Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Malle Seppik ja Kaupo Paal
Otsuse tegemise aeg ja koht
22.06.2011, Tallinn
Tsiviilasi
Juta Loidi hagi AS Allando Trailways vastu ja AS Allando Trailways hagi Juta Loidi vastu töövaidluses 3072,96 eurot
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 07.12.2010 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
AS Allando Trailways apellatsioonkaebus
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja/kostja Juta Loit (isikukood xxxxxxxxx), tehinguline esindaja Tiia E. Tammeleht Kostja/hageja AS Allando Trailways (registrikood 10310902), seaduslik esindaja juhatuse liige Ringo Müür, tehinguline esindaja Marko Jaani
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 07.12.2010 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
2.Apellatsiooniastme menetluskulud jätta AS Allando Trailways kanda. Edasikaebe kord Otsuse peale võib edasi kaevata üksnes vandeadvokaadi vahendusel Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. TsMS § 218 lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist,
kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja Juta Loidi nõue
1.Poolte vahel sõlmitud töölepingu kohaselt asus Juta Loit AS-i Allando Trailways tööle veonduse spetsialistina (logistikuna) alates 18.12.2001. Pooled leppisid algselt sõlmitud kirjalikus töölepingus kokku, et hageja palk on 2000 krooni kuus, palka tõstetakse seoses elukalliduse muutumisega või palga alammäära tõstmisega ning töötajale makstakse lisatasu vastavalt seadusele ning firmasiseselt kehtestatud korrale, kusjuures lisatasu määratakse ühe kuu töötulemusi ja tööaega arvestades ning makstakse välja koos põhipalgaga.
2.Juta Loit esitas 12.02.2009 tööandjale avalduse töölepingu lõpetamiseks TLS § 82 alusel 17.02.2009. Töötaja soovis töölepingu lõpetamist seetõttu, et tema palka on ebaseaduslikult vähendatud ja palka on makstud korduvalt kokkulepitust hiljem. Tööandja töötaja väidetega ei nõustunud ja palus jätkata tööd. Töötaja ei ilmunud tööle alates 18.12.2009.
3.AS Allando Trailways Juta Loidi avaldusega töölepingu lõpetamiseks ei nõustunud ja esitas 13.03.2009 Tööinspektsiooni Põhja Inspektsiooni Töövaidluskomisjonile avalduse töölepingu lõppenuks lugemiseks poolte vahel TLS § 79 lg 1 alusel alates 13.03.2009, s.o. pärast ühekuulise etteteatamise tähtaja möödumist töötaja avalduse esitamisest 12.02.2009. Samuti palus tööandja töötajalt välja mõista TLS § 84 lg 2 alusel hüvitise töölepingu lõpetamise eest enne etteteatamistähtaja möödumist summas 30 428,98 krooni.
4.Töövaidluskomisjon 02.06.2009 otsusega luges pooltevaheline töölepingu lõppenuks alates 12.03.2009 TLS § 79 alusel ning mõistis välja Juta Loidilt AS Allando Trailways kasuks hüvitise TLS § 84 lg 2 järgi summas 26 849,10 krooni.
5.19.03.2009 esitas töövaidluskomisjonile avalduse ka Juta Loit, kes palus esitatud avalduses välja mõista AS-lt Allando Trailways viivise palga maksmisega viivitatud aja eest summas 334,50 krooni, hüvitise kasutamata puhkuse eest summas 849 krooni ja hüvitise lõpparve kinnipidamise eest ühe kuu keskmise palga ulatuses 40 163 krooni. Juta Loit oli seisukohal, et pooltevaheline töösuhe lõppes 18.02.2009, millest tulenevalt pidi tööandja kandma üle lõpparve 17.02.2009.
6.Töövaidluskomisjon rahuldas oma otsusega Juta Loidi nõuded osaliselt, mõistes AS-lt Allando Trailways Juta Loidi kasuks välja 2009 jaanuarikuu palga maksmisega viivitamise eest palgaseaduse (PalS) § 35 järgi 135,85 krooni. Ülejäänud Juta Loidi nõuded jättis töövaidluskomisjon rahuldamata.
7.Juta Loit ei nõustunud kummagi töövaidluskomisjoni otsusega ning esitas kohtusse hagiavalduse, milles palus tunnustada pooltevahelise töölepingu lõppemist TLS § 82 alusel; mõista kostjalt välja TLS § 82 lg 2 alusel hüvitis summas 80 326 krooni; hüvitis lõpparve kinnipidamise eest summas 40 163 krooni; viivised palga maksmisega viivitamise eest 1747,70 krooni; kasutamata puhkuse hüvitis 1454,37 krooni ja vähemmakstud lõpparve summas 14 799,58 krooni.
