Tööõigus › Muud tööõigusasjad

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohus selgitab, et TsMS § 405 lg 1 sätestatud lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse ringkonnakohtu poolt menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba 1(10)

2-10-27835 edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohus ei ole andnud luba edasikaebamiseks. Kui menetlusosaline leiab, et maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit, on menetlusosalisel õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse tervikteksti apellandile kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et menetlusabi taotluse esitamise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Hagiavaldus ja hageja väited Hagiavalduse kohaselt on hageja ettevõte, kes tegutseb erinevate koolituste, sealhulgas keeleõppe koolitused, korraldamise ja läbiviimisega. Hageja ja kostja vahel oli 04. augustil 2008 sõlmitud tööleping nr 41. Kostja asus tööle vanema õppekonsultandi ametikohale. Töölepinguga võttis kostja endale kohustuse hoida ametialaseid ärisaladusi töölepingu kehtivuse ajal ja kaks aastat peale lepingu lõppemist. Töölepingu kehtivuse ajal maksis hageja kostjale lisatasu ametialaste ja ärisaladuste hoidmise eest kokku 10 737 krooni. Tööleping lõpetati 27. juulil 2009 kostja algatusel. Hageja väitel sai ta 2010. aasta kevadel teada, et kostja on rikkunud kohustust hoida ametialast ja ärisaladust. Hageja sai teada, et kostja kasutab hagejalt saadud teavet ja teadmisi teise juriidilise isiku tegevuses ja huvides. Hageja tuvastas, et 16. juunil 2009 on registrisse kantud MTÜ Teadus Ja Tarkus Koolituskeskus, mille asutaja ja juhatuse liige on kostja ning nimetatud MTÜ tegutseb erinevate koolituste, sealhulgas keeleõppe koolitused, korraldamise ja läbiviimisega, s.o MTÜ tegeleb sama tegevusega nagu hageja. Hageja väitel kasutab MTÜ Teadus Ja Tarkus Koolituskeskus oma töös samu lepinguid, mille on koostanud hageja ning tabeleid jne, mida kasutab oma töös hageja. MTÜ Teadus Ja Tarkus Koolituskeskus on sõlminud lepinguid samade klientidega, kes varem õppisid hageja juures, s.o MTÜ Teadus Ja Tarkus Koolituskeskus kasutab oma tegevuses hageja kliendibaase. Lisaks märgib hageja, et MTÜ Teadus Ja Tarkus Koolituskeskus korraldab koolitusi, mille hinnad on madalamad hageja hindadest, s.o MTÜ Teadus Ja Tarkus Koolituskeskus on teadlik hageja hinnakujundamise põhimõtetest. Hageja leiab, et kostja on rikkunud oma ametialase ja ärisaladuse hoidmise kohustust ning seetõttu on hagejal õigus nõuda ametialase ja ärisaladuse hoidmise eest kostjale makstud lisatasu 10 737 krooni tagastamist.

2(10)

