S. P. avaldus täiealisele isikule eestkostja määramise nõudes
Kohtuistungi toimumise aeg
12. juuni 2008.a
Istungil osalenud isikud
Avaldaja S. P.; Puudutatud isikud: 1) J. Valla esindaja K. S.; 2) J. P. esindaja I. G.
Resolutsioon
1.Avaldus rahuldada.
2.Seada J. P. (isikukood xxx, elukoht xxx) üle eestkoste kuni 30.06.2011.a ning määrata tema eestkostjaks S. P. (isikukood xxx, elukoht xxx).
3.Keelata J. P.’l iseseisvalt teha tehinguid ja anda S. P.’le esindusõigus J. P. nimel kõikide tehingute tegemiseks ja asjade ajamiseks.
4.J. P. loetakse hääleõiguse.
teovõimetuks ka valimisõiguse osas, mille tagajärjel kaotab ta
5.Otsustada eestkoste pikendamise kohaliku omavalitsuse või eestkostja avalduse alusel, kui 30. juuniks 2011.a edaspidine eestkoste vajadus ei lange ära.
6.Jätta ekspertiisikulud ja J. P. esindaja kulud kokku 6 206.80 krooni Eesti Vabariigi kanda. Edasikaebamise kord
1 (4)
2-08-683 Kohtumäärus jõustub selle eestkostjale kättetoimetamisega. Avaldajal on õigus esitada kohtumääruse peale määruskaebus Viru Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest alates.
ASJAOLUD
1.10. jaanuaril 2008.a esitatud avalduse kohaselt avaldaja poeg J. P. (sünd. 01.08.1989.a) on sündinud D. sündroomiga. J. P. ei ole võimeline tegema iseseisvalt mingeid tehinguid ning ei tule toime iseseisva eluga.
2.Avaldaja palus vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §8 lg 3, perekonnaseaduse (PkS) § 92 lg 4 seada J. P. üle eestkoste ja määrata kohtupsühhiaatriline ekspertiis.
JÕHVI VALLA VASTUS
3.Kuna avaldust ei esitatud eestkosteasutuse poolt, avalduse esitamisest teatas kohus Jõhvi vallale, kelle haldusterritooriumil eestkostet vajav isik elab. 29. jaanuaril 2008.a esitatud vastuses teatas puudutatud isik, et J. P. on sündinud D. sündroomiga ja talle on määratud sügav puue. Ta ei ole võimeline iseseisvalt tegema tehinguid ja ei tule ise toime asjaajamistega. Sellega tegeleb tema ema. Puudutatud isik toetas avaldust ja nõustus S. P. eestkostjaks määramisega, leides, et see on vajalik eelkõige J. P. varaliste ja isiklike õiguste ning huvide kaitseks.
MENETLUSE KÄIK
4.Viru Maakohtu 11.02.2008.a kohtumäärusega vastavalt TsMS §520 lg1 määrati J. P.’le esimese astme kohtus esindajaks advokaat ilma riigi õigusabi tasu ja õigusabi kulude hüvitamise kohustuseta. Eesti Advokatuuri juhatus nimetas kohtumääruse alusel esindajaks vandeadvokaadi vanemabi I. G.’i.
5.Kohus saatis avalduse koos lisadega J. P. esindajale ning andis talle tähtaja avaldusele vastamiseks. 20.03.2008.a esitatud vastuses teatas esindaja, et kuna tal ei olnud veel võimalust kohtuda esindatavaga ja asjas ei ole määratud kohtupsühhiaatria ekspertiisi, siis esindajal ei ole võimalik esitada arvamust avalduse suhtes. Esindaja palus määrata kohtupsühhiaatria ekspertiis ja lubas esitada arvamuse pärast esindatavaga kohtumist ja ekspertiisiaktiga tutvumist.
6.Viru Maakohtu 27.03.2008.a kohtumäärusega määrati J. P. suhtes ambulatoorne kohtupsühhiaatriline ekspertiis. Ekspertiisi asutuseks määrati Ahtme Haigla SA.