8.Palk lepiti kokku töölepingus küll 2000 krooni, kuid tööandja kohustus töölepingu p 4.3 järgi maksma ka lisatasu vastavalt seadusele ja firmasiseselt kehtestatud korrale. Pooled on kogu aeg suuliselt kokku leppinud palgatingimuste muutmises. Suuliselt leppisid pooled kokku, et Juta Loidi palga suuruseks on alates 2008 juulikuust 39 000 krooni. Kuna 2009 veebruaris kandis tööandja töötajale palka üle 27 170 krooni, sai töötaja jaanuari kuu eest palka 5002 krooni vähem. Seetõttu esitaski töötaja tööandjale 12.02.2009 avalduse töölepingu lõpetamiseks TLS § 82 lg 1 alusel. Tööleping lõppes 17.02.2009, mistõttu Juta Loit jäi töölt ära alates 18.02.2009.
2(5)
9.Lõpparve koosseisus oleks pidanud tööandja töötajale välja maksma jaanuari saamata palga 5002 krooni, veebruari palga 12 tööpäeva eest 24 631 krooni, hüvitise 13 puhkepäeva eest summas 17 517,37 krooni ning hüvitise TLS § 82 lg 2 alusel summas 80 326 krooni. Kuna tööandja maksis välja lõpparve hilinemisega 12.03.2009 ja ka osaliselt, on töötajal õigus nõuda hüvitist lõpparve kinnipidamise eest ühe kuu keskmise palga ulatuses summas 40 163 krooni. AS Allando Trailways vastuväited ja nõue
10.AS Allando Trailways Juta Loidi hagi ei tunnistanud. Töötajatele maksti palka rohkem kui lepingus kokku lepiti, kuid see oli lisatasu, mida on tööandjal õigus, mitte kohustus, maksta. Lisatasu ei muutunud põhipalga osaks ning lisatasu maksmises polnud töötajaga kokku lepitud.
11.TLS § 82 lg 2 alusel hüvitise saamise nõude osas tuleb kohaldada aegumist. Juta Loit nimetatud nõuet töövaidluskomisjonile ei esitanud ning sellel nõudel on hagi aegumise tähtaeg ITLS § 6 lg 1 kohaselt 4 kuud. Seega aegus nõue vähemalt 18.06.2009.
12.Menetluse käigus esitas AS Allando Trailways hagi Juta Loidi vastu töölepingu lõppenuks tunnistamiseks töötaja algatusel alates 12.03.2009 ja hüvitise väljamõistmiseks TLS § 84 lg 2 järgi. Tööandjal on õigus nõuda töötajalt TLS § 84 lg 2 alusel hüvitise väljamõistmist kuna töötaja jäi omavoliliselt töölt ära alates 18.02.2009. Esimese astme kohtu otsus
13.Maakohus rahuldas Juta Loidi hagi osaliselt. Kohus tunnistas pooltevahelise töösuhte lõppenuks 17.02.2009 TLS § 82 lg 1 alusel ning mõistis AS-lt Allando Trailways Juta Loidi kasuks kokku 48 081,37 krooni (hüvitis lõpparve kinnipidamise eest 33 086,79 krooni, viivis 2009 jaanuarikuu palga maksmisega viivitamise eest 195 krooni, vähemmakstud lõpparve eest 14 799,58 krooni). Kohus jättis rahuldamata Juta Loidi hagi hüvitise väljamõistmiseks TLS § 82 lg 2 alusel ja täiendava kasutamata puhkusehüvitise väljamõistmiseks. Maakohus jättis rahuldamata AS Allando Trailways hagi.
14.Maakohus kohaldas otsuse tegemisel kuni 01.07.2009 kehtinud töölepinguseadust.
15.Tulenevalt asjaolust, et Juta Loit esitas TLS § 82 lg 2 alusel hüvitise nõude kohtusse alles 13.07.2009, on nimetatud nõue aegunud.
16.PalS § 2 lg 1 teise lause kohaselt koosnes palk põhipalgast ja seaduses ettenähtud juhtudel makstavatest lisatasudest, preemiatest ja juurdemaksetest. Sama sätte lg 3 kohaselt maksab tööandja töötajale seaduses, haldusaktis, kollektiiv- või töölepingus ettenähtud juhtudel peale põhipalga lisatasu või juurdemakseid ning lg 4 kohaselt oli lisatasuks summa, mida tööandja maksis töötajale põhipalgale lisaks täiendavate tööülesannete täitmise või nõutavast tulemuslikuma töö eest või muudel õigusaktis, kollektiiv- või töölepingus ettenähtud juhtudel, samuti preemiana tööandja ühepoolse otsuse alusel. TLS § 26 lg 1 p 3 kohaselt oli kokkulepe töötasu kohta töölepingu üheks kohustuslikuks tingimuseks.
