Täitmine › Sundtäitmise lubamatuks tunnistamine

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

Swedbank AS kasuks, keda täitemenetlusse kaasatud ei ole ning seega on rikutud täitemenetluse olulisi tingimusi, mis on aluseks täitemenetluse lõpetamiseks täitemenetluse seadustiku (TMS) § 48 p 7 alusel. Kohtutäitur on kinnisasja arestimise aktiga alates 24.09.2009 keelanud kinnisasja käsutamise. Keelumärge on kantud kinnistusraamatusse kohtutäituri 27.07.2009 avalduse alusel 31.07.2009. Kinnisasja arestimisega on eiratud TMS §-de 142 – 146 sätteid nii kinnisasja üleskirjutamise kui kinnistusraamatus olevate kinnisasja andmete õigsuse kohta. Kinnisasja hindamist ja üleskirjutamist TMS § 142 lg 1 ja § 143 p 4 järgi ei toimunud. Kinnisasja hinnaks määras kohtutäitur oma suva järgi 700 000 krooni. Hageja hinna määramisega ei nõustunud ning tegi arestimise akti sellekohase märke, kuid kohtutäitur ei tellinud vara väärtuse kindlaksmääramiseks eksperthinnangut. Kohtutäituri tegevus vara hinna määramisel ei toimunud seadusega kooskõlas. TMS § 54 lg 1 järgi on võlgnikul alates arestimisest keelatud arestitud vara käsutada. Seadus ei kehtesta arestitud vara käsutamist lubavat erandit kohtutäituri jaoks. TMS § 54 lg 2 ja tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 88 lg 1 järgi on käsutuskeeldu rikkuv käsutustehing või muu käsutus tühine. Arestitud vara müümine kohtutäituri poolt on enampakkumise oluliste tingimuste rikkumine, mis on aluseks enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks. 30.12.2009 koostatud vara ümberhindamise aktis on alandatud korteriomandi hinda 350 000 kroonile ja 06.04.2010 koostatud aktis 210 000 kroonile. Hagejat ei ole toimingutest eelnevalt teavitatud, seega on rikutud TMS § 100 lg-s 5 sätestatud teavitamiskohustust. Hageja ei ole nõustunud sissenõude pööramisega hageja kinnisasjale. Hageja on sellest kohtutäiturile nii suuliselt kui ka kirjalikus vormis teada andnud. Hageja on 05.03.2010 ja 17.05.2010 esitanud kaebuse, milles ta ei nõustu enampakkumisega. Sissenõude pööramine hageja korteriomandile on õigusliku aluseta, rikub isiku põhiseaduse (PS) §-s 32 sätestatud põhiõigust omandi puutumatusele ning on vastuolus tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja võlaõigusseaduse põhimõtetega. Sundtäitmist on asjaõigusseaduse kohaselt õigus nõuda vaid hüpoteegiga tagatud nõude mittetäitmise korral ja sellel isikul/võlausaldajal, kelle kasuks on hüpoteek seatud (asjaõigusseaduse (AÕS) § 325; § 352). TMS § 138 järgi kinnisasja või sellega võrdsustatud õiguse osale võib sissenõude pöörata ainult siis, kui osa on kaasomaniku mõtteline osa või sissenõudja nõue põhineb õigusel, millega mõtteline osa on koormatud. 23.03.2011 esitas hageja kohtule hagiavalduse täienduse, milles palus tuvastada täitedokumendi puudumine ning täitemenetluse ebaseaduslik korraldamine ja kinnisasjale sissenõude pööramise lubamatus täiteasjas nr 072/2009/1670, tunnistada korteriomandile XXX sissenõude pööramine seadusevastaseks ja täitemenetlus täiteasjas nr 072/2009/1670 ebaseaduslikuks ning tunnustada sundtäitmisega seotud kõikide tehingute tühisust; jätta menetluskulud, kohtutäituri tasu ja muud täitekulud kostja 1 kanda. Hageja leidis, et täitemenetluse algatamiseks puudub jõustunud kohtulahend, mis käsitleks rahalist nõuet – võlgnevust. Viru Maakohtu 22.12.2008 otsus abielulahutuse ja ühisvara jagamise nõudes ei ole sundtäidetav. Nõude olemasolul peab nõue olema tagatud asjaõiguskokkuleppe, kohese sundtäitmiskokkuleppe ja tagatiskokkuleppega. Sellised kokkulepped pooltel puuduvad. Sundtäitmine ei ole seaduslik ning seetõttu on kõik täitetoimingud ja tehingud tühised. Korteriomand kuulus kinnistusraamatu kande kohaselt hageja ja kostja 1 ühisomandisse. Seega tulenevalt AÕS § 70 lg-st 1 olid kostjal 1 säilinud kõik ühisomaniku õigused ning kostja varalisi õigusi ei olnud rikutud. Ühisomanike puhul ei saa korterit müüki panna ilma teise poole nõusolekuta. Ilma teise abikaasa nõusolekuta tehtud tehing on tühine. Asjaõigusseaduse ja täitemenetluse seadustiku sätteid nende koostoimes arvestades saab isik kinnisasjaga vastutada vaid hüpoteegiga tagatud nõude täitmata jätmise eest hüpoteegisumma ulatuses.

