Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbimata

MAAKOHTU LAHEND

kohustuse täitmist võib nõuda, ega teise lepingupoole poolt tingimuse määramiseks antud mõistliku tähtaja jooksul. Perioodil 05.12.1997-15.05.2008 kehtinud juhtimislepingu p 3 määratles arve esitamise tähtajad ja korra. Hageja ei ole 2006 ega 2008 juhtimistasu kui lepingutingimust määratlenud ning seda ei lepingust tuleneva aja kui ka mõistliku tähtaja jooksul. Kuna jooksva kuu käibemaht selgub järgmise kuu alguses, siis oli tingimuse võimalikuks määratlemiseks mõistlik tähtaeg kuni 2 nädalat arvestuskuu möödumisest. Selline määratlus vastanuks ka hea usu ja mõistlikkuse põhimõttele. Juhatuse liikme tasu maksti välja täpselt hageja enda tahte ning seadusliku korralduse kohaselt. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS

nendest ühegi juhu rakendamist. Lisaks oleks lg 7 järgi kostja pidanud andma hagejale täiendava tähtaja ja kui ka siis poleks hageja tingimust määranud, oleks tingimuse võinud määrata kostja. Kostja pole kunagi nii toiminud. VÕS § 26 lg 5 on sätestanud ka neljanda juhu, s.o. olukorra, kui lepingus küll kokkulepet ei ole, kuid lepingupoole kohustuse täitmise ulatuse määramise õigus jääb selle sätte alusel teisele poolele. Antud juhtumil tuleneb poolte kokkuleppest ja lepingu olemusest, et VÕS § 26 lg 5 ei ole praeguses vaidluses rakendatav ja tuleb tugineda VÕS § 29 lg-le 3. Kohtu seisukohale hagejapoolse VÕS § 26 sätestatud lahtise tingimuse sisustamise kohta märgib apellant, et käskkiri on vaid korraldus raamatupidamisele. Seda ei saadetud nõukogule ning seda ei saa lugeda avalduse tegemiseks nõukogule. Ühtegi VÕS § 26 lg 8 järgset avaldust tingimuse määramise kohta pole hageja rohkem kui 10 aasta jooksul teinud ja kostja pole seda ka nõudnud. Käskkirjas pole märgitud, et sellega määratakse kindlaks lahtine tingimus, korraldus on antud igakuulise kindla töötasuosa maksmiseks. Hageja ei pidanud eeldama, et nõukogu lähtus pea 15 aasta jooksul termini "kuni 0,4 %" tõlgendamisel hagejale kahjulikumast tingimusest, samas kui oleks õigus oluliselt suuremale töötasule. Hageja ja kostja vaheline juhtimisleping ei näinud ette kompensatsiooni lepingu enneaegse lõpetamise korral.

vähemsaadud tasu saamiseks. Tõrva TÜ aastaaruanded ja raamatupidamisarvestus perioodil 1997-2008 ei kajasta Tõrva TÜ võlgnevust juhtimistasu osas. Oluline on seegi, et nimetatud perioodil allkirjastas aastaaruanded O. Tomson ning ka audit pole mingit juhtimistasu võlgnevust tuvastanud. 3) tuleb lähtuda muuhulgas VÕS § 29 sätetest ning eriti VÕS § 29 lg 5 p-st 2, 3, 6. 12 aasta vältel kujunes apellandile juhtimistasu arvestamise ja maksmise osas välja kindel kord, millist pooled aktsepteerisid. Lepingupoole tahte väljaselgitamisel saab lähtuda poole käitumisest võlaõigussuhtes. O. Tomson juhtis pikema ajavahemiku vältel keskmisest suuremat ühingut ning seetõttu saab eeldada, et isikul oli piisav juhtimiskogemus ning arusaam äri- ja võlaõigusest. Seetõttu ei kannata kriitikat väide mustadeks päevadeks säästude kogumise osas, kuna need võimalikud nõuded (alates 1996) on põhiosas ammu aegunud. Apellant ei esitanud 12 aasta vältel ühtegi juhtimistasuga seonduvat nõuet. Perioodil 1996 kuni 2008 maksis ühistu O. Tomsonile juhtimistasu ainult isiku poolt käskkirjaga määratud igakuulise juhtimistasuna ning mitte ühelgi juhul ei teostatud käibemahuga seonduvaid täiendavaid makseid.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

