09.juunil 2011.a. kell 16.00 kohtu tsiviilkantselei kaudu Kentmanni 13, Tallinnas
teatavakstegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
2-09-48784
Tsiviilasi
DM’i hagi OÜ I vastu töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamise ja 3 170,02 euro hüvitise nõudes
Tsiviilasja hind
3 182,80 eurot
Menetlusosalised ja nende
Hageja: DM (isikukood XXX, elukoht XXX); Hageja lepinguline esindaja: Igor S (XXX);
esindajad
Kohtuistungi toimumise aeg Kohtuistungil osalenud isikud
Kostja: OÜ I (registrikood XXX asukoht XXX); Kostja lepinguline esindaja advokaat Aleksei Ratnikov (Advokaadibüroo Tibar & Partnerid, Pärnu mnt. 20, 10140 Tallinn, e-post: [email protected]).
04.mail 2011.a. Hageja DM Hageja lepinguline esindaja Igor S Kostja lepinguline esindaja advokaat Aleksei Ratnikov
RESOLUTSIOON
Hagi rahuldada osaliselt. Tunnistada DM’i töölepingu lõpetamine OÜ I poolt 04.05.2009.a. ebaseaduslikuks. Lugeda DM lahkunuks OÜ I omal algatusel alates 04.05.2009.a. Välja mõista OÜ I 1 585,01 eurot DM’i kasuks.
Menetluskulude jaotus
1.Jätta kõik menetluskulud kostja OÜ I kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on
apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduse aluseks olevad asjaolud ning hageja nõue
1.Hageja asus kostja juures tööle 10.09.2008.a. autojuht-komplekteerija ametikohale tähtajalise töölepingu alusel tähtajaga 09.12.2008.a. põhipalgaga 12 400 krooni kuus. Tööleping lõpetati 04.05.2009.a. TLS § 86 p. 6 ja 7 ning § 104 lg 2 p 1 ja § 106 lg 1 ja 2 alusel. 15.05.2009.a. töövaidluskomisjonile esitatud avalduses palus hageja tunnistada töölepingu lõpetamine ebaseaduslikuks ja mõista välja kostjalt hüvitis nelja keskmise kuupalga ulatuses summas 49 600 krooni. Tööinspektsiooni Põhja Inspektsiooni Töövaidluskomisjoni (edaspidi TVK) 31.08.2009.a. otsusega töövaidlusasjas nr. 9.4-02/2842/09 tunnistati töölepingu lõpetamine ebaseaduslikuks, loeti hageja omal algatusel lahkunuks 04.05.2009.a. ja mõisteti välja hüvitis kahe kuu keskmise palga ulatuses summas 24 800 krooni. 27.09.2009.a. kohtule esitatud taotluses palus kostja vaadata töövaidluskomisjonile esitatud avaldus osas, milles hageja avaldus rahuldati, läbi hagimenetluse korras hagina.
2.Hagiavalduse kohaselt palub hageja tunnistada töölepingu lõpetamine ebaseaduslikuks ning mõista kostjalt välja hüvitis nelja kuupalga ulatuses summas 49 600 krooni ehk 3 170,02 eurot. Hageja leiab, et kostja lõpetas töölepingu ebaseaduslikult. Hageja ei ole töölepingus ja ametijuhendis sätestatud kohustusi, mis väljendus omavolilises töölt lahkumises, jämedalt rikkunud. Kogu töötamise aja jooksul on hagejale tööülesandeid andnud ja nende täitmist kontrollinud laojuhataja AK. Töölt varem lahkumine on toimunud laojuhataja loal ja töö vähesusega. Samuti ei ole hageja süüdi laos inventuuri tulemusena tuvastatud puudujäägis 7 261,64 krooni ulatuses. Hagejat ei ole varasemalt karistatud töödistsipliini rikkumise või tööülesannete ebarahuldava täitmise eest. Kohtuistungil jäi hageja oma nõude juurde. Hageja palus menetluskulud jätta kostja kanda. Kostja vastuväited ja põhjendused