kohtuotsus täitmisele pöörata, sh taotleda sissenõude pööramist hagejale kuuluvale kinnisasjale. Asjaolu, et registriossa nr XXX ei ole eelnimetatud kohtuotsuse alusel kannet tehtud, ei takista täitemenetluse läbiviimist. Isegi juhul, kui Swedbank AS-i ei kaasatud menetlusse, ei ole see aluseks täitemenetluse lõpetamiseks TMS § 48 p 7 alusel. Kuna kinnisasja hindamine toimus ajal, mil hinnad langesid, on loomulik, et kohtutäituri määratud hind oli madalam kui hind ühisvara jagamise kohtumenetluse ajal. Kohtutäitur ei ole kohustatud hinna määramiseks tellima eksperthinnangut. Kõik kohtutäituri koostatud dokumendid on hagejale edastatud. Kostja 1 taotles sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõudele aegumise kohaldamist TsÜS § 143 alusel, kuna vastavalt TMS § 221 lg-le 3 võib hagi esitada täitemenetluse lõpuni, kuid mitte hiljem kui 30 päeva pärast täitmisteate kättetoimetamist. Kohtutäituri tegevuse peale kaebuste esitamiseks on TMS §-s 217 ette nähtud 10-päevane kaebetähtaeg, seega on kõik nõuded, mis on suunatud kohtutäituri tegevusele, aegunud.

