AS Koidu Kinnisvara pankrotiavaldus Tiit Laja pankroti väljakuulutamiseks Võlausaldaja AS Koidu Kinnisvara (registrikood 10497846, asukoht Pärnu mnt 102c/Kauba 2a, Tallinn), esindaja vandeadvokaat Merle Veeroos; Võlgnik Tiit Laja (isikukood *, elukoht *), esindaja vandeadvokaat Indrek Lillo Ajutine pankrotihaldur Vaido Paju, epost:[email protected] Tiit Laja pankroti väljakuulutamine 08. aprill 2011
Menetlusosalised ja nende esindajad
Menetlustoiming Kohtuistungi toimumise aeg
RESOLUTSIOON
1.Kuulutada välja Tiit Laja (isikukood 36008050318) pankrot 02. mail 2011 a kell 15.00.
2.Pankrotihalduriks nimetada vandeadvokaat Veli Kraavi (Kraavi & Partnerid Advokaadibüroo, Harjumaa, Tallinn 10117, Narva mnt 5, Tel: 50 57 522; 664 0620, Faks: 664 0601 E-post: [email protected])
3.Võlausaldajate esimene üldkoosolek pidada 25. mail 2011.a. kell 13.15 Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajas Kärdlas (Kärdla, Põllu 17).
Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Sama tähtaja jooksul on kohustatud kõik isikud, kelle valduses on ükskõik mis alusel võlgniku vara, teatama sellest haldurile. Kui nõue esitatakse pärast nimetatud tähtaja möödumist ning võlausaldajate üldkoosolek nõude esitamise tähtaega ei ennista, siis võetakse nõue vastavalt PankrS § 102 lg 2 kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist.
5.Kohustada võlgnikku Tiit Laja andma võlgniku vanne 25. mail 2011 kell 13.00 Pärnu
Maakohtu Haapsalu kohtumajas Kärdlas.
6.Kohtu poolt kohaldatud hagi tagamise abinõud jäävad kehtima.
7.Avaldada viivitamata teade pankrotimääruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade).
8.Määrata ajutise pankrotihalduri Vaido Paju tasuks 2030,41 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks ja kulutuste katteks 246,13 eurot. Ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamine toimub Tiit Laja pankrotivara arvelt.
9.Kohtumäärus edastada võlausaldajale, võlgnikule, ajutisele pankrotihaldurile, pankrotihaldurile ja Harju Maakohtu kinnistusosakonnale märkuse tegemiseks kinnistusraamatusse kinnisasjade juurde, mille omanikuks on Tiit Laja. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta võlgniku kanda Edasikaebamise kord Pankrotimääruse peale võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest. Ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse kohta võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud isik esitada määruskaebuse Riigikohtule. Haldur ei või võlgniku nimel määruskaebust esitada ega võlgnikku määruskaebuse läbivaatamisel esindada.
Asjaolud ja menetluse käik
1.04.12.2008 esitas AS Koidu Kinnisvara (võlausaldaja) Harju Maakohtule avalduse Tiit Laja (võlgnik) pankroti väljakuulutamiseks, kuna ta ei suuda täita oma kohustusi võlausaldaja ees. 16.12.2008 keeldus Harju Maakohus pankrotiavalduse menetlusse võtmisest ja edastas selle kohtualluvuse järgi Pärnu Maakohtule menetlemiseks.
2.19.02.2009 kohtumäärusega algatas Pärnu Maakohus Tiit Laja pankrotimenetluse ja nimetas ajutiseks pankrotihalduriks Vaido Paju.
3.12.05.2009 tegi Pärnu Maakohus kohtumääruse, millega jättis AS Koidu Kinnasvara avalduse Tiit Laja pankroti väljakuulutamiseks rahuldamata.
4.16.06.2010 tegi Tallinna Ringkonnakohus kohtumääruse, millega tühistas Pärnu Maakohtu 12.05.2009 määruse ja saatis tsivillasja uueks menetlemiseks maakohtule.
