Otsuse avalikult teatavaks 7. detsembril 2010.a. tsiviilkantselei kaudu Kentmanni 13, Tallinnas. tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
2-09-33717
Kohtuasi JLhagi ATAS vastu töölepingu lõppenuks tunnistamiseks TLS § 82 lg 1 alusel, kostjalt hüvitise väljamõistmiseks TLS § 82 lg 2 alusel summas 80.326 krooni ja hüvitise väljamõistmiseks lõpparve kinnipidamise eest summas 40.163 krooni ja viivise väljamõistmiseks palga maksmisega viivitatud aja eest summas 261,65 krooni (jaanuari kuu eest), kasutamata puhkusehüvitise eest 1.454,37 krooni ja vähemmakstud lõpparve väljamõistmiseks summas 14.799,58 krooni ja AS AThagi JLvastu töölepingu lõppenuks tunnistamiseks töötaja algatusel alates 12.03.2009.a. ja hüvitise väljamõistmiseks TLS § 84 lg 2 järgi summas 30.428,98 krooni (17 päeva keskmine palk) Tsiviilasja hind
JLhagihind on 137.004,60 krooni AS AThagihind on 30.428,98 krooni
Menetlusosalised
Hageja JL(ik XXX, elukoht XXX) Hageja esindaja Tiia E. Tammeleht (Pärnu mnt 41A, Tallinn 10119); Kostja AS AT(reg kood XXX, asukoht XXX) Kostja esindaja Marko Jaani
Asja läbivaatamine
Kohtuistungil 12. oktoobril 2010.a.
Resolutsioon
1.Rahuldada osaliselt JL hagi AS AT vastu.
2.Tunnistada JL ja AS AT vaheline töösuhe lõppenuks 17.02.2009.a. TLS § 82 lg 1 alusel.
3.Välja mõista AS-lt AT JL kasuks 48.081,37 (nelikümmend kaheksa tuhat
kaheksakümmend üks krooni ja 37 senti), millest hüvitis lõpparve kinnipidamise eest on 33.086,79 krooni, viivis 2009.a. jaanuarikuu palga maksmisega viivitamise eest on 195.- krooni ja vähemmakstud lõpparve (2009.a. jaanuari ja veebruarikuu vähem makstud palk) on 14.799,58 krooni.
4.Jätta rahuldamata JL hagi AS AT vastu hüvitise väljamõistmiseks TLS § 82 lg 2 alusel summas 80.326.- krooni ja täiendava kasutamata puhkusehüvitise väljamõistmiseks summas 1454,37 krooni.
5.Jätta rahuldamata AS AT hagi JL vastu töölepingu lõppenuks tunnistamiseks töötaja algatusel alates 12.03.2009.a. ja hüvitise väljamõistmiseks TLS § 84 lg 2 järgi summas 30.428,98 krooni (17 päeva keskmine palk). Menetluskulude jaotamine. Jätta JL menetluskuludest 50 % tema enda kanda ja 50 % AS AT kanda. Jätta AS AT menetluskuludest 50 % tema enda kanda ja 50 % JL kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Vaidlustamata asjaolud ja menetluse varasem käik.
1.Poolte vahel sõlmitud töölepingu kohaselt asus JLAS-i AT tööle (logistikuna) alates 18.12.2001.a.
veonduse spetsialistina
Pooled leppisid töölepingus kokku, et hageja palk on 2000.- krooni kuus, palka tõstetakse seoses elukalliduse muutumisega või palga alammäära tõstmisega ning, et töötajale makstakse lisatasu vastavalt seadusele ning firmasiseselt kehtestatud korrale, kusjuures lisatasu määratakse ühe kuu töötulemusi ja tööaega arvestades ning makstakse välja koos põhipalgaga. Tööandja pidi palka maksma üks kord kuus 5-daks kuupäevaks.
2.JL esitas 12.02.2009.a. tööandjale avalduse töölepingu lõpetamiseks TLS § 82 lg 1 ja lg 2 alusel alates 17.02.2009.a. 13.02.2009.a. esitatud selgituse kohaselt soovib töötaja temaga töölepingu lõpetamist seetõttu, et tema palka on ebaseaduslikult vähendatud ja palka on makstud korduvalt kokkulepitust hiljem.
