Täitmine › Muud täitmisasjad

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Viru Maakohtu 22.12.2008.a kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-08-7950 oli muuhulgas tunnistatud M. K.e ja M. K.e ühisvaraks korteriomand Viru Maakohtu kinnistusosakonna Ida-Viru registriosa nr 1006508, mille reaalosaks on korter xxx üldpinnaga 81,6 m2, turuväärtusega 800 000 krooni. Kohus jättis ühisvara jagamisel M. K.e ainuomandisse korteriomandi Viru Maakohtu kinnistusosakonna Ida-Viru registriosa nr 1006508, mille reaalosaks on korter xxx üldpinnaga 81,6 m2 ja kostja kanda laen laenulepingu nr 05-093712- EL Swedpank-ile 380 000 krooni. Kohus mõistis M. K.elt M. K.e kasuks hüvitise suurema väärtusega ühisvara osa eest summas 193 500 krooni. Viru Maakohtu 22.12.2008 kohtuotsuse tsiviilasjas nr 2-08-7950 ja sissenõudja M. K.e avalduse alusel algatati 15.07.2009.a. M. K.e suhtes täitemenetlus (täiteasi nr 072/2009/1670). M. K.ele on 15.07.2009.a saadetud täitmisteade, mille ta on kätte saanud 20.07.2009.a. M. K.ele oli antud vabatahtliku täitmise tähtaeg kuni 19.08.2009.a. 25.08.2009.a saatis kohtutäitur Risto Kütt välja teate korteriomandi asukohaga xxx linn arestimise kohta. Korteri arestimine toimus M. K.e juuresolekul 24.09.2009.a. M. K. esitas 19.08.2009 kohtule avalduse täitemenetluse peatamiseks /lõpetamiseks, mille Viru Maakohus jättis 17.03.2010 määrusega tsiviilasjas 2-09-41872 rahuldamata. M. K. esitas 31.05.2010.a kohtule hagi täitmisele võetud sissenõude pööramise viisi õigusvastasuse tuvastamise, kinnisasjale sissenõude pööramise seadusvastaseks tunnistamise, sundtäitmise lubamatuks tunnistamise ning tehingute/toimingute tühisuse tunnustamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt mõisteti hagejalt Viru Maakohtu otsusega tsiviilasjas nr 2-08-7950 kostja M. K.e kasuks välja hüvitis suurema osa ühisvara eest 193 500 krooni. Hagejal on ühisvara jagamisel enamsaadud ühisvara eest välja mõistetud 193 500 krooni suurune hüvitis kostjale M.