3.Kostja hagi ei tunnistanud. Töölepingu kohaselt pidi hageja töötama kostja juures 8 tundi päevas ja 40 tundi nädalas. Töösisekorraeeskirjade kohaselt algab kostja juures tööpäev laos kell 9.00 ja lõpeb kell 17.00. Kostja võttis kontrollimiseks ajavahemiku 02.03. – 31.03.2009.a., mil hageja lahkus töölt omavoliliselt praktiliselt kõikidel tööpäevadel enne tööpäeva lõppu. Kostja väidetel ei ole AK kunagi lubanud hagejal lahkuda töölt enne tööpäeva lõppu. Kostja ei ole kunagi rakendanud osalist tööaega ega andnud osaliselt tasustatavat puhkust. 07.04.2009.a. läbiviidud inventuuri tulemusena tuvastati laos puudujääk summas 7 261,64 krooni. Enne hageja tööletulekut kostja juurde ei ole kostjal kunagi olnud puudujääki laos. 06.03.2009.a. ja 12.03.2009.a. fikseeriti turvakaamerate abil, et hageja viis raskeid karpe enda isiklikku autosse. Kostjal oli luba Tööinspektsiooni Põhja Inspektsioonilt hagejaga töölepingu lõpetamiseks. Kostja palub menetluskulud jätta hageja kanda. Kohtu põhjendused
4.Kohus, kuulanud ära hageja ja kostja seisukohad, hageja vande all antud seletuse, tunnistaja ütlused ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagiavaldus on osaliselt põhjendatud ning kuulub rahuldamisele osaliselt. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5
lg 1 järgi lahendab kohus tsiviilasja poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või selle vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Kui kohus lahendab asja kohtuistungil, rajab kohus otsuse ainult nendele tõenditele, mida istungil uuriti. Vaidluse lahendamisel poolte vahel juhindub kohus kõigepealt materiaalõiguslike alustena Individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (ITLS) § 25, mille kohaselt töövaidluskomisjoni otsus jõustub, kui kumbki pool ei esitanud avaldust maakohtusse. Töövaidluskomisjoni otsuse osalisel vaidlustamisel jõustub otsus osas, mis ei ole seotud vaidlustatud osaga. Töötaja DM ei ole TVK otsust vaidlustanud.
5.Pooltel puudub vaidlus selles, et hagejat karistati distsiplinaarkorras töölepingu lõpetamisega alates 04.05.2009.a. TLS § 86 p 6 ja 7 alusel (töötajapoolsel töökohustuste rikkumisel ja töötaja suhtes usalduse kaotamisel). Kohtule esitatud kirjalike tõenditega leidis kohtuistungil tõendamist, et hageja ja kostja sõlmisid 10.09.2008.a. tähtajalise töölepingu nr. 20 tähtajaga 09.12.2008.a. (TVK t/l 22-24). Nimetatud lepingu p. 2.1 ja p. 3.1 järgi asus hageja tööle autojuhtkomplekteerija ametikohale tööaja kestusega 8 tundi päevas ja 40 tundi nädalas. 10.12.2008.a. on kostja allkirjastanud Lisa 2 töölepingule nr. 20 töölepingu tingimuste muutmise, millise p. 1.1 järgi sõlmitakse käesolev leping määramata ajaks. Töötaja võetakse tööle katseajaga 4 kuud. Katseaja viimane kuupäev on 09.04.2009.a. (TVK t/l 25). Hageja nimetatud lisa allkirjastanud ei ole. 04.05.2009.a. käskkirja nr. 28-04-09 kohaselt on hagejat karistatud distsiplinaarkorras töölepingu lõpetamisega (TVK t/l 26-27). Nimetatud käskkirja kohaselt on hagejat karistatud distsiplinaarkorras töölepingu lõpetamisega alates 04.05.2009.a. TLS § 86 p 6 ja 7 alusel, kuivõrd hageja on jämedalt rikkunud oma töölepingus ja ametijuhendis sätestatud kohustusi. Väljavõtte kohaselt on töötaja perioodil 02.03.2009.a. kuni 31.03.2009.a. praktiliselt kõikidel tööpäevadel töölt omavoliliselt varem lahkunud. Samuti on turvakaamera lindistuste kohaselt töötaja kahel korral viinud isiklikku autosse raskeid kaste, mida ta tegema ei oleks pidanud ja mille kohta tema seletused, et ülemus palus täita mingeid nn. tellimusi, on ilmselge vale. Laotöötajate ja otsese ülemuse 08.04.2009.a. seletuskirja kohaselt olevat tõsisemad puudujäägi probleemid laos alanud hageja tulekust. Teised töötajad tunnistavad puudujääki ning on nõus seda ka kompenseerima, sest nad on olnud korduvalt tunnistajateks asjaolule, et hageja on kaupu valesti komplekteerinud (TVK t/l 26-27).