MENETLUSOSALISTE SELETUSED KOHTUISTUNGIL
7.12. juunil 2008.a toimunud kohtuistungil avaldaja toetas avaldust. Tema seletuste kohaselt pole ta enne kohtule avalduse esitamist Jõhvi valla poole pöördunud, sest ei teadnud, et pidi seda tegema. Lapse registreeritud elukoht on Jõhvi ja Jõhvi vallaametnikud olid kursis lapse probleemidest. Laps ei ole võimeline iseseisvalt enda eest hoolitsema. Avaldaja tegeles lapse kasvatamisega ja soovib ka edaspidi lapse eest hoolt kanda. Ta nõustus hakkama lapse eestkostjaks ja palus vabastada teda menetlusekulude, s.h ekspertiisi tasu kandmisest, sest tema sissetulek ei võimalda seda teha.
8.Jõhvi valla esindaja nõustus avaldusega. Esindaja seletuste kohaselt pole ta isiklikult lapsega suhelnud. Siis kui temani jõudis avaldus, hakkas ta asjaga tegelema.
2 (4)
2-08-683
9.J. P. esindaja samuti nõustus avaldusega. Tema seletuste kohaselt kohtus ta J. P.’ga. Kohtumisel esindatav ei suhelnud temaga ega vastanud tema küsimustele. Esindaja nõustus ekspertiisiaktis toodud järeldusega ja palus seada eeskoste J. P. nimel kõikide tehingute tegemiseks.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
10.Kohus tutvunud avalduse, Jõhvi valla ja J. P. esindaja vastusega, kuulanud ära menetlusosaliste seletused ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid, leidis et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
11.Kohtunik ei ole eestkostet vajavat isikut isiklikult ära kuulanud. Samas antud asjaolu ei välista avalduse lahendamist ja rahuldamist. Tsiviilasja raames kogutud dokumentaalsed tõendid võimaldavad asja arutada ka ilma eestkostet vajava isiku ärakuulamata, sest eksperdid on avaldanud arvamust, et J. P. kohtupoolne ülekuulamine võib põhjustada tema tervisele kahjulikke tagajärgi. Kuna kohus vastavalt on määranud J. P.le advokaadist esindaja ja on täitnud TsMS §520 lg2 p1ja p2 sätestatud nõudeid, siis asja on võimalik lahendada ka ilma I. P. kohtu poolt ärakuulamata.
12.Avaldaja nõudeks on täiseilsele isikule eestkoste määramine. Alates 01.07.2002.a kehtima hakanud tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §8 lg2 teise lause alusel isikul, isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida, on piiratud teovõime. Sama paragrahvi 3. lõike kohaselt kui isikule, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu ei suuda kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, on määratud kohtu poolt eestkostja, siis eeldatakse, et isik on piiratud teovõimega.
13.Avalduse juurde lisatud Arstliku Ekspertiisi Komisjoni 05.08.2007.a otsuste kohaselt üldhaigestumise tõttu esineb J. P. töövõimekaotus 100% ja kuni 31.07.2009.a talle on määratud sügav puue, mis põhjustab lisakulutusi (t.lk. 4 ). TsMS §229 lg2 alusel tsiviilprotsessis on tõendiks muu hulgas ka eksperdiarvamus. Ahtme Haigla SA ekspertarstide G. B. ja E_M. Nurga poolt 12.05.2008.a koostatud kohtupsühhiaatria ekspertiisi aktist nähtub, et J. P. teab oma nime, kuid ei tea oma sünniaega, vanust ega oma kodust aadressi. Ta ei tunne kella ja raha, ei oska lugeda. Ta ei orienteeru ajas ja kohas. Mälu, intellekt ja tahte-tundeelu on vähe arenenud. Temal on diagnoositud rasket vaimset alaarengut. Eksperdid leidsid, et J. P.’l ei esine vaimuhaigust, kuid tal esineb vaimne alaareng raskes astmes ja väljendatud käitumishäiretega. Ta ei saa kestvalt aru oma tegudest ja ta ei ole võimeline neid juhtima, selline võimetus on kestva iseloomuga. J. P. ei ole võimeline enda eest iseseisvalt hoolitsema ning vajab eestkoste määramist (tl. 40, 41).
