Heorhii (ka Georgi) Netrobchuki (ka Netrobtšuki), Larissa Ray ja Galina Netrobtšuki hagi Osaühing ALDEM FINANCE ja Mangolain OÜ vastu EestiAmeerika Äriakadeemia AS-i (endine Eesti-Ameerika Ärikolledži AS) aktsiatele omandiõiguse tunnustamiseks ja ülekandmiseks nõusoleku saamiseks ning 05.08.2002 ja 01.11.2005 samade aktsiate kohta sõlmitud tehingute tühisuse tuvastamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 29.01.2010.a otsus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
300 384,75 eurot (4 700 000 krooni)
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Georgi Netrobtšuki, Larissa Ray ja Galina Netrobtšuki apellatsioonkaebus
Kostja 1: Osaühing ALDEM FINANCE (registrikood: 10822890, asukoht: Tallinn) seaduslik esindaja Aleksei Dementjev; Kostja 2: Mangolain OÜ (registrikood: 11156662, asukoht: Tallinn) tehingulised esindajad vandeadvokaat Leon Glikman ja vandeadvokaat Helmeri Indela
Kostja 2 tehinguline esindaja vandeadvokaat Helmeri Indela
RESOLUTSIOON:
1.Harju Maakohtu 29.01.2010.a otsuse resolutsioon jätta muutmata, arvestades käesolevas kohtuotsuses esitatud põhjendusi.
2.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
3.Välja mõista hagejalt 1, Georgi Netrobtšuk ́ilt kostja 2, Mangolain OÜ kasuks apellatsioonimenetluse kohtukulu summas 766,94 eurot.
4.Välja mõista hagejalt 2, Larissa Ray ́lt kostja 2, Mangolain OÜ kasuks apellatsioonimenetluse kohtukulu summas 766,94 eurot.
5.Välja mõista hagejalt 3, Galina Netrobtšuk ́ilt kostja 2 kasuks apellatsioonimenetluse kohtukulu summas 766,94 eurot.
6.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.
Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.11.08.2005.a esitasid hagejad maakohtusse kostjate vastu hagi Eesti-Ameerika Äriakadeemia AS-i (endine Eesti-Ameerika Ärikolledži AS) aktsiatele omandiõiguse tunnustamiseks ja ülekandmiseks nõusoleku saamiseks ning 05.08.2002 ja 01.11.2005 samade aktsiate kohta sõlmitud tehingute tühisuse tunnustamiseks. Alternatiivselt eeltoodud nõuetele esitati nõue kohustada kostjat 2 andma tahteavaldus Eesti-Ameerika Ärikolledži AS aktsiate omandiõiguse ülekandmiseks kostjale 1 ning kohustada kostjat 1 andma tahteavaldus EestiAmeerika Ärikolledži AS 64 nimelise aktsia omandiõiguse ülekandmiseks hagejale 1. Hagiavalduse kohaselt laenas Balti Finantseerimisasutuse AS 07.11.2001 laenulepingu nr 011107-01-1L alusel Eesti-Ameerika Äriakadeemia AS-ile 10 000 000 krooni. Laenu tagastamise lõpptähtaeg oli 25.12.2004, kuid lepingu punkti 12.1 kohaselt oli õigus laen tagastada enne lõpptähtaega. Samal päeval sõlmisid hagejad laenu tagamiseks Balti Finantseerimisasutuse AS-iga pandilepingud. 05.08.2002 sõlmitud aktsiate ostu-müügilepingutega müüsid hagejad neile kuulunud EestiAmeerika Ärikolledži AS aktsiad kostjale 1. Tegemist oli tagatismüügikokkulepetega laenulepingu tagamiseks. Hagejate tahe ei olnud suunatud aktsiate võõrandamisele. Tagatismüügilepingud sõlmiti Balti Finantseerimisasutuse AS nõudel. Laenulepingust tulenevate nõuete täitmisel oli kostjal 1 kohustus aktsiad pandist vabastada ja tagastada. 05.08.2002 sõlmis kostja 1 hagejaga 1 aktsiate optsiooni ostu-müügilepingu, mille kohaselt oli tal õigus peale laenu tagastamist kõikidest võõrandatud aktsiatest 64 aktsiat välja osta. 2(14)
Tsiviilasi nr: 2-05-15919 Optsiooni all mõistsid pooled aktsiate väljaostuõigust. Laen tagastati 23.01.2003, kuid kostja 1 aktsiaid ei tagastanud. 29.03.2005 tühistasid hagejad 05.08.2002 sõlmitud aktsiate ostu-müügilepingud. Isegi kui aktsiate võõrandamistehingud ei oleks tühised, omab hageja 1 64 aktsia osas omandi tagasikandmise nõuet 05.08.2002 optsioonilepingu alusel. 01.11.2005 sõlmisid kostjad Eesti-Ameerika Ärikolledži AS aktsiate ostu-müügilepingu, mille eesmärgiks oli hagejate arvates välistada hagejate nõudeõigus aktsiate omandiõiguse tagastamiseks. Tegemist on näiliku tehinguga. Balti Finantseerimisasutuse AS ja kostja 2 on seotud isikud. Ljudmila Goldberg ́i on tähistatud ka teise perekonnanimega - Levcuk, on alus arvata, et tegemist on kostja 2 ainuosaniku Oleg Levtchuki lähedasega. Kostjale 1 pidi olema aktsiate võõrandamistehingu tegemise ajal teada, et hagejad taotlevad omandiõiguse tunnustamist. Heauskne omandamine kostja 2 poolt on välistatud.
Kostjate vastuväited
2.Kostja 1 vaidles hagile vastu ja palus jätta see rahuldamata. Kostja 1 sõlmis 05.08.2002 hagejatega kehtivad aktsiate ostu-müügilepingud. Aktsiad olid panditud Balti Finantseerimiseasutuse AS kasuks. Optsioonileping kehtis kuni 31.12.2002 ning selle kehtivuse ajal ei saabunud lepingu punktis 3.2 sätestatud tingimus. Aktsiad panditi ca 12,5 miljoni kroonise nõude tagamiseks.