MAAKOHTU LAHEND

sätetest ei tulene, et kohtuotsusega väljamõistetud rahasummad peavad olema veel täiendavalt tagatud asjaõiguskokkuleppe, kohese sundtäitmiskokkuleppe ja tagatiskokkuleppega, kuna vastasel korral ei ole nende rahuldamine võimalik ning kohtutäiturile ei saa esitada avaldust täitemenetluse algatamiseks ja kinnisasja sundtäitmise läbiviimiseks. Asjaolu, et 22.12.2008 kohtuotsuse alusel oli kanne kinnistusraamatusse tegemata, ei mõjuta kohtuotsuse õigusjõudu ega muuda seda täidetamatuks. Jõustunud kohtuotsuse täitmine, sh kinnisasjale sissenõude pööramine ja müük, toimub täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Seega on hageja väide, et ühisomandit saavad võõrandada ainult ühisomanikud koos ning ilma teise abikaasa nõusolekuta tehtud tehing on tühine, asjasse mittepuutuv. Hageja on 04.03.2010 esitanud kohtutäiturile kaebuse, milles ta ei nõustunud täiteasjas läbiviidava täitetoiminguga, 15.03.2010 toimuva kordusenampakkumisega, sh ka kõikide teiste täitetoimingutega selles osas, mis puudutavad sissenõude pööramist kinnisasjale. Kohtutäitur R. Kütt jättis 26.03.2010 otsusega hageja kaebuse rahuldamata. Hageja ei ole enne kordusenampakkumist ja sellega seotud täitedokumente kohtutäiturile ühtegi kohtutäituri toimingut (sh täitemenetluse algatamine, kinnisasja arestimine ja hindamine) ning otsust (sh täitekulu väljamõistmise otsus) kajastavat kaebust esitanud. Samuti ei ole hageja kohtutäituri 26.03.2010 otsust TMS § 217 lg-s 1 sätestatud korras vaidlustanud. Kui hageja leidis, et täitemenetlus on korraldatud ilma täitedokumendita, ebaseaduslikult, kinnisasjale sissenõude pööramine on lubamatu ja seadusevastane ning seetõttu on kõik sundtäitmisega seotud tehingud tühised, oleks tal tulnud kõiki neid väiteid sisaldav(ad) kaebus(ed) TMS §-s 217 sätestatud korras ja tähtaegadel esitada kohtutäiturile ning kohtutäituri otsusega mittenõustumisel esitada TMS §-s 218 sätestatud korras kaebus kohtule. Kui menetlusosaline ei esita kaebust, kaotab ta TMS § 217 lg 6 järgi õiguse tugineda hiljem asjaoludele, mida ta oleks võinud esitada kaebuses. Tulenevalt TMS §-st 218 kohtutäituri otsuse või tegevuse peale ilma eelnevalt kohtutäiturile kaebust esitamata kohtule kaevata ei saa. Kuna hageja täitemenetluse seadustikus sätestatud korras kaebusi selles, et täitemenetlus on korraldatud ilma täitedokumendita, ebaseaduslikult, sissenõude pööramine kinnisasjale on lubamatu ja seadusevastane ning seetõttu on kõik sundtäitmisega seotud tehingud tühised, esitanud ei ole, on ta minetanud võimaluse tugineda asjaoludele, mida oleks võinud esitada kaebuses. Kohtu Infosüsteemi (KIS) andmetel on hageja 04.06.2010 esitanud kohtusse hagi enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks (tsiviilasi nr 2-10-26696). Nimetatud tsiviilasjas lahendit tehtud ei ole. Seetõttu puudub kohtul alus antud tsiviilasja raames anda hinnangut täitemenetluses läbiviidud enampakkumisele/kordusenampakkumisele. Kuigi eeltoodust lähtuvalt ei saa hageja hagis tugineda asjaoludele, mida võinuks esitada kaebuses, andis kohus lühidalt hinnangu mõningatele hagiavalduses ja selle täienduses toodud väidetele. Kohus leidis, et sissenõude pööramine kinnisasjale toimus täitemenetluse seadustikus ettenähtud korras ja selle seadusevastaseks tunnistamiseks hagiavalduses esitatud põhjustel puudub alus. Vastavalt TMS § 23 lg-le 3, kui sissenõudja soovib pöörata sissenõude kinnisasjale, tuleb avalduses märkida võimaluse korral ka andmed selle kinnisasja kohta, millele soovitakse sissenõue pöörata. Kostja 1 esitas avalduse täitemenetluse alustamiseks, milles soovis pöörata sissenõuet hagejale kuuluvale kinnisasjale. Kuna hageja ei täitnud täitedokumenti vabatahtlikult, arestis kohtutäitur hagejale kuuluva kinnisasja kostja 1 nõude tagamiseks. AÕS § 352 lg 1 antud juhul kohaldamisele ei kuulu. Täitemenetluse seadustik ei sätesta piirangut, et sissenõuet saab pöörata ainult sellisele kinnisasjale, mis on tagatud sissenõudja kasuks seatud hüpoteegiga. Ka ei ole põhjendatud hageja viide tema omandiõiguse rikkumisele, kuna hageja on ise kohtuotsusega väljamõistetud rahasumma tasumata jätmisega tinginud täitemenetluse algatamise, sundtäitmise ja kinnisasja müügi. Hageja on esitanud väite, et kohtutäitur on täitemenetluses teinud käsutuskeeldu rikkuva käsutustehingu, kuna on 27.07.2009 avalduse alusel 31.07.2009 kinnistusraamatusse sisse