2-10-27835 Kostja rikkumine toimus töölepingu kehtivuse ajal, s.o alates MTÜ Teadus Ja Tarkus Koolituskeskus registreerimisest 16. juunil 2009 kuni töölepingu lõpetamiseni 27. juulil 2009. Vastavalt töölepingu p-le 8.1. kohustus kostja hoidma ametialaseid ja ärisaladusi töölepingu kehtivuse ajal ja kaks aastat peale lepingu lõppemist. Vastavalt töölepingu p-le 8.2. on ametialaste ja ärisaladuste objektiks hinna kujundamise põhimõtted ja raamatupidamist puudutav informatsioon, informatsioon klientidest, tarnijatest, partneritest, informatsioon firma probleemidest ja nende lahendamise võtetest, töös kasutatavad paroolid, koodid ja muu tööandja seadmestiku ja infosüsteemide ohutuse tagamise elemendid, informatsioon firma arenguprojektidest, õppeplaanid ja õpetamise metoodika, muu konfidentsiaalne informatsioon, mis võib olla saadud tööandja tööalasest dokumentatsioonist. Lepingu p 8.3. kohaselt, kui töötaja rikub lepingu p-s 8.1. sätestatud kohustust, on tööandjal õigus tekitatud kahju hüvitamist või täiendava töötasu osa hüvitamist. Vastavalt töölepingu lisale 1 maksti kostjale ametialase ja ärisaladuse hoidmise eest igakuiselt 1000 krooni, kokku kogu töötamise aja eest 10 737 krooni, mille kostja on kohustatud hagejale tagastama. Hageja on seisukohal, et kuna kostja rikkus lepingust tulenevat kohustust, on hagejal õigus nõuda kohustuse täitmist. Kostja vastuväidete osas teatab hageja, et kostja vastuväited on põhjendamatud ja tõendamata. Hageja väitel ei ole hageja oma tegevust Narvas lõpetanud ja tegutseb Narvas käesoleva ajani, hageja töökorraldus on vaid ümber korraldatud. Samuti on tõendamata kostja väide, et lepingute ja tabelite vorme saab Internetist – kostja ei ole viidanud konkreetseid aadresse, millistel lehekülgedel oleks neid võimalik leida. Kostja ei ole ka tõendanud, et tal oleks olnud omad kliendibaasid. Hageja leiab, et kostja pidi kasutama hageja kliendibaase, kui MTÜ Teadus Ja Tarkus Koolituskeskus ei reklaaminud ennast. Hageja väitel helistas kostja augustis 2009 hageja klientidele ja kutsus neid keelt õppima, kuigi hageja ei olnud selleks ajaks veel alustanud keelekursuste korraldamist. Hageja nimel helistasid klientidele isikud, kes pakkusid võimalust õppida eesti keelt teisel aadressil. Hageja juhatuse liige sai klientide käest teada, et augustis 2009 pöördus kostja hageja klientide poole keelekursuste korraldamiseks. Kohtuistungil jäi hageja oma varem esitatud seisukohtade juurde. Hageja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks 10 737 krooni ja menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Hageja on oma väidete kinnitamiseks esitanud kohtule järgmised tõendid: MTÜ Teadus Ja Tarkus Koolituskeskus äriregistri kaart ja väljavõte (t.l.-7-8); tööleping koos lisadega (t.l.-9-13, tõlge t.l.14-20); palga arvestus (t.l.-21-22); kassa väljamineku orderid (t.l.-23-25); OÜ Eterna Consulting (likvideerimisel) leping nr 340 (t.l.-26); OÜ Eterna Consulting (likvideerimisel) leping nr 448N (t.l.-27-28); MTÜ Teadus Ja Tarkus Koolituskeskus leping 26. augustist 2009 (t.l.-29); OÜ Eterna Consulting (likvideerimisel) klienditabel (t.l.-30); MTÜ Teadus Ja Tarkus Koolituskeskus klienditabelid (t.l.-31-32); hageja kliendibaasi väljavõte (t.l.-69-72, tõlge t.l.-73-75); kirjavahetus kliendiga (t.l.-76-77, tõlge t.l.-78); Jelena Tihhonova ütlused (t.l.-122-123). Kostja vastus ja vastuväited Kostja hagi ei tunnista täies ulatuses. Kostja selgitab, et töötas hageja juures vanemkonsultandina ja eesti keele õpetajana alates 04. augustist 2008 kuni 27. juulini 2009. Kostja väitel oli ta arvamusel, et hageja kontor Narvas suletakse suve jooksul ning kostja leidis, et töö hageja juures Narva kontoris ei anna kostjale enam 3(10)

