Kohtuasja number Määruse tegemise kuupäev ja koht Kohtunik Kohtuasi
Menetlusosalised ja nende esindajad
Menetluse liik
2-10-19482
/registrikood 10399457, asukoht Koluvere küla, Kullamaa vald; 90702 Läänemaa/ Hagita menetlus
Menetluskulud tsiviilasjas nr 2-10-19482 jätta riigi kanda.
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu (aadress: 1. Mai 2; 20308 Narva; telefon 359 9800; faks 359 9801; e-post [email protected]) 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Määruskaebuse esitaja peab tasuma riigilõivu 400 krooni. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Tsiviilasi nr 2-10-19482
I. Asjaolud ja avaldaja nõue Kohtule 27.04.2010 esitatud avalduse kohaselt V A tunnistati Viru Maakohtu 05.06.2009 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-09-9117 piiratud teovõimetuks ning tema eestkostjaks määrati Sillamäe linna eestkosteasutus. Kohtumääruse alusel lõpeb V A eestkoste tähtaeg 05.06.2014.a. V A on psüühilised häired, mille tõttu ta kestvalt ei suuda oma tegude tähendusest aru saada ega neid juhtida. V A on ettearvamatu ja tihti agressiivse käitumisega, temale ei saa lubada iseseisvalt teha isegi igapäevaseid pisitehinguid. V A ilma ööpäevaringse tugevdatud järelvalveta ning regulaarse ravita oma psüühilise seisundi tõttu võib olla ohtlik endale ja ümbritsevaile, võib tekitada kahju iseenda ja teiste inimeste elule, tervisele või varale. Sotsiaalkindlustusameti 15.06.2009 erihoolekandeteenuse saamise suunamisotsuse nr. 18.SKA 15-2/2238/2 alusel suunati V A Koluvere Hooldekodusse. V A viibib hooldusel Koluvere Hooldekodus alates 06.11.2006 (Viru Maakohtu 22.06.2006 kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-052570; 10.07.2007 määrus tsiviilasjas nr 2-07-24298; 06.08.2008 määrus tsiviilasjas nr 2-0724298 ning 05.06.2009 määrus tsiviilasjas nr 2-09-9117). Kohtumääruse alusel lõpeb V A hoolduse tähtaeg 11.07.2010.a. Tänaseks ei ole ära langenud asjaolud, mis tingisid isiku nõusolekuta hoolekandeasutusse paigutamise. Hoolekandeasutusse paigutamata jätmisel võib olla ohus nii V A, kui temaga kokkupuutuvate isikute vara ja tervis. V A vajab jätkuvalt ööpäevaringset järelevalvet, et oleks tagatud tema ravi. Eelpooltoodu alusel avaldaja palub pikendada V A (isikukood: XXX) suhtes kohaldatud ööpäevaringse tugevdatud järelevalvega erihooldusteenusel hoolekandeasutuses hooldamist ühe aasta võrra, s.o kuni 11.07.2011.a. II. Puudutatud isikute ja V A esindaja seisukohad Puudutatud isik V A avaldas 22.07.2010 ärakuulamisel, et ta on hooldekodus juba alates 01.11.2005. Saab pensioni umbes 5 700 krooni, tal on korter Sillamäe linnas, XXX. Korteri eest maksab tema tädi A I., kes elab aadressil: XXX. Ta ei käinud Hooldekodus V. A külastamas, kuid lubas tulla 2010.a augustis. V. A on hoiuraamat, ta käib Hoiupangas Sillamäel, võtab hoiuraamatult raha, annab tädile, ta maksab korteri eest, umbes 1 500 krooni. Hooajati summa muutub. V. A käib ise kaupluses, Sillamäel turul, ostab endale riideid, toitu ja muud vajalikku. V. A ei saa aru, miks ta viibib Hooldekodus, tal ei ole siin midagi teha, ta on nii füüsiliselt, kui ka psüühiliselt täiesti terve, ning mingit ravi ei olnud vajanud. Ta oskab enda eest hoolitseda, süüa teha jne. V. A tahab Sillamäele koju minna ja asuda tööle. Ta lõpetas 1974.aastal meditsiini kutsekooli Kohtla-Järvel, hakkas medõeks ja töötas erialal kuues erinevas asutuses. V A riigiõigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Vahur Krinal avaldas kohtule 07.07.2010 esitatud kirjalikus seisukohas, et toetab Sillamäe linna avaldust (tl 51-54). Seisukoha kohaselt V. Krinal 14.05.2010 kohtus V A Koluvere hooldekodus. V. A avaldas, et ta ei soovi olla hooldekodus. Peab ennast täiesti terveks inimeseks ning põhiargumendina nimetab hooldekodust lahkumise sooviks, vajadust minna tööle, et saaks täis 20. aastane tööstaaž. Ei suuda meenutada, millal viimati tööl käis. Samas muutub jutt segaseks, ning arusaamatu on, kes ta tööandja on olnud. Mäletab täpselt kui kaua on viibinud hooldekodus. Kohati muutub jutt täiesti arusaamatuks. Avaldab, et soovib minna koju, olevat korter Sillamäel, ning tal olevat ka elukaaslane. Kui temalt sai küsitud, kes praegu tema korteri eest hoolt kannab, siis selgitas, et ta saadab raha naabrile, kes siis maksab. Osa jutust on seosetu, millest ei ole võimalik aru saada. Vestlusest jääb mulje, et ainukene asi, mida ta teab, on hooldekodusse saabumise ja viibimise aeg. 2(10)