3.Kostja 2 ei tunnistanud hagi. Tühistamisavaldust ei ole kätte toimetatud, k.a 01.11.2005 lepingu sõlmimise ajaks. Seega polnud tühistamine kehtiv, 05.08.2002 leping kehtis ja kostja 1 oli omanikuna pädev aktsiad kostjale 2 võõrandama. Tühistamisavaldus ei omanud õiguslikke tagajärgi, tühistamisavaldus esitati alles 29.03.2005, s.o pärast TsÜS § 99 lg 1 p-s 2 sätestatud tähtaega. Tühistamise aluseks oli aktsiate tagastamata jätmine ja hagejad esitasid nõuded aktsiate tagastamiseks 26.12.2002 ja 03.01.2003, mis on tähtaja kulgemise alguseks. TsÜS § 99 lg 1 p-s 2 sätestatud tähtaeg on õigust lõpetav tähtaeg. Tühistamisavaldus tehti optsioonilepingu osas. Formaalsed ja materiaalsed eeldused pettuse alusel müügilepingute tühistamiseks on täitmata. Tühistamisavaldusest materiaalsed eeldused ei nähtu. Isegi juhul kui tühistamisavaldus on kehtiv, saab see puudutada üksnes võlaõiguslikku tehingut. Aktsiate omandiõigus on hagejatelt kostjale 1 kehtivalt üle läinud ning hagejatel puudub õigus vaidlustada kostjate vahel 01.11.2005 sõlmitud müügitehingut. Hagejate eesmärgiks oli aktsiate omandiõiguse tagasisaamine, 05.08.2002 ja 01.11.2005 asjaõigustehingu kehtivuse tõttu ei ole antud eesmärki võimalik saavutada. Hageja 1 ei tagastanud laenu optsiooni kehtivuse ajal. Optsioon kehtis kuni 31.12.2002. Laen tagastati osaliselt 23.01.2003. Edasilükkavaks tingimuseks oli 07.11.2001 laenulepingu nõuetekohane täitmine, mis optsiooni kehtivuse ajal ei saabunud. Seega puudus hagejal 1 õigus nõuda aktsiate tagasimüümist optsioonilepingu alusel. Isegi kui kostja 1 rikkus hagejatega sõlmitud tagasimüügilepingut, ei mõjutaks see kostja õigust omandada aktsiad, kuna müüjal oli käsutusõigus. Kostja 2 ei ole hagejatega tsiviilõigussuhtesse astunud ja hagejatel ei ole alust temalt omandit nõuda. Lepingu rikkumise korral võivad hagejad esitada kahjunõude kostja 1 vastu. Hagejad ei ole kostjate vahel sõlmitud lepingu pooleks ja neil puudub õigus nimetatud lepingut vaidlustada. Kostja 2 omandas aktsiad käsutustehingu alusel, käsutus ei saa olla vastuolus heade kommetega. Hagejad ei ole heade kommete vastasust tõendanud, rääkimata väidetavast
3(14)
Tsiviilasi nr: 2-05-15919 isikute seotusest. Hagejad ja kostja 1 ei sõlminud 05.08.2002 aktsiate pandilepinguid ega tagatismüügilepinguid, kuna lepingupoolte tahteavaldused olid suunatud aktsiate müügilepingute sõlmimisele ja aktsiate omandiõiguse üleandmisele, tehingut täideti müügilepinguna. Poolte ühist tegelikku tahet sõlmida aktsiate müügileping veenab müügilepingutest nähtuv asjaolu, et kõikide müügilepingute sõlmimise juures on tehingu registreerija Balti-Ameerika Äriakadeemia AS-i esindajana osalenud hageja 1. Aktsiate tagasiostuõiguse tekkimise ja teostamise alused olid hageja 1 ja kostja 1 vahel kokku lepitud 05.08.2002 sõlmitud optsioonilepingus. TsÜS § 75 lg 1 mõistes hagejate tegelik tahe ja VÕS § 29 lg 1 mõistes poolte ühine tahe oli 05.08.2002 suunatud aktsiate müümisele. Aktsiate müügilepingutest ei nähtu mitte ühtegi tahteavaldust pantimise või tagatismüügilepingu sõlmimiseks, veel vähem nähtub sealt antud lepingutele iseloomulikke kokkuleppeid. Hagejad ei ole 05.08.2002 lepinguid täitnud kui pandilepinguid, vaid kui müügilepinguid. Tagatismüügilepingute sõlmimine on välistatud ainuüksi seetõttu, et kostja 1 ei olnud hagejate võlausaldaja, s.o kostjal 1 puudus hagejate vastu nõue, mille tagamiseks hagejad oleksid pidanud aktsiad kostjale 1 müüma. Tühistamisavaldusest saab järeldada, et hagejad on eelkõige lepingu täitmise asemel üritanud õigusvastaselt tühistada 05.08.2002 sõlmitud lepingut. 29.03.2005 tühistamisavalduse kohaselt on hagejad tühistanud üksnes 05.08.2002 optsioonilepingu, mitte aga 05.08.2002 sõlmitud aktsiate müügilepingud. Sõltumata asjaolust, millist 05.08.2002 lepingut 29.03.2005 tühistamisavaldusega tühistati, on tühistamisavaldus hilinenud. Hiljemalt 04.04.2003 pidi hagejatele olema selge, et nad kostjale 1 müüdud aktsiaid tasuta või optsioonilepingus kokkulepitud tingimustel tagasi ei saa. Isegi kui hagejate ja kostja 1 vaheline tehing on kehtivalt tühistatud, on kostja 2 Eesti-Ameerika Äriakadeemia AS aktsiad heauskselt omandanud. Kostja palus jätta hagi läbi vaatamata TsMS § 423 lg 2 p-i 1 alusel hagejate tuvastushuvi puudumise tõttu.