2-10-27835

rahuldust ega enesearendust, vaid rikub kostja reputatsiooni, kuna kostja arvamuse kohaselt oli hageja maksuvõlglane, hageja koolitusluba ei olnud kehtiv, hagejal olid suured võlgnevused ruumide rentijale, hageja takistas palga maksmist töötajatele ja vallandas töötajaid nende katseaja lõppedes. Kostja lahkus töölt hageja juurest 27. juulil 2009 ja suundus tööle Narva Pähklimäe Gümnaasiumi õpetaja ametikohale. Kostja oli teadmisel, et hageja lõpetab oma tegevuse ja eraisikute õpetamise valdkonnas hageja tegevust ei korralda. Kostja väitel registreeris ta 16. juunil 2009 MTÜ Teadus Ja Tarkus Koolituskeskus, kuna kostjal on oskused ja soov töötada täiskasvanutega keelte õpetamise valdkonnas. Hageja Narva kontor suleti 29. juulil 2009. MTÜ Teadus Ja Tarkus Koolituskeskus alustas tegevust septembri alguses ja kuni selle ajani ei olnud edastatud ühtegi reklaami. Kostja leiab, et ta ei ole rikkunud hagejaga sõlmitud töölepingu p-s 9. sätestatud kohustust mitte töötada tööandja konkurendi kasuks lepingu kehtivuse ajal, kuna tööleping kehtis 04. augustist 2008 kuni 27. juulini 2009. Kostja väitel töötab ta hariduse valdkonnas alates 1981. aastast ja kostjal on Narva linnas kuulsus ja autoriteet, mille tõttu leidub inimesi, kes tahaksid õppida just kostja juures. Mõned neist õppisid kostja õpperühmas siis, kui kostja töötas hageja juures ning kostja leiab, et inimestel on õigus valida, kelle juures nad õpivad ja tähtsust ei oma asjaolu, kelle juures kostja kui õpetaja töötab. Kostja väitel töötavad hageja ja MTÜ Teadus Ja Tarkus Koolituskeskus erinevatel aladel ja konkurentsi teineteisele ei paku. MTÜ Teadus Ja Tarkus Koolituskeskus tegeleb ainult keeleõppega ja korraldab seda eraisikutele, hageja korraldab äri-, arvuti- ja keeleõpet ettevõtetes. Hageja ei korralda õpet väikestes rühmades, MTÜ Teadus Ja Tarkus Koolituskeskus korraldab õpet minirühmades. Kostja leiab, et lepingute ja tabelite vorme võib rohkesti leida Internetist ja sealt saab neid ka tellida. Lepingute ja tabelite vormid on tavapärased ja sarnased, kusjuures hageja ei ole lepingute ja tabelite vormidele patenti vormistanud. Kostja leiab, et MTÜ Teadus Ja Tarkus Koolituskeskus ja hageja lepingute ja tabelite vormid on erinevad ja seega ei kasuta kostja hageja ametialaseid ega ärisaladusi. Kostja väitel on tal olnud 28. aasta jooksul sadu ja tuhandeid tuttavaid ning õppijaid ja seetõttu on kostjal oma kliendibaas, hageja juures töötades tuli hagejale üle ka kostja uued kliendid. Kostja ei vaja hageja kliendibaasi, kuna Internetist võib leida uusi kliente. Kostja väitel ei ole ta sõlminud lepinguid hageja klientidega. Lisaks märgib kostja, et hageja juures töötamise ajal tegelesid klientidega mitmed töötajad, sealhulgas ka Jõhvi kontori töötajad, ja seetõttu ei saa kindlaks teha, kes klientidega suhtles, kes kelle klient on ja kes lisas kliendi andmebaasi. Hageja poolt viidatud kirjavahetuses nimetatud klienti kostja ei tunne, MTÜ-s Teadus Ja Tarkus Koolituskeskus kostja ise kliente ei otsi, sellega tegeleb teine inimene ning MTÜ Teadus Ja Tarkus Koolituskeskus ei õpeta eesti keelt lastele. Kostja väitel ei ole kostja kasutanud hinna kujundamisel hageja raamatupidamise andmeid ega hinnakujundamise põhimõtteid, kuna kostjale ei olnud need teada. Hinnad nimetas hageja esindaja Jelena Tihhonova isiklikult ja töölepingu kohaselt ei kuulunud hindade kujundamine kostja pädevusse. Vaba konkurents kujundab tarbija jaoks õiglased hinnad. Kostja leiab, et ta ei kujundanud hindasid hageja hinnakujundamise poliitika mõju all. Kostja väitel ei ole ta rikkunud hagejaga sõlmitud töölepingu p 8. tingimusi ega ka ühtegi muud selle lepingu tingimust.

4(10)

2-10-27835 Kostja võttis kohtuistungil omaks, et hageja ja kostja vahel oli 04. augustil 2008 sõlmitud tööleping nr 41, tööleping lõpetati 27. juulil 2009. Äriregistrisse kanti 16. juunil 2009 MTÜ Teadus Ja Tarkus Koolituskeskus, juhatuse liige on kostja. Poolte vahel sõlmitud töölepingus on kokkulepe ärisaladuse hoidmise kohta. Kostja väitel ei ole ta saanud 10 737 krooni lisatasu ärisaladuse hoidmise eest. Kostja väitel on töölepingu p-d 8.1., 8.2. ja 8.3. tühised. Kostja palub jätta hagi täies ulatuses rahuldamata ja menetluskulud jätta hageja kanda. Kostja on oma väidete kinnitamiseks esitanud järgmised tõendid: väljavõte ajalehest (t.l.-44-47);

