Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbimata

1(12)

Tsiviilasi nr: 2-08-81191 Kindlustusmaakler OÜ poolt esitatud vastuhagiga seonduvad maakohtu menetluskulud kostja, Colemont Kindlustusmaakler OÜ kanda. Apellatsioonimenetluse kulud jätta nii apellatsioonkaebuse kui ka vastuapellatsioonkaebuse osas poolte endi kanda. Hüvitatava summa kindlakstegemise avalduse koos menetluskulude nimekirjaga võib esitada käesolevas asjas otsuse teinud maakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

2(12)

Tsiviilasi nr: 2-08-81191 üheaastase kehtivusajaga, mistõttu laekusid kindlustusmaksed 2008.a alguses sõlmitud kindlustuslepingute osas kuni 2009.a jaanuarini jne. Kuna tulemustasu suurus moodustus ca 2/3 ulatuses eelnevalt sõlmitud lepingute järgmaksetest ja 1/3 ulatuses lepingute uuendamisest (aastamakse korraga tasumisest), siis lähtudes hageja lisatasust 2008.a kuude lõikes, on kostja ajavahemikul 2008.a septembrist kuni 2009.a jaanuarini jätnud välja maksmata tulemustasu 20 000 krooni. Kostja tekitas hagejale mittevaralist kahju, mille suuruseks hindas hageja 150 000 krooni. Töölepingu ebaseadusliku lõpetamisega seoses halvenes oluliselt hageja tervis. Kostja avaldas kolmandatele isikutele teadlikult ebaõigeid andmeid ja kahjustas sellega olulisel määral hageja mainet endiste klientide hulgas. Kostja rikkus sõnumisaladust. Hageja taotles ravimitele tehtud kulutuste hüvitamist 4900 krooni ulatuses. Hageja palus tunnistada tühiseks töölepingus sisalduv konkurentsikeelu kokkuleppe, mille kohaselt ei ole hagejal lubatud tööle asuda teise tööandja juurde kuue kuu jooksul pärast seda kui töötaja lahkus töölt omal soovil. Kuna hagejaga lõpetati tööleping ebaseaduslikult ja ta sunniti töölt ära minema, ei saa konkurentsikeelu kokkulepe seaduslikku jõudu omada. Samuti on tühine sellega seotud hüvitiste tagastamise nõue. Samal põhjusel on tühine hagejaga 01.11.2006 sõlmitud lojaalsustasu leping.

Kostja vastuväited

3(12)