K.ele tasumata. Kohtuotsuse järgselt esitas kostja M. K. hagejale pakkumuse, mille kohaselt leppisid pooled omavahel kokku uutes vara puudutavates tingimustes. Tunnistajate juuresolekul toimus kokkuleppe sõlmimine, mille kohaselt vastastikuste õiguste ja kohustuste üleminekul tasub M. K. hagejale enamsaadud vara eest 210 000 krooni suuruse hüvitise koos laenukohustuse täieliku ülevõtmisega ning hagejale kuuluv korteriomand vormistatakse kostja M. K.e ainuomandisse. Seega eeldab hageja, et saavutatud kompromissi tagajärjel loobuvad osapooled oma nõuetest ning omandavad uued õigused ning saavutatud kokkulepe on hea usu ja mõistlikkuse põhimõtetega kooskõlas ning ei riivaks ega kahjustaks kummagi poole huve ega tekitaks muud olulist kahju. Kokkuleppe kohaselt pidi vormistamine toimuma notari juures, kuid seda ei toimunud, kuna M. K. ei pidanud kokkuleppest kinni. M. K. esitas 08.07.2009 täitmisavalduse täitemenetluse läbiviimiseks (täiteasi nr 072/2009/1670), milles soovis pöörata sissenõude muuhulgas ja eelkõige hageja ainuomandisse jäetud kinnisasjale. Kohtutäituri 27.07.2009 avalduse alusel on 31.07.2009 kinnistusraamatusse sisse kantud kinnistu käsutamise keelumärge M. K.e kasuks, mis välistab kinnisasja müümise või takistab seda. Seejuures korteriomand Viru Maakohtu kinnistusosakonna Ida-Viru registriosa nr 1006508, mille reaalosaks on korter xxx, on kinnistusraamatu kande kohaselt endiselt hageja ja kostja M. K.e ühisomand. Kinnistusraamatu IV jaos on 1-3 kandega seatud hüpoteek Swedbank (Hansapank) kasuks, kes Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 5 lg1 kohaselt on täitemenetluse osaline ja kelle õigusi täitemenetlus puudutab, kuid keda täitemenetlusse kaasatud ei ole ning seega on rikutud täitemenetluse olulisi tingimusi, mis on aluseks täitemenetluse lõpetamiseks TMS § 48 p 7 alusel. 27.07.2009 kohtutäituri avalduse alusel on kinnistusraamatusse kantud keelumärge kinnistu käsutamise keelamiseks M. K.e kasuks. Kohtutäitur on välja andnud kinnisasja arestimise akti, millega on alates 24.09.2009 keelanud kinnisasja käsutamise. Keelumärge kinnistu käsutamise keelamiseks on kantud kinnistusraamatusse 31.07.2009.a. Kinnisasja arestimisega on eiratud TMS § 142 - § 146 sätteid nii kinnisasja üleskirjutamise ning kinnistusraamatus olevate kinnisasja andmete õigsuse kohta. Kinnisasju hinnatakse TMS § 142 lg1 ja § 143 p 4 koostoimes kinnisasja üleskirjutamise käigus, mil kinnisasja arestimise akti märgitakse kinnisasja hind. Kinnisasja hindamist ja üleskirjutamist TMS § 142 lg1 ja § 143 p 4 kohaselt ei toimunud. Kinnisasja hinnaks määras kohtutäitur Risto Kütt oma suva järgi 700 000 krooni. Hageja hinna määramisega ei nõustunud ning tegi arestimise akti sellekohase märke. Vaatamata asjaolule, et hageja oli kohtutäituri poolt määratud hinna vaidlustanud, ei pöördunud kohtutäitur vara väärtuse kindlaksmääramiseks asjatundja poole ega tellinud eksperthinnangut. Kohtutäituri tegevus vara hinna määramisel ei toimunud seadusega kooskõlas. TMS § 54 lg1 kohaselt on võlgnikul alates arestimisest keelatud arestitud vara käsutada. Seadus ei kehtesta siinjuures arestitud vara käsutamist lubavat erandit kohtutäituri jaoks. TMS § 54 lg2 kohaselt on käsutamiskeeldu rikkuv käsutustehing või muu käsutus tühine. TsÜS § 88 lg1 sätestatu kohaselt on kohtu või muu seadusega selleks õigustatud ametiasutuse või ametiisiku poolt antud käsutuskeeldu rikkuv käsutustehing tühine. Ametiisiku poolt käsutuskeeldu rikkuvad täitemenetluses tehtud käsutused, on tühised. Kohtutäitur viis enampakkumise läbi aresti all olevale varale. Arestitud vara müümine kohtutäituri poolt on enampakkumise oluliste tingimuste rikkumine ja selline rikkumine on aluseks enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks. Hagejale kuuluva korteriomandi enampakkumised/korduvenampakkumised on toimunud ajavahemikus 30.10.2009 kuni 18.05.2010 . Samuti on 30.12.2009 koostatud vara ümberhindamise akt, mille kohaselt on hagejat eelnevalt teavitamata taas alandatud hagejale kuuluva korteriomandi hinda 700 000 kroonilt 350 000 kroonile. 06.04.2010 koostatud vara ümberhindamise akt, mille hageja sai kätte 22.04.2010, asetas hageja fakti ette, et temale kuuluv korteriomand on taas ümber hinnatud 210 000 kroonile. Hagejat eelnevalt läbiviidavatest toimingutest teavitatud ei ole ning seega on rikutud TSM § 100 lg 5 sätestatud teavitamiskohustust. Teada ei ole, millistel alustel, kriteeriumidel ja kelle hinnangul on ümberhindamine toimunud, eksperthinnang puudub.