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, kuulanud ära menetlusosalised, leiab, et hagi tuleb rahuldada. Hageja nõudeks on välja mõista kostjalt hageja kasuks töölepingu rikkumisest tulenev võlgnevus 10 737 krooni. Kostja hagi õigeks ei võta ja vaidleb hagile vastu. Kohus tuvastas, et poolte vahel oli 04. augustil 2008 sõlmitud tööleping nr 41, kostja asus hageja juurde tööle vanema õppekonsultandi ametikohale. Vastavalt töölepingu p 8.1. kohustub töötaja hoidma ametialaseid ja ärisaladusi lepingu kehtivuse ajal ja kaks aastat peale lepingu lõppemist; lepingu p 8.2. ( alapunktide 8.2.1. kuni 8.2.7.) kohaselt on ametialaste ja ärisaladuste objektiks hinnakujundamise põhimõtted ja raamatupidamist puudutav informatsioon, informatsioon klientidest, tarnijatest, partneritest, informatsioon firma probleemidest ja nende lahendamise võtetest, töös kasutatavad paroolid, koodid ja muud tööandja seadmestiku ja infosüsteemide ohutuse tagamise elemendid, informatsioon firma arenguprojektidest, õppeplaanid ja õpetamise metoodika, muu konfidentsiaalne informatsioon, mis võib olla saadud tööandja tööalasest dokumentatsioonist; lähtuvalt lepingu p 8.3. kui töötaja rikub lepingu p-s 8.1. märgitud kohustust, on tööandjal õigus nõuda tekitatud kahju täielikku hüvitamist või täiendava töötasu osas hüvitamist, mida makstakse igakuiselt ametialaste ja ärisaladuste hoidmise ja firma konkurentsivõime tõstmise eest kogu ettevõttes töötatud aja eest. Tööleping lõpetati 27. juulil 2009 kostja algatusel. Äriregistrisse kanti 16. juunil 2009 MTÜ Teadus Ja Tarkus Koolituskeskus, juhatuse liige on kostja. Nimetatud asjaolude osas vaidlus puudub. Hageja väitel on kostja rikkunud töölepingu p-s 8.1. märgitud kohustust hoida ametialaseid ja ärisaladusi töölepingu kehtivuse ajal ja peale töölepingu lõppemist. Kostja esitas vastuväite, et lepingu p-d 8.1., 8.2. ja 8.3. on tühised. Kohus ei nõustu kostja vastuväitega. Kostja ei ole viidanud ühelegi võimalikule tühisuse alusele. Töölepingu seaduse (TLS) § 131 lg 1 ja lg 2 kohaselt, enne 2009. aasta 1. juulit sõlmitud töölepingule kohaldatakse alates 2009. aasta 1. juulist töölepingu seaduses sätestatut. Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatu ei välista ega piira lepingupoolte õigusi ega kohustusi, mis on tekkinud enne 2009. aasta 1. juulit. Töölepinguga seotud asjaoludele või toimingutele, mis on tekkinud või tehtud enne 2009. aasta 1. juulit, kohaldatakse senikehtinud seadust. 5(10)

2-10-27835 Enne 01. juulit 2009 kehtinud töölepingu seaduse (TLS) § 15 kohaselt, töölepingu tingimused, mis on töötaja jaoks halvemad seaduses, haldusaktis või kollektiivlepingus ette nähtust, on kehtetud. Kui pooled ei lepi kokku uutes tingimustes, kohaldatakse töölepingu kehtetute tingimuste asemel seadust, haldusakti või kollektiivlepingut. Kehtiva TLS § 2 kohaselt, käesolevas seaduses ja võlaõigusseaduses lepingupoolte õiguste ja kohustuste ning vastutuse kohta sätestatust töötaja kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe on tühine, välja arvatud, kui töötaja kahjuks kõrvalekalduva kokkuleppe võimalus on käesolevas seaduses ette nähtud. Vastavalt enne 01. juulit 2009 kehtinud TLS § 50 p 6 on töötaja kohustatud hoidma tööandja ärija tootmissaladust ning mitte osutama tööandjale konkurentsi, sealhulgas mitte töötama tööandja loata viimase konkurendi juures, kui need kohustused on ette nähtud töölepinguga. Need kohustused lasuvad töötajal ka pärast töölepingu lõpetamist, kui pooled sõlmisid niisuguse kokkuleppe ja tööandja maksis töötajale mainitud kohustuste täitmise eest eritasu või andis muud hüvitust. Lähtuvalt kehtiva TLS § 22 lg 1, lg 2 ja lg 3, vastavalt võlaõigusseaduse §-s 625 sätestatule ja arvestades käesoleva seaduse § 6 lõikes 3 sätestatud teavitamise kohustust, võib tööandja määrata, millise teabe kohta kehtib töötajal tootmis- või ärisaladuse hoidmise kohustus. Tööandja ja töötaja võivad kokku leppida saladuse hoidmise kohustuse rikkumise leppetrahvi võlaõigusseaduses sätestatud tingimustel ja korras. Käesolevas paragrahvis sätestatu ei välista saladuse hoidmise kohustuse rikkumise tõttu tekkinud kahju hüvitamise nõudmist osas, mida leppetrahv ei katnud. Kohus leiab, et töölepingu p-des 8.1., 8.2. ja 8.3. märgitud kokkulepped on seadusega lubatud ja seega ei saa olla tühised. Võimalus kokku leppida tööandja ärisaladuse hoidmise kohustuse panemises töötajale ja selle kohustuse rikkumise korral tööandja õiguses nõuda töötajalt hüvitist on sätestatud töölepingu sõlmimise ajal kehtinud seaduses ja ka käesoleval ajal kehtivas seaduses. Kohus töölepingu p-de 8.1., 8.2. ja 8.3. tühisuse aluseid ei tuvastanud. Hageja väitel on kostja rikkunud töölepingust tulenevat kohustust hoida ametialaseid ja ärisaladusi. Kostja rikkumine seisneb selles, et kostja kasutas MTÜ Teadus Ja Tarkus Koolituskeskus tegevuses hageja poolt välja töötatud lepingute ja tabelite vorme. Kuna vastavalt töölepingu p-le 8.2.7. on ametialaste ja ärisaladuste objektiks muu konfidentsiaalne informatsioon, mis võib olla saadud tööandja tööalasest dokumentatsioonist, on kostja kasutanud hageja informatsiooni MTÜ Teadus Ja Tarkus Koolituskeskus tegevuses. Kostja ei nõustu hageja väitega. Kostja on seisukohal, et lepingute ja tabelite vorme võib rohkesti leida Internetist. Lepingute ja tabelite vormid on tavapärased ja sarnased, kusjuures hageja ei ole lepingute ja tabelite vormidele patenti vormistanud. Kostja leiab, et MTÜ Teadus Ja Tarkus Koolituskeskus ja hageja lepingute ja tabelite vormid on erinevad ja seega ei kasuta kostja hageja ametialaseid ega ärisaladusi. Kohus nõustub hageja väitega. Kohus võrdles hageja esitatud hageja lepingut nr 340 (t.l.-26) ja MTÜ Teadus Ja Tarkus Koolituskeskus lepingut (t.l.-29), koostatud 26. augustil 2009. Kohus leiab, et lepingud on enamjaolt sarnased – lepingute kujundus, s.o teksti suurus ja kirja stiil on samasugused, teksti paigutus on enamalt jaolt kattuv ning esmasel vaatlusel tekib mulje, et lepingute koostamisel on kasutatud sama vormi. Erinevus on tabeli suuruses, MTÜ lepingul on lisatud üks lahter, muus osas 6(10)

