TSÜS › Piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkostja määramine

2-11-23076 teatama kohtule ja Narva linnavalitsusele. Sama kehtib asjaolude kohta, mis võimaldavad eestkostja ülesandeid piirata või laiendada.

2-11-23076 pisitehinguid. Psüühiline seisund ei võimalda tal teostada valimisõigust ega võimalda teda ära kuulata kohtuistungil, teda ei ole võimalik ära kuulata ka tema tavalises keskkonnas. Eksperdi arvates vajab S K eestkostet. Eestkostet vajavale isikule oli riigi õigusabi korras määratud esindaja. Esindajaks nimetas Advokatuur advokaadi Anti Aasmaa. Esindaja külastas eestkostet vajavat isikut ning veendus, et S K vajab eestkostet. Esindaja arvates on Z K sobiv isik olemaks S K eestkostja. Kohtuistungil 25.07.2011.a. selgitas Narva Linnavalitsuse esindaja, et S K on käesoleval ajal alates 30.06.2011.a. paigutatud hooldekodusse, MTÜ Lille Turvakodu (reg kood 80045643) Tehase 6, Aseri, Ida-Virumaa, leping on kestusega kuni 31.12.2011.a. ning vajadusel Narva Linn pikendab seda. On eeldatav, et vajadus esineb, ning isiku viibimine hooldekogus pikeneb, Narva linn on sellest teadlik ning arvestab selle asjaoluga. Eestkostja kandidaat selgitas, et tema on käsunduslepingu aluse seotud Narva Linna Sotsiaalabiametiga, ning kohtus K esimest korda alles käesoleva aasta maikuus. K ei ole võimeline verbaalselt suhtlema, kannatab hirmuhoogude all – sulgeb ennast tuppa ning ei luba kellelgi siseneda. Z K on käesoleval ajal juba asunud korraldama K elu, koostöös Narva Linnavalitsusega on S K paigutatud hooldekodusse, tagamaks tema ööpäevaringse hoolduse, toitlustamise ja hügieeni ning vajaliku ravi. Eestkostja selgitab kohtule, et on käinud hooldekodus ning kuna S. K ei ole võimeline ennast telefoni teel arusaadavaks tegema, kavatseb ka edaspidi käia hooldekodus kontrollimas, et S.K suhtes sõlmitud hoolduslepingut täidetakse nõuetekohaselt, ning eestkostetav saab temale vajalikku hooldusteenust lepingus ette nähtud mahus. S. K esindaja selgitas, et K ei ole võimeline verbaalselt suhtlema, ilmselgelt vajab eestkostjat ning ei ole suuteline realiseerima valimisõigust ega teostama pisitehinguid. Esindaja hinnangul K ei olnud suuteline toime tulema ühiselamutoas, ning vajab edaspidi hooldusteenust. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud avalduse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et avaldus tuleb rahuldada. Avaldaja taotleb täisealisele isikule eestkostja määramist. Avalduse kohaselt on eestkostet vajav isik vaimuhaigusega, mis kestvalt ei võimalda isikul aru saada oma tegude tähendusest ja tagajärgedest. Avaldaja on avaldusele lisanud dokumendid, mis kirjeldavad eestkostet vajava isiku tervislikku seisundit: SA Narva Haigla psühhiaatri tõend (t.l. 5). Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 522 lg 1 alusel kui kohtul on andmeid isiku vaimuhaiguse või nõrgamõistuslikkuse kohta või sellekohane kahtlus, määrab kohus ekspertiisi eestkostja määramise vajalikkuse kohta. Ekspert peab isiku enne arvamuse koostamist isiklikult läbi vaatama või teda küsitlema. Eksperdiks võib olla üksnes psühhiaater või muu pädev arst. Kohus leiab, et avaldaja poolt esitatud tõendid ei kajasta piisavalt eestkostet vajava isiku tervislikku seisundit ning määras eestkostet vajava isiku suhtes kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi. TsMS § 525 lg-te 2 ja 3 alusel kohus küsib menetluses üldjuhul ka isiku, kellele eestkoste seadmist menetletakse, tema abikaasa, vanemate, kasuvanemate ja laste ning rehabilitatsioonimeeskonna liikmete arvamust, välja arvatud juhul, kui isik vaidleb sellele vastu ja kohus ei pea arvamuse küsimist vajalikuks. Eestkostet vajava isiku taotlusel võib arvamust küsida ka muult lähedaselt isikult, kui see ei venita oluliselt menetlust. Kohus kuulab enne eestkostja määramist ära ka isiku, kelle eestkostjaks määramist taotletakse või keda kohus kavatseb eestkostjaks nimetada, ja võimaliku avaldaja. 3(6)