3.Tööandja töötaja väidetega ei nõustunud ja palus jätkata tööd. Töötaja ei ilmunud tööle alates 18.12.2009.a.
4.AS AT JL avaldusega töölepingu lõpetamiseks ei nõustunud ja esitas 13.03.2009.a. Tööinspektsiooni Põhja inspektsiooni Töövaidluskomisjonile avalduse töölepingu lõppenuks lugemiseks poolte vahel TLS § 79 lg 1 alusel alates 13.03.2009.a., s.o. pärast ühekuulise etteteatamise tähtaja möödumist töötaja avalduse esitamisest 12.02.2009.a. Samuti palus tööandja töötajalt välja mõista TLS § 84 lg 2 alusel hüvitise töölepingu lõpetamise eest enne etteteatamistähtaja möödumist summas 30.428,98 krooni. Töövaidluskomisjon otsustas 02.06.2009.a. otsuses nr 9.4-2/1396-09 lugeda pooltevaheline tööleping lõppenuks 12.03.2009.a. TLS § 79 alusel ning välja mõista JL AS AT kasuks hüvitis TLS § 84 lg 2 järgi summas 26.849,10 krooni 15 tööpäeva eest mille võrra vähem teatas töötaja tööandjale ette töölepingu lõpetamisest.
5.19.03.2009.a. esitas Tööinspektsiooni Põhja inspektsiooni Töövaidluskomisjonile avalduse ka Juta Loit, kes palus esitatud avalduses välja mõista AS-lt AT viivise palga maksmisega viivitatud aja eest summas 334,50 krooni, hüvitise kasutamata puhkuse eest summas 849.- krooni ja hüvitise lõpparve kinnipidamise eest ühe kuu keskmise palga ulatuses 40.163.- krooni. JL oli seisukohal, et pooltevaheline töösuhe lõppes 18.02.2009..a., millest tulenevalt pidi tööandja kandma üle lõpparve 17.02.2009.a. Töövaidluskomisjon rahuldas oma otsusega nr 9.4-2/1571-09 JL nõuded osaliselt mõistes AS-lt AT JL kasuks välja 2009.a. jaanuarikuu palga maksmisega viivitamise aja eest PalS § 35 järgi 135,85 krooni. Ülejäänud JL nõuded jättis töövaidluskomisjon rahuldamata. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue ning põhjendused.
6.JL ei nõustunud kummagi töövaidluskomisjoni otsusega ning esitas kohtusse hagiavalduse milles palub: - tunnustada pooltevahelise töölepingu lõppemist TLS § 82 alusel - mõista kostjalt välja TLS § 82 lg 2 alusel hüvitis summas 80.326.- krooni - mõista kostjalt välja hüvitis lõpparve kinnipidamise eest summas 40.163.- krooni - mõista kostjalt välja viivised palga maksmisega viivitamise aja eest 1747,70 krooni - mõista kostjalt välja kasutamata puhkuse hüvitis 1454,37 krooni ja - mõista kostjalt välja vähemmakstud lõpparve summas 14.799,58 krooni. Menetluse käigus loobus hageja 2009.a. veebruarikuu palgaviivise nõudest kostja vastu summas 1486,05 krooni, kuid jäi jaanuarikuu palgaviivise nõude juurde summas 261,65 krooni. Hageja märgib hagiavalduses, et tema nõue vähemmakstud lõpparve väljamaksmiseks summas 14.799,58 krooni on iseseisev hagi, mis oma sisult on jaanuarikuus ja veebruarikuus 2009.a. tööandja poolt vähem makstud palk, millele kohaldub 3 aastane aegumistähtaeg ning mida ta ei saanud töövaidluskomisjonile esitada seetõttu, et rahalise nõude esitamiseks töövaidluskomisjonile on sätestatud piirmäär.