2-10-27835 on tabel samasugune kui hageja lepingul, ning muudetud on mõnede punktide sõnastust. MTÜ lepingus puudub hageja lepingu p 3.2. MTÜ lepingu p-d 5.2. nii sõnastuselt kui kirjavahemärkidelt ja kujunduselt kattub hageja lepingu p-ga 5.2. Kahe lepingu sarnasuseks on ka asjaolu, et lepingutes märgitud viivise protsent (p 3.5. hageja lepingus ja p 3.4. MTÜ lepingus) ning kuupäevalised tähtajad (hageja lepingu p 3.5., p 5.5. ja MTÜ leping p 3.4., 5.4.) on samad. Kohus järeldab, et MTÜ Teadus Ja Tarkus Koolituskeskus leping on koostatud kasutades hageja lepingu vormi. Võrreldes hageja lepingut nr 448N (t.l.-27) MTÜ Teadus Ja Tarkus Koolituskeskus lepinguga (t.l.29) selgub, et mõlemal lepingul on enamjaolt sama sõnastus, identne on alampunktide jaotus, tekstis märgitud arvväärtused ja protsendiliste suuruste väärtused. Erinevus seisneb selles, et hageja lepingus on p-s 2. neli alampunkti, MTÜ lepingu p-s 2 kaks alampunkti. MTÜ lepingus on muudetud p 5.3. Erinevuseks on kirja suurus. Kohus asub seisukohale, et teksti suuruse muutmine, kuna tegemist on arvuti abil koostatud lepingu vormiga, ei välista, et MTÜ Teadus Ja Tarkus Koolituskeskus leping on koostatud hageja lepingu vormi kasutades. Kohus järeldab, et MTÜ Teadus Ja Tarkus Koolituskeskus leping on koostatud kasutades hageja lepingu vormi. Võrreldes hageja klienditabelit (t.l.-30) ja MTÜ Teadus Ja Tarkus Koolituskeskus klienditabeleid (t.l.-31-32) on märgatav sarnasus dokumendi kujunduses. Erinevus on vaid logos dokumendi ülal paremas nurgas ning MTÜ tabelitesse on lisatud isikukoodi lahter. muus osas, paigutus ja kirja stiil, on tabelid sarnased. Kohus järeldab, et MTÜ Teadus Ja Tarkus Koolituskeskus klienditabelid on koostatud kasutades hageja tabeli vormi. Kostja oma vastuväite, et lepingute ja tabelite vorme võib rohkesti leida Internetist, tõendamiseks tõendeid ei esitanud. Kohus leiab, et MTÜ Teadus Ja Tarkus Koolituskeskus tegevuses on kasutatud lepingute ja klienditabelite koostamisel hageja lepingute ja tabelite vorme. Hageja väitel on kostja MTÜ Teadus Ja Tarkus Koolituskeskus esindajana sõlminud lepinguid samade klientidega, kes varem õppisid hageja juures, s.o MTÜ Teadus Ja Tarkus Koolituskeskus kasutab oma tegevuses hageja kliendibaase. Kostja esitas vastuväite, et ta ei ole sõlminud lepinguid hageja klientidega. Kohus nõustub hageja väitega. Vande all üle kuulatud hageja juhatuse liikme Jelena Tihhonova ütlustest (t.l.-122-123) selgub, et kostjal oli juurdepääs hageja klientide andmebaasile, kostja vastutas Narva kontori töö eest ja tema kohustuste hulka kuulus töö klientidega, õppegruppide moodustamine ning kogu info hageja klientide kohta oli kostja kasutuses. Peale kostja töölepingu lõppemist asus hageja juurde tööle uus töötaja, kes hakkas tegelema klientidega, helistas klientidele, et leppida kokku sügiseste koolituste toimumise üksikasjad. Hageja töötaja sai klientidelt teada, et keegi teine isik esineb hageja nime all ja lepib hageja klientidega kokku koolituste läbiviimiseks. Töötaja veenus kliendi, lasteaia „Maiake“ juhataja juures, et lasteaias koolitusele registreerunud isikute leht oli koostatud MTÜ Teadus Ja Tarkus Koolituskeskus poolt. Lasteaia juhata selgitas hageja töötajale, et telefonivestlus toimus hageja töötajaga ning viidati kevadisele kokkuleppele. Narva linnas oli tekkinud olukord, kus klientidele helistas esmalt kostja, kes esitles end hageja töötajana ja pakkus õppeteenust, ning seejärel helistas kliendile hageja töötaja ja pakkus sama teenust. Lasteaias „Pingviin“ pidasid korraga läbirääkimisi nii hageja kui ka MTÜ Teadus Ja Tarkus Koolituskeskus. Sarnane olukord oli ka kliendi Rosa Dalejevaga, kellega oli leping eesti keele õppimiseks sõlmitud vastavalt kevadistele läbirääkimistele, kuid MTÜ-ga Teadus Ja Tarkus Koolituskeskus, leping oli sarnane hageja lepinguga. Samuti oli kliendi koorikooliga, kellele hageja tegi ettepaneku jätkata sügisel 7(10)