Esimese astme kohtu otsus
4.Harju Maakohus tegi 29.01.2010.a otsuse, millega jättis hagi rahuldamata. Hagiavalduse kohaselt on vaidlusalused tehingud 05.08.2002 sõlmitud aktsiate ostumüügilepingud, millega hagejad müüsid neile kuulunud Eesti-Ameerika Ärikolledži AS aktsiad kostjale 1 ning samal päeval hageja 1 ja kostja 1 vahel sõlmitud optsiooni ostumüügileping. Hagejad palusid tunnustada tehingute tühisust, kuid asja materjalist nähtuvalt on nad teinud kostjale tühistamise avalduse pettuse tõttu. Avalduse kohaselt seisnes pettus selles, et kostja 1 ei täitnud aktsiate tagastamise kohustust (I köide lk 25). Kohus, juhindudes tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 99 lg 1 p-st 2, § 94 lg-st 1, 69 lg-test 1 ja 2 ning VÕS § 188 lg-st 1 ning arvestades hagiavalduse asjaolude ja esitatud tõendiga, mille kohaselt on aktsiate ostu- müügilepingud 29.03.2005 avaldusega tühistatud (II köide lk 18), leidis, et puudub õiguslik alus lepingute tühisuse tuvastamiseks ning tühisuse aluseid ei ole ka esile toodud. Kohtu hinnangul on hagejad valinud ebakohase õiguskaitse viisi, paludes tuvastada 05.08.2002 hagejate ja kostja 1 vahel sõlmitud aktsiate ostu-müügilepingute tühisus pettuse tõttu. TsÜS § 90 lg 1 kohaselt võib tehingu, mis on tehtud pettuse mõjul, seaduses sätestatud korras tühistada ja § 98 lg 1 kohaselt toimub tehingu tühistamine avalduse tegemisega teisele poolele ning isik, kes tehingu nimetatud alusel tühistanud võib nõuda teiselt poolelt kahju hüvitamist (TsÜS § 101 lg 1) vastavalt võlaõigusseaduse sätetele. Kuivõrd hagejate nõuded on suunatud tehingute tühisuse läbi omandiõiguse tunnustamisele, ei kuulu käesoleva menetluse raames õiguslikult hindamisele tühistamisavaldus, selle
4(14)
Tsiviilasi nr: 2-05-15919 materiaalsed ja formaalsed eeldused ning avalduse esitamise tähtajalisus. Tehingu tühisust on võimalik hinnata ja vajalik tuvastada TsÜS §-des 86, 87 ja 88 toodud alustel. Kuivõrd nimetatud asjaolusid ei ole esile toodud, puudub alus hagejate eelnimetud tehingute tühisuse tuvastamiseks. Seega jätab kohus õigusliku hinnangu andmata teistele asjas esitatud tõenditele, sealhulgas tunnistajate ütlustele, mis puudutavad väidetavat pettust ja lepingu sõlmimise tehiolusid. Hagejad, esitades alternatiivseid kahjuhüvitamise nõudeid, möönsid ka ise käesolevate nõuete asjakohatust. Hagejad palusid tuvastada ka 01.11.2005 kostjate vahel sõlmitud aktsiate ostu–müügilepingu (II köide lk 70-71) tühisust TsÜS §-de 86 ja 89 alusel, arvestada hagis toodud asjaolusid. Hagejate arvates on nimetatud leping sõlmitud lähikondsete vahel ja sooviga välistada hagejate õigused aktsiate tagasinõudmiseks, tehing on näilik. Hagejad ei ole antud lepingu poolteks. Põhjendatud on kostja 2 väide, et ta ei ole hagejatega tsiviilõigussuhtesse astunud ja hagejatel ei ole alust temalt omandit nõuda ning lepingurikkumise korral võivad hagejad esitada kahjunõude kostja 1 vastu. Tuvastushagi rahuldamise eelduseks on hageja tsiviilõiguste rikkumine kostja(te) poolt. TsMS § 3 lg-st 1 tuleneb, et iga isik, kelle tsiviilõigusi rikutakse, võib nõuda kohtus oma õiguse tunnustamist. Kohus leiab, et tehingu tühisuse tuvastamise hagi eeldab hagejate õiguslikku huvi tehingu tühisuse vastu, ükski hageja ei ole aga tehingu pool. Vaidlustatud aktsiate ostu–müügileping ei muuda, tekita ega lõpeta hageja tsiviilõigusi ega -kohustusi. Kuivõrd tehingute tühisuse tuvastamiseks puudub alus, ei ole alust käesolevas menetluses esitatud alternatiivsetel nõuetel ja hagi tuleb jätta rahuldamata ka alternatiivsete nõuete osas.
Apellatsioonkaebus
5.Maakohtu otsuse peale esitasid hagejad apellatsioonkaebuse, milles paluvad maakohtu 29.01.2010 otsuse täielikult tühistada ja teha uus otsus, millega saata tsiviilasi uueks arutamiseks tagasi Harju Maakohtusse. Juhul, kui puudub vajadus saata tsiviilasi tagasi uueks arutamiseks maakohtusse, teha uus otsus, millega rahuldatakse hagi. Kohus on ebaõigesti käsitanud hagejate nõudeid. Kohus oleks pidanud 05.08.2002 ja 01.11.2005 sõlmitud tehingute tühisuse tunnustamise nõuete puhul käsitlema eraldi mõlema lepingu osa kehtivust. Kohus on jätnud täismahus tähelepanuta, et hagejad on esitanud muuhulgas omandiõiguse tunnistamise nõuded, mis eeldanuks kohtult hinnangu andmist tehingu tühistamise avaldusele seoses pettusega. Kohus on vääralt käsitlenud hagejate nõudeid 05.08.2002 aktsiate ostu-müügi lepingute tühisuse tuvastamise osas. Hagejate poolt tühisuse tuvastamise nõue on esitatud omandiõiguse kaitsmise eesmärgil. Kui kohus leidis, et hagejate seisukoht ostu-müügi lepingute tühisuse osas pole selge (poolte tegelik tahe oli tagatismüügi lepingu sõlmimine), oleks ta pidanud võtma seisukoha tagatismüügi lepingu kehtivuse osas, s.o andma hinnangu tehingu tühistamise avaldusele, kuna hagejate nõudeks oli muuhulgas ka omandiõiguse tunnistamine vaidlusalustele aktsiatele. Kui tehingu tühistamiseks on täidetud materiaalsed eeldused ning see vastab formaalsetele tingimustele, on tehing kehtetu algusest peale ning see ei oma mistahes õiguslikke tagajärgi. Hagejate nõuetest ja hagiavalduses esitatud asjaoludest nähtub, et hagejate nõue ongi suunatud nii 05.08.2002 aktsiate ostu-müügi lepingute tühisuse tuvastamisele, kui ka tagatismüügi tehingute tühistamise tunnustamisele pettuse tõttu. Kohus ei ole kogu menetluse kestel tõstatanud küsimust hagejate poolt esitatud nõuete osas.
5(14)
Tsiviilasi nr: 2-05-15919 Kohus ei ole sisuliselt kaalunud nõudeid 05.08.2002 tehingute kehtetuse osas. Hinnates sisuliselt 05.08.2002 sõlmitud aktsiate võõrandamistehinguid ning nende tühistamist, on tõendatud, et hagejaid on petetud ning nad on tehingud kehtivalt tühistanud. Kohus ei ole hinnanud ülesütlemise asjaolusid ja kehtivust. Kohus on otsuses pikalt põhjendanud seisukohta tahteavaldustest ning nende kättetoimetamisest, samas ei ole kohus aga kuidagi põhjendanud selle seotust antud asjaga. Mõistetamatuks jääb ka kohtu viide VÕS § 188 lg-le 1. Kohus on alusetult leidnud, et hagejatel ei ole õiguslikku huvi 01.11.2005 tehingu tühisuse tuvastamise osas. Hagejad esitasid nõude tunnustada nende omandiõigust ja saada ka kostja 2 vastav nõusolek enda osas omaniku kande tegemiseks vastavas registris. Hagejate nõue on oma lõppresultaadis suunatud omandi taastamisele endises mahus. Selleks, et taastada hagejate omandiõigus Eesti-Ameerika Ärikolledzi AS aktsiatele, on vaja tuvastada kõnealuse tehingu tühisus. Tulenevalt eeltoodust on hagejad seisukohal, et neil on piisav alus vaidlustada kostjate vahelist ostu-müügi tehingut. Kohus ei ole arvestanud, et näilik või heade kommetega vastuolus olev tehing on tühine algusest peale. Antud juhul on heade kommetega vastuolus kostja 1 poolt kostjale 2 aktsiate omandiõiguse üleandmiseks sõlmitud käsutustehingu eesmärk. Selle käsutustehinguga sooviti läbi asjaõigustehingu iseseisvuse põhimõtte igal juhul välistada hagejate nõudeõigus aktsiate omandiõiguse tagastamiseks või vähemalt hagejate positsiooni märkimisväärselt nõrgestada. Kostjal 1 puudus õigus võõrandada Eesti-Ameerika Ärikolledži AS aktsiaid kostjale 2. Kostja 1 ei olnud ja ei ole ka praegu aktsiate omanik. Sellest tulenevalt ei ole osundatud tehing kehtiv, sest kostjal puudus selleks vastav käsutusõigus. Kostjate vahel sõlmitud aktsiate ostu-müügilepingu näol on tegemist näiliku tehinguga, mis on TsÜS § 89 lg 2 alusel tühine. Hagejate hinnangul on mõlema poole tahe lepingu sõlmimisel olnud suunatud üksnes õigusnäivuse tekitamisele.