Tsiviilasi nr 2-10-19482
Vestlusest hooldekodu tegevusjuhiga selgub, et tegelikult hooldekodus viibimise ajal keegi teda külastanud ei ole, keegi talle ei helista. Pidevalt kirjutavat kirju, mida tegelikult kuhugi ja kellelegi saata ei ole. Räägib kujuteldava telefoniga. Saab regulaarselt rohtusid. Suhted kaashoolealustega olevat halvad, kuna kipub nende tagant varastama. Tema järel tuleb valvata, et end ei vigastaks (augustab ennast erinevate esemetega), samuti et erinevaid esemeid kehaõõnsustesse ei paneks. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ning puudutatud isikutega vestlusest tulenevalt on ilmne, et V A puhul on tegemist isikuga, kelle suhtes esinevad kõik SHKS § 19 lg 1 nimetatud asjaolud ning seega on vajalik talle jätkuv ööpäevaringne erihooldusteenuse osutamine. V A, vaatamata et ta saab pidevat ravi, ning personali poolt on ka tagatud ravimite reaalne tarvitamine, on oma agressiivse käitumise tõttu ohtlik teistele, ning kuigi ei ole andmeid, et tal oleks suitsiidseid kalduvusi, võib ta ohustada ennast, seda siis enesevigastamiste ja erinevate esemete kehaõõnsustesse paigutamise tõttu. V. Krinal leiab, et V. A suhtes kinnises asutuses viibimise tähtaja pikendamine on põhjendatud, ning tema õigusi ei ole rikutud ning ei rikuta sellega. Vaatamata sellele, et talle ei ole edastatud arstliku ekspertiisi otsust, on advokaat ka olemasolevate materjalide ja isikliku kohtumise kaudu jõudnud veendumusele, et V A suhtes tuleb pikendada tema tahte vastaselt kinnises hoolekandeasutuses viibimise aega. Lähtudes eeltoodust leiab, et Sillamäe linna avaldus V A suhtes tähtaja pikendamiseks tugevdatud järelevalvega hoolekandeasutuses on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Juhul, kui kohus leiab, et nimetatud asjas on võimalik teha otsus kirjalikus menetluses, siis V A esindajana ei ole advokaadil selles osas vastuväiteid. AS Hoolekandeteenused
esindaja tugevdatud järelevalveosakonna vanemtegevusjuhendaja Külli Sööt avaldas 22.07.2010 ärakuulamisel, et ta töötab Koluveres alates 2010.a aprillist ja sellest ajast tegeleb V. A. Sellest ajast kuni käesoleva ajani olevat V A käitunud suhteliselt rahulikult, kuid esindaja arvab, et see on tingitud ravimite tarvitamisega, kuna perioodiliselt ta on agressiivne. Enesehooldusel vajab V A suunamist, koristustöödel osaleb ta aeg-ajalt ja vastumeelselt. Siin mitte keegi ei käinud teda külastamast. Sillamäel ta loomulikult ei käi, käib siin Koluveres poes, kuid raha on Hooldekodu töötaja käes, V. A ütleb, mida ta soovib, ja siis ostetakse, mis vaja on. Paar korda V. A helistas kellelegi telefoni teel, kuid vastati, et palun kontrollige numbrit. Kui talle hakati vormistama uusi isikut tõendavaid dokumente, kirjutas ta, et tema perekonnanimi on T. Esindaja leiab, et V. A peab veel olema järelevalve all. III. Eksperdiarvamus Viru Maakohtu 13.07.2010 määruse alusel viidi 21.07.2010 läbi kohtupsühhiaatriaekspertiis , et teha kindlaks, kas V A vajab kinnises asutuses viibimise tähtaja pikendamist ja kas see on põhjendatud. 21.07.2010 kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi aktis nr 10.19 oleva riigi poolt tunnustatud eksperdi Anu Arold eksperdiarvamuse kohaselt AS Hoolekandeteenused Koluvere Hooldekodu klienditoimikust nähtub V A kohta järgmist: 31.12.2004 koostatud SA Ahtme Haigla vastusest Sillamäe Linnavalitsuse kirjale nähtub, et V A on sündinud Sillamäel 02.04.1953, esmakordselt on ta pöördunud psühhiaatri vastuvõtule 1979.a. Alates 1981 on ta II grupi invaliid ning 1990-st aastast oli talle määratud invaliidsus tähtajatult ja raske puue. V A on olnud korduvalt ravil Ahtme Haigla psühhiaatriaosakonnas ning 2000.a. ühel korral Tartu Ülikooli Kliinikumi Psühhiaatriakliinikus. Kirja koostamise ajal viibis 3(10)