Tsiviilasi nr: 2-08-81191 arvelt asjadega, mis ei täitnud ettevõttele omanike poolt seatud ja püstitatud eesmärke kasu teenimiseks. Hageja poolt saadetud kirjade puhul ei saa rääkida ühest või kahest emotsioonipuhangu ajendil kirjutatud kirjast. Eelnimetatud põhjustel ei pidanud tööandja edasise töösuhte jätkumist võimalikuks. Pooltevaheline töösuhe kestis vähem kui kaks aastat ning põhjusel, et hagejaga sõlmitud töölepingu lõpetamine oli tingitud hagejast, ei ole hageja TLS § 117 lg 2 järgne hüvitisenõue põhjendatud. Kostja arvestustel oli hageja keskmine kuupalk ajavahemikul 2008.a märts kuni august 41 367 krooni. Lepinguvälise kahju hüvitamise eelduseid ei esine. Hageja väited valeandmete esitamise ja tervisekahjustuse tekkimise kohta on alusetud ja tõendamata. Kostja ei rikkunud töölepingu lõpetamise protseduuri. Isegi kui kohus tuvastab, et töölepingut ei lõpetatud nõuetekohaselt, on selleks juhuks ettenähtud iseseisvad õiguskaitsevahendid (ennistamine, hüvitis). Isegi kui kõik loetletud elemendid eksisteeriksid, ei saaks rahalise hüvitise väljamõistmise aluseks olla üksnes Ktanu hingelised üleelamised, Ktanul tema au teotamise tõttu tekkinud piinlikkusetunne ja ajutine meeleolu langus. Kuivõrd kostja ei ole hagejale tervisekahjustust ega ravimisõltuvust põhjustanud, puudub alus ka varalise kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks. Töölepingu p-i 5 järgi oli hageja põhipalk 16 000 krooni ning lisaks maksti talle töölepingu p-de 5.1 ja 5.2 kohaselt tulemustasu, mille määr kasvas sõltuvalt kuus laekunud summast. Tulemustasu sõltus sellest, kas ja kui palju oli tööandjale laekunud teenustasusid nendelt tööandja klientidelt, keda hageja teenindas. Tulemustasu suurus arvutati summade põhjal, mis olid tööandjale palgaarvestuse aluseks olnud kalendrikuul laekunud. Kui tööandjale laekus arvestusperioodil teenustasusid vähem kui töölepingus määratud alampiir (75 000 krooni), töötajal tulemustasu saamise õigust ei olnud. Poolte vahel ei olnud kokkulepet selle kohta, et töötajale arvestatakse ja makstakse tulemustasu ka nende summade eest, mis töölepingu kehtivuse ajal laekunud ei ole. Samuti puudus kokkulepe selle kohta, et töötajale jätkatakse tasu maksmist ka siis kui tööleping on lõppenud ja töötaja enam neid kliente ei teeninda. Tulemustasu maksmise kohustus ei tekkinud mitte töötaja poolt kindlustuslepingu sõlmimisel vaid teenustasu laekumisel. Praegusel juhul ei olnud töötajal õigust nõuda tulemustasu nende maksete eest, mis tööandjale töölepingu lõppemise hetkeks laekunud ei olnud. Kuivõrd poolte vahel puudus kokkulepe, et palga maksmist jätkatakse ka pärast töölepingu lõppemist, tuleb hageja nõuded jätta täielikult rahuldamata. Isegi kui nõustuda hageja poolt tulemustasu kokkulepetele antud tõlgendustega, ei ületanud vaidlusalusel arvestusperioodil hageja teenindamisel olnud klientidelt laekunud teenustasud töölepingus määratud alampiiri (75 000 krooni).

Vastuhagi

Vastuhagi osas esitatud vastuväited

4(12)

Tsiviilasi nr: 2-08-81191 Lojaalsustasu kokkulepe on töötaja olukorda kahjustav kokkulepe TLS § 15 tähenduses ja seega tühine. Kuna tööandjal puudub alus nõuda lojaalsustasu tagastamist, on alusetu ka viivisenõue.

Esimese astme kohtu otsus

5(12)