Vastustaja seisukoht
6.Kostjad vaidlesid apellatsioonkaebusele vastu ja palusid jätta selle rahuldamata ning maakohtu otsuse muutmata.
Ringkonnakohtu seisukoht
7.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et vaidlustatud maakohtu otsuse resolutsioon tuleb jätta muutmata, arvestades käesolevas kohtuotsuses esitatud põhjendusi. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Ringkonnakohus märgib, et kohus kontrollib maakohtu otsuse seaduslikkust üksnes osas, mille peale on esitatud apellatsioonkaebus. Sellest lähtuvalt saab ringkonnakohus hinnata üksnes seda, kas maakohtu otsus tuleks tühistada põhjusel, et maakohus hagi ei rahuldanud. Ringkonnakohus leiab, et mitte ühegi käesolevas menetluses oleva nõude osas hagi rahuldamiseks alust ei ole, mistõttu ei saa maakohtu otsust muuta ega tühistada viisil, mida taotlesid hagejad.
8.Ringkonnakohus leiab, et hageja ei ole kohtu ette toonud asjaolusid, mille alusel saaks kohus jõuda järeldusele, et hagejate ja kostja 1 vahel 05.08.2002.a sõlmitud ostu-müügi lepingud on mittekehtivad. Vastavaid lepinguid ei saa lugeda näilikuks. Kehtib eeldus, et kirjalik lepingudokument annab ammendavalt ja lünkadevabalt edasi kogu poolte vahelise võlasuhte sisu. Juhul, kui hageja soovib kohtulikult tuvastada mingi lepingu mittekehtivust, tuleb hagejal kohtu ette tuua asjaolud, mille alusel saaks kohus vastava järelduse teha. Juhul,
6(14)
Tsiviilasi nr: 2-05-15919 kui kostja hagile vastu vaidleb, tuleb hagejal hagi aluseks olevaid asjaolusid ka tõendada. Hagejad antud juhul hagi rahuldamise eelduseks olevaid asjaolusid esile toonud ega tõendanud ei ole.
9.Hagejad ei ole esitanud asjaolusid, mille alusel saaks järeldada, et 05.08.2002.a aktsiate müügilepingud ja optsioonileping oleksid olnud näilikud. Näiliku tehingu eeldused on sätestatud TsÜS § 89 lg-s 1. Ühegi toimikus oleva asjaolu ja tõendi alusel ei saa järeldada, et pooled soovisid tehingu tegemise ajal teha teist või teistsugust tehingut, kui see, mille pooled sõlmisid. Kuigi hagejad väitsid, et puudusid loogilised põhjused, miks nad oleksid pidanud võõrandama kokku kolme krooni eest neile kuuluvad aktsiad kostjale 1, ei tingi selline väide näiliku tehingu esinemise eelduseks olevate asjaolude esinemist ja vastavate asjaolude tõendatust. Ebaloogilisusele viitamine on üksnes hagejate paljasõnaline väide, mitte asjaolu, mida saaks tsiviilasjas kogutud tõendite alusel tõendatuks lugeda. Näiliku tehingu eeldusena tuleb hagejatel tõendada, et esinesid asjaolud, mis ainuüksi ei viita näiliku tehingu tegemise tõenäosusele, vaid, mille alusel saab näiliku tehingu olukorra ka tõendatuks lugeda. Näiliku tehingu koosseisu ei saa tõendatuks lugeda ka toimikus olevate tunnistajate ütluste alusel. Sellist järeldust ei saa muuhulgas teha tunnistaja K. K. ́i ütluste (vt t II kd lk 261 jj) alusel. Vastava tunnistaja ütlused on umbmäärased. Ta väidab, et tehinguga seotud isikud rääkisid ka aktsiate tagastamisest, kuid ta ei ole kinnitanud, et aktsiate võimalik tagastamine, mis lepingueelsete läbirääkimiste käigus väidetavalt jutuks tuli, ka lõpliku kokkuleppe osaks sai. Teiseks, hageja 1 ja kostja 1 sõlmisid omavahel ka optsioonilepingu, mis nägigi ette osade aktsiate tagastamise kohustuse, mistõttu võisidki tehingu pooled tagastamisest rääkida ning osade aktsiate tagastamise võimalik kohustus sätestati ka viidatud optsioonilepingus. Ka ühegi teise tunnistaja ütlustest näiliku tehingu eeldusi tõendatuks lugeda ei saa. Ka apellant ei ole viidanud konkreetselt, millise tõendi jättis maakohus hindamata või millist tõendit hindas maakohus valesti.