kandnud kinnistu käsutamise keelumärke kostja 1 kasuks, mis välistab kinnisasja müümise või takistab seda. Kohus viitas TsÜS § 88 lg 1 ja TMS § 54 lg 1, 2; § 52 lg 1 sätetele ning leidis, et seaduse mõttest tulenevalt arestib kohtutäitur vara ning seab käsutuskeelu selleks, et võlgnik ei saaks vara täitemenetluse ajal võõrandada. Kuna sissenõude pööramisel varale tuleb kinnisasi kohtutäituri poolt täitemenetluse seadustikus sätestatud korras müüa, ei riku kohtutäitur sellega tema enda poolt seatud aresti ega vara käsutuskeeldu. Kuna hageja ei ole esitanud nõuet täitemenetluse lõpetamiseks TMS § 48 p 7 alusel, puudub vajadus anda hinnang hageja väitele selles, et Swedbank AS-i pole kaasatud täitemenetlusse. Täitemenetluse seadustik lubab pöörata sissenõuet kinnisasjale, mille kohta kinnistusraamatusse on kantud hüpoteek kolmanda isiku kasuks. Hageja väide, et peale kohtuotsuse jõustumist on hageja ja kostja 1 sõlminud kokkuleppe, mis välistab kohtuotsuse täitmise, oleks vastava vormikohase kokkuleppe olemasolul arvestatav, kui hageja jäänuks 31.05.2010 esitatud nõude juurde tunnistada sundtäitmine lubamatuks. Täpsustatud hagiavalduses hageja nimetatud nõuet esitanud ei ole. Seetõttu puudub vajadus anda hinnang kostja väitele, et sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõue on aegunud. Hageja esitas 30.03.2011 vastuväite kohtu tegevusele, s.o et hagi ei ole menetletud mõistliku aja jooksul ja kohtuistungi aja määramist ei ole TsMS § 342 lg 2 kohaselt toimunud ning hagi tagamise taotluse lahendas 13.07.2010 kohtumäärusega asja mittemenetlev kohtunik, kes oleks pidanud end antud asjas taandama. Hageja on 23.03.2011 esitanud hagiavalduse täienduse, kuid selles ta vastuväiteid kohtu tegevusele ei esitanud. Seega tulenevalt TsMS § 333 lg-st 2 ei saanud hageja eeltoodud vastuväiteid 30.03.2011 esitada.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