Tsiviilasi nr: 2-08-81191 Süüteo kirjeldamine eeldab piisavalt konkreetsete faktiliste asjaolude esitamist, mille tuvastamisega seostab tööandja töölepingu rikkumist töötaja poolt. Vastasel juhul poleks võimalik muuhulgas kontrollida, kas tööandja on täitnud TDVS § 9 lg 1 nõuded, mille kohaselt võis töötajale ühe süüteo eest määrata ainult ühe distsiplinaarkaristuse. Kohus märkis, et 16.09.2008 distsiplinaarkaristuste määramisel 11.10.2007, 07.11.2007 ja 04.02.2008 e-kirjade saatmise eest oleks tõenäoliselt ületatud ka TDVS § 6 lg-s 1 sätestatud 6-kuuline karistuse määramise tähtaeg. Isegi kui kostja töötajate vahel toimunud kirjavahetus oleks vaadeldav TLS § 48 lg 1 p-st 4 ja § 50 p-st 4 tuleneva töötaja kohustuste rikkumisena, ei oleks tegemist töökohustuste jämeda rikkumisega TLS § 103 lg 2 mõttes (töötaja töölepingust tuleneva põhikohustuse esmakordne jäme rikkumine). TLS § 48 lg 1 p-st 4 ja § 50 p-st 4 tulenevad kohustused on olemuselt kõrvalkohustused ja nende esmakordne rikkumine ei saa kohtu hinnangul olla üldjuhul töölepingu lõpetamise aluseks. TLS § 48 lg 1 p-s 4 nimetatud kohustuse rikkumise seisukohast puudub tähtsus sellel, kas e-kirju kirjutati tööajal või mitte ning kas selleks kasutati tööandja arvutit või töötaja isiklikku arvutit. Tulenevalt TLS §-st 53 lasub TLS § 48 lg 1 p-s 4 sätestatud kohustus töölepingu pooltel ka pärast tööaja lõppu ja töös ettenähtud vaheaegadel. Samuti ei muudaks rikkumist olematuks asjaolu, et hageja väidetavalt ei olnud vaidlusaluse kirjavahetuse algatajaks. Vastavalt TDVS § 8 lg-le 1 ei tohi distsiplinaarkaristus olla ilmses vastuolus süüteo raskuse, selle toimepanemise asjaolude ning töötaja eelneva käitumisega. TLS § 104 lg 2 järgi võib usalduse kaotuse tõttu töölepingu lõpetada, kui töötaja on põhjustanud tööandja vara puudujäägi, riknemise, hävimise, kaotsimineku või riisumise, samuti kui ta on töökohal varastanud kaastöötaja vara; seadnud ohtu tööandja vara säilimise või põhjustanud tarbijate, klientide või äripartnerite usaldamatuse tööandja vastu. Kostja ei ole tõendanud, et tööandja äritegevuse käive langes ja majandusnäitajad halvenesid, sest hageja häälestas kaastöötajaid tööandja vastu. Käskkirjast ei selgu, milles kaastöötajate väidetav vaenulik häälestamine seisnes. Kohus ei ole veendunud, et hageja e-kiri oleks kaasa toonud kostjale (saamata tulu näol) kahju tekkimise reaalse ohu. Kahju tekkimise abstraktse ohu loomine töötaja poolt ei ole TLS § 86 p 7 rakendamiseks piisav. Maakohus rahuldas osaliselt hageja nõude TLS § 117 lg 2 järgse hüvitise väljamõistmiseks. Kohtu hinnangul ei ole töölepingu lõpetamise asjaolud ja seaduserikkumise iseloom sellised, mis õigustaksid hüvitise väljamõistmist maksimummääras. Kohus, arvestades, et tegemist ei olnud pikaajalise töösuhtega, leidis, et õiglane ja põhjendatud hüvitis töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest on kolme keskmise kuupalga suuruses summas 124 101 krooni. Vabariigi Valitsuse 15.08.2001 määrusega nr 275 kinnitatud keskmise palga arvutamise korra § 2 järgi arvutatakse keskmine palk üldjuhul arvutamise vajaduse tekke kuule eelnenud kuue kalendrikuu jooksul töötaja teenitud palga kogusummast. Palgaarvestuse koonddokument (I köide lk 46) toetab kostja väiteid keskmise palga suuruse kohta. Arvestades hagejale makstud brutopalga, ärisaladuse eest makstud lisatasu ja tulemustasu, moodustab hageja töölepingu lõpetamisele eelnenud kuue kalendrikuu (s.o 2008.a märts-august) palk kokku 248 206 krooni. Samal ajavahemikul oli 125 (kalendaarset) tööpäeva, mis teeb ühe tööpäeva keskmiseks palgaks 1985,65 krooni. Ühe kuu keskmine kalendaarsete tööpäevade arv perioodil 2008.a märts kuni august oli 20,83. Vastavalt korra § 4 lg-le 4 tuleb hageja keskmise kuupalga suuruseks lugeda 41 361,09 krooni. Hageja on keskmise palga leidmisel (I köide lk 43) arvestanud puhkusetasude ja autokompensatsiooniga, mida ei saa korra § 2 lg 3 kohaselt keskmise palga arvestamisel arvesse võtta. Maakohus ei rahuldanud hageja nõuet saamata jäänud töötasu 20 000 krooni väljamõistmiseks ajavahemiku 2008.a september kuni 2009.a jaanuar eest. Vaidlus puudub, et alates 01.05.2008 kehtisid poolte vahel 20.03.2008 sõlmitud palgakokkulepped, mis vormistati töölepingu lisana