10.Hagejad väitsid, et hagejate ja kostja 1 vaheliste tehingute näilikkusele viitab ka see, et ei ole tõenäoline, et hagejad oleksid soovinud kokku kolme krooni eest neile kuuluvaid aktsiaid tagastamatult võõrandada. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa hagejate ja kostja 1 vaheliste tehingute puhul olla tegemist näilike tehingutega ka seetõttu, et lisaks hagejate ja kostja 1 vahelistele aktsiate müügilepingutele sõlmis hageja 1 kostjaga 1 samal kuupäeval (05.08.2002.a) ka nö aktsiate optsioonilepingu, millega sai hageja 1 õiguse kahe krooni eest omandada 64 aktsiat, eeldusel, et enne 2002. aasta lõppu likvideeritakse Eesti-Ameerika Ärikolledži võlgnevused Balti Finantseerimisasutuse AS-i ees. Optsioonilepinguga sai hageja 1 õiguse (tagasi) omandada rohkem aktsiaid, kui ta kostjale 1 samal päeval võõrandas. Samal päeval sõlmitud müügilepinguga võõrandas hageja 1 kostjale 1 52 Eesti-Ameerika Ärikolledži aktsiat. Sellest tulenevalt saab järeldada, et koos müügilepinguga sõlmis üks hagejatest veel ühe lepingu, millest võis järeldada, et hageja ja kostja 1 reguleerisidki omavahel seda, et aktsiate kostjale 1 võõrandamine ei toimu vaid kolme krooni eest. Hagejale 1 oli tagatud võimalus saada osad aktsiad (64 tk) tagasi 2 krooni eest. Järelikult tuleb hagejate ja kostja 1 vahelisi müügilepinguid hinnata koos samal päeval sõlmitud optsioonilepinguga. Eelduslikult soovisidki hagejad ja kostja 1, et tagasi omandamise õigus eksisteerib vaid osade aktsiate suhtes ning seda üksnes eeldusel, et Eesti–Ameerika Ärikolledži võlgnevused Balti Finantseerimisasutuse AS-i ees likvideeritakse enne 2002. aasta lõppu. Seega ei saa järeldada, et hagejad võõrandasid kostjale 1 vaidlusalused aktsiad vaid kolme krooni eest. Eelduslikult oli poolte soov reguleerida omavahelised õigussuhted ka samal päeval sõlmitud optsioonilepingus ning hagejad ei ole kohtu ette toonud asjaolusid ega tõendeid, mille alusel saaks järeldada, et tehingute poolte tahe oli suunatud sellele, et tagasi omandamise õigus oleks olnud veel mõnel hagejal veel mingite aktsiate osas, kui need, mida käsitleti samal päeval
7(14)
Tsiviilasi nr: 2-05-15919 sõlmitud optsioonilepingus. Hagejate poolt kostjale 1 võõrandatud optsioonilepinguga hõlmamata aktsiad võisid jääda laenu andmise tasu eesmärgil või laenuriski kandmise eesmärgil või muul põhjusel kostjale 1. Igal juhul ei saa väita, et hagejad nö unustasid tagasiomandamise kokkulepete kirjaliku reguleerimise ära, sest võõrandatud aktsiate tagasiomandamise kokkulepet käsitlesid hageja 1 ja kostja 1 aktsiate müügilepingu sõlmimisega samal päeval sõlmitud optsioonilepingus. Kuivõrd hagejad on lähedased isikud, kes ise väitsid, et nad tegutsesid kostjale 1 aktsiaid võõrandades kooskõlastatult ja ühise eesmärgi nimel (Eesti- Ameerika Ärikolledži laenu ajatamiseks ja tagamiseks) ning kes tegutsesid ka hiljem tehingu tühisusele tuginedes ja oma nõudeid kohtueelselt ja kohtulikult realiseerides ühiselt, ei saaks järeldada ka seda, et hageja 2 ja hageja 3 unustasid aktsiate tagasiomandamise küsimuse reguleerimise ära, sest hageja 1 leppis kostjaga 1 eraldi optsioonilepingus osade aktsiate tagasiomandamise tingimustes kokku. Kusjuures hageja 1 poolt optsioonilepingu alusel omandamisele kuulunud aktsiate kogus oli suurem sellest, mida hageja 1 kostjale 1 algselt võõrandas. Eespool toodust tulenevalt tuleb asuda seisukohale, et hagejad ei ole kohtu ette toonud asjaolusid, mille alusel saaks järeldada, et hagejate ja kostja 1 vahel sõlmitud aktsiate ostu- müügilepingud oleksid olnud näilikud ja seetõttu tühised. Vastupidi, kohus leiab, et käesoleva menetluse raames kohtu ette toodud asjaolude alusel saab järeldada, et hagejate tahe oli suunatud 05.08.2002.a sõlmitud lepingutes (sh optsioonilepingus) kokku lepitud õiguslike tagajärgede kaasatoomisele. Samadel põhjustel ei saa näilik olla ka 05.08.2002.a sõlmitud optsioonileping.
11.Ringkonnakohus leiab, et hagejate ja kostja 1 vahel 05.08.2002.a sõlmitud lepingud ei saa olla tühised ka tühistamise tõttu. Vastavalt TsÜS § 90 lg-le 1 saab eksimuse või pettuse tõttu tehtud tehingu tühistada. Tühistamine saab kaasa tuua tehingu tühisuse juhul, kui tühistamiseks esinevad TsÜS §-des 90 jj sätestatud tühistamise materiaalõiguslikud eeldused ja kui tühistamine toimub TsÜS §-des 90 jj sätestatud korda järgides – kohase tahteavalduse esitamisega seaduses sätestatud tähtaja jooksul. Hagejad leidsid, et nad tühistasid 05.08.2002.a tehingud pettuse tõttu. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole hagejad kohtu ette toonud asjaolusid, mille alusel saaks järeldada, et esinesid tühistamise eelduseks olevad asjaolud. Vastavad asjaolud on sätestatud TsÜS §-s 94 (pettuse osas) ja §-s 92 (eksimuse osas). Hagejad viitasid sellele, et tühistamise alus seisnes selles, et kostjal 1 ei olnud algusest peale kavatsust aktsiaid hagejatele tagasi loovutada. Selline kavatsus ei saa olla lepingu tühistamise aluseks. Olukorras, kus üks lepingupool lepingut rikub, võib vastaspool rakendada kohaseid õiguskaitsevahendeid või kujundusõigusi. See, kui üks lepingupool sõlmib lepingu kavatsusega lepingut mitte täita, ei anna veel lepingu tühistamiseks alust. Tühistamise aluseks ei saaks olla ka see, kui hagejad oleksid väitnud, et nad arvasid aktsiate müügilepinguid ja optsioonilepingut sõlmides, et nad sõlmivad pelgalt pandilepingud, sest eespool tuvastas kohus, et asjaolu nagu oleksid hagejad vaidlusaluseid tehinguid tehes ekslikult arvanud, et nad sõlmivad muu sisuga lepingud, on tõendamata ning selles tsiviilasjas kogutud tõendid (optsioonileping) viitavad sellele, et hagejad said aru tehingute, mida nad tegid, tähendusest ning tehingutega kaasnenud õiguslikest tagajärgedest.
12.Isegi siis, kui hagejad oleksid kohtu ette toonud mingid tühistamise aluseks olevad asjaolud, ei saa tühistamist kehtivaks lugeda, sest tehing tuleb tühistada kuue kuu jooksul alates ajast, mil isik sai eksimusest või pettusest teada (TsÜS § 99 lg 1 p 2). Kuigi kohus leiab, et hagejad pidid võimalikust eksimusest või pettusest teada saama kohe kui tehing tehti, leidsid hagejad, et nemad said pettusest teada siis, kui kostja 1 keeldus hagejatele aktsiaid tagasi loovutamast. Hagiavalduses toodud väidete kohaselt said hagejad 04.04.2003.a teada, et kostja 1 ei kavatse hagejatele kuulunud aktsiaid vähem kui 300 000 euro eest hagejatele loovutada, mistõttu pidi ka hagejate väidete õigsust eeldades ja asjaolusid hagejate poolt esile
8(14)
Tsiviilasi nr: 2-05-15919 toodud viisil hinnates hakkama vaidlusaluste tehingute tühistamise kuuekuuline tähtaeg kulgema alates 05.04.2003.a. Kostjad ei võtnud omaks, et kostja 1 oleks tehingute tühistamisavalduse(d) kätte saanud enne hagimaterjalide kättesaamist ning kostjad vaidlesid vastavasisulisele hagejate väitele vastu. Sellest tulenevalt oleksid hagejad pidanud tõendama, et kostja 1 sai tühistamisavalduse kuue kuu jooksul kätte, kuid hagejad seda tõendanud ei ole, mistõttu ei saa hagejatepoolne tühistamine mitte ühegi vaidlusaluse tehingu osas ka sellel põhjusel kehtiv olla.
