Harju Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Hannes Olev
Otsuse tegemise aeg ja koht
03. juuni 2011. a Tallinn, Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumaja
Tsiviilasja number
2-10-15570
Tsiviilasi
VS hagi IPOÜ vastu töölepingu erakorralise ülesütlemise tunnustamiseks ja hüvitise nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: VS(isikukood XXX; elukoht XXX); Hageja volitatud esindaja Thea R ; kostja: IPOÜ (registrikood XXX asukoht XXX) Kostja esindaja: Anne V
Kohtuistungi toimumise aeg
Jätta hagi rahuldamata Kohtukulude jaotus Jätta menetluskulud hageja kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul peale kohtuotsuse kättesaamist otse Tallinna Ringkonnakohtule.
Hageja palub kohtul tunnistada seaduslikuks hageja poolt kostjaga sõlmitud töölepingu erakorralise ülesütlemise ja lugeda tööleping kostjaga lõppenuks TLS § 91 lg 2 p 2 alusel, mõista kostjalt välja hüvitis TLS § 100 lg 4 alusel summas 29 983,80 kr (1916,31 €) ja välja mõista kostjalt hageja töötasu juuni 2009 eest summas 939,00 kr (60,01 €) ning oktoobri 2009 eest summas 2965,00 kr (189,50 €).
Tsiviilasi nr 2-10-15570
Vastavalt hageja poolt esitatud hagile asus hageja kostja juures tööle 29.06.2009.a. peadirektorina ning temaga sõlmiti määramata ajaks tööleping nr 003 samast kuupäevast. Töötasu suuruseks leppisid pooled kokku 12 133,00 kr kuus, mis kuulus tasumisele järgmise kuu 10.-daks kuupäevaks. Kostja ei täitnud oma kohustust tasuda töötasu korrapäraselt: juuni kuu eest jäi tal tasumata 939,00 kr, juuli töötasu maksti septembris, augusti töötasu oktoobris koos septembri töötasu ja puhkusetasuga. Samuti ei tasunud kostja hageja töölähetuse kulusid täies ulatuses, ega ka mobiiltelefoni kulusid TEAS alusel, mis oli samuti kokkulepitud töölepinguga. 18.10.2009.a. esitas hageja kostjale töölepingu erakorralise ülesütlemise avalduse, paludes lugeda leping lõppenuks alates 23.10.2009.a. Avalduse võttis vastu kostja tegevjuhi kt T.E 19.10.2009.a. Kostja ei ole hagejale tasunud lõpparvet ega esitanud ka lõpparve arvestust. Hageja ei tunnista kostja vastuväiteid seoses töölepingu võltsituse ja hageja töötamisega vaid I OÜ-s. Seoses kostja ja I OÜ poolt algatatud kriminaalasjaga on hagejal kadunud töölepingu originaal, kuid töösuhte olemasolu kostjaga kinnitavad ka teised tõendid, mis hageja esitab: 1) kostja käskkiri hageja puhkusele lubamiseks, 2) kostja tegevjuhi vastus hageja poolt töölepingu erakorralise ülesütlemise avaldusele ja 3) hageja tuludeklaratsioon 2009.a. kohta, kus on hageja tööandjana deklareeritud nii kostja kui ka I OÜ. Samuti hageja ja kostja juhatuse liikme J.P vaheline e-kirjavahetus seoses töölepingu sõlmimise ettevalmistamisega. Hageja ei ole kunagi töötanud kostja juures tööjõu rendi alusel. Selline leping võis olla kostja ja I OÜ vahel sõlmitud, kuid see ei puuduta hageja ja kostja töösuhteid.
Kostja hagi ei tunnista ja palub selle jätta rahuldamata, kui põhjendamatu. Kostja eitab seda, et hageja oleks töötanud tema juures peadirektorina, kuna hageja töötas peadirektorina hoopis I OÜ-s. Hageja poolt väidetavat töölepingut ei ole kostja esindaja sõlminud ning kostja peab seda võltsituks. Seda, et lepingut ei ole sõlmitud kinnitab kostja väidetel ka see, et hageja ei ole antud lepingu originaali esitanud, et saaks teostada allkirja ekspertiisi. Hageja töötamine kostja juures oli välistatud muuhulgas ka seetõttu, et ta töötas I OÜ-s täiskohaga, mistõttu oli võimatu oletada, et ta oleks võimeline töötama ka veel kostja juures ja seda samuti täiskohaga. Kostja osundab samuti sellele, et hageja on eelmainitud äriühingu vastu esitanud analoogse nõude. Kostja väidete kohaselt oli kostja ja I OÜ vahel tööjõu rendileping, mis aga ei loonud mingeid töösuhteid hageja ja kostja vahel. Kostja vaidleb vastu hageja poolt esitatud tõendtitele, mille alusel hageja väidab tõendavat kaudsete tõenditega töösuhte olemasolu. E-kirja ei ole kostja juhatuse liige J.P kirjutanud. Samuti on kostja väidete kohaselt võltsitud hageja poolt esitatud kostja käskkiri hageja puhkusele lubamise kohta. Kostja oli nõus ka selle originaali ekspertiisiga, kuid hageja ei ole ka selle dokumendi originaali esitanud.