6(12)

Tsiviilasi nr: 2-08-81191 nr 1 (I köide lk 130-131). Kokkulepe järgi oli hageja põhipalk 16 000 krooni (bruto) kalendrikuus. Hagejal oli õigus igakuiselt tema teenindamisel olevate klientide poolt töötajale laekunud teenustasude (komisjonitasude) põhjal arvestatavale tulemustasule. Töötaja õigus tulemustasule tekkis töölepingu lisa alapunktide 5.3.1-5.3.3 järgi juhul, kui tema kindlustuslepingute müügist laekunud teenustasude (komisjonitasude) maht kalendrikuus on vähemalt 75 000 krooni. Pooled on 20.03.2008 sõlmitud palgakokkuleppes eeldatavalt silmas pidanud, et tulemustasu arvestamisel võetakse aluseks need kalendrikuud, mil töötaja kindlustuslepinguid müüs (st tööandja heaks tööd tegi). Tulemustasu suurus sõltub laekumistest ning selgub hiljem. PalS § 32 lg 1 eesmärgiks ei ole välistada töötaja nõudeid töötasule (sh lisatasule), mis ei olnud töölepingu lõpetamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud. See kohustab tööandjat maksma välja rahasummad, mille saamiseks töötaja on töölepingu lõpetamise päeval õigustatud. Tõendatud pole, et hageja poolt enne töölepingu lõpetamist sõlmitud kindlustuslepingute müügist laekunud teenustasud kõnealusel perioodil oleksid ületanud 75 000 krooni. Kostja poolt esitatud tõenditest järelduvalt jäid kuude laekumised vahemikku 31 081 kuni 47 373 krooni (III köide lk 103 ja 104-106). Hageja poolt esitatud arvestus tulemustasu suuruse kohta on hüpoteetiline. Kuna hageja on möönnud, et osad kliendid lahkusid pärast töölepingu lõpetamist kostja juurest ning tulid temaga uue tööandja juurde kaasa (III köide lk 88), võisid laekumised kostjale pärast hageja töölt lahkumist väheneda. Maakohus ei rahuldanud hageja nõuet mittevaralise kahju summas 150 000 krooni hüvitamiseks. Kohtu hinnangul on hageja nõue töölepingu ebaseaduslikust lõpetamisest tingitud mittevaralise kahju hüvitamiseks õiguslikult välistatud. Kostja ei ole rikkunud tööandja töölepingust tulenevaid kohustusi, mis oleks suunatud töötaja mittevaralise huvi järgmisele. Asja materjalist nähtub, et hageja haigestus enne töölepingu (ebaseaduslikku) lõpetamist. Hageja väited tema maine kahjustamise kohta ebaõigete andmete avaldamise teel ei ole kohtu hinnangul tõendamist leidnud. 22.09.2008 kostja kirjast (I köide lk 211) ei saa kohtu arvates otseselt ega kaudselt järeldada hageja vallandamist kostja poolt. Töölepingu lõpetamise õiguslikke aluseid ega töölepingu lõpetamisega seonduvaid asjaolusid kirjas pole toodud. Samuti ei ole 17.09.2008 e-kirjas, milles teavitati kostja töötajaid töölepingu lõpetamisest hagejaga (III köide 137-138), esitatud ebaõigeid faktiväiteid. Isegi kui kõnesolevad kirjad sisaldaksid ebaõigeid või mittetäielikke faktilisi andmeid, ei ole sellega tekitatud hagejale mittevaralist kahju, mis peaks kuuluma rahaliselt hüvitamisele. Hageja väited klientides ja (endistes) kaastöötajates tekkinud usaldamatuse kohta ei ole tõendamist leidnud. Hageja väitel tuli ligikaudu 70% hageja teenindamisel olnud klientidest hageja uue tööandja juurde kaasa (III köide lk 88). Ka kostja lojaalsustasu tagastamise nõudekiri (III köide lk 130 ja 132-135) ei sisalda ebaõigeid faktiväiteid, kirjas esitatud nõude õiguslik põhjendatus ei ole kohtu arvates siinkohal määrav. Isegi kui nõudekirja sisuga said tutvuda kolmandad isikud, ei ole hagejal kohtu hinnangul tekkinud sellest hüvitamisele kuuluvat mittevaralist kahju. Õige on hageja väide, et kostja rikkus hageja õigust sõnumisaladusele. Tegemist on isikliku õiguse rikkumisega VÕS § 1045 lg 1 p-i 4 mõttes. Töötaja poolt e-posti teel saadavate ja edastatavate sõnumite kontrollimine oleks võimalik eeldusel, kui tööandja on selles töötajaga kokku leppinud või töötajat mõislikult informeerinud. Kostja polnud arvuti ja elektrooniliste sidekanalite kasutamisega seonduvat reguleerinud ning vastavat korda töötajatele teatavaks teinud. Samas ei esine selle rikkumise puhul VÕS § 134 lg-s 2 nimetatud asjaolusid, mis õigustaksid mittevaralise kahju rahalist hüvitamist. Kostja 03.05.2010 kinnitusel on hageja e-posti aadress suletud (III köide 149-150). Hageja ei ole usaldusväärselt tõendanud, et kostja oleks põhjustanud talle isikuõiguste rikkumisega tervisekahjustuse. Hageja haigusloo väljavõtte (III köide lk 55-58) järgi algavad sissekanded 13.11.2008, kuid hageja kinnitas 03.02.2010 kohtuistungil, et pöördus seoses haigusega esmakordselt arsti