17.Pooltel puudub vaidlus selle üle, et tööandja maksis töötajale palka alates 2008 juulikuust kuni 2008 detsembrini 39 000 krooni ning alates 2009 jaanuarist vähem. Tulenevalt asjaolust, et poolte vahel puudus vaidlus selles, et hageja palk oli kogu kostja juures töötamise aja miinimumpalk + lisatasu, mida tõendavad ka hageja palgalipikud, siis töölepingus kokkulepitud lisatasu oli muutunud palga osaks, mida tööandja töötajaga kokku leppimata oma suva järgi vähendada ei saanud. Ka PalS § 4 lg 1 sätestas, et palgatingimusi sai muuta ainult poolte kokkuleppel. Pooled ei olnud töölepingus kokku leppinud, et tööandja võib maksta töötajale lisatasu, kokku oli
3(5)
lepitud, et töötajale makstakse lisatasu. Seega oleks tööandja pidanud maksma töötajale 2009 jaanuaris palka 39 000 krooni ja veebruaris palka 12 tööpäeva eest lähtuvalt 39 000 krooni suurusest kuupalgast. Seetõttu kuulub tööandjalt väljamõistmisele täiendavalt töötaja kasuks jaanuarikuu töötasu 5002 krooni ja veebruarikuu töötasu 9797,58 krooni, mille tööandja oleks pidanud töötajale välja maksma hiljemalt töölepingu lõpetamise viimasel päeval lõpparve koosseisus.
18.Tulenevalt asjaolust, et tööandja maksis töötajale palka vähem, kui pooled töölepingus kokku leppisid, oli töötaja õigustatud nõudma töölepingu lõpetamist TLS § 82 lg 1 alusel, sest palga kokkulepitud ulatuses väljamaksmata jätmine on tööandjapoolne oluline lepingu rikkumine.
19.Kuna töötajal oli õigus nõuda töölepingu lõpetamist TLS § 82 lg 1 alusel, puudub alus rahuldada tööandja nõudeid töölepingu lõppenuks tunnistamiseks töötaja algatusel alates 12.03.2009 ja hüvitise väljamõistmiseks TLS § 84 lg 2 järgi summas 30 428,98 krooni.
20.Poolte vahel puudub vaidlus selles, et 2009 jaanuarikuu palga kandis tööandja töötajale üle 06.02.2009, kuigi oleks pidanud seda tegema vastavalt töölepingu p-le
4.4.viiendaks kuupäevaks. Tulenevalt eeltoodust, kuulub töötaja kasuks väljamõistmisele palga maksmisega viivitamise eest PalS § 35 alusel 195 krooni.
21.Vastavalt TLS § 74 lg-le 2 oli tööandja kohustatud maksma töötajale lõpparve töölepingu lõpetamise päeval. Tulenevalt TLS § 119 lg-st 2 on tööandja kohustatud lõpparve kinnipidamisel maksma töötajale keskmist palka iga lõpparve kinnipidamisega viivitatud päeva eest, kuid mitte üle töötaja ühe kuu keskmise palga. Väljavõttega töötaja arvelduskontolt on tõendatud, et tööandja on töötajale üle kandnud 05.03.2009 veebruarikuu palga 12 121 krooni ja 12.03.2009 puhkusekompensatsiooni 13 086,06 krooni. Kuna osa palgast on kuni käesoleva ajani välja maksmata, millest tulenevalt on ka osa lõpparvest välja maksmata, on töötajal õigus nõuda TLS § 119 lg 2 alusel hüvitist lõpparve väljamaksmisega viivitamise aja eest ühe kuu keskmise palga ulatuses.
22.Töötajale oleks tulnud maksta puhkusetasu 13 puhkusepäeva eest 14 164,77 krooni. Kuna töötajale on välja maksnud puhkuseraha 16 664 krooni, ei kuulu nõue täiendava puhkuseraha väljamõistmiseks rahuldamisele. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus
23.AS Allando Trailways esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse ning teha uus otsus, millega lugeda AS Allando Trailways ja Juta Loidi vaheline tööleping lõppenuks alates 17.03.2009 ning mõista AS Allando Trailways kasuks välja hüvitis 30 428,98 krooni.