Tsiviilasi nr 2-10-19482
V A alates 05.05.2004 ravil Ahtme Haigla psühhiaatriaosakonnas diagnoosiga Hebefreenne skisofreenia väljendunud emotsionaalse tahte-tundeelu defektiga. Tervisekaardi andmetel oli V A saabunud 01.07.2005 AA hooldekodusse Kohtla-Järve Haiglast, ta oli kaebusteta ja ebaadekvaatne. Viru Maakohtu määrusega 22.06.2006 seati V A üle piiratud teovõime tõttu eestkoste kuni 20.06.2009 ning määrati tema eestkostjaks Sillamäe linn ja määrati paigutada ta tugevdatud järelevalvega hoolekandeasutusse tähtajaga üheks aastaks 06.11.2006 Koluvere Hooldekodu juhataja käskkirjaga on V A võetud nimetatud hooldekodu nimekirja, ülalpidamisele ja toidule alates 06.11.2006 Viru Maakohtu määrusega tunnistati V A 28.06.2007 esitatud avalduse alusel tsiviilasjas 2-052570 piiratud teovõimetuks, ning tema eestkostjaks määrati eestkosteorgan. Viru Maakohtu määrusega 10.07.2007 pikendati hoolekandeasutuses viibimise tähtaega kuni 11.07.2007 18.06.2008 AS Hoolekandeteenused Koluvere Hooldekodu psühhiaatri poolt koostatud psüühilise seisundi iseloomustusest nähtub, et V A oli orienteeritud ajas ja enda isikus, kuid kohas ja situatsioonis orienteerus ta osaliselt. Ta oli familiaarse käitumisega, emotsionaalselt labiilne, nutt ja naer vaheldusid kiiresti. Ta oli hooldekodus viibimise ajal korduvalt käitunud inadekvaatselt ja ka agressiivselt (väänas hooldaja käsi, kiskus katki sulepadja ja poroloonist madratsi, toppis endale patarei tuppe, lõi põhjuseta ootamatult töötajaid ja kaaskliente). Kõikidel igapäevatoimingutel vajas V A juhendamist. Viru Maakohtu määrusega 06.08.2008 pikendati V A hoolekandeasutuses viibimise tähtaega kuni 11.07.2009. Määrusest nähtub, et Koluvere HK juhataja sõnul oli V A tervislik seisund olnud ebastabiilne, nutt vaheldus naeruga, ta lõhkus mööblit, kiskus maha elektrijuhtmeid, torkis naelu kõrva, võimalusel jooksis ära, ta vajas pidevat suunamist ja ei tulnud toime iseseisva elu korraldamisega. Viru Maakohtu määrusega 05.06.2009 pikendati V A eestkoste tähtaega 5 aastat ning pikendati ööpäevaringse tugevdatud järelevalvega erihooldusteenusel hoolekandeasutuses hooldamist 1 aasta võrra. Määrusest nähtub, et V A tädi A I ja abikaasa S A olid keeldunud eestkostja kohustuste täitmisest. 08.05.2009 ärakuulamisel oli V A avaldanud ebarealistlikke mõtteid oma elukorralduse üle. Määratud esindajale oli ta avaldanud, et ei soovi olla hooldekodus, ta pidas end täiesti terveks, soovis minna tööle, et saada täis tööstaaži, ta ei suutnud meenutada, millal viimati töötas, ta avaldas, et tegi rahaülekandeid telepaatilisel teel. Esindaja hinnangul oli V A jutt kohati täiesti arusaamatu, ning vestlusest jäi mulje, et ainus asi, mida ta teab, on hooldekodusse saabumise aeg. V A järele tuli valvata, et ta ennast ei vigastaks, ning vaatamata ravile esines tal aeg-ajalt agressiivsushoogusid, mille käigus ta ründas kaaslasi ja lõhkus esemeid. Koluvere HK esindaja sõnul pidi V A päralt kogu aeg olema hooldaja, kuna võimalusel lahkus V A hooldekodu territooriumilt, vigastas ja torkis ennast ning teisi, ja tõmbas maha elektrijuhtmeid. 14.01.2009 AS Hoolekandeteenused Koluvere Hooldekodu psühhiaatri poolt koostatud psüühilise seisundi iseloomustusest nähtub, et V A oli üldiselt orienteeritud ajas ja enda isikus, tema kõne oli laialivalguv, mittemidagiütlev ja seosetu. Tema meeleolu oli vahelduv ning ta vajas juhendamist kõikidel igapäevatoimingutel. Kliendipäeviku sissekannetest nähtub järgmist: 2007 on korduvalt täheldatud, et V A oli rahutu ja püsimatu, ta tujud vaheldusid kiiresti ning aeg-ajalt lõi ta teisi. 13.09.2007 koostatud kliendi hinnangust nähtub, et V A ei olnud adekvaatselt võimeline osalema oma Individuaalse Hooldusplaani (IHP) koostamises. Tal oli diagnoositud Hebefreenne skisofreenia väljendunud emotsionaalse tahte-tundeelu defektiga, ning ravi sai ta vastavalt raviplaanile. Motoorikahäireid tal ei täheldatud, söömisel, wc-toimingutel ta abi ei vajanud, pesemisel vajas ta juhendamist. V A riietus iseseisvalt, eelistades ilusaid, kirevaid riideid, mida ta vahetas väga tihti, ning vihahoos rebis ta neid puruks. V A kõne oli laialivalguv ja mittemidagiütlev. Tema orientatsioon oli häiritud nii ajas kui ruumis. Ta oli emotsionaalne, temperamentne ja impulsiivne, ning vihasena väga agressiivne, lõhkudes mööblit ja rünnates kaaskliente ning töötajaid. Probleemse käitumise puhul oli kasutatud suusõnalist mõjutamist ja oma tuppa rahunema viimist. Käitumist motiveerida polnud millegagi võimalik. 4(10)