nõukogu sõlmis hagejaga ühistu juhtimiseks ja seadusjärgseks esindamiseks uue lepingu (t.l 88). Nimetatud lepingu p 3 kohaselt kohustus ühistu tasuma hagejale igakuulist töötasu kuni 0,4% ühistu eelmise kuu kogukäibest. 02.01.2003 käskkirjaga (t.l 17) kehtestas hageja enda tasu suuruseks 16 000 krooni kuus ning 28.07.2008 käskkirjaga (t.l 118) kehtestas hageja enda tasu suuruseks XX XXX krooni kuus. VÕS § 26 lg 3 kohaselt kui lahtise lepingutingimuse peab määrama üks lepingupool või kolmas isik, peab määratud tingimus vastama hea usu ja mõistlikkuse põhimõttele. Ühistu volinikud (t.l 3-4) ja nõukogu (t.l 88) otsustasid, et hageja töötasu suuruseks on kuni 0,4% ühistu eelmise kuu kogukäibest ning jätsid konkreetse tasu suuruse hageja otsustada. Hageja poolt endale tasu suuruse kehtestamisega määras hageja kindlaks lahtise lepingutingimuse ning sellist käitumist aktsepteerisid pooled enam kui 12 aastat. Seega vastas hageja poolt endale määratud tasu suurus poolte tahtele ning see oli vastavuses hea usu ja mõistlikkuse põhimõttega. Asjas puuduvad tõendid, et hagejal oleks saamata jäänud tasu nõue kostja vastu. Kostja on õigesti märkinud, et ühistu aastaaruanded ja raamatupidamisarvestus perioodil 1997-2008 ei kajasta ühistu võlgnevust juhtimistasu osas. Hageja väide ringkonnakohtu istungil, et tegelikult maksti talle kuni 2005. a tasu 0,4% ühistu eelmise kuu käibest nö „mustalt“ ning sellist maksmise korda aktsepteeris ka teine pool, on tõendamata ning ei ole tõsiseltvõetav. 26.01.2007 on hageja ja nõukogu esimehe P.U. vahel sõlmitud kokkulepe seoses XXX kinnistu müügiga (t.l 89). Nimetatud kokkuleppe p-s 1 on märgitud hageja kohustused ning kohustuste hulgas on muuhulgas hageja nõusolek, et ta nõustub 2007. a jooksul lepingus ettenähtud töötasu (0,4% ühistu kuu brutokäibest) asemel 16 000 kroonise kuutöötasuga. Nimetatud kokkulepe p-s 1 märgitust ei saa järeldada, et nõukogu oleks nõustunud hageja töötasu suurusega 0,4% eelmise kuu brutokäibest (kuni 0,4% eelmise kuu brutokäibest alusel). Kokkulepe p 1 sõnastusest nähtuvalt kinnitasid pooled kokkuleppes , et hageja töötasu on jätkuvalt 16 000 krooni kuus ning tasu suurus muutus alles 2008. a (t.l 118). Kuivõrd hagejale ei ole kunagi makstud töötasu lähtudes eelmise kuu käibest 0,4% ning asja materjalide juures puudub ka p-s 1 viidatud leping, siis on kokkuleppe p-s 1 sulgudes olev tekst ebatäpne. Asjakohane ei ole apellandi viide VÕS § 29 lg-le 3. Pooled on lepingutingimust „kuni 0,4% eelmise kuu brutokäibest“ tõlgendanud ühtemoodi enam kui 12 aastat ning sellest tulenevalt ei ole usutav apellandi väide, et tema tõlgendas nimetatud lepingutingimust teisiti ja kostja teadis või pidi seda teadma.

Viivi Tomson

Lea Aavastik

Üllar Roostoja

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.