5.Pankrotiavalduse kohaselt 28.12.2007 sõlmiti Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaali ja võlgniku vahel garantiileping, millega viimane tagas OÜ Hiiu Pansionaat võlga 2 908 000 euro ulatuses. Laenusaaja oma võlgnevust täies ulatuses ei tasunud ning tema varad on 30.09.2008 sundenampakkumisel realiseeritud. Nendest varadest aga võlgnevuse likvideerimiseks ei jätkunud ning võlausaldajal on õigus pöörata oma nõue käendaja vastu. Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaal on loovutanud oma nõude OÜ Hiiu Pansionaat vastu võlausaldajale ning seega on viimasele üle läinud ka garantiilepingust tulenev nõue võlgniku vastu 1 064 963,43 euro suuruses summas.
6.Kuna OÜ Hiiu Pansionaat muutus täielikult maksejõuetuks ning tema pankrotimenetlus rauges 24.03.2009, siis ei ole temal võimalik võlausaldaja ees oma kohustusi täita ja viimane soovib garantiilepingust tuleneva käenduse kaudu oma nõude rahuldamist võlgniku pankrotivara arvelt. Võlausaldaja käsitleb sõlmitud garantiilepingut käendusena ja soovib võlgnikult OÜ Hiiu Pansionaadi võlgnevust. Pankrotiavalduse esitamise seisuga oli põhivõlgnevus 740 587,24 eurot, intressivõlgnevus 117 263,46 eurot ja viivisevõlgnevus 237 456,23 eurot ehk võlgnevus kokku 17 137 829,41 Eesti krooni.
7.Kuna ka Tiit Laja võlgnikuna on maksejõuetu, ongi võlausaldaja esitanud tema vastu pankrotiavalduse vastavalt PankrS §-le 1 lg 2. Võlgniku maksejõuetus tugineb asjaolul, et võlgnik ei ole 30 päeva jooksul pärast kohustuse sissenõutavaks muutumist ja võlausaldaja kirjalikku hoiatust oma kohustust täitnud. VÕS § 8 lg 2 ja 76 lg 1 kohaselt on leping pooltele täitmiseks kohustuslik ja kõik kohustused tuleb vastavalt lepingule täita. VÕS § 396 lg 1 kohaselt kohustub laenulepingu üks pool ehk laenuandja andma teisele poolele ehk laenusaajale üle kokkulepitud rahasumma ja teine pool tagastama kokkulepitud summa kokkulepitud tähtajaks samas mahus ja kvaliteediga. VÕS § 397 lg 1 kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuseks antud laenult tasuda ka intresse ning VÕS § 113 lg 1 kohaselt viivist. VÕS § 142 lg 1 kohaselt kohustub käenduslepinguga käendaja vastutama võlausaldaja ees põhivõlgniku kohustuste täitmise eest. Kuigi võlgnik on ise käesoleval ajal võlausaldaja arvates maksejõuetu, võivad esineda võlgniku vara tagasivõitmise alused, sest Ametlikes Teadaannetes on 11.01.2008 ilmunud Abieluvararegistri kandeteade, mille kohaselt on võlgnik jätnud tema nimel olevad kinnistud oma abikaasa A. L. lahusvaraks. Abieluvaraleping kehtib alates 14.12.2007. Selline tegu võis kahjustada võlausaldajate huve ning seetõttu võivad esineda alused nimetatud tehingu tagasivõitmiseks pankrotimenetluse raames. PankrS § 112 kohaselt võib kohus tunnistada kehtetuks võlgniku ja tema abikaasa Abieluvaralepingu või ühisvara jagamise kokkuleppe, millega võlgnik olulisel määral oma varast või oma osast ühisomandis loobus, kui abieluvaraleping või ühisvara jagamise kokkulepe on sõlmitud ühe aasta jooksul enne pankrotimenetluse algatamist. Seetõttu palub võlausaldaja kuulutada välja võlgniku pankrot ja panna kohtukulud võlgniku kanda.