2-10-27835 õpinguid, kuid kaks päeva enne õpingute algust teatas koorikooli direktor hagejale, et otsustas vastu võtta hageja endise töötaja pakkumise. Vastavalt hageja esitatud klientide andmebaasi väljavõttele (tõlge t.l.-74) on lasteaed „Pingviin“ hageja klient, märkus – tahavad eesti keelt septembris 2009. Hageja poolt esitatud kirjavahetusest Jelena Koopiga (tõlge t.l.-78) selgub, et hageja on 06. septembril 2009 saatnud kliendile kirja, milles palub teatada hagejale juhtumist, mil hageja nimel on keeleõppe teenust pakkunud mõni muu isik. Jelena Koop on 07. septembril 2009 vastanud hagejale ja teatanud, et augusti lõpus helistati talle hageja juurest, nimetati samu õppejõude, kes õpetasid ka varem hageja juures, kuid õppetöö pidi toimuma uuel aadressil. Kohus leiab, et kostja vastuväide – kiri on kirjutatud enne vastuse saamist – ei ole põhjendatud, kuna hageja kiri kannab 06. septembri 2009 kuupäeva, vastus sellele 07. septembri 2009 kuupäeva. Kirjade päise järgi (t.l.-76) on tuvastatav, et tegemist on vastusega samateemalisele kirjale. Kohus leiab, et hageja väide - kostja on MTÜ Teadus Ja Tarkus Koolituskeskuse esindajana sõlminud lepinguid samade klientidega, kes varem õppisid hageja juures, s.o MTÜ Teadus Ja Tarkus Koolituskeskus kasutab oma tegevuses hageja kliendibaase – on tõendatud. Kostja on peale hageja juurest lahkumist sõlminud MTÜ Teadus Ja Tarkus Koolituskeskus nimel keeleõppe lepinguid hageja klientidega, samuti pidanud läbirääkimisi, et saada hageja kliente MTÜ Teadus Ja Tarkus Koolituskeskus klientideks. Hageja väitel kasutas kostja MTÜ Teadus Ja Tarkus Koolituskeskus tegevuses hageja hinnakujunduse põhimõtteid, kuna MTÜ Teadus Ja Tarkus Koolituskeskus hinnad on seatud madalamaks kui hageja omad. Kostja esitas vastuväite, et vaba turumajanduse tingimustes kujunevad hinnad konkurentsi tagajärjel ning kostja ei ole MTÜ Teadus Ja Tarkus Koolituskeskus hindade kujundamisel kasutanud hageja hinnakujunduse põhimõtteid. Kohus nõustub kostja vastuväitega. Hageja ei ole tõendanud, et kostja oleks MTÜ Teadus Ja Tarkus Koolituskeskus hindade kujundamisel kasutanud hagejalt saadud andmeid. Hageja ei ole nimetanud asjaolusid, millest võiks järeldada, et MTÜ Teadus Ja Tarkus Koolituskeskus oleks oma teenuse eest võetava hinna määramisel kasutanud hagejalt kostja vahendusel saadud infot. Asjaolust, et MTÜ Teadus Ja Tarkus Koolituskeskus hinnad olid madalamad kui hageja omad, ei saa järeldada, et MTÜ Teadus Ja Tarkus Koolituskeskus oleks kasutanud hageja ametialaseid või ärisaladusi oma hinna kujundamisel või et kostja oleks edastanud MTÜ-le Teadus Ja Tarkus Koolituskeskus infot hageja hinnakujunduse instrumentide osas. Kohus järeldab, et MTÜ Teadus Ja Tarkus Koolituskeskus poolt teenustele odavamate hindade kehtestamine ei ole seotud kostja poolt töölepingu rikkumisega, kuna on tõendamata, et kostja oleks edastanud MTÜ Teadus Ja Tarkus Koolituskeskus hageja hinnakujundamise põhimõtteid. Kohus tuvastas, et MTÜ Teadus Ja Tarkus Koolituskeskus, mille juhatuse liige oli sel ajal kostja, on tegevuses kasutatud lepingute ja klienditabelite koostamisel hageja lepingute ja tabelite vorme ning kostja on peale hageja juurest lahkumist sõlminud MTÜ Teadus Ja Tarkus Koolituskeskus nimel keeleõppe lepinguid hageja klientidega, samuti pidanud läbirääkimisi, et saada hageja kliente MTÜ Teadus Ja Tarkus Koolituskeskus klientideks. 8(10)