Tsiviilasi nr 2-10-15570
Kohus, kuulanud ära pooled, tutvunud tsiviilasja ning kriminaalasja nr 10230101663 materjalidega, leiab, et hagi ei kuulu rahuldamisele. Vastavalt TsMS § 5 lg-le 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt. Poolte poolt esile toodud asjaolude põhjal on pooltel esmane vaidlus selles, kas poolte vahel olid üldse tööõiguslikud suhted nagu väidab hageja või mitte. Hageja on oma väidete tõenduseks esitanud:
Tsiviilasi nr 2-10-15570 tasu eest. Käesolevas asjas ei ole kohtu hinnangul tõendamist leidnud asjaolu, et töötaja oleks asunud vastavat tööd tegema. Hageja poolt esitatud tõenditega ei saa vastavat asjaolu tõendatuks lugeda. TLS § 28 lg 1 kohaselt tööandja täidab oma kohustusi töötaja suhtes lojaalselt. Sama paragrahvi lg 2 p 2 kohaselt kohustub tööandja maksma töö eest töötasu kokkulepitud tingimustel ja ajal. Hageja on menetluse kestel väitnud, et on valmis esitama töölepingu originaaleksemplari (tl 44), kuid ei ole seda reaalselt teinud. Hageja on üksnes väitnud, et tal puudub võimalus nõutud dokumenti esitada, kuna seda ei ole hageja valduses, hageja on töölepingut näidanud töövaidluskomisjonile, uurijale koos I OÜ-ga sõlmitud töölepinguga samuti oma esindajale, kuid ei suuda seda hetkel leida. Seega on kohtu hinnangul johtuvalt eelnimetatust põhjust eeldada, et sisuliselt hageja väide nagu tal esineks kostjaga töölepinguline suhe on tõendamata, kuivõrd kirjalik sellekohane originaaldokument puudub. Sellest tulenevalt ei ole alust käsitleda ka kostjat kui hageja tööandjat, kuna puuduvad otsesed tõendid töölepingu sõlmimise kohta st allkirjastatud tööleping. Hageja loeb oma nõude tõendatuks ka selle põhjal, et on esitanud asja materjalide juurde kostja 09.10.2009.a. käskkirja nr 001/P hageja puhkusele lubamise kohta (tl 48); 18.10.2009.a. hageja avalduse töölepingu erakorralise ülesütlemise kohta, mille on vastu võtnud kostja tegevjuht T.E ning kostja 21.10.2009.a. vastus töölepingu ülesütlemise avaldusele (tl 49). Kostja on neile vastu vaielnud, osundades sellele, et ka need tõendid ei ole kas originaalis või need ei tõenda töösuhte olemasolu. Nii ei ole hagejal ka väidetud puhkusekäskkirja originaali ning Hageja on esitanud oma nõude tõendamiseks muu hulgas 2009.a tuludeklaratsiooni, kus tööandjana on väljamaksete tegijana deklareeritud nii I OÜ kui kostja. 27.10.2010 kostja vastuväite kohaselt ei ole kostja eitanud hagejale ülekannete teostamist, küll aga ei ole kostja ülekanded hagejale teinud mitte töölepingulise suhte raames, vaid vastastikuse kokkuleppe I OÜ-ga, kuivõrd hageja on vaidlustataval perioodil I OÜ, mitte aga kostja töötaja. 07.04.2011 toimunud istungil on kostja avaldanud, et palk oli deklareeritud IPOÜ all, kuivõrd tegemist oli raamatupidaja eksitusega (tl 96). Arvestades ettevõtetes olnud olukorda, st et kaks ettevõtet tegutsesid sisuliselt ühes asukohas ning raamatupidamist tegi üks isik, võib järelda ja on tõenäoline, et hagejale on palka makstud ekslikult IPOÜ arvelt, kõnealuseid väiteid ei ole hageja ümber lükanud ning neid võib esinevat olukorda arvestades tõeseks pidada. Hageja ei ole tõendanud aga kostja juurde tööle asumise või kostja heaks töö tegemist, mis oleks TLS § 4 lg 2 teise lause alusel töölepingulise suhte tõendamise aluseks. Kostja vastuväidete kohaselt on I OÜ ja kostja vahel sõlmitud tööjõu rendi leping (tl 12), mille alusel läks alates juulist 2009 I OÜ-lt kostjale üle töötajatele töötasu maksmise kohustus. Töötajate töölepingud jäid aga kehtima I OÜ-ga. Hageja vastuväite kohaselt pole OÜ I tegevusalaks olnud kunagi tööjõu rentimine. Tööjõurendi puhul on tegemist tööjõuvahenduse erivariandiga, kus ettevõttele vahendatakse töötajat, kelle tööandjaks on töövahendusfirma. Eelpool nimetatut silmas pidades tuleb lugeda, et tööjõu renti puudutavad küsimused ei oma käesolevas asjas tähtsust, kuivõrd on mõlema poole poolt paljasõnalised ja tõendamata.
Tsiviilasi nr 2-10-15570 Esitatud materjalidele tuginedes ei saa lugeda hageja töösuhte olemasolu IPOÜ-s tõendatuks, mistõttu on alusetud hageja poolt esitatud kõik nõuded kostja IPOÜ vastu, kuna need põhinevad sellel, et hagejal oli töösuhe kostjaga. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et hagi ei ole õiguslikult ja asjaoludest tulenevalt põhjendatud ja kuulub rahuldamata jätmisele.
Menetluskulud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Tulenevalt TsMS § 162 lg -st 2 pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kuna hagi kuulub rahuldamata jätmisele, tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.
Hannes Olev Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.