13.Kuigi apellandid ei vaidlustanud eraldi 05.08.2002.a sõlmitud käsutustehingute (millega loovutati aktsiate kuuluvus kostjale 1) kehtivust, leiab ringkonnakohus, et käesoleva tsiviilasja raames kohtu ette toodud asjaolude ja tõendite alusel ei saa ka nende tehingute tühisust tuvastada. Hagejad väitsid menetluses, et nad soovisid aktsiad kostjale 1 üle kanda küll, kuid soovisid müügilepingu raames kokku leppida, et kostjal 1 lasub Eesti- Ameerika Ärikolledži laenu Balti Finantseerimisasutuse AS-le tagasimaksmise korral kohustus aktsiad hagejatele tagasi loovutada. Sellest hagejate väitest saab üheselt järeldada, et hagejad soovisid aktsiaid kostjale 1 loovutada ning loovutamisel ei esinenud käsutuse osas ei näilikkust ega ka asjaolusid, mis viitaksid eksimusele või pettusele. Eesti eraõigusele omased abstraktsiooniprintsiip ja lahutamispõhimõte (vt TsÜS § 6 lg-d 3 ja 4) kehtivad ka õiguste loovutamise korral. Juhul, kui müüja eksib või teda petetakse loovutustehingu aluseks oleva kausaaltehingu raames, ei anna see veel alust järeldada, et see võiks iseenesest põhjustada loovutuse tühisust. Riigikohus on oma praktikas korduvalt viidanud sellele, et kausaaltehingu näilikkus või kausaaltehingu eksimus ei saa olla aluseks käsutustehingu tühisusele. Eelmises lõigus sätestatud põhjustel tuleb asuda seisukohale, et hagejad ei ole tõendanud, et nad oleksid järginud tühistamise korda ja tähtaegu ka käsutustehingute tühistamisel, mistõttu ei saaks käsutustehingud olla tühised ka nendel põhjustel.
14.Hagejate ja kostja 1 vahelisi aktsiate loovutamise tehinguid ei saa tühiseks pidada. Seega võõrandasid hagejad aktsiad kehtivalt kostjale 1 ja hagejad ei ole enam vaidlusaluste aktsiate omajad. Kuivõrd hagejate ja kostja 1 vahelisi võõrandamislepinguid ei saa tühiseks pidada, ei tekkinud hagejatel ka alusetust rikastumisest (VÕS § 1028 lg-st 1) tulenevat nõudeõigust aktsiate tagasiomandamiseks. Hagejatel ei tekkinud aktsiate tagasi saamise nõudeõigust. Ei ole alust tuvastada, et vaidlusalused aktsiad või osa nendest kuuluvad hagejatele. Ei ole alust tuvastada ka hagejate omandiõigust aktsiatele. Hagejate omandiõigust aktsiatele ei saa tuvastada veel ka seetõttu, et omand on asjaõigus, mis saab kehtida üksnes asjade (TsÜS § 49 lg 1) suhtes. Aktsiate puhul on tegemist õigustega ning õiguste suhtes omandiõigus kehtida ei saa. Kuid käesolevas otsuses sätestatud põhjustel ei saa kohus ka vaidlusaluste aktsiate hagejatele kuulumist tuvastada, st kohus ei saaks hagejate nõuet rahuldada ka siis, kui hagejad oleksid esitanud nõude sõnastuses, mis vastab kehtivale õigusele.
15.Hageja 1 ega hagejad ei saa nõuda 05.08.2002.a hageja 1 ja kostja 1 vahel sõlmitud optsioonilepingu täitmist, sest optsioonilepingu p-i 6.1. kohaselt (vt t I kd lk 78) kehtis leping kuni 31.12.2002 ja p-i 3.4. kohaselt sai hageja 1 kasutada optsiooni (st aktsiad tagasi osta) üksnes lepingu kehtivusaja jooksul (vt t I kd lk 77). Kostjad väitsid, et optsiooni eeldusi (vt optsioonilepingu p-s 3.2. sätestatud tingimused) ei ole tänaseni täidetud. Hagejad väitsid küll, et kõik võlgnevused tasuti, kuid hagejad seda asjaolu tõendanud ei ole. Isegi siis, kui hagejad oleksid vastava asjaolu tõendanud ning kui saaks hagejate väidete õigsust eeldada, tuleks lähtuda hagejate väitest, et nad täitsid optsioonilepingu p-s 3.2. sätestatud võlgnevused mitte 2002. aasta jooksul vaid alles 2003nda aasta jaanuarikuus, mistõttu ei saa ka hagejate väidete õigsust eeldades järeldada, et hagejal või hagejatel võiks olla hageja 1 ja kostja 1 vahel
9(14)
Tsiviilasi nr: 2-05-15919 sõlmitud optsioonilepingust tulenevat aktsiate loovutamise nõudeõigust. Isegi siis, kui hagejad oleksid tõendanud optsioonilepingus sätestatud aktsiate loovutamise kohustuse eelduste esinemise, ei saaks hagi aktsiate loovutamise eelduseks olevate tahteavalduste andmise nõudes rahuldada, sest kostja 1 keeldus primaarnõude täitmisest peale tehingu tegemist tekkinud subjektiivsele täitmise võimatusele tuginedes (VÕS § 108 lg 2 p 1).
16.Hagejad ei saa nõuda kostja 1 ja kostja 2 vahel sõlmitud vaidlusaluste aktsiate võõrandamistehingu ega loovutamislepingu tühisuse tuvastamist. Tehingu tühisuse tuvastamist saab nõuda üksnes juhul, kui isikul on tehingu tühisuse tuvastamiseks õiguslik huvi. Reeglina saab isik kohtulikult tuvastada üksnes sellise tehingu tühisust, mille pooleks ta ise on. Hagejad ei ole kostja 1 ja kostja 2 vahelise võõrandamislepingu ega loovutamislepingu pooleks. Hagejatel ei ole ka muud kostja 1 ja kostja 2 vaheliste tehingute tühisuse tuvastamise eelduseks olevat õiguslikku huvi. Selliseks huviks ei saa pidada ka hagejate huvi saada vaidlusalused aktsiad kostjalt 2 tagasi, sest eespool tuvastas kohus, et hagejate ja kostja 1 vaheliste loovutuste mittekehtivuse eeldusi ei ole kohtu ette toodud, mistõttu ei saaks kostja 1 ja kostja 2 vaheliste tehingute mittekehtivus tuua kaasa õigusi hagejatele. Selline seisukoht vastab ka Riigikohtu praktikale (vt RKTKo 3-2-1-140-07).
