TSÜS › Isiku paigutamine haiglasse

2-10-19482 kestvalt ei suuda oma tegude tähendusest aru saada ega neid juhtida. Ta on ettearvamatu ja tihti agressiivse käitumisega, temale ei saa lubada iseseisvalt teha isegi igapäevaseid pisitehinguid. V A ilma ööpäevaringse tugevdatud järelvalveta ning tegulaarse ravita oma pdüühilise seisundi tõttu võib olla ohtlik endale ja ümbritsevaile, võib tekidada kahju iseenda ja teiste inimeste elule, tervisele või varale. Sotsiaalkindlustusameti erihoolekandeteenuse saamise suunamisotsuse nr 18.SKA7-2/1663-2 alusel suunati V A Koluvere Hooldekodusse. V A viibib hooldusel Koluvere Hooldekodus alates 06.11.2006.a (Viru Maakohtu kohtumäärused 22.06.2006.a nr 2-05-2570, 10.07.2007 nr 2-07-24298, 06.08.2008.a nr 2-07-24298, 05.06.2009.a nr 2-09-9117, 22.07.2010 nr 2-1019482). Kohtumääruse alusel lõpeb V A hoolduse tähtaeg 11.07.2011.a. Tänaseks ei ole ära langenud asjaolud, mis tingisid isiku nõusolekuta hoolekandeasutusse paigutamise. Hoolekandeasutusse paigutamata jätmisel võib olla ohus nii V A kui temaga kokku puutuvate isikute vara ja tervis. V A vajab jätkuvalt ööpäevaringset järelevalvet, et oleks tagatud tema ravi. Koos avaldusega esitatud 10.01.2011.a Koluvere Hooldekodu juhi Tiia Topperi poolt koostatud V A psüühilise seisundi iseloomustuse (tl 136) kohaselt on V A Koluvere Hooldekodu ööpäevaringsel tugevdatud järelvalvega hoolduse teenusel alates 01.11.2016.a diagnoosiga hebefreenne skisofreenia väljendunud emotsionaalse tahte-tundeelu devektiga. Raske psüühikahäire piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida. Kõne laialivalguv, mittemidagiütlev, seosetu. Emotsionaalselt labiilne, nutt ja naer vahelduvad kiirelt. Heas tujus olles kipub kallistama, pakub tervitades kätte jne. Ei osa iseseisvalt teha igapäevaseid pisitoiminguid. Ravi saab raviplaani alusel. Tuleb jälgida, et ravimi alla neelaks. Vihastades muutub vägivaldseks, samuti teeb täiesti indadekvaatseid tegusid. V A on passiivne, ei võta tegevustest osa, magab palju, ei suhtle töötajatega ega taha õues käia. Tiia Topper leiab, et ei ole ära langenud asjaolud, mis tingisid V A paigutamist ööpäevaringsele tugevdatud järelvalvega hoolduse teenusele ja ta vajab hoolduse jätkamist nimetatud teenusel. 07.04.2011.a algatas kohus hagita menetluse Sillamäe linna avalduses V A kinnisesse asutusse paigutamise tähtaja pikendamiseks. TsMS § 5391 alusel kohus ei määranud V A kohtupsühhiaatrilist ekspertiisi, kuna eelmise eksperdiarvamuse andmisest ei ole möödunud rohkem kui üks aasta ning isiku tervislik seisund ei ole seda kajastavate dokumentide järgi muutunud. Kohtupsühhiaatriline ekspertiis oli V A suhtes läbi viidud 21.07.2010.a ning samal päeval oli koostatud kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi akt nr 10-19 koostatud. Samal alusel ei pidanud kohus vajalikuks V A kuna ta oli ärakuulatud 22.07.2010.a. Samal päeval oli ära kuulatud ka Koluvere Hooldekodu juhi poolt määratu ametiisik. Kohtu tuvastatud asjaolud ja kohtu põhjendused Kohtu poolt on tuvastatud järgmised asjaolud: Viru Maakohtu 22.07.2010.a määrusega tsiviilasjas nr 2-10-19482 pikendati V A suhtes kohaldatud ööpäevaringse tugevdatud järelevalvega erihooldusteenusel hoolekandeasutuses hooldamist ühe aasta võtta, s.o kuni 11.07.2011.a kella 24.00 (tl 105-114). Määrusest nähtuvalt tsiviilasjas läbi viidud kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi eksperdiarvamuse kohaselt V A oma psüühilise seisundist tulenevalt võib käituda ennast ja teisi kahjustatavalt ning olla ohtlik nii enda kui teiste elule ja tervisele, mistõttu vajab ta pidevat ööpäevaringset järelevalvet. Ta vajab regulaarselt ravi, kõrvaldabi ja juhendamist ning järelevalvet, mida on võimalik tagada tugevdatud järelevalvega hoolekandeasutuses. Kui V A nõusolekul on võimalik muul viisil tagada tema ravik, kõrvalabi ja järelevalve, siis võib kasutada tema suhtes 2(4)