Hageja ei ole nõustunud sissenõude pööramise viisiga, sealhulgas kõikide täitetoimingutega selles osas, mis puudutavad sissenõude pööramist hageja kinnisasjale. Hageja on täitemenetluse jooksul sellest kohtutäitur Risto Küttile nii suuliselt kui ka kirjalikus vormis teada andnud. Hageja on 05.03.2010 aj 17.05.2010 esitanud kirjaliku kaebuse, milles ta ei nõustu täiteasjas nr 072/200/1670 läbiviidava enampakkumisega. Sissenõude pööramine hageja korteriomandile on seadusevastane, õigusliku aluseta, rikub isiku põhiõigusi omandi puutumatusele ja kaitstusele ning on vastuolus Põhiseaduse § 32 ja TsÜS põhimõtetega. Sundtäitmist asjaõiguseseaduse kohaselt on õigus nõuda vaid hüpoteegiga tagatud nõude mittetäitmise korral ja sellel isikul/võlausaldajal, kelle kasuks on hüpoteek seatud, hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamisele panditud kinnisasja arvel. TMS § 138 kohaselt kinnisasja või sellega võrdsustatud õiguse osale võib sissenõude pöörata ainult siis, kui osa on kaasomaniku mõtteline osa või sissenõudja nõue põhineb õigusel, millega mõtteline osa on koormatud. 23.03.2011 esitas hagejale hagiavalduse täienduse, milles ta leiab, et täitemenetluse algatamiseks puudub jõustunud kohtulahend, mis käsitleks rahalist nõuet- võlgnevust ning millega võlgnevuse olemasolu oleks tuvastatud ja tunnustatud. Tuvastusmenetlust, kus osapooltel on võrdsed võimalused oma õiguste kaitseks ning vastuväideteks, ei ole läbi viidud. Täitedokumendi väljaandja peab olema tunnistanud sissenõudja rahalist nõuet võlgniku vastu, ainult siis on sissenõudjal õigus nõuda kohtuotsuse täitmist. Puudub rahaline nõue, mis on õiguslikult selge ning mis on tunnustatud kohtuotsusega. Seega sundtäitmisele antud nõuet ei eksisteeri ning täitemenetlus korraldati ilma täitmisele kuuluva lahendita. Täitmisele võetud Viru Maakohtu 22.12.2008 kohtuotsus nr 2-08-1950 on abielulahutuse ja ühisvara jagamise nõudes, mis ei ole sundtäidetav. Täitemenetluse eeldusena on vaja kohtutäiturile esitada nõuet ja selle tagamist tõendavad dokumendid, täitmisnõude eelduseks on rikkumiste põhjuste väljaselgitamine. Nõude olemasolul peab nõue olema tagatud asjaõiguskokkuleppe, kohese sundtäitmiskokkuleppe ja tagatiskokkuleppega. Kui sellist kokkulepet ei ole, ei saa kohtutäitule esitada avaldust kinnisasja suhtes täitemenetluse alustamiseks ja nõuda kinnisasja sundtäitmist. Tagatiskokkulepe määratleb, millise nõude täitmata jätmise eest vastutab kinnisasja omanik oma kinnisasjaga. Sellised kokkulepped pooltel puuduvad. Sundtäitmine ei ole seaduslik ning seetõttu on kõik täitetoimingud ja tehingud tühised. Korteriomand Viru Maakohtu kinnistusosakonna Ida-Viru registriosa nr 1006508, mille reaalosaks on korter N. 6-9 Jõhvis, kuulus kinnistusraamatu kande kohaselt ühisomanike hageja ja kostja 1 ühisomandisse. Seega tulenevalt AÕS § 70 lg 1 on kostja M. K.el peale poolte abielu lahutamist säilinud endiselt kõik ühisomaniku õigused poolte ühisvaras. Kinnisasja omandiõiguse muutumise/lõppemise kohta kanded kinnistusraamatus puudusid. Kinnisasjaõigused, mida pole kinnistusraamatusse kantud, ei ole kolmandate isikute jaoks olemas. Kohtuotsuse alusel asjaõigust ei teki. Kannete tegemine kinnisturaamatusse toimub kinnistamisavalduse alusel. Kinnisasjaõigused tekivad, muutuvad ja lõpevad kinnistusraamatuse kande tegemisega. Seega kehtiva kande järgi on mõlemad – hageja ja kostja M. K. endiselt ühisomanikud ning kostja varalisi õigusi ei ole rikutud. Ühisomanikuna ei ole kostjal kinnisasja müügiõigust- ühisomanike puhul ei saa korterit müüki panna ilma teise osapoole nõusolekuta. Ühisomandit saavad ühisomanikud võõrandada üksnes mõlemad koos. Ilma teise abikaasa nõusolekuta tehtud tehing on tühine. Hageja on seisukohal, et tsiviilasja nr 2-08-1950 tehtud kohtulahendi puhul on sundtäitmine ja kinnisasja müük välistatud ja puudub seaduslik alus täitemenetluse alusel nõuda sundtäitmist. Sissenõude pööramine korteriomandile rikub hageja Põhiseaduse § 32 tagatud omandiõigust. Täite- ja pankrotimenetluses toimuv sundmüük peab vastama Põhiseaduse § 32 lg 1 teises lauses esitatud kriteeriumitele: sundmüük peab olema läbi viidud üldistes huvides, sundmüügi alused ja kord (menetlus) peavad olema sätestatud seaduses; sundmüügi eest peab maksma õiglast ja kohest hüvitist. Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikkel 1 sätestab, et igal füüsilisel või juriidilisel isikul on õigus oma omandit segamatult kasutada; kelleltki ei või võtta tema omandit muidu, kui üldistes huvides ja seaduses ette nähtud tingimustel ning, rahvusvahelise õiguse üldpõhimõtteid järgides. Kahe endise

abikaasa abieluvarasuhted ei ole kindlasti seotud avaliku huviga, kinnisasja sundtäitmise sätestab asjaõigusseadus ning täitemenetluse seadustik reguleerib koostoimes asjaõigusseadusega sundtäitmise korraldamist. Sundtäitmise lubatavus on sätestatud AÕS § 352, mille lg1 järgi on sundtäitmist täitemenetluse seadustikus sätestatud korras õigus nõuda hüpoteegipidajal, kui hüpoteegiga tagatud nõuet ei täideta. Asjaõigusseaduse ja täitemenetluse seadustiku sätteid nende koostoimes ning asjaõiguslikke põhitagatise põhimõtteid arvestades saab isik kinnisasjaga vastutada vaid hüpoteegiga tagatud nõude täitmata jätmise eest hüpoteegisumma sulatuses ning sundtäitmine saab toimuda vaid asjaõiguskokkuleppe, kohesele sundtäitmisele allumise kokkuleppe ning tagatiskokkuleppe vormistatud ja tõestatud lepingudokumendi olemasolul. Kinnisasi vastutab üksnes omaniku ja hüpoteegipidaja vahel sõlmitavatest lepingutest tulenevate nõuete eest. Hageja täpsustab ning täiendab oma nõudeid ning palub: 1. Tuvastada täitedokumendi puudumine; 2. Tuvastada täitemenetluse ebaseaduslik korraldamine ja kinnisasjale sissenõude pööramise lubamatus täiteasjas nr 072/2009/1670; 3. Tunnistada korteriomandile Viru Maakohtu kinnistusosakonna Ida-Viru registriosa nr 1006508, mille reaalosaks on korter N. 6-9 Jõhvis, sissenõude pööramine seadusevastaseks ja täitemenetlus ebaseaduslikuks; 4. Tunnustada sundtäitmisega seotud kõikide tehingute tühisust. Menetluskulud, kohtutäituri tasu ja muud täitekulud palub hageja jätta kostja 1 kanda.