17.Kostja 1 ja kostja 2 vahel sõlmitud võõrandamislepingu tühisuse tuvastamise nõudes tuleb hagi jätta rahuldamata ka põhjusel, et hagejad ei ole kohtu ette toonud asjaolusid, mille alusel saaks vastava tehingu mittekehtivuse tuvastada. Mitte miski ei viita sellele, et kostja 1 ja kostja 2 oleksid vastava tehingu teinud selleks, et hagejatel oleks raskem või võimatu aktsiaid tagasi saada. Hagejad väitsid, et kostja 1 ja kostja 2 osanike ja juhtorganite liikmete ringi kuulub isikuid, kes on omavahel sugulussuhetes. Kostjad vaidlesid sellisele väitele vastu ning hagejad ei ole vastavat asjaolu tõendanud. Isegi siis, kui kostja 1 ja kostja 2 osanike või juhtorganite liikmete ringi kuuluks isikuid, kes oleksid omavahel sugulussuhetes, ei muudaks see kostjat 1 ja kostjat 2 seotud isikuteks, samuti ei saaks see asjaolu põhjustada kostja 1 ja kostja 2 vahelise tehingu tühisust.
18.Hagejatel ei ole õigust nõuda ka kostja 1 ja kostja 2 vahelise loovutustehingu tühisuse tuvastamist. Eespool toodud põhjustel puudub hagejatel vastava tehingu tühisuse tuvastamise osas tuvastushuvi. Isegi siis, kui hagejatel vastav tuvastushuvi esineks, ei ole hagejad kohtu ette toonud asjaolusid, mis viitaksid kostja 1 ja kostja 2 vahel sõlmitud aktsiate loovutustehingu tühisusele. Loovutustehing käsutustehinguna on õiguslikult neutraalne ning võimalik kausaaltehingu heade kommete vastane eesmärk ei saa TsÜS § 6 lg-st 4 tulenevalt tuua endaga kaasa käsutustehingu tühisust.
19.Hagejad ei ole kohtu ette toonud mitte ühtegi asjaolu, millest tulenevalt võiks hagejatel või mõnel nendest olla kostja 2 suhtes aktsiate hagejatele või hagejale loovutamise kohustus. Hagejate ja kostja 2 vahel ei ole kehtivat võõrandamistehingut, samuti ei ole hagejatel vastavat nõuet ei rikastumisõiguse ega deliktiõiguse alusel.
20.Kuivõrd kohus leidis, et kohtu ette ei ole toodud asjaolusid, mille alusel saaks järeldada, et kostja 1 ja kostja 2 vahel sõlmitud aktsiate võõrandamise tehing oleks mittekehtiv, ei saa kostjal 2 olla kohustust kanda kostjale 1 üle vaidlusalused aktsiad.
21.Eespool jõudis kohus järeldusele, et hagejatel ega mõnel nendest ei ole kostja 1 suhtes õigust nõuda aktsiate loovutamist hagejale ega hagejatele. Sellist õigust ei ole hagejatel ei optsioonilepingu alusel ega kausa kehtivuse tõttu ka rikastumisõiguse (VÕS § 1028 lg 1) alusel.
10(14)
Tsiviilasi nr: 2-05-15919
22.Eespool toodud põhjustel tuleb apellatsioonkaebus jätta rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
23.Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonkaebuses esitatud väitega, et maakohus rikkus menetlusnormi, kui ei kontrollinud eraldi aktsiate loovutustehingute kehtivust. Tsiviilkohtumenetluses menetletakse hagi hageja poolt kohtule esitatud nõudest lähtudes, poolte poolt kohtu ette toodud asjaolude ja poolte poolt kohtule esitatud tõendite alusel (TsMS § 5 lg 1). Hageja määrab tsiviilkohtumenetluses ise, millise nõude/ millised nõuded ta kostja suhtes esitab. Hagejad ei nõudnud mitte ühegi loovutustehingu tühisuse tuvastamist. Samuti ei väitnud nad kordagi, et mingi nende poolt kohtu ette toodud asjaolu võiks põhjustada mõne asjakohase loovutustehingu tühisust. Samuti ei esitanud hagejad ühtegi väidet selle kohta, et mõni loovutustehing oleks olnud näilik või et nad oleksid tühistanud mõne loovutustehingu. Maakohus leidis sisuliselt, et hagejaid ei saa aktsiate omajateks pidada ning eespool toodud põhjustel peab ringkonnakohus vastavat järeldust õigeks. Hagejaid esindas menetluses pikka aega vandeadvokaat ning muuhulgas ka viimase menetlusdokumendi, milles väljendati kõik hagi esemeks olevad nõuded, koostas vandeadvokaat. Aktsiate kausaaltehingu ja loovutustehingu eristamine ei saa tulla vandeadvokaadile üllatusena. Kohus ei pea hagejale selgitama, milliseid nõudeid hageja võiks veel esitada või milliste nõuete esitamine oleks otstarbekas.
24.Ringkonnakohus ei nõustu apellantide väitega, et hagejate ja kostja 1 vaheliste aktsiate müügilepingute kehtiv tühistamine saaks luua olukorra, kus vaidlusalused aktsiad kuuluvad jälle hagejatele. Aktsiate müügilepingu kehtiva tühistamise korral muutub müügileping tühiseks ning selle alusel saadu tuleb tagastada rikastumisõiguse alusel (TsÜS § 90 lg 2). Seega ei oleks ka kehtiv müügilepingu tühistamine saanud luua olukorda, kus aktsiad kuuluksid jälle hagejatele. Eespool käsitles kohus seda, miks aktsiate omandiõiguse tunnustamise nõue on dogmaatiliselt väär. Kuid isegi siis, kui hagejad oleksid esitanud nõude sõnastuses, mis ei oleks vastuolus kehtiva õigusega, ei oleks saanud seda rahuldada põhjusel, et müügilepingu kehtiv tühistamine annab hagejatele õiguse nõuda üksnes aktsiate (tagasi) loovutamist, kuid ei loo olukorda, kus aktsiad kuuluvad hagejatele.
25.Ringkonnakohus ei nõustu apellantidega selles, et hagejad said asjaoludest, mida hagejad peavad pettuse motiividel müügilepingu tühistamise aluseks, teada alles 29.03.2005.a. Hagejad märkisid hagiavalduses, et kostja 1 teatas 04.04.2003.a hagejatele, et hagejad müüsid tavalise müügilepinguga aktsiad kostjale 1 ja et kostja 1 ei kavatse aktsiaid hagejatele vähem kui 300 000 euro eest (tagasi) müüa. Seega, hageja väidete õigsust eeldades pidid hagejad nendest asjaoludest, mida hagejad ise peavad müügilepingu tühistamise aluseks, teada saama juba 04.04.2003.a.