8.08.04.2011 toimunud kohtuistungil täpsustas võlausaldaja nõuet – põhivõlg on summas 421 429 eurot, viivised 513 406,31 € ja intress on 117 263,46 €. Võlgniku arvamus
9.Võlgnik pankrotiavaldusega ei nõustu. Võlgniku arvamusel võlausaldajal puudub nõue tema vastu.
10.OÜ Hiiu Pansionaadil oli kohustus peale seda kui laenuandja 07.08.2008.a. laenulepingu üles ütles summas 86,036,067,85 krooni. Täitemenetluse käigus on müüdud laenulepingu kohast täitmist taganud kinnisasi, mis asub Tallinnas * summaga 76,200,000 krooni. Nimetatud summa tuleb kohustusest maha arvata. Kuna võlausaldaja sai riigilt tagasi käibemaksu seoses kinnistu ostuga summas 11,623,729 krooni siis ka see summa tuleb kohustusest maha arvata. Kaaskäendaja T. A. tasus 5,000,000 krooni, mis tuleb samuti kohustusest maha arvata. Seega käesoleval ajal nõue puudub. Võlausaldaja on saanud hoopis kasumit.
11.Võlausaldaja on oma käitumisega halvendanud võlgniku olukorda. Nõude loovutamisel esialgselt võlausaldajalt AS-le Koidu Kinnisvara loobuti sisuliselt AS YIT Ehitus käendusest ning SA KredEX-i poolt antud käendusest. Võlgnik füüsilisest isikust käendajana jäetakse ilma võimalusest tema vastu esitatud nõudele tsiviilkohtumenetluse korras vastu vaielda. Ajutise pankrotihalduri seisukoht
12.Ajutine pankrotihaldur on kindlaks teinud võlgniku varad, milleks on korter Tallinnas * tänaval hinnangulise väärtusega 100 000 eurot, jahirelvad – koguväärtusega 1200 eurot ja eraisikule antud laen 150 000 krooni, mis on tänaseks lootusetu. Võlgnikule kuuluvatel osadel ajutise halduri hinnangul turuväärtus puudub. Pensionifondi osakute väärtus on 17042,69 eurot. Võlgnikul oli 2010. aastal deklareeritud tulu 71 000 krooni. Üldse hindab ajutine haldur võlgniku vara väärtuseks kokku 118 242,69 €, millele lisandub eelpoolnimetatud eraisiku laen ja praeguseks raskesti hinnatavad osad äriühingutes.
13.Varalisi kohustusi on võlgnikul reaalselt 162 232 € väärtuses. Peale selle on võlgnikul käendusest tulenevaid kohustusi 714 692,11 € ja võlausaldaja nõue 1 149 308,09 € suuruses summas. Kohustused kõik kokku summas 1 864 000,10 €.
14.Ajutine haldur on seisukohal, et võlgnik on maksejõuetu ning tema pankrot tuleb välja kulutada. Kohtu seisukoht
15.Kohus, kuulanud ära võlausaldaja, võlgniku, ajutise pankrotihalduri seisukoha ning uurinud kirjalikke tõendeid, leiab, et võlausaldaja poolt esitatud pankrotiavaldus tuleb rahuldada. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 järgi on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.