KOSTJATE VASTUSED

Kohtutäitur Risto Kütt esitas hagiavaldusele vastuse, milles ta palub jätta hagi rahuldamata. Vastuse kohaselt oli vara arestimise aktis korteri hinnaks määratud 700 000 krooni. M. K. esitas küll aktis oma vastuväite, et korteriomandi hind peaks olema 800 000 krooni, kuid hinda ei vaidlustanud. Kinnisasja hindamise juures puudus M. K., seetõttu määras hinna kohtutäitur. Kohtutäitur hindas korteri kõrgemalt kui turuhind, kuna arestimisaktis märgitud hinnale lisandus veel laen Swedbank AS-ile summas 350 000 krooni. Võlgnik ja sissenõudja võivad kohtutäituri määratud hinna kohtutäiturile esitatava kaebusega vaidlustada TMS § 217 sätestatud korras. M. K. kohtutäiturile hinna kohta kaebust ei esitanud. Esimene enampakkumine toimus 30.10.2009 alghinnaga 700 000 krooni, enampakkumine osalejaid ei olnud ning enampakkumine nurjus. Kordusenampakkumine toimus 15.03.2010 alghinnaga 350 000 krooni, enampakkumisel osalejaid ei olnud ja see nurjus. Teine kordusenampakkumine toimus 18.05.2010 alghinnaga 210 000 krooni, korteriomandi omandas enampakkumisel M. K. hinnaga 210 000 krooni. Kohtutäitur leiab, et M. K.e väide, et kuna täitemenetlusse pole kaasatud hüpoteegipidajat Swedbank AS-i, kelle huvisid täitemenetlus puudutab, siis on rikutud täitemenetluse olulisi tingimusi, mis on aluseks täitemenetluse lõpetamiseks TMS § 48 p 7 alusel. Swedbank AS-i on täitemenetlusest ja arestimisest teavitatud nii telefoni teel kui ka Ametlikes Teadaannetes 12.10.2009 ilmunud teatega kinnisvara arestimise kohta. Täitemenetluse lõpetamiseks vastavalt TMS § 48 p 7 puudub alus, kuna sissenõudja on esitanud kohtutäiturile 08.07.2099.a korrektse täitmisavalduse ning jõustunud kohtuotsuse. Täitmisteade ja kohtuotsuse koopia on võlgnikule kätte toimetatud 20.07.2009 ning võlgnikule on antud vabatahtliku täitmise tähtaeg kuni 19.08.2009.a. Kohtutäitur leiab, et täitemenetluse algatamise tingimusi ei ole rikutud ning täitemenetlust ei ole põhjendamatult algatatud. Kinnistusraamatusse oli seatud keelumärge 31.07.2009, kuna sissenõudja kasuks ei olnud seatud hüpoteeki ja oli vara võõrandamise oht. Kinnisasja arestimise akti koostas kohtutäitur hageja juuresolekul ning vara hinnaks sai määratud 700 000 krooni, millele hageja kirjutas akti vastuväite. Vastavalt TMS § 217 kaebust kohtutäituri tegevuse, mida eeldab TMS § 74 lg 7, ei esitatud. Vara ümberhindamise akti sai hageja kätte 04.01.2010, kuid ei vaidlustanud seda TMS § 217 alusel. 22.04.2010 sai hageja kätte vara ümberhindamise akti, millega vara hinnati ümber 210 000 kroonile, vara ümberhindamise akti peale kaebust pooled ei esitanud. Hageja on kohtutäiturile esitanud