tekkinud selline kohustus, mille täitmist võib nõuda, mis viisil on õigus kohustuse täitmist nõuda ning sellest lähtuvalt kujundada seisukoht täitedokumendi täidetavuse osas. Kohus ei ole hinnanud kohustuste tekkimise või tekkimata jäämise asjaolusid. Kostja 1 tegi tunnistajate juuresolekul hagejale pakkumuse ning pooled leppisid kokku uutes vara puudutavates tingimustes, mille järgi tasub kostja 1 vastastikuste õiguste ja kohustuste üleminekul hagejale enamsaadud vara eest kokkulepitud hüvitise koos laenukohustuse täieliku ülevõtmisega ning korteriomand vormistatakse kostja 1 ainuomandisse. Kostja 1 elas kuni 15.06.2009 hagejaga ühises korteriomandis ja korteriomandi müügi vältimiseks lasi hagejal heauskselt arvata, et pooled lahendavad varalised küsimused omavahelise kokkuleppe alusel. Pooled ei vormistanud seetõttu ka laenulepingut ümber ning hageja ei esitanud kinnistamisavaldust ja kinnistusraamatus jäi kehtima kanne, kus korteriomand oli poolte ühisomand. Kokkuleppe kinnitamist notari juures ei toimunud, kuna kostja ei pidanud kokkuleppest kinni. Korteriomand oli enne abieluvaralepingut hageja lahusvara. Kostja loodab omandada kogu ühisvara ja teha hageja varatuks. Tegemist on tahtliku heade kommete vastase käitumisega õigusvastase kahju tekitamise eesmärgil (VÕS § 1045 lg 1 p 8). Kohus on alles kohtuotsuses võtnud seisukoha viidatud kokkuleppe osas, leides, et hageja väide oleks olnud arvestatav, kui hageja jäänuks nõude juurde tunnistada sundtäitmine lubamatuks. Viru Maakohtu 22.12.2008 otsusega lahendati hagi abielu lahutamiseks ja ühisvara jagamiseks. Võlgnevuse osas vaidlust ei olnud. Võla olemasolu, kohustuse ja selle täitmata jätmise kohta puudub tunnustav kohtulahend. Võlaõigusliku nõude maksmapanekuks on vaja tõendada nõude eeldused ja teisel poolel on õigus esitada vastuargumendid. Täitmisnõude eeldusena tuleb välja selgitada rikkumise põhjused, seadusega lubatud õiguskaitsevahendi kohaldamiseks peab kontrollima kehtiva võlasuhte olemasolu, kohustuste rikkumise fakti, kas õiguskaitsevahendite kasutamine on lubatav (VÕS § 101 lg 3) ning kas ei esine vastutusest vabastavaid asjaolusid. Sealhulgas vabastab täitmisnõudest GISG art 80, mille kohaselt ei saa pool tugineda teise poole kohustuste täitmata jätmisele ulatuses, milles täitmata jätmise oli põhjustanud tema enda tegu või tegemata jätmine. Samuti peab tunnustatud nõue selle realiseerimiseks olema tagatud, vastasel korral ei ole nõude rahuldamine võimalik. Kui tagatiskokkulepet ei ole, ei saa kohtutäiturile esitada avaldust kinnisasja suhtes täitemenetluse algatamiseks. Tagatiskokkulepe määratleb, millise nõude täitmata jätmise eest vastutab kinnisasja omanik oma kinnisasjaga. Sellekohased kokkulepped pooltel puuduvad; 3) ei ole õiguslikult põhjendatud kohtu seisukoht, et kinnistusraamatu kanne, mille järgi kuulus korteriomand hageja ja kostja 1 ühisomandisse, ei oma tähtsust. Kuna korteriomand kuulus kinnistusraamatu kande kohaselt hageja ja kostja 1 ühisomandisse, olid kostjal 1 säilinud kõik ühisomaniku õigused (AÕS § 66 lg 2). TMS § 46 lg 1 p 7 sätestab kohtutäiturile kohustuse peatada täitemenetlus kinnistusraamatusse kantud õiguse ilmnemisel täitemenetluse esemeks oleva kinnisasja suhtes, kui see õigus välistab kinnisasja müümise või takistab seda. TMS § 48 p 7 sätestab kohtutäiturile kohustuse lõpetada täitemenetlus selle põhjendamatul alustamisel täitemenetluse tingimuste täitmata jätmisel. Sundtäitmine on vastuolus PS §-ga 32, mis sätestab omandi kaitse. Sundtäitmise lubatavus on sätestatud AÕS §-s 352, mille lõike 1 järgi on sundtäitmist täitemenetluse seadustikus sätestatud korras õigus nõuda hüpoteegipidajal, kui hüpoteegiga tagatud nõuet ei täideta. Hüpoteegi kui asjaõiguse sisuks on õigus realiseerida kinnisasi tagatava nõude katteks ja rahuldada nõue saadud raha arvel (AÕS § 325). TMS 138 lg 2 kohaselt võib kinnisasja või sellega võrdsustatud õiguse osale sissenõude pöörata ainult siis, kui osa on kaasomaniku mõtteline osa või kui sissenõudja nõue põhineb õigusel, millega mõtteline osa on koormatud. Asjaõigusseaduse ja täitemenetluse seadustiku sätteid nende koostoimes arvestades saab isik kinnisasjaga vastutada vaid hüpoteegiga tagatud nõude täitmata jätmise eest hüpoteegi summa ulatuses.