Tsiviilasi nr 2-10-19482
2008 on korduvalt täheldatud, et V A oli väga agressiivne, rahutu ja tige, ta karjus põhjuseta arusaamatult, ta hakkas vastu enesehooldusprotseduuride sooritamisel, ta ei allunud korraldustele, lõi personali ja kaaslasi, ning lahkus korduvalt omavoliliselt hooldekodu territooriumilt. 25.09.2008 koostatud kliendi hinnangust nähtub, et V A psüühiline seisund oli ebastabiilne, ravi sai ta raviplaani alusel, hügieenitoiminguid tegi ta suunamisel, ning riietusele ta enam niivõrd rõhku ei pannud. Ta elas omaette toas, paigutas pidevalt mööblit ja asju ringi, ning peitis madratsi alla esemeid. Ta tegeles mõnevõrra ka käsitööga. 2009 on täheldatud, et V A oli sageli tige ja rahutu, ta lõhkus asju, lõi teisi, karjus põhjuseta ja arusaamatult, ning peale ravimi võtmist oli ta ajanud hambaharja kurku ja oksendanud tabletid välja. Kuni sügiseni 2009 oli ta mõningal määral osalenud päevakeskuse tegevuses, kuid siis enam ta sellest ei huvitunud. 25.09.2009 koostatud kliendi hinnangust nähtub, et V A psüühiline seisund oli jätkuvalt ebastabiilne, ta oli väga tujukas ning ravi sai ta raviplaani alusel. V A üritas võimalusel ravimeid välja oksendada ning sageli käitus ta agressiivselt. Võimalusel lahkus ta hooldekodu territooriumilt. Jaanuaris 2010 on täheldatud, et V A oli väga sõjakas, ei allunud korrale, lõi töötajaid ja kaaslasi. Veebruaris 2010 on kirjeldatud, et V A oli endassetõmbunud, ei soovinud kellegagi suhelda ega ei talunud kui teda segati. Märtsis.2010 on märgitud, et V A suhtles rohkem ja oli abivalmis. Aprillis 2010 on kirjeldatud, et V A oli rahutu, karjus kaasklientide peale, pettis ravimite võtmisel, sülitades need hiljem välja, ning võimalusel lahkus omavoliliselt hooldekodu territooriumilt. Oma hügieeni eest hoolitses ta vaid suunamisel. Mais.2010 on täheldatud, et vahel oli V A sõbralik ja koristas tuba, siis oli ta jälle endassetõmbunud, kuri ja passiivne. Juunis 2010 on märgitud, et V A karjus teiste peale ning aeg-ajalt lõi teisi rusikaga. Koluvere HK vanemtegevusjuhendaja Külli Sööti sõnade kohaselt on V A kohta teada järgmist: K.S tunneb V A 2010.a. aprillikuust. Sellest ajast kuni käesoleva ajani olevat V A käitunud suhteliselt rahulikult. Kellegagi ta lähemalt ei suhtlevat, kuid ta jalutavat territooriumil ja vestlevat meelsasti personaliga vähesel määral formaalsetel teemadel. V A kirjutavat ise igapäevaselt üles oma tegevusi. Enesehooldusel vajavat V A suunamist, koristustöödel osalevat ta vaid aeg-ajalt ja vastumeelselt. Sageli on täheldatud, et V A räägib omaette emotsionaalselt arusaamatutel teemadel ja reageerib ootamatult väliselt nähtamatutele ärritajatele. Tõenäoliselt esinevad V A meelepetted. V A ise avaldab oma elukäigu kohta järgmist: ta on sündinud 02.04.1953.a. Sillamäel nooremana oma vanemate kahest lapsest. 3 aastat vanem vend elavat käesoleval ajal omaette Sillamäel. V A ema oli olnud raamatupidaja ning isa tööline ning käesolevaks ajaks on nad surnud. Lapsepõlvekodus olid peresuhted olnud head. Lapseeas V A endal mingeid terviseprobleeme ei tea olevat. 7 aastasena oli ta asunud õppima Sillamäe kooli, kus ta oli 1972.a. lõpetanud keskkooli. V A õppeedukus oli olnud hea ja keskkooli lõpetamise järgselt oli ta asunud õppima Kohtla-Järve Meditsiinikooli, mille lõpetamisel omandas ta meditsiiniõe elukutse ja ta suunati erialasele tööle Tallinna Vabariiklikusse Haiglasse. Tallinnas oli ta elanud ühiselamus ja tulnud tööga hästi toime. 