2-10-27835

Vastavalt enne 01. juulit 2009 kehtinud TLS § 50 p 6 on töötaja kohustatud hoidma tööandja ärija tootmissaladust ning mitte osutama tööandjale konkurentsi, sealhulgas mitte töötama tööandja loata viimase konkurendi juures, kui need kohustused on ette nähtud töölepinguga. Need kohustused lasuvad töötajal ka pärast töölepingu lõpetamist, kui pooled sõlmisid niisuguse kokkuleppe ja tööandja maksis töötajale mainitud kohustuste täitmise eest eritasu või andis muud hüvitust Poolte vahel sõlmitud töölepingu p 8.1. kohaselt kohustub töötaja hoidma ametialaseid ja ärisaladusi lepingu kehtivuse ajal ja kaks aastat peale lepingu lõppemist; lepingu p 8.2.2. kohaselt on ametialaste ja ärisaladuste objektiks informatsioon klientidest, tarnijatest, partneritest ning vastavalt p 8.2.7. muu konfidentsiaalne informatsioon, mis võib olla saadud tööandja tööalasest dokumentatsioonist. Kohus jõuab järeldusele, et kostja on rikkunud poolte vahel sõlmitud töölepingu p-s 8.1. sätestatud ametialaste ja ärisaladuste hoidmise kohustust, s.o kostja on avaldanud MTÜ-le Teadus Ja Tarkus Koolituskeskus perioodil ilma hageja nõusolekuta infot hageja töös kasutatud dokumentide ja hageja klientide kohta ja seda perioodil august-september 2009, s.o vähem kui kaks aastat peale töölepingu lõpetamist. Hageja väitel on töölepingus kokku lepitud ja kostjale on välja makstud lisatasu ametialaste ja ärisaladuste hoidmise eest igakuiselt 1000 krooni, kogu töötamise aja eest kokku 10 737 krooni. Kostja esitas vastuväite, et ta ei ole seda tasu saanud. Kohus nõustub hageja väitega. Vastavalt töölepingu lisale nr N1 04. augustist 2008 (tõlge t.l.-19) on p-s 1 kokku lepitud, et kostja töötasu osaks on TTL – töötasu lisaosa, mida makstakse igakuiselt ametialaste ja ärisaladuste hoidmise eest, ettevõtte konkurentsivõime tõstmise eest, moodustab 1000 krooni. Kostja palga arvestuse tabelist (t.l.-21) selgub, et kostja palga hulka on igakuiselt arvestatud lisatasu ametialaste ja ärisaladuste hoidmise eest (TTL) kogu töötamise aja eest kokku 10 737 krooni. Pangatehingute väljavõttelt (t.l.-22) ja kassa väljamineku orderitest (t.l.-23-24) on näha, et palk on kostjale välja makstud. Kostja oma vastuväite osas tõendeid ei esitanud. Kohus loeb tõendatuks hageja väite, et kostjale on välja makstud lisatasu ametialaste ja ärisaladuste hoidmise eest kogu töötamise aja eest kokku 10 737 krooni. Poolte vahel sõlmitud töölepingu p 8.3. kohaselt, kui töötaja rikub lepingu p-s 8.1. märgitud (ametialaste ja ärisaladuste hoidmise) kohustust, on tööandjal õigus nõuda tekitatud kahju täielikku hüvitamist või täiendava töötasu osas hüvitamist, mida makstakse igakuiselt ametialaste ja ärisaladuste hoidmise ja firma konkurentsivõime tõstmise eest kogu ettevõttes töötatud aja eest. Kohus on seisukohal, et hagejal on õigus nõuda töötajale makstud eritasu tagasi, kuna selles on eraldi kokku lepitud. Vaidlust ei ole, et kostja poolt on ametialaste ja ärisaladuste hoidmise tasu 10 737 krooni hagejale tagastamata. Lähtuvalt võlaõigusseadus (VÕS) § 76 lg 1, kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Vastavalt VÕS § 108 lg 1, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. 9(10)