2-11-23076 S K sugulasi ei ole. Z K esitas kohtule oma kirjaliku nõusoleku olla S K eestkostjaks tähtajaga viis aastat. TsMS § 524 lg 5 kohaselt kohus ei pea eestkostet vajavat isikut isiklikult ära kuulama, kui sellest võivad tema tervislikku seisundit kajastavate dokumentide või pädeva arsti arvamuse kohaselt tuleneda isiku tervisele kahjulikud tagajärjed ja kohus on vahetu mulje põhjal veendunud, et isik ei ole ilmselt võimeline oma tahet avaldama. Seetõttu kohus ei kuulanud ära eestkostet vajavat isikut, kuna eksperdiarvamusest selgus, et ärakuulamine ei ole võimalik S K tervisliku seisundi tõttu. Kohus leiab, et eestkostet vajava isiku tahe on välja selgitatud riigi õigusabi korras määratud esindaja arvamuse kaudu. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 8 lg 3 kohaselt võib kohus määrata eestkostja isikule, kes vaimuhaiguse või nõrgamõistuslikkuse tõttu kestvalt ei suuda oma tegude tähendusest aru saada või neid juhtida. Sellisel juhul eeldatakse, et isik on piiratud teovõimega. Perekonnaseaduse (PKS) § 202 kohaselt täisealise eestkostele kohaldatakse lapse eestkostet reguleerivaid sätteid, kui sellest peatükist või täisealiste eestkoste sisust ei tulene teisiti. PKS § 203 lg 1 kohaselt, kui täisealine ei suuda vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, määrab kohus tema enda, tema vanema, abikaasa või täisealise lapse või valla- või linnavalitsuse avalduse alusel või omal algatusel talle eestkostja. Kohus leiab, et eestkoste seadmise tingimused on täidetud. Eestkostet vajaval isikul esineb vaimuhaigus või muu psüühikahäire, mille tõttu ta kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida. Eestkostet vajav isiku üle tuleb seada eestkoste kõigi tema asjade ajamiseks ja tehingute tegemiseks. Vastavalt TsMS § 526 lg 2 p 5 märgitakse eestkostja määramise määruses aeg, millal kohus hiljemalt otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt eestkostja määratud aeg ei või olla pikem kui viis aastat määruse tegemisest alates ning lg 5 kohaselt kui kohus seab eestkoste eestkostetava kõigi asjade ajamiseks või kui eestkostja ülesannete ringi selliselt laiendatakse, et tal keelatakse kõikide tehingute tegemine, loetakse lisaks, et eestkostetav on tunnistatud valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja ta kaotab hääleõiguse. PKS § 203 lg 4 kohaselt kohus kontrollib iga kolme aasta järel, kas eestkoste jätkumine eestkostetava üle on eestkostetava huvide kaitseks vajalik ning kas on alust eestkostja ülesandeid laiendada või kitsendada. Kohus otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise hiljemalt 07. juuli 2016. Eestkostet vajav isik tuleb tunnistada valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja ta on kaotanud hääleõiguse. PKS § 204 lg 1 kohaselt eestkostjaks määratakse füüsiline isik, kes oma isikuomadustelt ja võimetelt sobib määratud ülesannetes eestkostetava huve kaitsma. Eestkostjat määrates arvestatakse ka tema ja eestkostetava vahelisi suhteid. PKS § 204 lg 4 kohaselt võib isiku eestkostjaks määrata tema nõusolekul. Avaldaja on esitanud eestkostja kandidaadiks Z K. Z K on esitanud kohtule kirjaliku nõusoleku olla eestkostjaks. Samuti on kohtule esitatud dokumendid: käsundusleping nr 08/10, millest nähtub, et Z. K täidab eestkostja kohustusi Narva Linna Sotsiaalhoolekeskusega sõlmitud käsunduslepingu alusel, SA Narva Jahila polikliiniku tõend, mis kinnitab, et isik on psüühiliselt terve, Salo Baltic International OÜ tunnistuse nr 609, millest nähtun, et Z K on läbinud hooldusteeninduse erialakoolituse 09.07.-13.11.2009.a ning Keeltekooli tunnistuse nr 2774, millest nähtub, et Z.K valdab eesti keelt algtasemel. S. K esindaja arvates on Z K sobiv isik olla S K eestkostjaks. 4(6)