7.Hageja on hagiavalduses seisukohal, et palk lepiti kokku töölepingus küll 2000.- krooni, kuid kostja kohustus töölepingu p 4.3 järgi hagejale maksma ka lisatasu vastavalt seadusele ja firmasiseselt kehtestatud korrale, mida määratakse ühe kuu töötulemusi ja tööaega arvestades ning makstakse välja koos põhipalgaga. Kostja on hagejaga aastaid kokku leppinud suuliselt palgatingimuste muutmise, mis ei ole keelatud. Suuliselt leppisid pooled kokku, et hageja palga suuruseks on alates 2008.a. juulikuust 39.000.- krooni. Tulenevalt suulisest kokkuleppest maksiski tööandja hagejale palka alates 2008.a. juulist kuni 2009.a. jaanuarini 39.000.- krooni kuus kandes hageja pangakontole üle igakuiselt 31.098.- krooni. Kuna 2009.a. veebruaris kandis kostja hagejale palka üle summas 27.170.- krooni, sai hageja jaanuari kuu eest palka 5002.krooni vähem. Väiksema palga maksmise osas poolte vahel kokkulepet ei sõlmitud.
8.Kuna kostja maksis hagejale jaanuarikuu palka vähem kui kokku lepitud, esitaski töötaja tööandjale 12.02.2009.a. avalduse töölepingu lõpetamiseks TLS § 82 lg 1 alusel. Hageja on seisukohal, et tööleping lõppes 17.02.2009.a., mistõttu hageja jäigi töölt ära alates 18.02.2009.a., kuigi kostja töölepingu lõppemist hagejaga ei vormistanud. Hageja leiab, et tal oli õigus nõuda töölepingu lõpetamist TLS § 82 lg 1 alusel ja kostja nõue lugeda tööleping lõppenuks TLS § 79 alusel on seetõttu alusetu ja põhjendamatu.
9.Lõpparve kinnipidamise hüvitis tuleneb sellest, et lõpparve koosseisus oleks pidanud kostja hagejale välja maksma - jaanuari saamata palga 5002.- veebruari palga 12 tööpäeva eest summast 39.000.- krooni ehk siis summas 24.631.krooni - hüvitise 13 puhkepäeva eest summas 17.517,37 krooni ning - hüvitise TLS § 82 lg 2 alusel summas 80.326.- krooni Kuna kostja maksis välja lõpparve 12.03.2009.a., s.o. hilinemisega, ja ka osaliselt, s.o. summas 16.063.- krooni, on kostja hageja seisukoha kohaselt hageja lõpparvet alates 17.02.2009.a. kinni pidanud summas 95.125.- krooni, millest tulenevalt on hagejal õigus nõuda kostjalt hüvitist lõpparve kinnipidamise eest ühe kuu keskmise palga ulatuses summas 40.163.- krooni.
10.Kuna kostja vaidlustas töövaidluskomisjonis hageja õiguse töölepingu lõpetamiseks TLS § 82 lg 1 alusel, palub hageja tunnistada tööleping lõppenuks TLS § 82 alusel.
11.Oma nõuete tõendamiseks esitas hageja dokumentaalsete tõenditena poolte vahel 18.12.2001.a. sõlmitud töölepingu, 12.02.2009.a. hageja poolt tööandjale saadetud avalduse töölepingu lõpetamiseks TLS § 82 alusel, pangakonto väljavõtted kostja poolt palga ja puhkusekompensatsiooni ülekandmise kohta hagejale, ES, EML, K T ja P A seletuskirjad, mis on kirjutatud hageja palvel temale ja 09.02.2009.a. V O poolt AS AT töötajatele saadetud ekirja. Kostja vastuväited ja põhjendused. Kostja hageja nõudeid ei tunnista ja palub jätta hagi rahuldamata.
12.Tööandja on seisukohal, et pooled ei leppinud kokku alates 2008.a. juunist palgamääras 39.000.- krooni nagu leiab hageja, vaid palga suuruseks oli kokku lepitud töölepingus 2000.krooni, mida poolte kokkuleppel tõstetakse elukalliduse muutumisega või palga alammäära tõstmisega. Eeltoodust tuleb teha järeldus, et töötajatele maksti palka rohkem kui lepingus kokku lepiti, kuid see oli lisatasu, mida on tööandjal õigus maksta, mitte aga kohustus maksta. Lisatasu ei muutunud põhipalga osaks ning lisatasu maksmises polnud töötajaga ka kokku lepitud.