2-10-27835

Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada. kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 10 737 krooni. Kostja vastuväide, et MTÜ Teadus Ja Tarkus Koolituskeskus ei paku hagejale konkurentsi ning kostja, olles MTÜ Teadus Ja Tarkus Koolituskeskus juhatuse liige, ei ole töötanud hageja konkurendi kasuks ja seetõttu ei ole ta ka rikkunud töölepingu p 9.1., ei ole asjassepuutuv, kuna hageja ei nimeta hagi aluseks olevate asjaolude hulgas töölepingu p 9.1. rikkumist. Samuti ei ole asjassepuutuvad kostja vastuväited hageja poolt tegevuse lõpetamise osas, kuna töölepingus kokkulepitud tingimused ei näe ette kostja ennetähtaegset vabastamist ametialaste ja ärisaladuste hoidmise kohustusest juhul, kui hageja lõpetab oma tegevuse. Kostja vastuväide, et hageja ja MTÜ Teadus Ja Tarkus Koolituskeskus tegutsevad erinevatel aladel, ei ole asjassepuutuv, kuna töölepingus kokku lepitud ametialaste ja ärisaladuste hoidmise kohustus ei sõltu kostja tegevuse liigist, kokkulepet ametialaste ja ärisaladuste hoidmiseks tuleb tõlgendada absoluutse keeluna, mille kohaselt kostjal on keelatud avaldada kolmandatele isikutele töölepingu p-s 8.2. märgitud informatsiooni töölepingu kehtimise ajal ja kaks aastat peale töölepingu lõppemist; pooled ei ole kokku leppinud, et kostja võik avaldada eelnimetatud infot isikutele, kes tegutseksid muul alal kui seda teeb hageja. Kostja väide, et hageja on avaldanud ajalehes kostja kohta halvustava artikli ning kostja oli sunnitud lahkuma töölt, kuna töötamine hageja juures ei pakkunud rahuldust või enesearendust ning hageja juures töötamine rikkus kostja reputatsiooni, ei ole asjassepuutuvad, kuna ei mõjuta töölepingus kokku lepitud ametialaste ja ärisaladuste hoidmise kohustust; kostja tõend - väljavõte ajalehest (t.l.-44-47) – ei ole asjassepuutuv samal põhjendusel. Hagi hind Hageja nõudeks on välja mõista kostjalt hageja kasuks põhivõlg 10 737 krooni. TsMS § 124 lg 1 kohaselt, raha maksmisele suunatud hagi puhul määratakse hagihind nõutava rahasummaga. Hagihind on 10 737 krooni (686,22 eurot). Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. /---/. TsMS § 162 lg 1 kohaselt, hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldas hagi ning seega tuleb kõik menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda. Kohus selgitab, et lähtuvalt TsMS § 174 lg 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Aarne Lõhmus Kohtunik 10(10)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.