05.03.2010 ja 17.05.2901 kaebused ja kohtutäitur on need vastavalt TMS § 217 läbi vaadanud ja otsused teinud. Kohtutäituri andmetel ei ole pooled otsuseid edasi kaevanud. Kostja M. K. esitas hagiavaldusele vastuse, milles ta hagi ei tunnista ja palub see jätta täies ulatuses rahuldamata. Vastuses leiab kostja, et sissenõude pööramise viisi õigusvastasuse tuvastamist ei saa hagimenetluses taotleda, seda on võimalik tuvastada läbi halduskohtumenetluse vastavalt HKMS § 6 lg 3 p1. Kostja on seisukohal, et sissenõude pööramine kinnisasjale toimus TMS-s ettenähtud korras ning selle seadusevastaseks tunnistamiseks hagiavalduses esitatud põhjustel puudub alus. Vastavalt TMS § 23 lg 3, kui sissenõudja soovib pöörata sissenõude kinnisasjale, tuleb avalduses märkida võimaluse korral ka andmed selle kinnisasja kohta, millele soovitakse sissenõue pöörata. Käesoleval juhul esitas kostja 1 avalduse täitemenetluse alustamiseks, milles soovis pöörata sissenõuet hagejale kuuluvale kinnisasjale. Kuna hageja ei täitnud täitedokumenti vabatahtlikult, arestis kostja 2 hagejale kuuluva kinnisasja kostja 1 nõude tagamiseks. Hageja väidab, et kinnisasjale hinna määramine kohtutäituri poolt ei toimunud kooskõlas seadusega, samas ei ole hageja viidanud, millise seadusega eelnimetatud toiming kooskõlas ei olnud. Hageja väidet, et kohtutäitur ei tohi tema poolt arestitud vara müüa, võib pidada ebamõistlikuks, kuna see seisukoht muudab kogu täitemenetluse mõttetuks. Kuna hageja ei olnud tasunud kostjale 1 Viru Maakohtu 22.12.2008 kohtuotsusega välja mõistetud hüvitist ega täitnud nimetatud kohtuotsusega tema pandud kohustust vabatahtlikult, oli kostja 1 ainus võimalus kohtuotsus täitmisele pöörata, sh taotleda sissenõude pööramist hagejale kuuluvale kinnisasjale. Asjaolu, et Viru Maakohtu kinnistusosakonnas avatud registriossa nr 1006508 ei ole eelnimetatud kohtuotsuse alusel kannet tehtud, ei oma käesoleval ajal tähendust, kuna kinnisasja omanik on antud hetkel kostja1. Kostja 1 peab vajalikuks selgitada, hageja oleks saanud vajaliku kande tegemata, kuid jättis selle tegemata. Eelnimetatud kande puudumine ei takista täitemenetluse läbiviimist. Asjakohatud ja tõendamata on hageja väited, et hüpoteegipidajat AS-i Swedbank ei kaasatud täitemenetlusse. Isegi juhul, kui AS Swedbank ei kaasatud menetlusse, ei ole aluseks täitemenetluse lõpetamiseks TMS § 48 p 7 alusel. Ebaõiged ja tõendamata on hageja väited kinnisasja arestimisel TMS §-de 142- 146 eiramiste kohta, sh väited kinnisasja ebaõige hindamise kohta. Kuna kinnisasja hindamine toimus ajal, mil kinnisvara hinnad langesid, on loomulik, et kohtutäituri poolt määratud hind oli madalam kui abieluühisvara jagamise kohtumenetluse ajal kehtinud hind. Samuti ei ole kohtutäitur kohustatud hinna määramisel tellima eksperthinnangut. Hageja väited, et teda ei ole teavitatud läbiviidavatest toimingutest, on ebaõiged, kuna ta ise kinnitab, et kõik kostja 2 poolt koostatud dokumendid on hagejale edastatud. Asjaolu, et hageja ei nõustunud sissenõude pööramise viisiga, ei oma tähendust, kuna täitemenetluses otsustab võlausaldaja (antud juhul kostja 1), kas ta soovib sissenõude pööramist võlgniku kinnisasjale. Kostja 1 taotleb sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõudes aegumise kohaldamist TsÜS § 143 alusel, kuna vastavalt TMS § 221 lg3 võib hagi esitada täitemenetluse lõpuni, kuid mitte hiljem kui 30 päeva pärast täitmisteate kättetoimetamist. Täitmisteade koostati kostja 2 poolt 15.07.2009 ning eelnimetatud teates on hagejale tema õigust esitada sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi 30 päeva jooksul teate kätte saamistest selgitatud. Hageja esitas hagi alles 31.05.2010- seega on esitatud nõue aegunud. Samuti puudub õiguslik alus nii täitmisel võetud sissenõude pööramise viisi õigusvastasuse tuvastamiseks kui ka kinnisasjale sissenõude pööramise viisi seadusvastaseks tunnistamiseks ning hageja nõue tehingute ja toimingute tühisuse tunnustamiseks tuleb rahuldamata jätta. Hageja väited, et sissenõude pööramine hageja korteriomandile on seadusevastane, täitmisel puudub õiguslik alus, see rikub isiku põhiõigusi omandi puutumatusele ja kaitstusele ning on vastuolus Põhiseaduse § 32 ja TsÕÜS kehtivate põhimõtetega. Asjassepuutuvad ei ole viited perekonnaseadusele ja võlaõigusseadusele, kuna täitmisele pöörati jõustunud kohtuotsus. Hageja enda käitumine, millega ta jättis temalt Viru Maakohtu 22.12.2008 otsusega välja mõistetud rahalise hüvitise maksmata, tõi hagejale kaasa kohtuotsuse sundtäitmise. Samuti on asjakohatud viited AÕS §-ile 352, kuna käesoleval juhul alustati täitemenetlust kostja 1 avalduse , mitte hüpoteegipidaja avalduse alusel. Hagiavaldusest