7(12)

Tsiviilasi nr: 2-08-81191 poole aasta enne töölepingu lõpetamist, kui toimusid palgamuudatused tööandja juures. Seega esinesid hagejal haigussümptomid enne seda, kui leidsid aset sündmused, millega hageja mittevaralise kahju tekkimist seostab. Hageja haiguse puhul on ilmselt tegemist pikemaajalise terviserikkega ja hagiavalduse esitamise järgselt on hageja lihtsalt uuesti arsti poole pöördunud. Samadel põhjustel jättis kohus rahuldamata hageja nõude kahju hüvitamiseks summas 4900 krooni (III köide lk 80-83). Puudub põhjuslik seos kostja käitumise ja hagejal tekkinud kahju (kulutused ravimitele) vahel. Hageja väited silmahaiguse ja ravimisõltuvuse kohta ei ole tõendatud. Poolte vahel 07.11.2006 sõlmitud lojaalsustasu leping (I köide lk 16-17) on kohtu hinnangul TLS §-st 15 tulenevalt kehtetu osas, mis puudutab kostjale eritasu (lojaalsustasu) tagastamise kokkulepet. Lojaalsustasu lepingut tuleb lugeda töölepingu lisaks, kuna see sõlmiti seoses töösuhtega ning sisaldab otseselt viiteid töölepingu tingimustele. Pooled on lojaalsustasu lepinguga kokku leppinud kostja poolt hagejale konkurentsikeelu piirangu järgmise eest täiendavas eritasu maksmises, mis nähtub üheselt lepingu alapunktist 2.2.b. Enne 01.07.2009 kehtinud töölepingu seaduse regulatsioon ei välistanud töötajale konkurentsipiirangu kokkuleppe täitmise eest eritasu maksmist juba enne töölepingu lõppemist. Lojaalsustasu lepingu alapunkti 2.2.b. sisu on lepingu p-de 2.1. ja 2.3. koosmõjus põhimõtteliselt kooskõlas poolte vahel sõlmitud töölepingu 9. punkti ning TLS § 50 p-i 6 teise lausega. Samas sisaldab alapunkt 2.2.a. tingimusi, mis ei ole ühildatavad TLS § 50 p-ga 6. Lojaalsustasu lepingu punktiga 2.2.a. on töötaja lojaalsustasu saamise õigus seatud sõltuvusse veel täiendavatest tingimustest. Seega halvendatakse töötaja olukorda võrreldes seaduses sätestatuga. Muuhulgas on eelduseks see, et töötaja ei põhjusta kuni 31.10.2009 töölepingu lõpetamist tööandja algatusel töökohustuste rikkumise, usalduse kaotamise või töötaja korruptiivse teo tõttu. Ilmselgelt pidid nii alapunktis 2.2.a kui alapunktis 2.2.b. sisalduvad tingimused olema lojaalsustasu saamiseks täidetud. Vastasel juhul tekib töötajal lojaalsustasu lepingu järgi saadud eritasu tagastamise kohustus. Taolist järeldust toetab ka lojaalsustasu lepingu punkt