Tsiviilasjas nr 2-08-1950 tehtud kohtulahendi puhul on sundtäitmine ja kinnisasja müük välistatud. Sealhulgas ühisomanikuna ei ole kostjal 1 kinnisasja müügiõigust – ühisomanike puhul ei saa korterit müüki panna ilma teise poole nõusolekuta. Ilma teise abikaasa nõusolekuta tehtud tehing oli enne 01.07.2010 kehtinud perekonnaseaduse § 17 lg 4 järgi tühine. Varaliste õiguste teostamine ei või kahjustada teise abikaasa varalisi õigusi. Alates 01.07.2010 kehtiv perekonnaseadus kaitseb teist abikaasat vara vähendamise eest. PS § 27 sätestab riigile kohustuse kaitsta perekonda kui ühiskonna alust. See tähendab kohustust reguleerida seadusandlikus korras õiglaselt perekonna ning abielu õiguslikud tagajärjed. Perekonna eluase on eluruum, mille suhtes iga pereliikme õigused on eriliselt kaitstud; 4) on kohus jätnud hageja nõuded tuvastada täitemenetluse ebaseaduslik korraldamine ja kinnisasjale sissenõude pööramise lubamatus täiteasjas nr 072/2009/1670, tunnistada korteriomandile sissenõude pööramine seadusevastaseks ja täitemenetlus ebaseaduslikuks ning tunnustada sundtäitmisega seotud kõikide tehingute tühisust lahendamata, viidates TMS § 217 lg 1 ja § 218 sätetele. Tegemist on hagiga, mitte kaebusega kohtutäituri tegevuse või otsuse peale. Apellandile ei ole ka teada, milliseid tõendeid on kostjad esitanud ja kohus hinnanud, mille põhjal on toimunud tuvastamine ning millises seoses see on hageja nõuetega. Muuhulgas ei saa nõustuda kohtu väitega nagu ei oleks hageja vaidlustanud algatatud täitemenetlust. Hageja on vaidlustanud nii täitemenetluse kui kinnisasjale sissenõude pööramise juba 19.08.2009 esitatud avalduses Viru Maakohtule (kohtuasi nr 2-09-41872), samuti on hageja esitanud kogu täitemenetluse jooksul vastuväiteid nii suulises kui kirjalikus vormis. Viru Maakohtu menetluses on hagi enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks ja omandiõiguse tunnustamiseks (tsiviilasi nr 2-10-26696), milles lahend veel puudub. Kohtu antud hinnang hagiavalduses ja selle täienduses toodud väidetele on pealiskaudne, õiguslikult põhjendamata ja seadusega vastuolus; 5) ületab kohtu seisukoht kohtutäituri poolt aresti all oleva vara müümise kohta enampakkumisel nõude piire (TsMS § 439). Kohus on andnud hinnangu enampakkumisega seotud ja veel lahendita kohtuasjale, millega on rikkunud hageja õigust õiglasele, sõltumatule ja erapooletule õigusemõistmisele. Kohtu seisukoht on ka ebaõige ja ei tugine seadusele; 6) ei ole kohus lahendanud hageja 30.03.2011 vastuväidet kohtu tegevusele määrusega, rikkudes TsMS § 333 lg-t 1 ja hageja põhiõigust tõhusale menetlusele enda kaitseks.

3) on TMS § 2 lg 1 järgi täitedokumendiks jõustunud kohtuotsus. Viru Maakohtu 22.12.2008 otsuse puhul on tegemist jõustunud kohtuotsusega ja sellest tulenevad kohustused on pooltele TsMS § 457 lg 1 järgi täitmiseks kohustuslikud. Ühegi muu kohtumenetlusega ei saa muuta jõustunud kohtuotsust. Viru Maakohtu 22.12.2008 otsuse resolutsiooni p 6 sätestas hagejale kohustuse maksta kostjale 1 välja hüvitis 193 500 krooni ning p 7 võimaldas hagejal see tasuda nelja kalendrikuu jooksul. Igasugune selgitamise ja tõlgendamise nõue on siinkohal asjakohatu. Kostja 1 ei ole käitunud vastuolus heade kommetega. Täitemenetlus algatati peale seda, kui selgus, et hageja ei kavatsegi maksta temalt kohtuotsusega väljamõistetud hüvitist; 4) ei mõjuta asjaolu, et 22.12.2008 kohtuotsuse alusel oli kanne kinnistusraamatusse tegemata, kohtuotsuse õigusjõudu ega muuda seda täidetamatuks, seega on apellatsioonkaebuse viited nii asjaõigusseaduse paragrahvidele kui ka PS §-le 32 asjakohatud. Täitemenetluse puhul ei küsita eraldi kellegi nõusolekut, seega on ebaõiged ka viited perekonnaseaduse ja PS § 27 sätetele; 5) eeldab nõude piiride ületamine, et kohus on teinud otsuse nõude osas, mida ei ole kohtule esitatud, käesoleval juhul ei ole kohus seda teinud; 6) jättis kohus hageja esitatud vastuväite kooskõlas TsMS § 333 lg-ga 2 tähelepanuta, kuna vastuväide oli esitatud kohtule hilinenult.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