1970-te aastate keskel oli ta ületöötamisest saanud „närvivapustuse“, mistõttu oli ta suunatud ravile Tallinna Vabariiklikku Psühhoneuroloogiahaiglasse, kus ta oli viibinud 3 kuud. Haiglaravi järgselt talle mingit ravi ei olnud määratud ja ta oli suundunud elama Sillamäele vanemate juurde ja asunud meditsiiniõena tööle kohalikus haiglas. Ta oli töötanud aastaid erinevates osakondades ja elanud koos vanematega. Abielus ei olevat ta oma sõnul olnud ja lapsi tal ei olevat. Tal olevat kooliajast kuni käesoleva ajani visiitsuhe Sillamäel elava mehega. V A ei suuda meenutada, mis ajani ta tööl käis ja kas ta on pensionil või mitte. Oma sõnul olnud ta nii füüsiliselt kui psüühiliselt täiesti terve ning mingit ravi polnud ta vajanud. Vanemate surma järgselt oli ta jäänud elama üksi ning tulnud oma eluga hästi toime. 1990-te aastate lõpul oli ta arusaamatutel põhjustel viidud ravile Ahtme haiglasse, kus ta oli viibinud 3 aastat. Seejärel oli ta viidud ühte teise haiglasse (ei suuda täpsustada), kus ta oli viibinud 4 aastat. Tal olevat korter Sillamäel, mille eest hoolitsevat tema tädi, kes maksvat V A rahadest kommunaalmakse. Kuidas 5(10)
Tsiviilasi nr 2-10-19482
see täpsemalt toimub, seda V A kirjeldada ei oska. Oma sõnul oli ta Koluvere Hooldekodusse asunud elama 2005.a. (tegelikult 2006). Põhjust, miks ta hooldekodus elab, ta selgitada ei oska. Kehaliselt on V A normaalse kehaehitusega. Ta liigub iseseisvalt ja tema koordinatsioon on häireteta. Tema kuulmine ja nägemine on head ning siseelundite poolt tal käesolevalt olulisi kõrvalekaldeid ei tähelda. Psüühiliselt on V A sõbralik ja vestleb meelsasti. Ta orienteerub käesolevas ajas, enda isikus ja lähiümbruses. Oma elukäiku kirjeldab ta raskustega, fakte ta täpsustada ei oska. Situatsiooni ta ei mõista, ta ei tea, et tema üle on eestkoste seatud ega seda, et ta viibib hooldekodus kohtumääruse alusel. Ta avaldab passiivselt, et sooviks koju minna, kuid seda, miks ta seda seni teinud ei ole, ega seda, miks ta üldse hooldekodus viibib, ta põhjendada ei oska. V A eitab endal igasuguseid terviseprobleeme ning väidab, et ta ei saa hooldekodus mingisugust ravi. V A mõttekäik on laialivalguv, ta takerdub ebaolulistesse detailidesse ja kaldub sageli teemast kõrvale. Meelepetteid ja mõjustuselamusi ta ise eitab, kuid personali andmetele tuginedes, esinevad tal tõenäoliselt nii meelepetted kui mõjustuselamused, mis mõjutavad tema meeleolu ja käitumist ning põhjustavad teistele arusaamatut agressiivset ja impulsiivset käitumist. V A esineb negatiivne sümptomaatika, tema huvid on piiratud ning tema üldine tahteaktiivsus ja algatusvõime on alanenud. Ta ei huvitu aktiivselt oma elukorraldusest ja üldjoontes allub passiivselt igapäevasele rutiinile. V A oskab lugeda ja kirjutada, kuid tema keskendumisvõime on lühiaegne ja kognitiivsetest häiretest tingituna on tal raskusi keerukamate tekstide mõistmisega. V A ei orienteeru aktuaalsetes maailmasündmustes, poliitikas, seadusandluses ega oma varalises olukorras. Ta suudab lühiaegselt keskenduda lihtsamate matemaatiliste tehete tegemisele, kuid rahadega arveldama ta praktiliselt ei ole võimeline. V A on oluliselt häiritud täidesaatev funktsioon, s.t. tal on raskusi eesmärkide püstitamise, valikute tegemise, tegevuse planeerimise, tagajärgede hindamise ja alternatiivide leidmisega. Seega on V A psüühilises seisundis käesolevalt esiplaanil skisofreenia negatiivne sümptomaatika, mõõdukad kognitiivsed häired ja episoodilised psühhootilised elamused, mis mõjutavad tema meeleolu ja käitumist. Diagnoos:
Seega nähtub eksperdi käsutuses olevatest andmetest, et V A varasema arengu ja tervisliku seisundi kohta objektiivsed andmed puuduvad. Oma sõnul oli ta õppinud hästi, omandanud meditsiiniõe eriala ja töötanud mitu aastat edukalt erialasel tööl. V A enda sõnul olid tal psüühilised probleemid avaldunud esmakordselt 1970-te aastate keskel töötades Tallinnas. Ahtme Haigla andmetel on ta esmakordselt pöördunud psühhiaatri vastuvõtule 1979.a. ning 1981.a. oli tema toimetulek sedavõrd häiritud, et talle omistati II invaliidsusgrupp, mida on järgnevatel aastatel pikendatud. V A on olnud korduvalt ravil psühhiaatriahaiglas ja tal on diagnoositud hebefreenne skisofreenia. Hebefreenne skisofreenia on skisofreenia vorm, milles on juhtivateks emotsionaalsed häired, kusjuures luulumõtted ja hallutsinatsioonid on episoodilised ja fragmentaarsed ning käitumine on inadekvaatne ja impulsiivne ning tavaliselt maneerlik. Mõttekäik on desorganiseeritud, kõne laialivalguv ja seosetu. Ilmneb isoleerumistendents ja käitumine näib olevat eesmärgita ja tundmusteta. See skisofreenia vorm algab tavaliselt 15. ja
Tsiviilasi nr 2-10-19482
keskkonnas ja regulaarse ravi tingimustes on mõnevõrra vähenenud tema psühhootiline sümptomaatika, kuid omasena haiguse kulule ja vanusele, on süvenenud skisofreenia negatiivne sümptomaatika ja kognitiivsed häired, mis oluliselt halvendavad V A igapäevast toimetulekut. Käesolevalt vajab V A oma psüühiakhäirest tulenevalt igapäevast abi ja juhendamist nii enesehooldusel kui oma elu korraldamisel. Psühhootilistest elamustest tingitud ettearvamatu ebaadekvaatse käitumise tõttu vajab ta pidevat järelevalvet ja viibimist kontrollitud keskkonnas. V A vajab püsivat regulaarset psühhoosivastast ja meeleolu ning käitumist stabiliseerivat ravi. Ravita jäämisel intensiivistuvad tõenäoliselt tema psühhootilised elamused, mistõttu võib ta käituda agressiivselt nii ennast kui teisi kahjustavalt. Ravita süveneb ka V A negatiivne ja kogniitiivne sümptomaatika. V A endal puudub arusaam oma haigusest ja ravi vajadusest, mistõttu ei ole võimalik temaga saavutada ravikokkuleppeid. Stabiilses keskkonnas ja regulaarse ravi tingimustes võib V A psühhootiline sümptomaatika ja sellest tulenev impulsiivsus ning agressiivsus mõnevõrra taanduda. Ravile halvemini alluva negatiivse sümptomaatika süvenedes väheneb tõenäoliselt tema algatusvõime ja aktiivne vastuseis ravile ja kõrvalabile. Sellest tulenevalt ei ole välistatud, et lähiaastatel võib V A suunata tavalise järelevalvega ööpäevaringse hooldamise teenusele. Käesolevalt on vajalik tema käitumise, ohutuse ja ravi tugevdatud jälgimine. Eksperdile esitatud küsimustele vastas ekspert ülaltoodu põhjal järgmiselt:
IV. Menetluse käik Viru Maakohtu 09.07.2010 määrusega (tsiviilasi nr 2-10-19482) esialgse õiguskaitse rakendamise korras pikendati V A kinnises hoolekandeasutuses hooldamise tähtaega 4 päeva võrra alates 12.07.2010 (tl 71-73) ning 14.07.2010 määrusega (tl 88-91) pikendati esialgse õiguskaitse korras V A suhtes rakendatud kinnises hoolekandeasutuses hooldamise tähtaega 10 päeva võrra, s.o alates 16.07.2010 kell 00.00 kuni 25.07.2010 kell 24.00. V. Kohtu põhjendused Kohus leiab, et Sillamäe linna avaldus V A tugevdatud järelevalvega hoolekandeasutuses hooldamise pikendamiseks on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5391 lg 1 esimese lause kohaselt kinnisesse asutusse paigutamise tähtaja pikendamisele kohaldatakse vastavalt asutusse paigutamise kohta sätestatut. Sotsiaalhoolekande seaduse (edaspidi SHS) § 18 lg 1 p 9 sätestab, et hoolekandeasutuste liigiks on erihooldekodu, mis on asutus vaimuhaigetele ja raskete vaimsete puudega isikutele elamiseks, nende hooldamiseks ja rehabilitatsiooniks. SHS § 19 lg 1 kohaselt paigutatakse isik hoolekandeasutusse ööpäevaringset erihooldusteenust saama tema enda või tema seadusliku esindaja nõusolekuta, kui esinevad kõik järgmised asjaolud: 7(10)
Tsiviilasi nr 2-10-19482