13.Tulenevalt sellest, et palka ei makstud töötajale vähem kui töölepingus kokku oli lepitud, ning 1 päev palga maksmisega hilinemist 2009.a. veebruarikuus ei ole nii suur rikkumine mille alusel töötaja oleks saanud nõuda töölepingu lõpetamist TLS § 82 alusel, ei lõppenud pooltevaheline töösuhe 17.02.2009.a. nagu leiab hageja, sest tööandja sellega ei nõustunud. Kostja on seisukohal, et tööleping tuleb lugeda lõppenuks poolte vahel TLS § 79 lg 1 alusel 13.03.2009.a. s.o. ühe kuu möödumisel pärast töötaja poolt 12.02.2009.a. avalduse esitamist ja tööandjal on õigus nõuda töötajalt TLS § 84 lg 2 alusel hüvitise väljamõistmist kuna töötaja jäi omavoliliselt töölt ära alates 18.02.2009.a. Kuna töötaja keskmise päevapalga suuruseks tööandja juures oli 1789,94 krooni ja töötaja teavitas tööandjat töölepingu lõpetamisest ette vähem 17 tööpäeva, palub tööandja välja mõista töötajalt 30.428,98 krooni.
14.Kostja seisukoha kohaselt ei ole hagejal õigus nõuda ka hüvitist lõpparve kinnipidamise eest, sest lõpparve kanti hagejale üle 12.03.2009.a., s.o. viimasel tööpäeval, kuna kostja ei olnud nõus hageja avaldusega töölepingu lõpetamiseks TLS § 82 alusel, vaid luges töölepingu lõppenuks TLS § 79 lg 1 alusel ühe kuu möödumisel pärast hageja poolt 12.02.2009.a. avalduse esitamist.
15.Tulenevalt asjaolust, et kohus jättis oma 15.03.2010.a. määrusega rahuldamata AS AT taotluse menetluse lõpetamiseks JL hagis AS AT vastu töölepingu lõppenuks tunnistamiseks TLS § 82 alusel, hüvitise väljamõistmiseks TLS § 82 lg 2 alusel ning 2009.a. veebruarikuu palga maksmisega viivitamise aja eest viivise väljamõistmiseks ning jättis rahuldamata ka AT taotluse menetluse peatamiseks JL hagis AS AT vastu töölepingu lõppenuks tunnistamiseks TLS § 82 lg 1 alusel, hüvitise väljamõistmiseks TLS § 82 lg 2 alusel summas 80.326.- krooni, lõpparve kinnipidamise eest hüvitise 40.163.- krooni väljamõistmiseks, palga maksmisega viivitamise aja eest viivise 1747,70 krooni väljamõistmiseks, kasutamata puhkusehüvitise 1454,37 krooni väljamõistmiseks ja vähem makstud lõpparve summas 14.799,58 krooni väljamõistmiseks, esitas AS ATJL hagile täiendava vastuväite ja palus kohaldada hageja nõude osas välja mõista hüvitist TLS § 82 lg 2 alusel, aegumist. Kostja asus seisukohale, et hageja nimetatud nõuet töövaidluskomisjonile ei esitanud ning kuna sellel nõudel on hagi aegumise tähtaeg ITLS § 6 lg 1 kohaselt 4 kuud, aegus hageja nõue vähemalt 18.06.2009.a.
16.Oma vastuväidete tõendamiseks hagile esitas kostja hageja palgalehed ja hageja palgaõiendi kuude lõikes. Kohtuotsuse põhjendused.