Apellatsioonkaebus

8(12)

Tsiviilasi nr: 2-08-81191 hüvitamiseks summas 20 000 krooni ning mõisteti hagejalt välja kohtukulud 25% ulatuses. Hageja palub saata nimetatud osas tsiviilasi tagasi esimesse astmesse arutamiseks teises kohtukoosseisus. Kohus ei põhjendanud, missugustest kaalutlustest lähtuvalt on välja mõistetud hüvitis töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest kolme kuu keskmise kuupalga ulatuses. Kohus ei kaalunud kõiki asjas esinevaid aspekte, mis viitavad sellele, et töölepingu lõpetamise protseduuri rikuti kõige rängemal viisil. Kostja rikkus hageja sõnumisaladust. Tööandja töölepingujärgse lõpetamise tegevuses on näha kindlat soovi kahjustada hageja tervist ja mainet. Ka töötas veel 1,5 aastat peale töösuhte lõpetamist hageja nimega seotud e-maili aadress. Maakohus ei põhistanud, miks töötaja keskmise kuutöötasu arvestus on ebausutav, kuid tööandjapoolne keskmise töötasu arvestus õige. Arvesse võttes töötaja poolt kohtule esitatud andmeid ning keskmise palga arvestamise korda, on töötaja keskmiseks kuu töötasu suuruseks 51 997,26 krooni, kolme kuu keskmine töötasu võrdub 155 991,78 krooniga. Kohus jättis ebaõigesti kostjalt välja mõistmata saamata jäänud töötasu summas 20 000 krooni. Tööandja poolt esitatud koond laekumistest on ebatõepärane ning seda ei saa arvesse võtta töötajale saamata jäänud töötasu välja mõistmisel või mõistmata jätmisel. Kuna töötajal puudub võimalus nõuda raamatupidamisdokumente ning samuti on tööandja eiranud nii töötaja kui tema esindaja palveid vastavate andmete edastamiseks, tuleb arvesse võtta töötaja poolt esitatud andmed ning töötajale välja mõista saamata jäänud töötasu summas 20 000 krooni. Kostja esitatud tõenditest nähtub, et kuni 16.septembrini oli laekumine 50 261,80 krooni ja peale 16. septembrit teenustasude laekumise koondnumber 31 081. Seega ületas juba 2008.a septembrikuu laekumine 75 000 krooni. Hageja ei nõustu, et kohus jättis rahuldamata nõude moraalse kahju hüvitamiseks. Kohus viitas otsuses üksnes tööandjapoolsele väitele, et hageja pöördus arsti poole juba varem, kuid jättis tähelepanuta, millised vaegused esinesid töötajal enne töölepingu lõpetamist ja pärast seda. Hageja haigusloost on nähtav, et tal esinesid olulised tervisehäired, mis on tingitud otseselt pingetest töökohal ning asjaolust, et tööandja on töötajaga halvasti umber käinud. Ekslik on seejuures kohtu seisukoht, et tegemist on moraalse kahjuga, mis on tingitud lepingulisest käitumisest. Niivõrd kui moraalne kahju on tekkinud töölepingu lõpetamisest ja sellele järgnenust, on tegemist lepinguvälise kahjuga ning välistatud on kahju nõue lepingulisest suhtest. Kuna tõendamist on leidnud moraalse kahju tekkimine ning tööandja süü töötaja tervise halvenemisel, on põhjendatud ka ravimitele tehtud kulutuste välja mõistmine tööandjalt.