16.Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaali ja võlgniku vahel sõlmiti 28.12.2007.a. käendusleping, millega võlgnik Tiit Laja tagas Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaali kui laenuandja ja OÜ Hiiu Pansionaat kui laenusaaja vahel 28.12.2007.a. sõlmitud laenulepingust nr * tulenevate kõikide laenusaaja kohustuste kohast täitmist laenuandja ees maksimumsummas 2 908 000 eurot. Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaal loovutas kõik laenulepingust tulenevad olemasolevad ja tulevikus tekkivad laenuandja nõuded laenusaaja vastu AS-le Koidu Kinnisvara (edaspidi Võlausaldaja) Laenulepingust tulenevate nõuete kogusumma oli loovutamise hetkel kokku 1 064 963,43 eurot. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 164 lg 1 sätetel võlausaldaja võib oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale. Laenulepingu p 15 kohaselt pangal on õigus anda kõik oma kohustused ja õigused lepingu alusel või osa neist koos kõikide tagatistega üle kolmandale isikule /I kd tl 34/ Laenulepingu p 9.2. sätetel laenusaaja käesolevast lepingust tulenevate kohustuste täitmise tagatiseks on T. A. ja Tiit Laja garantii panga poolt aktsepteeritud tingimustel ja AS YIT Ehitus garantii eraldi garantiidokumendis kokkulepitud tingimustel /I kd tl 29/.Garantiilepingu p 4 järgi on garandi vastutus garanteeritud kohustuse eest laenusaajaga solidaarne. Garandi vastutus on piiratud summaga 2 908 000 eurot. /I kd tl 10/. Nõude loovutamise teates 13. oktoobrist 2008a. on võlgnikku teavitatud, et vastavalt VÕS § 167 lg 1 alusel läksid võlausaldajale AS-le Koidu Kinnisvara üle muu hulgas nõude tagamiseks T. A. ja Tiit Laja poolt 28.12.2007.a. käenduslepingu alusel antud käendused. Kohus nõustub võlausaldaja AS-ga Koidu Kinisvara, et nõude loovutamine on kooskõlas laenulepingu ja Võlaõigusseaduse sätetega. Tähtsust ei oma asjaolu, et käendusleping on pealkirjastatud garantiilepinguna Õigussuhte kvalifitseerimisel tuleb lähtuda selle sisust, mitte pealkirjast. Käenduslepingu sisu vastab VÕS-s sätestatud käenduse regulatsioonile (VÕS §-d 142 jj) ja mõlemad pooled on sõlmitud lepingut sellesisulisena ka mõistnud. Eeltoodu alusel vastutab võlgnik Võlausaldaja ees käendajana laenulepingust nr * tulenevate ja täitmata kohustuste eest.
17.Võlgniku väide, et tema poolt esitatud avaldusele käenduslepingu tühistamiseks ei ole vastanud ei varasem ega ka praegune võlausaldaja on paljasõnaline. Kohtule on esitatud Tiit Laja 12.03.2009.a avaldus 28. detsembri 2007.a. garantiilepingu tühistamiseks /III kd tl 15-18/. Nordea Bank Finland Plc Eesti filial on vastanud Tiit Lajale 19.03.2009. /II kd tl 35-36/. Vastuse kohaselt ei ole T. Laja tühistamisavaldusel õiguslikku jõudu ning 28.12.2007.a. sõlmitud käendusleping on jätkuvalt kehtiv. Tühistamisavalduses kirjeldatud tühisuse alused puuduvad ning 28.12.2007a. käendusleping ei ole tühine. Võlausaldaja on esitanud
tühistamisavaldusele vastuväited nii 19.03.2009 /IV kd tl 57-63/ kui ka 14.04.2009 kohtule esitatud vastuväidetes /II kd tl 3-10/. 12.03.2009.a. avaldusest nähtub, et võlgnik viitab Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 90 lg 1, mis kuni 01.05.2009 kehtis alljärgnevas redaktsioonis: tehingu, mis on tehtud olulise eksimuse, pettuse, ähvarduse või vägivalla mõjul või raskete asjaolude ärakasutamise tõttu, võib seaduses sätestatud korras tühistada. Seadus võib sätestada muid aluseid, mille esinemise korral võib tehingu tühistada. Kui tehing on seaduses sätestatud alustel ja korras tühistatud, on see algusest peale kehtetu. TsÜS § 99 lg 1 p 2 alusel võib pettuse või eksimuse korral tehingu tühistada kuue kuu jooksul, arvates pettusest või eksimusest teadasaamisest. Tiit Laja sõlmis garantiilepingu 28.12.2007a. avalduse tehingu tühistamiseks esitas 12.03.2009, seega seaduses sätestatud tähtaega ületades. Riigikohus oma lahendi nr 3-2-1-32-06 punktis 21 on asunud seisukohale, et tehingu tühistamiseks peavad lisaks formaalsetele tingimustele (esmajoones avalduse esitamine) olema täidetud ka materiaalsed eeldused, mis annavad aluse tehingu tühistamiseks. Kõigist tehingu asjaoludest oli võlgnik teadlik juba tehingu tegemisel. Kuna tühistamisavaldus ei vasta tühistamise tähtaja ületamise tõttu formaalsetele tingimustele, puudub vajadus hinnata tühistamisavalduse materiaalseid eeldusi.