17.Pooled ei vaidle selle üle, et - JL asus tööle AS-i AT veonduse spetsialistina (logistikuna) alates 18.12.2001.a.; - töölepingus lepiti kokku, et hageja palk on 2000.- krooni kuus, palka tõstetakse seoses elukalliduse muutumisega või palga alammäära tõstmisega ning, et tööajale makstakse lisatasu vastavalt seadusele ning firmasiseselt kehtestatud korrale, kusjuures lisatasu määratakse ühe kuu töötulemusi ja tööaega arvestades ning makstakse välja koos põhipalgaga. Tööandja pidi palka maksma üks kord kuus 5-daks kuupäevaks; - tööandja hilines hagejale palga maksmisega ühe päeva võrra 2009.a. veebruarikuus; - JL esitas 12.02.2009.a. tööandjale avalduse töölepingu lõpetamiseks TLS § 82 lg 1 ja lg 2 alusel alates 17.02.2009.a. põhjusel, et tema palka on ebaseaduslikult vähendatud ja palka on makstud hilinemisega, - tööandja töötaja avaldusega töölepingu lõpetamseks TLS § 82 lg 1 sätestatud alusel ei nõustunud; - töötaja ei ilmunud tööle alates 18.12.2009.a. - tööandja luges töölepingu lõppenuks töötajaga 12.03.2009.a., mil kandis üle töötajale lõpparve koosseisus kasutamata puhkuse hüvitise;
18.Kohus juhindub kohtuotsuse tegemisel kuni 01.07.2009.a. kehtinud töölepinguseadusest vastavalt käesoleval ajal kehtiva TLS § 131 lg 2 teises lauses sätestatule, mille kohaselt kohaldatakse töölepinguga seotud asjaoludele või toimingutele, mis on tekkinud või tehtud enne 2009.a. 1. juulit, senikehtinud seadust.
19.Kohus võtab kõigepealt seisukoha kostja väite osas, mille kohaselt on hageja nõue hüvitise väljamõistmiseks TLS § 82 lg 2 kohaselt aegunud. ITLS § 6 lg 1 sätestab, et töösuhetest tulenevate õiguste tunnustamiseks ja rikutud õiguste kaitseks nõude esitamise tähtaeg on neli kuud ning sama seaduse § 7 lg 1 kohaselt algab
aegmustähtaeg järgmisel päeval pärast päeva saabumist või sündmuse toimumist, mil töötaja sai teada või pidi teada saama oma õiguste rikkumisest Arvestades asjaoluga, et JL esitas avalduse töölepingu lõpetamiseks TLS § 82 lg 1 alusel 12.02.2009.a., paludes töölepingu lõpetada 17.02.2009.a.(TVK toimik nr 9.4-2/1571-09), ning jäi töölt ära alates 18.02.2009.a., pidi ta teada saama asjaolust, et tööandja ei ole nõus temaga töölepingut lõpetama TLS § 82 lg 1 alusel ega maksnud talle hüvitist nagu nägi ette TLS § 82 lg 2 vähemalt 18.02.2009.a. Kuna hagi esitamise aegumistähtaeg hakkas kulgema hagejale TsÜS § 135 lg 1 kohaselt alates 19.02.2009.a., s.o. järgmisel päeval pärast selle kalendripäeva või sündmuse saabumist, millega määrati kindlaks tähtaja algus, oli hageja nõude kostja vastu esitamise viimaseks päevaks 18.06.2009.a. Tulenevalt asjaolust, et hageja esitas TLS § 82 lg 2 alusel hüvitise nõude kostja vastu alles kohtusse 13.07.2009.a., on hageja nimetatud nõue kostja vastu aegunud.
20.Edasi kontrollib kohus kas hageja oli õigustatud nõudma temaga töölepingu lõpetamist TLS § 82 lg 1 alusel seetõttu, et tööandja ei maksnud talle kokkulepitud suuruses ja õigel ajal töötasu. Töötasu (palga) mõiste sätestas PalS § 2 lg 1, mille teise lause kohaselt koosnes palk põhipalgast ja seaduses ettenähtud juhtudel makstavatest lisatasudest, preemiatest ja juurdemaksetest. Sama sätte lg 3 kohaselt maksab tööandja töötajale seaduses, haldusaktis, kollektiiv- või töölepingus ettenähtud juhtudel peale põhipalga lisatasu või juurdemakseid ning lg 4 kohaselt oli lisatasuks summa, mida tööandja maksis töötajale põhipalgale lisaks täiendavate tööülesannete täitmise või nõutavast tulemuslikuma töö eest või muudel õigusaktis, kollektiiv- või töölepingus ettenähtud juhtudel, samuti preemiana tööandja ühepoolse otsuse alusel. TLS § 26 lg 1 p 3 kohaselt oli kokkulepe töötasu kohta töölepingu üheks kohustuslikuks tingimuseks. Pooled olid töölepingus kokku leppinud, et hageja palk on 2000.