S. P. avaldus täisealise isiku J. P. üle seatud eestkoste pikendamiseks
Menetlustoiming
Eestkoste pikendamine, kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Avaldaja: S. P. ( IK xxx,
esindajad
elukoht: xxx) Puudutatud isikud: J. P. (IKxxx, elukoht: xxx) tema esindaja vandeadvokaat Tiina Mare Hiob e-post: [email protected] Jõhvi Vallavalitsus [email protected] )
(RK
75033483,
e-post;
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada S. P. avaldus.
2.Pikendada J. P. (isikukood xxx) üle seatud eestkostet viieks aastaks, so kuni 30. juunini 2016. a.
3.Määrata J. P. eestkostjaks S. P. (isikukood xxx).
4.Eestkostja on eestkostetava seaduslik esindaja, kelle õigus ja kohustus on eestkostetava varaliste ja isiklike õiguste ja huvide kaitsmine oma ülesannete piirides.
Eestkostja ülesanneteks on J. P. esindamine kõigi õiguslike ja varaliste tehingute sooritamisel ning tema elu korraldamine, talle inimväärsete elutingimuste, toimetulekuks vajaliku kõrvalabi, sotsiaalteenuste ja ravi tagamine.
6.Eestkostja on kohustatud eestkostetava vara valitsemise ja muude ülesannete täitmise kohta esitama Viru Maakohtule kirjaliku aruande kord aastas. Esimese aruande esitamise aeg on 10.07.2012. a.
7.Jätta avaldaja menetluskulud täies ulatuses tema enda kanda ning ülejäänud menetluskulud Eesti Vabariigi kanda.
Määruse jõustumine ja edasikaebamise kord Määrus kehtib ja kuulub täitmisele alates määruse eestkostjale teatavakstegemisest. Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest eestkostja, eestkostetav, otseliinis sugulane, isiku enda nimetatud usaldusisik või eestkostetava elukohajärgne valla- või linnavalitsus. Asjaolud
1.Avaldaja taotleb eestkoste pikendamist J. P. suhtes ning eestkostja ametiaja pikendamist. Avalduse kohaselt on Viru Maakohtu 30.06.2008. a määrusega tsiviilasjas nr 2-08-683 J. P. eestkostjaks määratud tema ema S. P.. J. P. on sünnist alates Downi sündroomiga, seoses sellega on ta piiratud teovõimega isik. Eestkoste on seatud kuni 30.06.2011. a. S. P. on nõus jätkama eestkostja ülesannete täitmist.
2.10.05.2011. a määras kohus J. P.`le õigusabi osutaja riigi arvel, riigi õigusabi tasu ja kulude hüvitamise kohustuseta. J. P.`d esindas menetluses vandeadvokaat Tiina Mare Hiob.
3.J. P. esindaja esitas kohtule arvamuse 07.06.2011. a, eestkosteasutus Jõhvi Vallavalitsus esitas oma arvamuse kohtule 23.05.2011.a. Kohtumääruse põhjendused ja järeldus
4.Kohus oma järelduses juhindub Perekonnaseaduse (PkS) §-dest 202-207, TsÜS §-st 8 lg 2 ja 3 ning TsMS §-dest 522-526.
5.TsÜS § 8 lg 2 sätestab, et isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida, on piiratud teovõime.
6.PkS § 203 lg 1 kohaselt, kui täisealine ei suuda vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida määrab kohus talle eestkostja. § 204 lg 1 sätestab, et eestkostjaks määratakse füüsiline isik, kes oma isikuomadustelt ja võimetelt sobib määratud ülesannetes eestkostetava huve kaitsma, seejuures arvestatakse ka tema ja eestkostetava vahelisi suhteid ning lg 4 kohaselt võib isiku eestkostjaks määrata tema nõusolekul.
7.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 9 lg 2 alusel peab kohus TsMS § 526 lg 2 p 5 järgi otsustama eestkoste lõpetamise või pikendamise.
8.TsMS § 524 lg 1 kohaselt kohus kuulab isiklikult ära isiku, kellele eestkoste seadmist
menetletakse. 15.juunil 2011 kuulas kohus ära J. P., kellega sisulist kontakti saavutada polnud võimalik. J. P. selgitas, et on 14 aastane, ülejäänud küsimustele vastuseid ei andnud. Kohus veendus vahetu mulje põhjal, et J. P. ei ole võimeline eestkoste pikendamise küsimuses oma tahet avaldama. S. P. selgitas kohtule, et jääb avalduse juurde. Poeg vajab jätkuvalt eestkostet, ta käib tugikeskuses. Ise ta tehinguid võimeline teostama ei ole, ta ei tunne raha ega aega, kirjutada ei oska.