6.Töölepingu seaduse (TLS) § 86 p 6 järgi tööandja võib lõpetada määramata kui ka määratud ajaks sõlmitud töölepingu enne lepingutähtaja möödumist töötajapoolsel töökohustuste rikkumisel. TLS § 86 p 7 kohaselt võib tööandja lõpetada määramata kui ka määratud ajaks sõlmitud töölepingu enne lepingutähtaja möödumist töötaja suhtes usalduse kaotamisel. Seega tuleneb eelpool viidatud sätetest, et tööandja võib töötajaga töölepingu lõpetada töötajast tingitud mõjuval põhjusel, mille kohaselt nii tööandja kui ka töötaja huve kaaludes ei ole võimalik eeldada töösuhte jätkamist. Usalduse kaotuse aluseks peab olema konkreetne tegu või tegevusetus. Kohus annab esmalt hinnangu hageja väidetavale töökohustuste jämedale rikkumisele ning seejärel analüüsib hageja suhtes usalduse kaotamise asjaolusid.
7.Sel ajal kehtinud töölepingu seaduse regulatsioon ei sätestanud tööandja kohustust enne töötajaga töölepingu lõpetamist TLS § 86 p 6 alusel töötajat eelnevalt hoiatada, milline nõue sisaldub hetkel kehtivas töölepingu seaduse § 88 lg 1 p 3. Kohus on seisukohal, et kuivõrd võlaõigusseaduse (VÕS) § 1 lg 1 järgi kohaldatakse käesoleva seaduse üldosas sätestatut kõikidele käesolevas seaduses või muudes seadustes nimetatud lepingutele, muu hulgas töölepingule, ja muudele mitmepoolsetele tehingutele, samuti lepingutele, mida ei ole küll seaduses nimetatud, kuid mis ei ole seaduse sisu ja mõttega vastuolus, samuti võlasuhetele, mis ei ole tekkinud lepingust, siis tuleb ka antud juhul kohaldada TLS sätteid koosmõjus VÕS vastavate sätetega. VÕS § 23 lg 2 kohaselt peab lepingupool tegema teise lepingupoolega koostööd, mis on teisele poolele vajalik oma kohustuste täitmiseks. Sama seaduse § 196 lg 2
kohaselt kui mõjuv põhjus seisneb selles, et teine lepingupool rikub lepingulist kohustust, võib lepingu üles öelda alles pärast kohustuse rikkumise lõpetamiseks määratud mõistliku tähtaja tulemusteta lõppemist. Seega tuleb nimetatud VÕS üldsätetest, et ka töölepingulistes suhtes on vajalik eelnev töötaja tähelepanu juhtimine temapoolsetele töökohustuste rikkumisele. Antud juhul kostja nimetatud viisil käitunud ei ole. Kohtule esitatud varasemate tööajaarvetuste kohaselt, ei nähtu hageja rikkumisi tööaja osas kuni 2008.a. lõpuni (t/l 96-99). Küll aga on alates jaanuaris 2009.a. kajastatud tööajatabelis hageja vähenenud töötunnid (t/l 100-103). Kohus suhtub kriitiliselt asjaolusse, et hageja tööajaarvestust on kostja poolt peetud minutilise täpsusega ning nelja kuu vältel (s.o. jaanuar kuni aprill 2009.a.) ei ole kostja hagejapoolsetele rikkumistele reageerinud (t/l 105-108). Kohus asub seisukohale, et vastavate rikkumiste olemasolul oleks olnud kohane sellest ka hagejat koheselt teavitada kostja poolt. Seda antud juhul kostja teinud ei ole. Hageja on seisukohal, et töölt varasemaks lahkumiseks andis talle loa tema otsene ülemus AK (t/l 175-176), milline nähtub ka käskkirjast. Kohtuistungil tunnistajana ütlusi andnud AK väitis, et tal puudus õigus hagejat töölt varem ära lubada, kuna selline õigus on üksnes kostja juhatuse liikmel (t/l 179). Samuti andis nimetatud tunnistaja kohtu küsimustele vastates ebalevaid ütlusi selle kohta, kas hageja on temalt vastavat luba küsinud (t/l 179). Ka andis nimetatud tunnistaja ütlusi selle kohta, et 2009.a. võis esineda olukordi, kus töötajatel ei olnud terve päev tööd (t/l 179). Nimetatu toetab hageja väidet selle kohta, et 2009.a. vähenes kostja töömaht, mistõttu lubatigi tal töölt varem lahkuda. Kohus leiab, et kui AK'il puudusid volitused töötajaid varem töölt ära lubada ning selleks oli vajalik juhatuse liikme nõusolek, siis oleks olnud kostja kohustus seda ka hagejale selgitada. Kohus leiab, et hagejaga töölepingu lõpetamine, milline on kõige raskem võimalik karistus, ei ole antud juhul proportsioonis hageja poolse kohustuse rikkumisega. Seega asub kohus seisukohale, et selles osas on kostja ebaseaduslikult hagejaga töölepingu lõpetanud TLS § 86 p 6 alusel.