- krooni kuus, palka tõstetakse seoses elukalliduse muutumisega või palga alammäära tõstmisega ning, et tööajale makstakse lisatasu vastavalt seadusele ning firmasiseselt kehtestatud korrale, kusjuures lisatasu määratakse ühe kuu töötulemusi ja tööaega arvestades ning makstakse välja koos põhipalgaga. Tööandja pidi palka maksma üks kord kuus 5-daks kuupäevaks. Pooltel puudub vaidlus selle üle, et tööandja maksis töötajale palka alates 2008.a. juulikuust kuni 2008.a. detsembrini 39.000.- krooni ning alates 2009.a. jaanuarist vähem, kuid tööandja leiab, et tal oli õigus töötajale vähem palka maksta, sest ta tegi seda lisatasu arvelt. Kohus asub seisukohale, et tulenevalt asjaolust, et poolte vahel puudub vaidlus selles, et hageja palk oli kogu kostja juures töötamise aja miinimumpalk + lisatasu, mida tõendavad ka hageja palgalipikud (TVK toimiku nr 9.4-2/1571-09 lk 53-55), kusjuures lisatasu maksmise tingimuseks ei olnud hageja poolt täiendavate tööülesannete täitmine või tavapärasest paremate tulemuste saavutamine, asub kohus seisukohale, et pooltevahelises töölepingus kokkulepitud lisatasu oli muutunud hageja palga osaks, mida kostja hagejaga kokku leppimata oma suva järgi vähendada ei saanud nagu kostja ekslikult leiab. Ka PalS § 4 lg 1 sätestas, et palgatingimusi sai muuta ainult poolte kokkuleppe. Lisaks eeltoodule ei olnud pooled töölepingus kokku leppinud, et tööandja võib maksta töötajale lisatasu, kokku oli lepitud, et töötajale makstakse lisatasu. Kõige eeltoodu alusel leiab kohus, et kostja oleks pidanud maksma hagejale 2009.a. jaanuaris palka 39.000.- krooni ja veebruaris palka 12 tööpäeva eest lähtuvalt 39.000.- krooni suurusest kuupalgast. Kuna kostja on maksnud hagejale 2009.a. jaanuaris palka 33.998.- krooni ja veebruaris 12 tööpäeva eest 14.834.- krooni, mida kinnitavad hageja palgalipikud, kuulub kostjalt väljamõistmisele täiendavalt hageja kasuks jaanuari kuu töötasu 5002.- krooni ja veebruarikuu töötasu 9797,58 krooni, ms teeb kokku 14.799,58 krooni, mille kostja oleks pidanud hagejale välja maksma hiljemalt töölepingu lõpetamise viimasel päeval lõpparve koosseisus.
Tulenevalt asjaolust, et kostja maksis hagejale palka vähem kui pooled töölepingus kokku leppisid, oli hageja õigustatud nõudma kostjalt töölepingu lõpetamist TLS § 82 lg 1 alusel, sest palga kokkulepitud ulatuses väljamaksmata jätmine on tööandjapoolne oluline töölepingu rikkumine. Kohus on seisukohal, et tööandja poolt ühel korral ühe päevane palga maksmisega hilinemine 2009.a. veebruarikuus ei oleks saanud olla aluseks nõuda töölepingu lõpetamist TLS § 82 lg 1 alusel töötaja poolt, sest ainuüksi see rikkumine ei olnud oluline töölepingu rikkumine tööandja poolt. Kuna kohus asub seisukohale, et töötajal oli õigus nõuda töölepingu lõpetamist TLS § 82 lg 1 alusel, puudub alus rahuldada tööandja nõudeid töölepingu lõppenuks tunnistamiseks töötaja algatusel alates 12.03.2009.a. ja hüvitise väljamõistmiseks TLS § 84 lg 2 järgi summas 30.428,98 krooni, sest töötaja oli õigustatud töölt ära jääma pärast 5-päevast töölepingu lõpetamisest etteteatamist. Kohus peab vajalikuks märkida, et tööandjal oleks tulnud vaidlustada töötaja avaldus töölepingu lõpetamiseks TLS § 82 alusel 5-päevase tähtaja jooksul.