24.Kohus asus seisukohale, et lisatasu maksmise tingimuseks ei olnud täiendavate tööülesannete täitmine või tavapäraselt paremate tulemuste saavutamine ja seega oli lisatasu muutunud palga osaks, mida tööandja ühepoolselt ei tohi vähendada ning andis õiguse töölepingu lõpetamiseks TLS § 82 järgi.
25.Kohus ei ole seadust, lähtuvalt töötaja tööülesannetest, õigesti tõlgendanud. Lisatasu arvestati käesoleval juhul müügitulemuste pealt ning see ei olnud palga osa. Majandusolukorra halvenedes langesid töötaja müügikäibed ning juhatuse otsuse kohaselt vähenes ka töötulemustelt makstav lisatasu. Kuna ettevõttes lisatasu maksmise korda kinnitatud ei ole, siis oli lisatasu suurus juhatuse igakordne otsus. Kuna ei suudetud saavutada tavapärasest paremaid tulemusi, oli lisatasu langetamine möödapääsmatu. Ka PalS § 2 lg 4 kohaselt on lisatasuks summa, mida tööandja maksab töötajale täiendavalt tööülesannete täitmise või tulemuslikuma töö eest.
4(5)
Vastustaja seisukoht
26.Juta Loit vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata ning menetluskulud AS Allando Trailways kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
27.Tsiviilkolleegium, tutvunud kirjalikus menetluses asja materjaliga, leidis, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohtu hinnangul ei rikkunud maakohus otsuse tegemisel menetlusõiguse norme ja kohus kohaldas materiaalõiguse norme õigesti. Maakohus on oma seisukohti piisavas ulatuses põhjendanud. Kolleegium nõustub esimese astme kohtu põhjendustega ja TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt neid ei korda.
28.Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 kohaselt maakohtu otsust üksnes osas, mille peale on kaevatud, see on osas, milles Juta Loidi hagi rahuldati ja AS Allando Trailways hagi jäeti rahuldamata.
29.Apellandi seisukoht põhineb väidetel, et vastustajale maksti igakuuliselt põhipalgana üksnes miinimumpalka ja ülejäänud oli lisatasu, mis ei olnud palga osa ja mille suurus määrati juhatuse igakordse otsusega. Need väited ei ole menetluses tõendamist leidnud.
30.PalS § 3 lg 1 kohaselt käsitatakse palgatingimustena muuhulgas ka töölepingus kokkulepitud lisatasusid ning PalS § 4 lg 1 kohaselt tohib töölepingus kokkulepitud palgatingimusi muuta ainult poolte kokkuleppel.
31.Tööandja seisukoht, et vaidlusalune lisatasu sõltus müügikäibest ning selle maksmise korra kinnitamine ei olnud vajalik, on vastuolus poolte vahel sõlmitud töölepingu p-ga
4.3.Töölepingu p 4.3. kohaselt kohustus tööandja maksma lisatasu vastavalt seadusele ja firmasiseselt kehtestatud korrale, mida määratakse ühe kuu töötulemusi ja tööaega arvestades ning makstakse välja koos põhipalgaga. Seega oli tööandja võtnud endale kohustuse kehtestada asjakohane kord, kuid jättis selle täitmata.
32.Juta Loidi pangakonto väljavõtetega on tõendamist leidnud tema väide, et pooled sõlmisid regulaarselt suulisi palgakokkuleppeid, mille alusel tegelikult palka maksti. Ajavahemikul juuli kuni detsember 2008 maksis tööandja töötajale regulaarselt palka summas 39 000 kr ning aegajalt veel ka lisatasu tavapärasest tulemuslikuma töö eest. Tööandja ei ole seda asjaolu eitanud. Samuti ei ole tööandja tõendanud, et töötaja töötulemused oleksid jaanuaris 2009 olnud halvemad eelnevast perioodist Seega lisatasuna, mida tööandja võis ilma vastavat korda kehtestamata maksta ja ühepoolselt vähendada, saab käsitada neid aegajalt makstud täiendavaid tasusid, mitte tasu, mis kuulus kokkulepitud 39 000 kroonise palga koosseisu.
33.Majanduse üldine halvenemine, millele tööandja on kogu vaidluse vältel osundanud, ei too kaasa tööandja õigust vähendada ühepoolselt töötaja palka.
34.Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel apellatsioonimenetluse kulud AS-i Allando Trailways kanda.
Malle Seppik
Gaida Kivinurm
Kaupo Paal
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.