Õige on maakohtu seisukoht, et nimetatud maakohtu otsus on TMS § 2 lg 1 p 1 järgi täitedokumendiks, mida saab sundkorras täita ning apellandi vastupidine seisukoht ei ole seadusega kooskõlas. Samuti ei ole põhjendatud apellandi seisukoht, et maakohtu 22.12.2008 otsuse alusel ei ole tekkinud tal kohustust tasuda K.M. 193 500 krooni ning, et XXX asuv korteriomand on jätkuvalt tema ja K.M. e ühisomandis. Siinjuures ei ole tähendust selles, kas kohtuotsuse alusel on kinnistusraamatu kannet muudetud või mitte. Ekslik on apellandi arusaam, et maakohtu 22.12.2008 otsuse täitmiseks peab eraldi kohtuotsusega tunnustama apellandi kohustust tasuda K.M. 193 500 krooni ning apellandi ainuomandiõigust XXX korteriomandile. Apellandi viide AÕS §-le 352 ei ole asjakohane, kuna nimetatud säte reguleerib hüpoteegiga tagatud nõuete sundtäitmist. Samuti ei ole asjakohane apellandi viide kuni 10.07.2010 kehtinud PKS § 17 lg-le 4, sest 22.12.2008 kohtuotsuse alusel kuulus XXX asuv korteriomand apellandi ainuomandisse. Apellant ei ole tõendanud, et ta on sõlminud pärast maakohtu 22.12.2008 otsuse jõustumist K.M. ega kokkulepe, mille kohaselt jääks korteriomand K.M. e ainuomandisse ning K.M. kohustuks talle tasuma hüvitise ühisvara osa eest. Asja materjalidest nähtuvalt on apellant kinnitanud, et K.M. ei olnud kokkuleppega nõus ning keeldus notari juurde minemast. Seetõttu puudus maakohtul TsMS § 368 lg 2 järgi alus tuvastada, et on olemas uus täitedokument ning K.M. el puudus õigus esitada kohtutäiturile avaldus maakohtu 22.12.2008 otsuse sundtäitmiseks. Juhul, kui apellant oleks jäänud maakohtus nõude juurde tunnistada sundtäitmise lubamatus, jäänuks see rahuldamata, kuivõrd puudus apellandi ja K.M. vaheline kokkulepe, mis välistaks maakohtu 22.12.2008 otsuse täitmise (s.o puudusid TMS § 221 kohaldamise eeldused). M.K. esitas maakohtusse hagi 31.05.2010 ning kohtutäituri 26.03.2010 jõustunud otsusest nähtuvalt toimetati täitmisteade M. K kätte 20.07.2009. K.M. evastuväidetest nähtuvalt esitas ta hagile muu hulgas aegumise vastuväite. Seega jäänuks hagi rahuldamata ka aegumise vastuväite esitamise tõttu. Ringkonnakohtu istungil kinnitas apellant, et tema 23.03.2011 esitatud hagi nõuete täpsustus ei sisalda nõuet sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks.

Eelneva alusel on õige maakohtu seisukoht, et kuna hageja täitemenetluse seadustikus sätestatud korras kaebusi selle kohta, et täitemenetlus on korraldatud ilma täitedokumendita ja seetõttu ebaseaduslikult, kinnisasjale sissenõude pööramine on olnud lubamatu ja seadusevastane ning kõik kohtutäituri toimingud on tühised, esitanud ei ole, on ta minetanud võimaluse tugineda asjaoludele, mida oleks võinud esitada kaebuses ning hageja nõuded tuleb seetõttu jätta rahuldamata. Apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks ja hageja nõuete rahuldamiseks. Apellandi väide, et maakohus andis vaidlustatud otsuses hinnangu tsiviilasjale nr 2-10-26696 (s.o hageja nõue enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks) ja ületas sellega nõude piire, ei ole õige, kuna vaidlustatud maakohtu otsusest sellist hinnangut ei nähtu.

Viivi Tomson

Kersti Kerstna-Vaks

Üllar Roostoja

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.