ei nähtu, konkreetselt milliseid tehinguid soovib hageja tühistada. Kohtutäituri tegevuse peale kaebuste esitamise korda reguleerib TMS § 217, milles on ette nähtud 10 päevane kaebetähtaeg. Seega on kõik nõuded, mis on suunatud kohtutäituri tegevusele, aegunud. KOHTUISTUNG 30.03.2011 Kohtuistungil jäi hageja oma nõuete juurde. Hageja selgitas, et ta ei pidanud kostjale 1 midagi maksma, kuna kostja tegi ettepaneku osade vahetamiseks, mille ta vastu võttis. Notariaalse kokkuleppeni pooled ei jõudnud. Kohtu menetluses on ka enampakkumise kehtetuks tunnistamise hagi. Kostja M. K. hagi ei tunnistanud, jäädes oma kirjaliku vastuse juurde. Kostja kohtutäitur Risto Kütt jäi esitatud vastuväidete juurde, selgitades, et tegemist on jõustunud kohtuotsusega, mida ei ole vaja tunnustada. Täitemenetlus on pööratud ühisvarale, mis on jagatud kohtuotsuse alusel. Hageja kaebus on jäetud rahuldamata ja ühtegi otsust ei ole edasi kaevatud. Kohtuistungil oli määratud lahendada asi kirjalikus menetluses.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad ja tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi on põhjendamatu ja kuulub rahuldamata jätmisele. Hageja on esitanud nõude tuvastada täitedokumendi puudumine, põhjendusel, et täitemenetluse algatamiseks puudub jõustunud kohtulahend, mis käsitleks rahalist võlgnevust. TsMS § 368 lg 2 kohaselt täitemenetluses täitedokumendi tõlgendamise üle vaidluse tekkimise korral võib sissenõudja või võlgnik esitada hagi teise poole vastu nõudega tuvastada, kas täitedokumendist tuleneb hagejale mingi konkreetne õigus või kohustus. Sellise nõudega tuvastushagi võib esitada täitedokumendi selgitamiseks ka muul juhul, kui täitedokumendi täitmise või toime üle on menetlusosaliste vahel tekkinud vaidlus. Täitemenetluse seadustiku § 2 lg1 p1 kohaselt käesoleva seadustiku alusel täidetakse nõuded, mis tulenevad järgmistest täitedokumentidest: jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtuotsus ja -määrus tsiviilasjas. Asjas on tuvastamist leidnud, et Viru Maakohtu 22.12.2008 kohtuotsusega (tl 6- 8) lahutati M. K.e ja M. K.e abielu ning jagati nende ühisvara. Kohus jättis ühisvara jagamisel M. K.e ainuomandisse korteriomandi Viru Maakohtu kinnistusosakonna Ida-Viru registriosa nr 1006508, mille reaalosaks on korter xxx üldpinnaga 81,6 m2 ja kostja kanda laen laenulepingu nr 05-093712- EL Swedpank-ile 380 000 krooni. Kohus mõistis M. K.elt M. K.e kasuks hüvitise suurema väärtusega ühisvara osa eest summas 193 500 krooni. Kohtuotsus on jõustunud. Vaidlust ei ole selles, et M. K. ei ole temalt 22.12.2008.a kohtuotsusega M. K.e kasuks väljamõistetud 193 500 krooni viimasele tasunud. TMS § 23 lg1 alusel kohtutäitur viib täitemenetluse (edaspidi täitmisavaldus) ja täitedokumendi alusel.

läbi

sissenõudja

avalduse

Kohus leiab, et hageja väide nagu ei oleks Viru Maakohtu 22.12.2008 otsus sundtäidetav, on alusetu. Kohtuotsuses sisaldub ilmselge kostja 1 rahaline nõue hageja vastu, st, et kohus on tuvastanud kohtumenetluses hageja kohustuse maksta kostjale 1 ühisvara jagamisel enamsaadud vara eest rahalist hüvitust. Tsiviilasja nr 2-08-7950 menetluses oli nii kostjal 1 kui ka hageja võimalik oma õigusi kaitsta ja vastuväiteid esitada. Seetõttu on hageja viited VÕS § 5,6 ja 7 ning PkS (kuni 01.07.2010 kehtinud redaktsioon) § 18 lg 1, lg 2 ning § 19 lg1, lg 3, lg 4 antud juhul asjakohatud. Seadus ei sätesta, et jõustunud kohtuotsuse suhtes tuleb täiendavalt läbi viia Põhjendamatu ja TsMS, TMS ning AÕS sätetest ei tulene, et kohtuotsusega väljamõistetud rahasummad peavad olema veel täiendavalt tagatud asjaõiguskokkuleppe, kohese sundtäitmiskokkuleppe ja tagatiskokkuleppega, kuna vastasel korral ei ole nende rahuldamine võimalik ning kohtutäiturile ei saa avaldust täitemenetluse algatamiseks ja kinnisasja sundtäitmise läbiviimiseks. Ka muudaks olukord, kus kohtuotsusega välja mõistetud rahasummade võlgnikult sissenõudmiseks peaks sissenõudja saama veel oma nõudele tagatise, kohtupidamise küsitavaks, sest jõustunud kohtulahendeid oleks nn tagatiste puudumise tõttu võimatu täita. Asjaolu, et 22.12.2008 kohtuotsuse alusel, millega oli hageja ja kostja 1 ühisvara jagatud ning kinnisasi jäetud hageja ainuomandisse, oli kanne kinnistusraamatusse tegemata, ei mõjuta kohtuotsuse õigusjõudu ega muuda seda täidetamatuks. Jõustunud kohtuotsuse täitmine, sh kinnisasjale sissenõude pööramine ja müük, toimub TMS sätestatud korras. Seega on hageja viited sellele, et ühisomandit saavad võõrandada ainult ühisomanikud koos ning ilma teise abikaasa nõusolekuta tehtud tehing on tühine, antud juhul asjasse mittepuutuvad. Hageja on esitanud nõude tuvastada täitemenetluse ebaseaduslik korraldamine ja kinnisasjale sissenõude pööramise lubamatus täiteasjas nr 072/2209/1670, leides, et puudub seaduslik alus kinnisasjale sissenõude pööramiseks. Hageja leiab, et sissenõude pööramine kinnisasjale rikub tema Põhiseadusega § 32 sätestatud omandiõigust. Kahe endise abikaasa abieluvarasuhted ei ole seotud avaliku huviga , kinnisasja sundtäitmise sätestab asjaõigusseadus ning täitemenetluse seadustik reguleerib koostoimes AÕS-ga sundtäitmise korraldamist. Samuti on hageja esitanud nõude tunnistada korteriomandile sissenõude pööramine seadusevastaseks ja täitemenetluse täiteasjas 072/2009/1670 ebaseaduslikuks, kuna puudus seaduslik alus kinnisajale sissenõude pööramiseks ja kostjal 1 puudus õigus nõuda kinnisasja sundtäitmist ning nõude tunnustada sundtäitmisega seotud kõikide tehingute tühisust. Hageja leiab, et kõik sundtäitmisega seotud tehingud on tühised, käsutuskeeldu rikkuv käsutustehing on tühine, samuti ei saa kinnisasja võõrandada ilma teise abikaasa nõusolekuta. TMS § 217 lg1 kohaselt kohtutäituri otsuse või tegevuse peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel võib täitemenetluse osaline esitada kohtutäiturile kaebuse kümne päeva jooksul alates päevast, kui kaebuse esitaja sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti ning lg 6 kohaselt kui menetlusosaline ei esita lõikes 1 nimetatud tähtaja jooksul kaebust, kaotab ta õiguse tugineda hiljem asjaoludele, mida ta oleks võinud esitada kaebuses. Hageja on 04.03.2010 esitanud kohtutäiturile kaebuse, milles ta ei nõustunud täiteasjas nr 072/2009/1670 läbiviidava täitetoiminguga, 15.03.2010 toimuva kordusenapakkumisega, sealhulgas ka kõikide teiste täitetoimingutega selles osas, mis puudutavad sissenõude pööramist kinnisasjale. Kohtutäitur Risto Kütt jättis 26.03.2010 otsusega hageja kaebuse rahuldamata. TMS § 218 lg1 kohaselt kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale võib menetlusosaline esitada otsuse kättetoimetamisest arvates kümne päeva jooksul kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. Kohtutäituri otsuse või tegevuse peale ilma eelnevalt kohtutäiturile kaebust esitamata kohtule kaevata ei saa.