1) isikul on raske psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida; 2) isik on endale või teistele ohtlik, kui ta jäetakse paigutamata hoolekandeasutusse ööpäevaringset erihooldusteenust saama; 3) varasemate abinõude rakendamine ei ole osutunud küllaldaseks või muude abinõude kasutamine ei ole võimalik. Sama paragrahvi lg 4 kohaselt isiku nõusolekuta hoolekandeasutusse paigutamise, nõusolekuta hooldamise, selle pikendamise, peatamise ja lõpetamise otsustab kohus tsiviilkohtumenetluse seadustikus isiku kinnisesse asutusse paigutamise menetluse jaoks ettenähtud korras, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Lg 5 kohaselt kohus võib paigutada isiku tema nõusolekuta hoolekandeasutusse hooldamisele kuni üheks aastaks kohtumääruse tegemisest arvates. Kui nimetatud tähtaja möödumisel ei ole ära langenud käesoleva paragrahvi lõikes 1 loetletud asjaolud, võib kohus isiku elukohajärgse valla- või linnavalitsuse või seadusliku esindaja avalduse alusel pikendada isiku hoolekandeasutuses nõusolekuta hooldamise tähtaega kuni ühe aasta kaupa. V A on oma tervisliku seisundi tõttu paigutatud kinnisesse asutusse, viibib AS Hoolekandeteenused KOLUVERE HOOLDEKODUs ööpäevaringsel tugevdatud järelvalvega hoolduse teenusel alates 06.11.2006. Viru Maakohtu 22.06.2006 kohtumäärusega (tsiviilasi nr 2-05-2570) seati V A üle piiratud teovõime tõttu eestkoste kuni 20. Juunini 2009 ning määrati tema eestkostjaks Sillamäe Linn, kellele anti esindusõigus eestkostetava V A suhtes kõikide tehingute tegemisel ning asjade ajamisel. Sama määrusega paigutati V A tugevdatud järelevalvega hoolekandeasutusse tähtajaga üheks aastaks (tl 14-16). Viru Maakohtu 10.07.2007 määrusega (tsiviilasi nr 2-07-24298) pikendati V A (viibib Koluvere Hooldekodus) hoolekandeasutuses hooldamise tähtaega ühe aasta võrra, s.o kuni 11.07.2008 (tl 17-18). Viru Maakohtu 06.08.2008 määrusega (tsiviilasi nr 2-07-24298) pikendati V A (viibib Koluvere Hooldekodus) hoolekandeasutuses hooldamise tähtaega ühe aasta võrra, s.o kuni 11.07.2009 (tl 19-20). Viru Maakohtu 05.06.2009 määrusega (tsiviilasi nr 2-09-9117) pikendati V A eestkostet tähtajaga 5 (viis) aastat; vabastati Sillamäe linn V A ametist; jäeti V A eestkostja ülesannete täitmine eestkosteasutusele Sillamäe linnale 5 (viieks) aastaks või kuni füüsilisest isikust eestkostja määramiseni; pikendati V A suhtes kohaldatud ööpäevaringse tugevdatud järelevalvega erihooldusteenusel hoolekandeasutuses hooldamist ühe aasta võrra, s.o kuni 11.07.2010 (tl 8-13). Sotsiaalkindlustusameti Hoolekandeosakonna 15.06.2009 erihoolekandeteenuse saamise suunamisotsusega nr 18.SKA 15-2/2238/2 on V A suunatud AS Hoolekandeteenused KOLUVERE HOOLDEKODUsse. Koluvere Hooldekodu juhi Tiia Topperi poolt 08.01.2010 antud Va A psüühilise seisundi iseloomustuse kohaselt (tl 7) V A on sündinud 02.04.1953.a, Koluvere Hooldekodu ööpäevaringsel tugevdatud järelvalvega hoolduse teenusel alates 06.11.2006.a. Tal on diagnoos: hebefreenne skisofreenia väljendunud emotsionaalse tahte-tundeelu defektiga. Kliendil on diagnoositud skisofreenia, mis väljendub emotsionaalne tahte-tundeelu defektiga. Raske psüühikahäire piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida. Kõne laialivalguv, mittemidagiütlev, seosetu. Emotsionaalselt labiilne. Nutt ja naer vahelduvad kiirelt. 8(10)
Tsiviilasi nr 2-10-19482
Heas tujus olles kipub kallistama, pakub tervitades kätt jne. Ei oska iseseisvalt teha igapäevaseid pisitoiminguid. Ravi saab raviplaani alusel. Tuleb jälgida, et ravimi alla neelaks ja kohe ei tooks ettekäändeks minna hambaid pesema, sest siis oksendab ravimi välja. Vihastades muutub vägivaldseks, samuti teeb täiesti inadekvaatseid tegusid. Näiteks: On maha kiskunud oma toas kõik elektrijuhtmed ja ära lõhkunud kogu mööbli, sellepärast ei saa tema tuppa panna midagi rohkem peale voodi. V. A ei saa üksi jätta, vastasel juhul teeb pahandust (kasutatud patarei pani endale tuppe, töötaja eemaldas selle). Sageli lõhub nõusid, riideid, varastab kappidest asju ja ei anna oma toast neid tagasi. Lööb kaaskliente ja töötajaid. Keegi peab kogu aeg tema kõrval olema, muidu esimesel võimalusel jookseb minema. 18.02.09 klient karjub, on tige. 26.02.09 klient on tige, lõhkus nõusid. 15.08.09 klient tahtis pesema minna, tõukas kaaskliendi eest ära ja lõi teda jalaga. 27.11.09 klient on väga ärritunud ei allu korraldustele, lõi töötajat kõhtu. 