2-10-19482 muid abinõusid kui kinnises hoolekandeasutuses viibimine. Sobiva hoolekandeteenuse leidmiseks on soovitav V A suunata rehabilitatsiooniteenusele (tl 111). Sama määruse kohaselt nähtub V A ärakuulamise protokollist, et tema vaimne seisund ei ole paranenud, tal esinevad mõttekäigu häired, puudub ettekujutus tegelikkusest. See on tõendatud ka Koluvere Hooldekodu esindaja Külli Sööt ja V A esindaja Vahur Krinali, kes vahetult kohtus V A Koluvere Hooldekodus, arvamustega (tl 113). Koluvere Hooldekodu juhi Tiia Topperi arvamusel ei ole ära langenud asjaolud, mis tingisid V A paigutamist ööpäevaringsele tugevdatud järelevalvega hoolduse teenusele ja ta vajab hoolduse jätkamist nimetatud teenusel. Tiia Topperi poolt koostatud V A iseloomustusest nähtub, et V A on ebaadekvaatse ja agressiivse käitumisega inimene (tl 136). Sotsiaalkindlustusameti Pärnu Pensioniameti pensionide ja toetuste osakonna 23.04.2009 otsusest nr 506117 nähtub, et ekspertarst Rein Suija arvamusel esineb V A raskele puude raskusastmele vastav vaimse funktsiooni kõrvalekalle. V A puude raskusastme tuvastamise aluseks on kompenseeritud vaimsete funktsioonide häire. Otsusega on V A tuvastatud raske puue, sest tema igapäevane tegutsemine või ühiskonnaelus osalemine on piiratud. Eestkosteasutus Sillamäe Linnavalitsus on arvamusel, ei käesolevaks ajaks ole ära langenud asjaolud, mis tingisid V A nõusolekuta hoolekandeasutusse paigutamise. Hoolekandeasutusse paigutamata jätmisel võib olla ohus nii V A kui temaga kokku puutuvate isikute vara ja tervis. Kohus leiab, et Sillamäe linna avaldus V A kinnisesse asutusse paigutamise tähtaja pikendamiseks on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 19 lg 4 kohaselt otsustab isiku nõusolekuta hoolekandeasutusse paigutamise, nõusolekuta hooldamise, selle pikendamise, peatamise ja lõpetamise kohus tsiviilkohtumenetluse seadustikus (TsMS) isiku kinnisesse asutusse paigutamise menetluse jaoks ettenähtud korras, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 533 lg 1 p 1 järgi menetleb kohus isiku elukohajärgse valla- või linnavalitsuse avaldusi psüühiliselt haige isiku paigutamiseks tema tahte vastaselt psühhiaatriahaiglasse või hoolekandeasutusse koos vabaduse võtmisega ja talle haiglaravi kohaldamiseks. Isiku nõusolekuta hoolekandeasutusse paigutamise alused on ette nähtud SHS § 19 lg 1 p-des 1-3. SHS § 19 lg 1 kohaselt paigutatakse isik hoolekandeasutusse tema enda või tema seadusliku esindaja nõusolekuta järgmiste asjaolude üheaegsel esinemisel: 1) isikul on raske psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida; 2) hoolekandeasutusse paigutamata jätmise korral on ta endale või teistele ohtlik; 3) varasemate abinõude rakendamine ei ole osutunud küllaldaseks või muude abinõude kasutamine ei ole võimalik. SHS § 19 lg 5 kohaselt võib kohus paigutada isiku tema nõusolekuta hoolekandeasutusse hooldamisele kuni üheks aastaks kohtumääruse tegemisest arvates. Kui nimetatud tähtaja möödumisel ei ole ära langenud käesoleva paragrahvi lõikes 1 loetletud asjaolud, võib kohus isiku elukohajärgse valla- või linnavalitsuse või seadusliku esindaja avalduse alusel pikendada isiku hoolekandeasutuses nõusolekuta hooldamise tähtaega kuni ühe aasta kaupa. Vastavalt TsMS § 5391 lg 1 kohaldatakse kinnisesse asutusse paigutamise tähtaja pikendamisele vastavalt asutusse paigutamise kohta sätestatud. Kohus on käesolevas asjas tuvastanud, et V A esinevad psüühikahäired ei võimalda tal kestvalt aru saada oma tegude tähendusest ja neid vastavalt sellele arusaamisele juhtida. Lähtudes 22.07.2010.a V A ärakuulamise protokollist, tema esindaja 07.07.2010.a arvamusest, 21.07.2010.a ekspertiisiaktist, Koluvere Hooldekodu juhi 11.01.2011.a koostatud V A psüühilise seisundi iseloomustusest ei ole V A psüühilises seisundis toimunud märkimisväärset 3(4)

2-10-19482 positiivset dünaamikat. Ravi lõpetamisel võib V A olla ohtlik enda ja ümbritsevate suhtes. Kohus leiab tõendatuks, et V A suhtes ei ole võimalik kasutada muid abinõusid kui hoolekandeasutusse paigutamine. Arvestades V A psüühilist seisundit vajab ta edaspidist viibimist ööpäevaringses tugevdatud järelevalvega hoolduse osakonnas. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et V A vajab edasist viibimist ööpäevaringsel tugevdatud järelevalvega hooldusteenusel. Raske psüühikahäire tõttu vajab V A kestvalt psühhiaatrilist ravi, milleks V A poolne koostöövalmidus puudub. V A ei saa ravi vajadusest aru ning ravi katkestamisel võib ta ohustada iseennast ning teisi inimesi. Seega ei ole võimalik V A suhtes kasutada muud abinõud, kui pikendada V A kinnisesse asutusse (erihooldekodusse) ööpäevaringsele tugevdatud järelevalvega hooldusteenusele paigutamise tähtaega ühe aasta võrra, s.o kuni 07. juunini 2012.a (TsMS § 538 lg 2). TsMS § 172 lg 1 ja lg 3 alusel tuleb jätta menetlusosaliste kantud menetluskulud nende endi kanda.

Iris Kangur-Gontšarov Kohtunik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.