18.Kuna nõude loovutamine esialgselt võlausaldajalt AS-le Koidu Kinnisvara on seadusega kooskõlas siis hindab kohus järgnevalt AS Koidu Kinnisvara nõude olemasolu, sest võlgnik on pankrotiavaldusele vastuväited esitanud käesoleval ajal eelkõige motiivil, et võlausaldajal nõue tema vastu puudub. Nõude loovutamise teate kohaselt /I kd tl 44/ oli nõude summa loovutamise hetkel 1 064 963,43 eurot. Pankrotiavalduse esitamise aja seisuga oli võlausaldaja nõude suurus 1 095 306,93 eurot. Võlgnik on nõudele vastu vaielnud motiivil, et kogu esialgne võlasumma laenulepingu üles ütlemisel oli summas 86,036,067,85 krooni. Täitemenetluse käigus on müüdud laenulepingu kohast täitmist taganud kinnisasi, mis asub Tallinnas * summaga 76,200,000 krooni. Nimetatud summa tuleb kohustusest maha arvata. Kuna võlausaldaja sai riigilt tagasi käibemaksu seoses kinnistu ostuga summas 11,623,729 krooni siis ka see summa tuleb kohustusest maha arvata. Kaaskäendaja T. A. tasus 5,000,000 krooni, mis tuleb samuti kohustusest maha arvata. Seega käesoleval ajal nõue puudub. Kohus nimetatud võlgniku seisukohaga ei nõustu. Võlausaldaja on maha arvanud võlgnikult nõutavast summast kaaskäendaja T. A. poolt tasutud 5 miljonit krooni, mille üle pooled ka ei vaidle. Samas ei ole põhjendatud käibemaksu mahaarvamine võlausaldaja nõudest võlgniku poolt märgitud motiividel. Käibemaks on hüpoteegi realiseerimisest saadud 76 200 000 krooni koosseisus juba kohustusest maha arvatud. Kohtule on esitatud Hiiu Pansionaat OÜ arve nr * /I kd tl 19,/ mille kohaselt 76 200 000 krooni sisaldab käibemaksu summas 11 623 729 krooni. Käesolevas asjas ei oma tähtsust asjaolu, et AS Koidu Kinnisvara on riigiga tasaarveldanud käibemaksu seoses oma igapäevase majandustegevusega. Eeltoodu alusel leiab kohus, et võlausaldaja nõue võlgniku vastu avalduse läbivaatamise ajal summas 1 052 098,76 eurot on põhjendatud.
19.Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud võlgniku väited selles, et võlausaldaja tegevuse tulemusena on halvenenud võlgniku olukord ning kohaldada tuleb VÕS § 145 lg 5. VÕS § 145 lg 5 sätestab, et kui võlausaldaja tegevuse tulemusena vähenevad käenduslepingu sõlmimise ajal olemas olnud ja käendatava nõude tagamiseks antud muud tagatised, väheneb käendaja vastutus tagatiste vähenemisele vastava summa võrra, kui võlausaldaja ei tõenda, et käendaja kahju on väiksem. Laenulepingu p 15 järgi on pangal õigus anda kõik oma kohustused ja õigused lepingu alusel või osa neist koos kõikide tagatistega üle kolmandale isikule. Käenduslepingu p 2 järgi on võlgnik
tutvunud kohustuse tingimustega ja nendest aru saanud. Seega võlgnik teadis käenduslepingu sõlmimisel, et laenuandja võib oma nõuet loovutada kolmandale isikule. Laenulepingu p 9.5. sätetel, kui see on pangale põhjendatult aktsepteeritav, realiseerib pank tagatise, võttes arvesse, et garantii nõue vastavalt punktile 9.2.b) esitatakse pärast seda, kui on esitatud hüpoteeginõuded vastavalt punktile 9.1 ja garantiinõuded vastavalt punktile 9.2.a). Eeltoodust tuleneb, et võlgniku väide selles, et loobutud on sisuliselt AS YIT Ehitus garantiist, on eksitav. Nimetatud garantiid saab