21.12.09 klient ärritunud, möödaminnes togib kõiki töötajaid ja kliente. Kõikidel igapäevastel toimingutel vajab pidevat juhendamist. Riietub iseseisvalt, armastab riietuda kirevalt. Seega ei ole ära langenud asjaolud, mis tingisid V A paigutamist ööpäevaringsele tugevdatud järelvalvega hoolduse teenusele ja ta vajab hoolduse jätkamist nimetatud teenusel. V A ärakuulamise protokollist nähtub, et V A vaimne seisund ei ole paranenud; tal esinevad mõttekäigu häired, puudub ettekujutus tegelikkusest. See on tõendatud ka Koluvere Hooldekodu esindaja Külli Sööt ja V A esindaja Vahur Krinali, kes vahetult kohtus V A Koluvere Hooldekodus, arvamustega. Nähtuvalt riigi poolt tunnustatud eksperdi psühhiaatri dr Anu Aroldi poolt 21.07.2010 tehtud ekspertiisiaktist nr 10.19 on ta 20.07.2010.a. Koluvere Hooldekodu ruumides läbiviidud psühhiaatrilise intervjuu ja -jälgimise käigus tuvastanud, et V. A põeb käesoleval ajal püsikululist hebefreenset skisofreeniat, mida võib määratleda kui „vaimuhaigus“. V A võib psüühilisest seisundist tulenevalt käituda ennast ja teisi kahjustavalt ning olla ohtlik nii enda kui teiste elule ja tervisele, mistõttu vajab ta pidevat ööpäevaringset järelevalvet. V A vajab regulaarset ravi, kõrvalabi ja juhendamist ning järelevalvet, mida on võimalik tagada tugevdatud järelevalvega hoolekandeasutuses. Kui V A nõusolekul on võimalik muul viisil tagada tema ravi, kõrvalabi ja järelevalve, siis võib kasutada tema suhtes muid abinõusid kui kinnises hoolekandeasutuses viibimine. Sobiva hoolekandeteenuse leidmiseks on soovitav V A suunata rehabilitatsiooniteenusele. Kohus, hinnanud eelpool esitatud tõendeid, leiab, et on tõendatud, et V A suhtes tuleb pikendada kinnises asutuses viibimise tähtaega, kuna ära ei ole langenud tingimused isiku paigutamiseks tahte vastaselt kinnisesse asutusse – erihooldekodusse koos vabaduse võtmisega ööpäevaringsele tugevdatud järelevalvega hooldamisele. V A on piiratud teovõimega isik, tal esinevad psüühikahäired piiravad tema võimet oma käitumisest aru saada ja seda juhtida. Ta põeb käesoleval ajal püsikululist hebefreenset skisofreeniat, mida võib määratleda kui „vaimuhaigus“. Tal puudub ravisoostumus, ravimeid ta ise ei võta, vajab kätteandmist ja kontrolli. Iseseisva elukorraldusega ta toime ei tule, psüühikahäire on kestva iseloomuga ja takistab tal adekvaatselt oma tegude tähendusest aru saada ja neid juhtida. Psüühiliste elamuste mõjul võib ta käituda ennast ja teisi kahjustavalt, seada end ohtlikesse olukordadesse. V A puudub kriitika oma tervisliku seisundi suhtes. Kinnisesse asutusse mittepaigutamisel ei suuda V. A oma psüühilisest seisundist tulenevalt tagada endale ise igapäevast olmet, turvalisust ega ravi. Kinnises asutuses (erihooldekodus) on 9(10)
Tsiviilasi nr 2-10-19482
aga tagatud V. A regulaarne ravi ja ravimite manustamine ning pidev ööpäevaringne järelevalve ja juhendamine. Ravi puudumisel tema haigus ägeneb ja see tingib tema psüühilise seisundi olulise halvenemise ning vabaduses võib ta muutuda oma haigusest tulenevalt ohtlikuks nii endale (igapäevaeluga toimetulek) kui ümbritsevatele (ründed). Muude abinõude kasutamine kui kinnisesse asutusse paigutamine ei ole V. A suhtes võimalik, sest oma haiguste ja ohtlikkuse tõttu vajab ta tugevdatud jälgimisrežiimiga ööpäevaringset hooldusteenust, mida ei ole võimalik vabaduses talle kindlustada. Kinnises asutuses on tagatud V. A adekvaatne ravi ning järelvalvega ohutus tema tervisele, tagatud on ka kaaskodanike ohutus. Eeltoodust tulenevalt antud juhul esinevad kõik SHS § 19 lg 1 toodud alused, mistõttu on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele avaldaja taotlus V A kinnises asutuses viibimise tähtaja pikendamiseks. VI. Menetluskulude jaotus TsMS § 172 lg 3 sätestab, et isiku kinnisesse asutusse paigutamise ja sellega seotud menetluse kulud kannab riik, kui kohus ei jäta neid täielikult või osaliselt isiku enda või tema eestkostja kanda, kuna see on kohtu arvates õiglane ja isik suudab kulusid eeldatavasti kanda. Lähtudes TsMS § 172 lg 3 leiab kohus, et menetluskulud tulevad jätta täielikult riigi kanda. Määrus on tehtud eelnevast lähtudes ning juhindudes TsMS §-dest 463-466, 660, 661.
Tamara Šabarova Kohtunik
10(10)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.