21.Järgmisena võtab kohus seisukoha hageja viivisenõude osas palga maksmisega viivitamise aja eest 2009.a. jaanuarikuu palga väljamaksmisel. PalS § 35 sätestas, et tööandja maksab töötajale palga maksmisega või töötaja palgakontole ülekandmisega viivitamise eest viivist 0,5% iga viivitatud päeva eest maksmisele või ülekandmisele kuulunud palgast. Poolte vahel puudub vaidlus selle, et 2009.a. jaanuarikuu palga kandis tööandja töötajale üle 06.02.2009.a., kuigi oleks pidanud seda tegema vastavalt töölepingu p-le 4.4. viiendaks kuupäevaks. Tulenevalt eeltoodust, ning sellest, et kohus asus kohtuotsuse punktis 20 seisukohale, et kostja pidi hagejale palka maksma 2009.a. veebruarikuus 39.000.- krooni, kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele palga maksmisega viivitamise eest 195.- krooni (39.000 x 0,5 % x 1).
22.Järgmisena võtab kohus seisukoha hageja nõude osas mõista kostjalt välja TLS § 119 lg 2 alusel hageja keskmine palk 40.163.- krooni lõpparve väljamaksmisega viivitamise aja eest. Vastavalt TLS § 74 lõikele 2 oli tööandja kohustatud maksma töötajale lõpparve töölepingu lõpetamise päeval. PalS § 32 lg 1 kohaselt oli tööandja kohustatud töölepingu lõppemise päeval töötajale maksma välja kõik tööandjalt saada olevad summad. Kui töötaja ei saanud töölepingu lõppemise päeval lõpparvet vastu võtta, on tööandja kohustatud maksma lõpparve viie päeva jooksul, arvates nõude esitamisele järgnenud päevast. Tulenevalt TLS § 119 lõikest 2 on tööandja kohustatud lõpparve kinnipidamisel maksma töötajale keskmist palka iga lõpparve kinnipidamisega viivitatud päeva eest, kuid mitte üle töötaja ühe kuu keskmise palga. Väljavõttega hageja arvelduskontolt on tõendatud, et kostja on hagejale üle kandnud 05.03.2009.a. veebruarikuu palga 12.121.- krooni ja 12.03.2009.a. puhkusekompensatsiooni 13.086,06 krooni. Tulenevalt asjaolust, et kohus asus käesoleva kohtuotsuse p-s 20 seisukohale, et osa palgast on kostjal hagejale kuni käesoleva ajani välja maksmata, millest tulenevalt on ka osa lõpparvest välja maksmata, on hagejal õigus nõuda kostjalt TLS § 119 lg 2 alusel viivist lõpparve väljamaksmisega viivitamise aja eest. Arvestades sellega, et kostja oleks pidanud välja maksma hagejale lõpparve 17.02.2009.a., s.o. tema viimasel tööpäeval, on kostja hagejale lõpparve väljamaksmisele viivituses rohkem kui 1 aasta ja 9 kuud, kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele hüvitis ühe kuu keskmise palga ulatuses. Hageja keskmise palga arvestamisel juhindub kohus Vabariigi Valitsuse 15.08.2001.a. määrusest nr 275, millega oli kehtestatud keskmise palga arvestamise kord ja hageja palgalipikutest, milliste kohaselt sai hageja viimasel kuuel kuul enne töölepingu lõppemist palka järgmiselt: augustis 2008 25.350.- krooni
septembris 2008 oktoobris 2008 novembris 2008 detsembris 2008 jaanuaris 2009
39.000.- krooni 46.502.- krooni 39.000.- krooni 25.350.- krooni 14.834.- krooni.
Kuivõrd hageja palk oli vastavalt palgalipikutele sellel perioodil kokku 190.036.- krooni ja kohus mõistab käesoleva kohtuotsusega juurde 2009.a. jaanuarikuu eest töötasu 5002.- krooni ning kalendaarseid tööpäevi oli hagejal sel perioodil 112, oli hageja keskmiseks päevapalgaks vaidlusalusel perioodil 1741,41 krooni. Arvestades sellega, et hageja töötas nimetatud perioodil keskmiselt 19 tööpäeva kuus, on tema keskmise palga suuruseks kuus 33.086,79 krooni.