realiseerida alles pärast seda, kui on realiseeritud hüpoteek ning Tiit Laja ja T. A. käendused. Käesoleval ajal on võlausaldaja esitanud nõude laenulepingu p 9.2.a) käenduse realiseerimiseks. Seega võlausaldaja ei ole võlgniku huve kahjustanud. Võlgniku poolt on 07.04.2011. kohtule esitatud Krediidi ja Ekspordi Garanteerimise SA KRED EX-i teatis 21.10.2008 nr * käenduslepingu lõppemise kohta /III kd tl 109-110/. Ettevõtluse toetamise ja laenude riikliku tagamise seaduse (edaspidi ETS) § 7 lg 2 kehtis kuni 18.12.2008 redaktsioonis, mille kohaselt riikliku tagatise saajaks võib olla kehtivat tegevusluba omav krediidiasutus. Kui tagatakse liisingulepingust tulenevat kohustust, võib tagatise saajaks olla ka krediidiasutuse konsolideerimisgruppi kuuluv ja Finantsinspektsiooni järelevalvega hõlmatud, kehtivat tegevusluba omav finantseerimisasutus. Sellisel juhul kehtib kõik käesolevas seaduses krediidiasutuse kohta sätestatu ka finantseerimisasutuse kohta. On ilmne, et AS Koidu Kinnisvara ei vasta eelpool nimetatud sätte tagatise saaja tingimustele. Samas nõustus võlgnik käenduslepingus kõigi laenulepingu tingimustega. sh ka punktiga 15, mis ei välista, et nõuet võib loovutada ka kolmandale isikule, kes ei vasta ETS § 7 lg 2 sätestatud tingimustele. Eeltoodud põhjendustel leiab kohus, et võlausaldaja ei ole võlgniku huve kahjustanud. Käenduslepingu p 4 järgi /I kd tl 10/on garandi vastutus garanteeritud kohustuse eest laenusaajaga solidaarne. Garandi vastutus on piiratud summaga 2 908 000 eurot. Võlausaldaja nõue on käesoleval ajal 1 052 098.76 eurot, seega väiksem kui käendaja vastutuse piirmäär 2 908 000 eurot. Kohus leiab, et võlgniku poolt esile toodud vastuväited ei anna alust avalduse rahuldamata jätmiseks.
20.Võlgnik on kohtule 08.04.2011 esitatud täiendavates vastuväidetes avaldanud, et jääb kõigi oma varasemalt esitaud vastuväidete juurde. Kohtu hinnangul on käesoleval võlgniku vastuväited pankrotiavaldusele motiivil, et ta ei ole kätte saanud pankrotihoiatust asjakohatud. Samuti on asjakohatud võlgniku väited oma elukoha kohta. Võlgniku vastuväidete osas, et käenduslepoingu on sõlminud Nordea Bank Finland Eesti filial, kes ei ole juriidiline isik, on ainetu. Tallinna Ringkonnakohus on oma kohtumäärusega 16.06.2010 võtnud seisukoha võlgniku vastuväidete osas. Kohus nõustub nende seisukohtadega ja ei hakka neid siinkohal üle kordama.
21.Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus võlausaldaja pankrotiavalduse ja kuulutab välja Tiit Laja pankroti. Tiit Laja ei ole täitnud endale võetud kohustust. Ajutise halduri täiendava aruandega on tõendatud, et võlgnikul on vara 118 242,69 euro väärtuses ja kohustusi 1 864 000,10 euro väärtyuses. Võlgniku kohustused ületavad kordades võlgniku vara väärtust. Kuna võlgnik ei ole täitnud oma kohustusi võlausaldaja ees juba üle kahe aasta, siis ei ole võlgniku maksejõuetus ajutist laadi. PankrS § 31 lg 5 ja 6 järgi pankroti kuulutab kohus välja määrusega (pankrotimäärus). Pankrotimääruses tuleb märkida pankroti väljakuulutamise kellaaeg. Pankroti väljakuulutamisega algab pankrotimenetlus. Pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti.
