194 lg 1 ja lg 2, kohus võib igal ajal nõuda eestkostjalt informatsiooni tema ülesannete täitmise kohta. Eestkostetava vara valitsemise ja eestkostja muude ülesannete täitmise kohta esitab eestkostja kohtule iga-aastase kirjaliku aruande. Aruandes tuuakse eraldi välja tehtud kulutused ning lisatakse neid tõendavad dokumendid. J D on kohustatud koostama ja esitama kohtule iga-aastase kirjaliku aruande eestkostet vajava isiku vara valitsemise ja eestkostja muude ülesannete täitmise kohta hiljemalt aruandeaasta 18. augustiks. Aruandes tuleb eraldi välja tuua tehtud kulutused ning aruandele tuleb lisada kulutusi tõendavad dokumendid. Lähtuvalt TsMS § 531 lg 1 ja lg 4, eestkostemenetlust lõpetav kohtumäärus, muu hulgas eestkostja määramise, tema ametiaja pikendamise, eestkoste lõpetamise või eestkostja ülesannete ringi muutmise määrus, kehtib ja kuulub täitmisele alates määruse teatavakstegemisest eestkostjale. Kohus teatab määrusest teistele kohtutele ja ametiasutustele, kui see on eestkostetava, kolmandate isikute või avalikkuse huvides ilmselt vajalik. Vajaduse korral avaldab kohus teate väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohtumäärus kehtib ja kuulub täitmisele alates selle teatavakstegemisest eestkostjale. Menetluskulud TsMS § 172 lg 1 kohaselt, hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Viru Maakohtu kohtumäärusega määrati eestkostet vajavale isikule esindaja riigi õigusabi korras ilma kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja -kulu. Vastavalt TsMS § 172 lg 3 hagita perekonnaasja ja lähenemiskeelu või muu sellesarnase isikuõiguste kaitseabinõu rakendamise menetluse kulud võib kohus jätta täielikult või osaliselt riigi kanda. Eestkostet vajava isiku esindaja kulud tuleb jätta Eesti Vabariigi kanda ja ülejäänud menetluskulud avaldaja kanda.