Vastuapellatsioonkaebus

9(12)

Tsiviilasi nr: 2-08-81191 ilma õiguseta nõuda lojaalsustasu tagasi, kui lepingus määratletud eeldused ei täitu. Kohus tunnistas alusetult hagejaga töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks ja mõistis ebaõiglaselt välja kolme kuu hüvitise. Hageja rikkus viisakus- ja lojaalsuskohustust, mille kehtiv töölepingu seadus (§ 15 lg 1) loeb üheks olulisemaks töökohustuseks. Asjaolu, et hageja saatis tööandjat kahjustavaid kirju tööajal ja tööandja töövahenditega, kinnitab, et tegemist ei olnud erakirjavahetusega. Tööandja esindaja andis 04.02.2008 e-kirjas korralduse lõpetada tööandja elektrooniliste sidekanalite kasutamine mida tehakse selleks, et tööandjat kahjustada. Hüvitise suuruse määramisel on kohtul õigus arvesse võtta ka hagejapoolset käitumist pärast töölepingu lõpetamist. Hageja asus umbes 1 kuu pärast töölepingu lõppemist uuele töökohale ning võttis uue tööandja juurde üle ca 70% kostja klientidest. Kui ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et töölepingu lõpetamine oli ebaseaduslik, palub kostja vähendada väljamõistetavat hüvitist ühele kuupalgale ehk 41 367 kroonile (2643,83 eurot).

Vastustaja seisukoht

Ringkonnakohtu seisukoht

10(12)

Tsiviilasi nr: 2-08-81191 maakohus keskmise palga arvestamise eelduseks olevad algandmed ja arvestas ise keskmise palga. Maakohtu poolne keskmise palga arvestus on õiguspärane ning ei hageja ega kostja ei ole esile toonud asjaolusid, mis annaksid aluse kohtupoolses keskmise palga arvestuses kahelda. Maakohus on puhkust keskmise palga määramisel arvesse võtnud.

11(12)

Tsiviilasi nr: 2-08-81191 Antud juhul apellant sellisele alusele viidanud ei ole ning vastavat alust ei nähtu ka muudest tsiviilasja materjalidest. Ringkonnakohus märgib ka, et arvestada ei saa ka 26.05.2011.a menetlusdokumendis esitatud täiendavaid seisukohti. Tähelepanuta tuleb jätta ka 26.05.2011.a menetlusdokumendis esitatud taotlused. Taotlused ja seisukohad tuleb esitada menetluses esimesel võimalusel. Apellatsioonimenetluses tuleb kaebuse väited ja taotlused esitada apellatsioonkaebuses või apellatsioonitähtaja jooksul. 26.05.2011.a menetlusdokumendis esitatud seisukohad ja taotlused esitati seega hilinenult ning nende menetlemiseks puudub seaduslik alus, sest see põhjustaks asjas menetluse venimise. Menetluskulude jaotus

Mare Merimaa

Kaupo Paal

Ande Tänav

12(12)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.