Vastavalt PankrS § 78 lg 1 võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub mitte varem kui 15 päeva ja mitte hiljem kui 30 päeva pärast pankroti väljakuulutamist. Võlausaldajate esimene üldkoosolek määrata 25. maile 2011 kell 13.15 Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajas Kärdlas. Kohus määrab Tiit Laja pankrotihalduriks vandeadvokaat Veli Kraavi, kes on selleks oma nõusoleku andnud. Veli Kraavi vastab PankrS § 56 nõuetele ja tal on kohtu usaldus. PankrS § 86 lg 1 ja 2 sätestab, et kohus võib kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Kui kohus on kohustanud võlgnikku vannet andma, peab võlgnik vande andma enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut, kui kohus ei määra vande andmiseks teist tähtpäeva. Kohus kohustab võlgnikku andma vannet ja vande andmise ajaks määrata 25. mai 2011 kell 13.00 PankrS § 91 lg 1 sätestab, et füüsilisest isikust võlgnik ei tohi tema pankroti väljakuulutamisest kuni pankrotimenetluse lõpuni kohtu loata olla ettevõtja, juriidilise isiku juhtorgani liige, juriidilise isiku likvideerija ega prokurist. Enne pankroti väljakulutamist kohaldatud hagi tagamise abinõud jäävad kehtima. Vastavalt PankrS § 31 lg 7 kuulub pankrotimäärus viivitamatule täitmisele. Pankrotimäärus tuleb PankrS § 40 lg 1 p 1 ja lg 2 alusel edastada registripidajale märkuse tegemiseks kinnistusraamatusse Tiit Lajale kuuluvate kinnisasjade juurde. Pankrotimenetluse kulud
22.PankrS § 150 lg1 p 1 ja 2 on pankrotimenetluse kuludeks menetluskulud ja ajutise halduri tasu. PankrS § 150 lg 2 sätetel kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. PankrS § 35 lg. 1 p 1 kohaselt pankroti väljakuulutamisega moodustub võlgniku varast pankrotivara. Ajutine haldur esitas kohtule aruande tehtud tööst ajutise pankrotihaldurina ning tasu taotluse. Esialgne aruanne ja tasu taotlus on kohtule esitatud 20.03.2009.a Ajutine haldur taotleb määrata tasuks 18 000 krooni ja kuludeks 1966 krooni. Tunnitasu suurus 800 krooni. Täiendavas tasu taotluses taotleb ajutine haldur määrata tasu 16 tunni eest summas 880 eurot ja kulude eest 120,48 eurot. Tunnitasu suurus on 55 eurot. Vastavalt PankrS § 23 lg 1 on ajutisel pankrotihalduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mille suuruse määrab kohus. Kohus leiab, et ajutise halduri poolt esitatud tasu taotlus on põhjendatud ja see kuulub rahuldamisele täies ulatuses. Kokku on ajutise halduri tasu 2030,41 eurot ja kulutused 246,13 eurot. Ajutise halduri tasu ja kulutused kuuluvad katmisele pankrotivara arvelt. TsMS § 173 lg 1 ja 2 järgi asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Vajaduse korral tuleb märkida ära menetluskulude kandmise erisused kohtuastmete kaupa, samuti kohtueelses menetluses. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle.
TsMS § 174 lg 1 sätetel menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis. Kuna kohus rahuldab võlausaldaja pankrotiavalduse, siis jäävad menetluskulud võlgniku kanda. Juhinduders TsMS § 173 lg 1 ja 2 ei pea kohus käesoleva määrusega võimalikuks menetluskulude rahalist kindlaksmääramist. Vastava taotluse võib võlausdaldaja esitada TsMS § 174 sätetel.
Ruth Sild /allkirjastatud digitaalselt/
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.