Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtunik
Ann Meriluht
Kohtuotsuse avalikult
teatavakstegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
2-09-48784
Tsiviilasi
DM’i hagi OÜ I vastu töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamise ja 3 170,02 euro hüvitise nõudes
Tsiviilasja hind
3 182,80 eurot
Menetlusosalised ja nende
Hageja: DM (isikukood XXX, elukoht XXX); Hageja lepinguline esindaja: Igor S (XXX);
esindajad
Kohtuistungi toimumise aeg Kohtuistungil osalenud isikud
Kostja: OÜ I (registrikood XXX asukoht XXX); Kostja lepinguline esindaja advokaat Aleksei Ratnikov (Advokaadibüroo Tibar & Partnerid, Pärnu mnt. 20, 10140 Tallinn, e-post: [email protected]).
Hagi rahuldada osaliselt. Tunnistada DM’i töölepingu lõpetamine OÜ I poolt 04.05.2009.a. ebaseaduslikuks. Lugeda DM lahkunuks OÜ I omal algatusel alates 04.05.2009.a. Välja mõista OÜ I 1 585,01 eurot DM’i kasuks.
Menetluskulude jaotus
edasi
kaevata
Tallinna
Ringkonnakohtule
esitades
apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduse aluseks olevad asjaolud ning hageja nõue
lg 1 järgi lahendab kohus tsiviilasja poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või selle vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Kui kohus lahendab asja kohtuistungil, rajab kohus otsuse ainult nendele tõenditele, mida istungil uuriti. Vaidluse lahendamisel poolte vahel juhindub kohus kõigepealt materiaalõiguslike alustena Individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (ITLS) § 25, mille kohaselt töövaidluskomisjoni otsus jõustub, kui kumbki pool ei esitanud avaldust maakohtusse. Töövaidluskomisjoni otsuse osalisel vaidlustamisel jõustub otsus osas, mis ei ole seotud vaidlustatud osaga. Töötaja DM ei ole TVK otsust vaidlustanud.
kohaselt kui mõjuv põhjus seisneb selles, et teine lepingupool rikub lepingulist kohustust, võib lepingu üles öelda alles pärast kohustuse rikkumise lõpetamiseks määratud mõistliku tähtaja tulemusteta lõppemist. Seega tuleb nimetatud VÕS üldsätetest, et ka töölepingulistes suhtes on vajalik eelnev töötaja tähelepanu juhtimine temapoolsetele töökohustuste rikkumisele. Antud juhul kostja nimetatud viisil käitunud ei ole. Kohtule esitatud varasemate tööajaarvetuste kohaselt, ei nähtu hageja rikkumisi tööaja osas kuni 2008.a. lõpuni (t/l 96-99). Küll aga on alates jaanuaris 2009.a. kajastatud tööajatabelis hageja vähenenud töötunnid (t/l 100-103). Kohus suhtub kriitiliselt asjaolusse, et hageja tööajaarvestust on kostja poolt peetud minutilise täpsusega ning nelja kuu vältel (s.o. jaanuar kuni aprill 2009.a.) ei ole kostja hagejapoolsetele rikkumistele reageerinud (t/l 105-108). Kohus asub seisukohale, et vastavate rikkumiste olemasolul oleks olnud kohane sellest ka hagejat koheselt teavitada kostja poolt. Seda antud juhul kostja teinud ei ole. Hageja on seisukohal, et töölt varasemaks lahkumiseks andis talle loa tema otsene ülemus AK (t/l 175-176), milline nähtub ka käskkirjast. Kohtuistungil tunnistajana ütlusi andnud AK väitis, et tal puudus õigus hagejat töölt varem ära lubada, kuna selline õigus on üksnes kostja juhatuse liikmel (t/l 179). Samuti andis nimetatud tunnistaja kohtu küsimustele vastates ebalevaid ütlusi selle kohta, kas hageja on temalt vastavat luba küsinud (t/l 179). Ka andis nimetatud tunnistaja ütlusi selle kohta, et 2009.a. võis esineda olukordi, kus töötajatel ei olnud terve päev tööd (t/l 179). Nimetatu toetab hageja väidet selle kohta, et 2009.a. vähenes kostja töömaht, mistõttu lubatigi tal töölt varem lahkuda. Kohus leiab, et kui AK'il puudusid volitused töötajaid varem töölt ära lubada ning selleks oli vajalik juhatuse liikme nõusolek, siis oleks olnud kostja kohustus seda ka hagejale selgitada. Kohus leiab, et hagejaga töölepingu lõpetamine, milline on kõige raskem võimalik karistus, ei ole antud juhul proportsioonis hageja poolse kohustuse rikkumisega. Seega asub kohus seisukohale, et selles osas on kostja ebaseaduslikult hagejaga töölepingu lõpetanud TLS § 86 p 6 alusel.
välja mõista hüvitis kahe kuu keskmise palga ulatuses. Kuivõrd pooled ei vaidle selle üle, et hageja keskmine palk on 12 400 krooni, milline summa on kokku lepitud ka töölepingu p. 4.1 (TVK t/l 22, t/l 116), siis kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele 24 800 krooni ehk 1 585,01 eurot.
Ann Meriluht Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.