Asjas on tuvastamist leidnud, et hageja ei ole enne kordusenampakkumise ja sellega seotud täitedokumentide osas kohtutäiturile ühtegi kohtutäituri toimingut (sh täitemenetluse algatamine, kinnisasja arestimine ja hindamine) ning otsust (sh täitekulu väljamõistmise otsus) kajastavat kaebust esitanud. Samuti ei ole hageja kohtutäituri 26.03.2010 otsust TMS § 217 lg1 sätestatud vaidlustanud. Kui hageja leidis, et täiteasjas nr 072/2008/1670 on täitemenetlus korraldatud ilma täitedokumendita, täitemenetlus on korraldatud ebaseaduslikult, kinnisasjale on sissenõude pööramine olnud lubamatu ja seadusevastane ning seetõttu on kõik sundtäitmisega seotud tehingud tühised, oleks tal tulnud kõiki neid väiteid sisaldav(ad) kaebus(ed) TMS § 217 sätestatud korras ja tähtaegadel esitada kohtutäiturile ning kohtutäituri otsusega mittenõustumisel esitada TMS § 218 sätestatud korras kaebus kohtule. Kui menetlusosaline ei esita kaebust, kaotab ta TMS § 217 lg 6 järgi õiguse tugineda hiljem asjaoludele, mida ta oleks võinud esitada kaebuses. Tulenevalt TMS § 218 kohtutäituri otsuse või tegevuse peale ilma eelnevalt kohtutäiturile kaebust esitamata kohtule kaevata ei saa. Kuna hageja TMS sätestatud korras kaebusi selles, et täitemenetlus on korraldatud ilma täitedokumendita, täitemenetlus on korraldatud ebaseaduslikult, kinnisasjale on sissenõude pööramine olnud lubamatu ja seadusevastane ning seetõttu on kõik sundtäitmisega seotud tehingud tühised, esitanud ei ole, on ta minetanud võimaluse tugineda asjaoludele, mida oleks võinud esitada kaebuses. Kohtu Informatsioonisüsteemi (KIS) andmetel on hageja 04.06.2010 esitanud kohtusse hagi enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks (ts nr 2-10-26696). Nimetatud tsiviilasjas lahendit tehtud ei ole. Seetõttu puudub kohtul antud tsiviilasja raames anda hinnangut täitemenetluses läbiviidud enampakkumisele/kordusenampakkumisele. Kuigi lähtuvalt eeltoodust ei saa hageja hagis tugineda asjaoludele, mida võinuks esitada kaebuses, peab kohus vajalikult lühidalt anda hinnangu mõningatele hagiavalduses ja selle täienduses toodud väidetele. Kohus leiab, et sissenõude pööramine kinnisasjale toimus TMS-s ettenähtud korras ning selle seadusevastaseks tunnistamiseks hagiavalduses esitatud põhjustel puudub alus. Vastavalt TMS § 23 lg 3, kui sissenõudja soovib pöörata sissenõude kinnisasjale, tuleb avalduses märkida võimaluse korral ka andmed selle kinnisasja kohta, millele soovitakse sissenõue pöörata. Käesoleval juhul esitas kostja 1 avalduse täitemenetluse alustamiseks, milles soovis pöörata sissenõuet hagejale kuuluvale kinnisasjale. Kuna hageja ei täitnud täitedokumenti vabatahtlikult, arestis kostja 2 hagejale kuuluva kinnisasja kostja 1 nõude tagamiseks. AÕS § 352 lg 1, mille kohaselt sundtäitmist täitemenetluse seadustikus sätestatud korras õigus nõuda hüpoteegipidajal, kui hüpoteegiga tagatud nõuet ei täideta, ei kuulu antud kohaldamisele ei kuulu. TMS ei sätesta piirangut, et sissenõuet saab pöörata ainult sellisele kinnisasjale, mis on tagatud sissenõudja kasuks seatud hüpoteegiga. Ka ei ole põhjendatud hageja viide tema Põhiseadusega sätestatud omandiõiguse rikkumisele, kuna hageja ise on kohtuotsusega temalt väljamõistetud rahasumma kostjale 1 tasumata jätmisega, on tinginud täitemenetluse algatamise, sundtäitmise ning kinnisasja müügi. Hageja on esitanud väite, et kohtutäitur on täitemenetluses teinud käsutamiskeeldu rikkuva käsutustehingu, kuna ta on 27.07.2009 avalduse alusel 31.07.2009 