8.Vastavalt TLS § 104 lg 1 ja lg 2 p 1 on tööandjal õigus lõpetada tööleping § 86 p. 7 ettenähtud alusel iga töötajaga, kelle suhtes tööandja on kaotanud usalduse, kui töötaja on: põhjustanud tööandja vara puudujäägi, riknemise, hävimise, kaotsimineku või riisumise, samuti kui ta on töökohal varastanud kaastöötaja vara. Hagejale on määratud distsiplinaarkaristus ka TLS § 86 p 7 alusel, kuivõrd hageja on kahel korral 06.03.2009.a. kell 14.55 ja 12.03.2009.a. kell 14.25 pannud isiklikku autosse kasti (TVK t/l 26). Kostja on nimetatud asjaolu tõendamiseks esitanud kohtule fotod (t/l 60-63, 65-67, 69-70). Kohus asub seisukohale, et osundatud fotodega ei ole tõendatud, et hageja oleks nimetatud kuupäevadel oma isiklikku sõidukisse kostja vara pannud. Fotodel puuduvad salvestiste kuupäevad ning ei kattu ka kellajad käskkirjas toodud kelleaegadega. Kostja ei ole tõendanud kastide sisu ning hageja poolt kostja vara ebaseaduslikku omastamist. Ka ei leidnud kohtulikul asja arutamisel tõendamist asjaolu, et kostjal 07.04.2009.a. lao inventuuri käigus avastatud puudujääk summas 7 261,64 krooni on tekitatud hageja poolt (t/l 81). Asjaolu, et kostja teised töötajad erinevalt hagejast puudujääki summas 7 261,64 krooni tunnistasid ja nõustusid seda kompenseerima (t/l 137-142, 145, 149, 153, 158, TVK t/l 27) ei ole aluseks hageja distsiplinaarkorras karistamiseks. Seega on kostja hagejaga töölepingu lõpetanud selles osas samuti ebaseaduslikult.
9.Kõige eelpooltoodu alusel asub kohus seisukohale, et kostja on hagejaga töölepingu lõpetanud ebaseaduslikult, mistõttu tuleb hageja nõue selles osas rahuldada ning lugeda hageja omal algatusel lahkunuks alates 04.05.2009.a. Kuivõrd kohus on tuvastanud, et kostja lõpetas hagejaga töölepingu ebaseaduslikult, siis kuni 01.07.2009.a. kehtinud TLS § 117 lg 2 järgi kui töötaja loobub tööle ennistamisest, on tööandja kohustatud maksma töötajale hüvitust kuni töötaja kuue kuu keskmise palga ulatuses. Vastavalt ITLS § 30 lg 2 kui töölepingu lõpetamine oli ebaseaduslik, kuid töötaja ei soovi tööle ennistamist ja ta loetakse töölt lahkunuks omal algatusel, mõistab töövaidlusorgan töötajale välja hüvituse kuni tema kuue kuu keskmise palga ulatuses olenevalt töölepingu lõpetamise asjaoludest ja seaduserikkumise iseloomust töölepingu lõpetamisel. Hüvituse suurus ei ole seatud sõltuvusse sellest, kas töötaja asus teise tööandja juurde tööle või mitte. Kuna hageja taotles nelja kuupalga ulatuses hüvitise väljamõistmist, siis asub kohus kõiki asjaolusid- töölt varem lahkumine- arvesse võttes seisukohale, et töötajale tuleb
välja mõista hüvitis kahe kuu keskmise palga ulatuses. Kuivõrd pooled ei vaidle selle üle, et hageja keskmine palk on 12 400 krooni, milline summa on kokku lepitud ka töölepingu p. 4.1 (TVK t/l 22, t/l 116), siis kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele 24 800 krooni ehk 1 585,01 eurot.
10.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine
11.Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ja TsMS § 122 lg 2 sätestatust, mille kohaselt on hagihind hagiasjas hagis taotletu harilik väärtus. Kuivõrd kostja on vaidlustanud hageja nõude summas 24 800 krooni ehk 1 585,01 eurot ja töölepingu ülesütlemise ebaseaduslikuks tunnistamise, mis on käsitletav mittevaralise nõudena TsMS § 132 lg 1 mõttes, on käesoleva tsiviilasja hinnaks 3 182,80 eurot (1 5851,01 + 1 597,79).
12.Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 1 kohaselt ei võeta riigilõivu töötasu või palga nõudmise, töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise, teenistusse ennistamise, teenistusest vabastamise aluse formuleeringu muutmise hagi või kaebuse läbivaatamine. Menetluskulude jaotamine
13.Juhindudes TsMS § 163 lg 1 sätestatust peab kohus põhjendatuks jätta menetluskulud käesoleval juhul kostja kanda.
14.TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Vastavalt TsMS § 174 lg 3 hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.
Ann Meriluht Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.