2-11-23076 Kohus leiab, et eestkostet vajava isiku eestkostjaks tuleb määrata Z K. Kohus ei tuvastanud Z K osas PKS § 204 lg 2 märgitud asjaolusid, mis ei võimalda tal eestkostja ülesandeid täita. Kohtu arvates vastab Z K PKS § 204 lg 1 sätestatud omadustele. Vastavalt PKS § 207 lg 1, eestkostja on oma ülesannete ulatuses eestkostetava seaduslik esindaja. Lähtuvalt TsMS § 206 lg 1 ja lg 2, eestkostja kaitseb eestkostetava varalisi ja isiklikke õigusi ning huve. Muu hulgas peab eestkostja hoolitsema selle eest, et eestkostetav saaks vajalikul määral ravija sotsiaalteenuseid. Kui eestkostja saab teada asjaoludest, mis võimaldavad eestkoste lõpetada, peab ta sellest teatama kohtule ja valla- või linnavalitsusele. Sama kehtib asjaolude kohta, mis võimaldavad eestkostja ülesandeid piirata või laiendada. Kohus otsustab eestkoste lõpetamise, piiramise või laiendamise omal algatusel või eestkostja, valla- või linnavalitsuse või eestkostetava avalduse alusel. Kuna isik kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida, tuleb S K määrata eestkostja ning eestkostjale anda esindusõigus kõigi toimingute tegemiseks. Eestkostjaks määrata Z K, kes on eestkostet vajava isiku seaduslik esindaja ning on kohustatud kaitsma eestkostet vajava isiku varalisi ja isiklikke õigusi ning huve, hoolitsema selle eest, et eestkostet vajav isik saaks vajalikul määral ravi- ja sotsiaalteenuseid. Kui Z K saab teada asjaoludest, mis võimaldavad eestkoste lõpetada, peab ta sellest teatama kohtule ja Narva linnavalitsusele. Sama kehtib asjaolude kohta, mis võimaldavad eestkostja ülesandeid piirata või laiendada. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsUS) § 11 I g 3 p l j a p 2 kohaselt, piiratud teovõimega isiku tehtud tehing, mille see isik on teinud seadusliku esindaja eelneva nõusolekuta või hilisema heakskiiduta, kehtib, kui tehingust ei teki isikule otseseid tsiviilkohustusi või isik täitis tehingu vahenditega, mille andis talle selleks otstarbeks või vabaks kasutamiseks tema seaduslik esindaja või viimase nõusolekul kolmas isik. Eestkostetav ei või ilma eestkostja nõusolekuta iseseisvalt tehinguid teha, välja arvatud tehingud, millest ei teki eestkostetavale otseseid tsiviilkohustusi või kui eestkostetav täitis tehingu vahenditega, mille andis talle selleks otstarbeks või vabaks kasutamiseks tema seaduslik esindaja või viimase nõusolekul kolmas isik. Lähtuvalt PKS § 183 lg 3, eestkostja peab hoidma enda ja eestkostetava vara eraldatuna ega tohi kasutada eestkostetava vara oma huvides. Z K peab hoidma oma vara eraldi eestkostet vajava isiku varast ega tohi kasutada eestkostet vajava isiku vara oma huvides. Vastavalt PKS § 193 lg 1, kohus teostab järelevalvet eestkostja tegevuse üle. Eestkostja teatab kohtule oma elukoha muutusest. Z K on kohustatud teatama kohtule oma elukoha muutumisest. PKS § 184 lg 1 ja lg 2 kohaselt, eestkostja esitab eestkostet vajava isiku hariliku viibimiskoha järgsele kohtule kirjaliku nimekirja eestkostet vajava isiku vara kohta mõistliku aja jooksul eestkoste määramisest arvates. Nimekirjas esitatakse teave kuni nimekirja koostamiseni vara koosseisus toimunud muutuste kohta. Z K on kohustatud koostama ja esitama kohtule kirjaliku aruande eestkostet vajava isiku vara kohta seisuga 25. juuli 2011. Nimekirjas tuleb esitada teave kuni nimekirja koostamiseni vara koosseisus toimunud muudatuste kohta. Aruanne esitada kohtule ühe kuu jooksul alates kohtumääruse jõustumisest. Vastavalt PKS § 194 lg 1 ja lg 2, kohus võib igal ajal nõuda eestkostjalt informatsiooni tema ülesannete täitmise kohta. Eestkostetava vara valitsemise ja eestkostja muude ülesannete täitmise 5(6)

2-11-23076 kohta esitab eestkostja kohtule iga-aastase kirjaliku aruande. Aruandes tuuakse eraldi välja tehtud kulutused ning lisatakse neid tõendavad dokumendid. Z K on kohustatud koostama ja esitama kohtule iga-aastase kirjaliku aruande eestkostet vajava isiku vara valitsemise ja eestkostja muude ülesannete täitmise kohta hiljemalt aruandeaasta 25. juuliks. Aruandes tuleb eraldi välja tuua tehtud kulutused ning aruandele tuleb lisada kulutusi tõendavad dokumendid. Lähtuvalt TsMS § 531 lg 1 ja lg 4, eestkostemenetlust lõpetav kohtumäärus, muu hulgas eestkostja määramise, tema ametiaja pikendamise, eestkoste lõpetamise või eestkostja ülesannete ringi muutmise määrus, kehtib ja kuulub täitmisele alates määruse teatavakstegemisest eestkostjale. Kohus teatab määrusest teistele kohtutele ja ametiasutustele, kui see on eestkostetava, kolmandate isikute või avalikkuse huvides ilmselt vajalik. Vajaduse korral avaldab kohus teate väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohtumäärus kehtib ja kuulub täitmisele alates selle teatavakstegemisest eestkostjale. Menetluskulud TsMS § 172 lg 1 kohaselt, hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Viru Maakohtu kohtumäärusega määrati eestkostet vajavale isikule esindaja riigi õigusabi korras ilma kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja -kulu. Vastavalt TsMS § 172 lg 3 hagita perekonnaasja ja lähenemiskeelu või muu sellesarnase isikuõiguste kaitseabinõu rakendamise menetluse kulud võib kohus jätta täielikult või osaliselt riigi kanda. Eestkostet vajava isiku esindaja kulud tuleb jätta Eesti Vabariigi kanda ja ülejäänud menetluskulud avaldaja kanda.

Leanika Tamm Kohtunik

6(6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.