kinnistusraamatusse sisse kantud kinnistu käsutamise keelumärge M. K.e kasuks, mis välistab kinnisasja müümise või takistab seda.. TsÜS § 88 lg 1 kohaselt kohtu või muu seadusega selleks õigustatud ametiasutuse või ametiisiku poolt antud käsutuskeeldu rikkuv käsutustehing on tühine. Tühine on ka täitemenetluses, hagi tagamiseks või pankrotihalduri poolt tehtud käsutus, mis rikub eelmises lauses nimetatud käsutuskeeldu. TMS § 54 lg 1 kohaselt võlgnikul on alates arestimisest keelatud arestitud vara käsutada. niing lg 2 kohaselt käsutuskeeldu rikkuv käsutustehing või muu käsutus on tühine, kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti. TMS § 52 lg1 kohaselt varale sissenõude pööramisel vara arestitakse ja müüakse. Sissenõudja nõue rahuldatakse vara müügist saadud raha arvel. Seaduse mõttest tulenevalt arestib kohtutäitur vara ning seab käsutuskeelu selleks, et võlgnik ei saaks vara täitemenetluse ajal võõrandada. Kuna sissenõude pööramisel varale tuleb kinnisasi kohtutäituri poolt TMS sätestatud korras müüa, ei riku kohtutäitur sellega tema enda poolt seatud aresti ega vara käsutuskeeldu. Kuna hageja ei ole esitanud nõuet täitemenetluse lõpetamiseks TMS § 48 p 7 alusel., puudub kohtul vajadus anda hinnangut hageja väitele selles, et AS-i Swedbank, kelle kasuks on kinnistusraamatusse kantud hüpoteek, pole kaasatud täitemenetlusse. TMS lubab pöörata sissenõuet kinnisasjale, mille kohta kinnistusraamatusse on kantud hüpoteek kolmanda isiku kasuks. Hageja väide, et peale kohtuotsuse jõustumist on hageja ja kostja omavahel sõlminud sellise kokkuleppe, mis välistab kohtuotsuse täitmise, oleks vastava vormikohase kokkuleppe olemaolul arvestatav, kui hageja oleks jäänud 31.05.2010 esitatud nõude juurde tunnistada sundtäitmine lubamatuks. Täpsustatud hagivalduses hageja nimetatud nõuet esitanud ei ole. Seetõttu puudub kohtul vajadus anda hinnangut ka kostja väitele, et sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõue on aegunud. Kohus, hinnanud esitatud tõendeid kogumis, leiab, et hageja poolt esitatud väited ja tõendid ei anna alust haginõuete rahuldamiseks. Hageja esitas 30.03.2011 vastuväite kohtu tegevusele, s.o., et hagi ei ole menetletud mõistliku aja jooksul ja kohtuistungi aja määramist ei ole TsMS § 342 lg2 kohaselt toimunud ning hagi tagamise taotluse lahendas 13.07.2010 kohtumäärusega asja mittemenetlev kohtunik, kes oleks pidanud end antud asjas taandama. TsMS § 333 lg1 kohaselt menetlusosaline võib esitada vastuväite kohtu tegevuse kohta menetluse juhtimisel, samuti vastuväite menetlussätte rikkumise, eelkõige menetlustoimingu tegemise vorminõuete rikkumise kohta. Vastuväite lahendab kohus määrusega. TsMS § 333 lg 2 kohaselt kui menetlusosaline ei esita vastuväidet hiljemalt kohtuistungi lõpus, kus rikkumine toimus, või rikkumisele järgnenud esimeses kohtule esitatud menetlusdokumendis, olgugi et menetlusosaline teadis või pidi viga teadma, ei saa ta vastuväidet hiljem esitada. Hageja on 23.03.2011 esitanud hagiavalduse täienduse, kuid selles ta vastuväiteid kohtu tegevusele ei esitanud. Seega leiab kohus, et hageja ei saanud eeltoodud vastuväiteid 30.03.2011 esitada. Eeltoodust lähtudes jätab kohus hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg 4 näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jätab hagi rahuldamata, seega menetluskulud kannab hageja.

Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest arvates (TsMS § 174 lg 1).

Helgi Vinni Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.