14.Perekonnaseaduse (PkS) §92 lg1 alusel eestkoste seatakse ka täisealisele piiratud teovõimega isiku varaliste ja isiklike õiguste ning huvide kaitseks. PkS §93 lg1 tulenevalt eestkoste seadmise otsustab kohus eeskosteasutuse või isiku, kelle üle eeskoste seatakse, avalduse alusel. Sellest tulenevalt avalduse eestkoste seadmiseks oleks pidanud esitama Jõhvi vald või tema eestkosteasutus, keda tuleks ka lugeda avaldajaks, sest eestkostet vajav isik elab tema haldusterritooriumil. Samas see, et Jõhvi vald ise pole avaldust esitanud, ei välista avalduse rahuldamist.. TsMS §476 lg1 alusel hagita menetluse algatab kohus omal algatusel
3 (4)
2-08-683 või huvitatud isiku või asutuse algatusel. Kuna Jõhvi vald on kaasatud menetlusse ja ta on esitanud TsMS §523 teises lauses sätestatud arvamuse, siis kohus rahuldab avalduse.
15.Avaldaja on põhjendanud eestkoste seadmise vajadust J. P. isiklike ja varaliste huvide tagamise vajadusega. Menetlusosalised on nõustunud eestkostja määramisega. Avaldaja tegelikult hoolitseb eestkostetava eest ja on võimeline seda tegema tulevikus. PkS §96 sätestatud asjaolusid, mille kohaselt S. P. ei saa olla eestkostja, kohus ei tuvastanud. Vastavalt TsMS § 526 lg 2 p 5 kohus määrab teda eestkostjaks kuni 30.06.2011.a eestkostetava kõigi asjade ajamiseks. Kohus otsustab eestkoste pikendamise kohaliku omavalitsuse või avaldaja avalduse alusel, kui selleks ajaks ei ole ära langenud edaspidine eestkoste vajadus. Vastavalt TsMS §526 lg5 kohus keelab J. P.’l kõikide tehingute tegemise, eestkostetav tunnistatakse valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja ta kaotab hääleõiguse.
Kohtukulud
16.Avaldaja on tasunud avalduse esitamisel 200 krooni riigilõivu, mida vastavalt TsMS §172 lg1 esimese lausele jätab kohus avaldaja enda kanda.
17.Ahtme Haigla SA 20.05.2008.a arve nr 586 kohaselt kohtupsühhiaatria ekspertiisi tasu suuruseks on 4 000 krooni, millele lisandub käibemaks 720 krooni. Viru Maakohtu 28.05.2008.a kohtumäärusega vastavalt TsMS §172 lg2 maksti ekspertiisiasutusele tasu 4 720 krooni riigituludest. Viru Maakohtu 26.06.2008.a kohtumäärusega maksti J. P. esindajale riigituludest välja riigi õigusabi kulud 1 486.80 krooni. Avaldaja on palunud vabastada end menetluskulude kandmisest, põhjendusel, et tema sisetulekust 9 300 kroonist ta ei jätku nende tasumisest. TsMS §172 lg2 alusel kohus rahuldab avaldaja taotluse ja jätab ekspertiisikulud 4 720 krooni ja J. P. esindaja kulud 1 486.80 krooni Eesti Vabariigi kanda.
18.Kohtumäärus on tehtud eelpooltoodud põhjendustel ja õiguslikel alusel TsMS §520 lg1, lg2, p1, p2, §525 lg1, lg2, § 526, §531 lg1, lg2, § 661 lg 2 sätete kohaselt.
Ifret Mamedguseinov Kohtunik
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.