9.J. P. esindaja arvamuse kohaselt kohtus esindaja J. P.ga isiku kodus temale harjumuspärases keskkonnas ema S. P. juuresolekul. J. P. küsimustele sisuliselt ja arusaadavalt ei vasta, tema poole pöördumisele ei reageeri ning oma arvamust käimasoleva menetluse kohta ei ole suuteline avaldama. J. P. on omandanud elementaarsed eneseteenindamise oskused, sööb valmispandud toitu, peseb end juhendamisel, peab puhtust, kuid seda aitab jälgida ema. J. P. on nõrgamõistuslik lapseeast, kõne on arenenud halvasti, vastab ühesilbiliste vastustega ning kui ise emalt midagi küsib, kasutab žeste ja vaid emale arusaadavat viipekeelt. Esindaja on arvamusel, et S. P. avaldus J. P. suhtes seatud eestkoste ja S. P. eestkostja ametiaja pikendamiseks järgmiseks viieks aastaks on põhjendatud ning avaldus tuleb rahuldada. Jõhvi Vallavalitsus toetab avaldaja avaldust eestkoste pikendamiseks. Eestkosteasutus on arvamusel, et J. P. eestkostja S. P. volituste pikendamine on vajalik eelkõige eestkostetava varaliste ja isiklike õiguste ning huvide kaitseks.
10.Vastavalt TsMS § 528 lg 3, ei pea eestkostja ametiaja pikendamisel eestkostetavale ekspertiisi tegema, kui eestkostetava ärakuulamisest ja tema tervislikku seisundit kajastavatest dokumentidest ilmneb, et eestkoste vajadus ei ole ära langenud. 12.05.2008.a kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi akt nr 16 nähtub, et J. P.l esineb vaimne alaareng raskes astmes ja väljendunud käitumishäiretega. J. P. ei saa kestvalt aru oma tegudest ja ei ole võimeline neid juhtima ning selline võimetus on püsiva iseloomuga. J. P. ei ole võimeline iseseisvalt rahuldama oma elulisi vajadusi, enese eest hoolitsema ja sooritama toiminguid ning ta vajab eestkoste määramist. Eeltoodust tulenevalt ning eestkoste määramise aluseks olevate materjalide ja käesolevas tsiviilasjas kogutud tõendite põhjal on kohus seisukohal, et arvestades J. P. seisundi pöördumatust, on ilmselge, et eestkoste vajadus ei ole ära langenud ega lange ka lähemal ajal. Ekspertiisi teostamine ei anna uusi andmeid eestkostetava seisundi ega asja lahendamise seisukohast, mistõttu ei pea kohus ekspertiisi teostamist vajalikuks ega põhjendatuks.
11.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et J. P. on piiratud teovõimega ja ta vajab jätkuvalt eestkostet.
12.PkS § 204 lg 1 sätestab, et eestkostjaks määratakse füüsiline isik, kes oma isikuomadustelt ja võimetelt sobib määratud ülesannetes eestkostetava huve kaitsma, seejuures arvestatakse ka tema ja eestkostetava vahelisi suhteid. Kohtu arvates on S. P. sobilik eestkostja, kuna on olnud varem J. P. eestkostjaks ning kohtul puuduvad andmed selle kohta, et ta oleks tegutsenud eestkostetava huvide vastaselt.
13.Kuna TsMS § 526 lg 2 p 5 ja lg 3 kohaselt aeg, millal kohus hiljemalt otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise, ei või olla pikem kui viis aastat määruse tegemisest alates, tuleb eestkoste seada viieks aastaks.
14.Eelpooltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 520 lg 1, § 524 lg 5, § 525 lg 1, § 526, § 661 lg 2, rahuldab kohus avalduse. Menetluskulud
15.Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. /---/. Vastavalt TsMS § 172 lg 3, /---/. Isikule eestkostja määramise või selle tühistamise või eestkostega seotud abinõude rakendamise menetluse kulud, samuti hagita perekonnaasja ja lähenemiskeelu või muu sellesarnase isikuõiguste kaitseabinõu rakendamise menetluse kulud võib kohus jätta täielikult või osaliselt riigi kanda. Kohus jätab avaldaja menetluskulud tema enda kanda ning ülejäänud menetluskulud riigi kanda.
Helgi Vinni Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.