23.Viimasena võtab kohus seisukoha hageja nõude osas täiendava hüvitise väljamõistmiseks kasutamata puhkuse eest. Pooled ei vaidle selle üle, et hagejal oli õigus saada hüvitist töölepingu lõpetamisel 13 kasutamata puhkusepäeva eest ning, et kostja on kandnud üle hagejale puhkusehüvitist 16.664.krooni brutos ehk 13.086.- krooni netos 12.03.2009.a. TLS § 49 p 3 sätestas tööandja kohustuse anda töötajale ettenähtud puhkust ja PuhkS § 23 kohustas tööandjat maksma töötajale põhi- ja lisapuhkuse aja eest puhkusetasu, kusjuures puhkusetasu arvutamise korra kehtestas Vabariigi Valitsus oma määrusega nr 278 23.08.2001.a. PuhkS § 25 kohustas töösuhte või teenistussuhte lõppemise korral tööandjat maksma töötajale välja kasutamata jäänud puhkuse eest rahalise hüvitise, kuid mitte rohkem kui nelja aasta kasutamata puhkuse eest. Võttes puhkuseraha arvestamise aluseks nimetatud vabariigi valitsuse määruse ja hageja palgalipikud, samuti asjaolu, et kohus mõistab käesoleva kohtuotsusega täiendavalt hageja kasuks välja 2009.a. jaanuarikuu eest palka 5002.- krooni, oleks tulnud kostjal maksta hagejale puhkusetasu 13 puhkusepäeva eest 14.164,77 krooni (195.038 /puhkusehüvitise väljaarvestamise ajale eelnenud 6 kuu palk/ : 179 /sama perioodi kalendripäevade arv/ x 13 /puhkusepäevade arv). Kuna kostja on hagejale välja maksnud puhkuseraha 16.664.- krooni, ei kuulu hageja nõue täiendava puhkuseraha väljamõistmiseks rahuldamisele. Tõendid mida kohus otsuse tegemisel ei arvesta.
24.Juhindudes TsMS § 238 lg 5 jätab kohus kohtuotsuse tegemisel arvestamata ES, EMLi, K T ja P A seletuskirjad, mis on kirjutatud hageja palvel temale ja 09-02-2009 V O poolt AS AT töötajatele saadetud e-kirja, sest hageja palvel AS ATpoolt töötajate poolt talle kirjutatud seletuskirjad ei ole lubatavad tõendid hagi aluseks olevate asjaolude tõendamisel. Samuti ei vasta need ka dokumentaalsetele tõenditele esitatavatele nõuetele. VO poolt 09.02.1009.a. saadetud ekiri ei tõenda samuti kohtu seisukoha kohaselt hagi aluseks olevaid asjaolusid. Menetluskulude jaotamine.
25.TsMS § 162 lg-te 1 ja 2 alusel kannab hagimenetluses menetluskulud, s h kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg-te 1 ja 3 alusel esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses ning selles jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse
kohta tehtud lahendi jõustumisest. Tulenevalt asjaolust, et kohus rahuldab JLhagi AS ATvastu mittevaralises nõudes, kuid rahalistes nõuetes ca 35 % ulatuses ning samas jätab AS Allando Tarailways nõuded JLvastu rahuldamata täielikult, jätab kohus JLmenetluskuludest 50 % tema enda kanda ja 50 % AS ATkanda ning AS ATmenetluskuludest 50 % tema enda kanda ja 50 % JLkanda. Tsiviilasja hinna määramine.
26.Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 124 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on raha maksmisele suunatud hagi puhul hagihind nõutava raha summa, TsMS § 132 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on mittevaralise nõude puhul hagihind hagi esitamise ajal 25.000.krooni, TsMS § 134 lg 3, mille kohaselt juhul kui tuvastusnõue esitatakse koos sellega seotud varalise nõudega, loetakse hagihinnaks üksnes varalise nõude hind ning TsMS § 134 lg 1 sätestatust, mille kohaselt hagihinda arvutades liidetakse ühes hagis sisalduvad nõuded. Tulenevalt kõigest eeltoodust on JLhagihind 137.004,60 krooni ja AS AThagihind 30.428,98 krooni. Kohtunik:
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.