26.Apellandid leiavad, et hagejate nõuded (täiendav hagi ese) tuleks tuletada hagiavalduses esitatud asjaoludest. Ringkonnakohus sellega ei nõustu. Hagi nõuded tuleb selgesti väljendada. Hageja on seda ka vandeadvokaadi poolt koostatud menetlusdokumendi vahendusel teinud. Hagejate poolt menetlusdokumentides väljendatud nõuded olid selged ja arusaadavad. Seetõttu sai kohus menetleda üksnes vastavaid nõudeid. Kohus ei pea ise juurde mõtlema, et järsku viitab miski hagi aluseks olevate asjaolude käsitluses sellele, et hagejad soovivad tegelikult nõuda veel midagi muud, kui see, mis on selgelt hagi esemena määratletud.
11(14)
Tsiviilasi nr: 2-05-15919
27.Apellandid heidavad maakohtule ette seda, et maakohtul oleks pidanud tekkima küsimusi hagejate nõuete osas. Ringkonnakohus sellise etteheitega ei nõustu. Kohus peab menetlema hagi hageja poolt esitatud nõudest lähtudes. Olukord, kus hagejate vandeadvokaat koostab menetlusdokumendid, milles on nõuded selgesti väljendatud, kuid millest ei ilmne kõik nõuded, mida hagejad tegelikult esitada soovisid, nagu apellandid apellatsioonkaebuses väidavad, ei anna kohtule etteheidete tegemiseks alust. Juhul, kui hagejad jätsid mõne nõude esitamata, mida nad tegelikult esitada soovisid, võivad nad vastavad nõuded esitada eraldi menetluses. Ringkonnakohus märgib veel, et ringkonnakohus valis apellatsioonimenetluses tähendust omavate asjaolude väljaselgitamiseks kohtuistungi ning määras asja arutamiseks kohtuistungi, millele hagejad ei ilmunud ja palusid selle asemel arutada asja ilma nende osavõtuta. Tsiviilkohtumenetluses saab kohtupoolne asjaolude ja nõuete väljaselgitamine seisneda selles, et kohus esitab menetlusosalistele küsimusi, millele vastates saavad menetlusosalised ebatäpsused ja mitmetimõistetavused kõrvaldada. Kohus saab asjaolusid ja nõudeid välja selgitada nii kirjalikus menetluses, kui ka istungil. Kui kohus määrab asja arutamiseks kohtuistungi, millele apellandid ei ilmu ja paluvad asja arutada ilma nende osavõtuta, ei tähenda see seda, et kohus peaks üritama apellantidele küsimusi esitada kirjalikus menetluses.
28.Kuigi apellandid leiavad, et maakohus jättis asjas tähendust omavad tõendid hindamata ja hindas tõendeid valesti, ei ole apellandid konkreetselt viidanud, millise tõendi jättis maakohus hindamata või millist tõendit hindas maakohus valesti. Seega ei ole apellandid mitte ühelegi konkreetsele menetlusnormi rikkumisele seoses tõendite hindamisega tuginenud.
29.Apellandid heidavad maakohtule ette, et maakohus ei hinnanud ülesütlemise asjaolusid ja ülesütlemise kehtivust. Apellandid ei täpsusta apellatsioonkaebuses, mille ülesütlemisele nad tugineda soovivad. Maakohtus apellandid mitte ühegi tehingu ülesütlemisele ei tuginenud ning mitte ühtegi ülesütlemisavaldust ei esitanud. Seetõttu jääb vastav asjaolu ringkonnakohtule arusaamatuks ning vastavat etteheidet arvestada ei saa. Kuivõrd apellandid ei ilmunud asja arutamiseks määratud kohtuistungile, ei saanud ringkonnakohus vastavat asjaolu ka täpsustada.
30.Apellandid heidavad maakohtule ette seda, et maakohus refereeris kehtiva õiguse sisu tahteavalduste tegemise ja nende kättetoimetamise osas. Vastav asjaolu ei saa olla apellatsioonkaebuse rahuldamise aluseks, sest kehtiva õiguse refereerimine ei toonud kaasa ebaõige resolutsiooniga kohtulahendi tegemist.
31.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et hagejatel ei ole õigust nõuda kostja 1 ja kostja 2 vahelise müügilepingu tühisuse tuvastamist. Selles osas on, arvestades ka ringkonnakohtu otsuses toodud põhjendusi, maakohtu järeldus õige. Kostja 1 ja kostja 2 vahelise aktsiate loovutustehingu sisu sai olla aktsiate kuuluvuse ülekandmine kostjale 2. Loovutustehingu eesmärgiks ei saanud olla hagejate õiguste maksmapanemise välistamine või raskendamine. Selline eesmärk oleks võinud olla kostja 1 ja kostja 2 vahelise müügilepingu eesmärgiks. Siinkohal on oluline rõhutada, et hagejad ei tuginenud maakohtu menetluses ei kostja 1 ja kostja 2 vahelise loovutustehingu tühisusele ega nõudnud vastava loovutustehingu tühisuse tuvastamist.
32.Apellandid leidsid apellatsioonkaebuses (p 2.5.6.), et kuivõrd vaidlusalused aktsiad ei kuulunud kostjale 1, ei olnud kostjal 1 ka vaidlusaluste aktsiate käsutusõigust ning kostja 1 ja kostja 2 vaheline tehing on seetõttu tühine. Kõigepealt märgib ringkonnakohus, et isegi siis,
12(14)
Tsiviilasi nr: 2-05-15919 kui hagejate ja kostja 1 vahelised müügilepingud oleksid olnud näilikud ja seetõttu tühised või kui vastavad müügilepingud oleksid osutunud tühistamise tõttu tühiseks, ei muudaks see hagejate ja kostja 1 vaheliste aktsiate käsutuste kehtivust, vaid võiks anda hagejatele üksnes alusetust rikastumisest tuleneva aktsiate (tagasi) nõude õiguse. Hageja poolt kohtu ette toodud asjaoludel ei saa hagejate ja kostja 1 vahel sõlmitud käsutustehingud olla näilikud ega eksimuse või pettuse tõttu tühistatavad. Hagejad ei ole kohtu ette toonud asjaolusid, mille kohaselt oleks kostja 1 võõrandanud vaidlusalused aktsiad kellelegi muule, kui kostjale 2, mistõttu ei saa järeldada, et kostja 1 ei oleks olnud aktsiate kostjale 2 käsutamise ajal aktsiate omaja. Kuid isegi siis, kui kostja 1 ei oleks olnud vaidlusaluste aktsiate omaja ajal, kui kostja 1 aktsiad kostjale 2 käsutas, ei muudaks käsutusõiguse puudumine kostja 1 ja kostja 2 vahelist võõrandamistehingut ega käsutustehingut tühiseks. Väide, et võõrandajal käsutusõiguse puudumine muudab võõrandamistehingu või käsutustehingu tühiseks, ei haaku kehtiva õiguskorra aluspõhimõtetega.
Kohtukulude jaotus
33.Vastavalt TsMSRakS § 3 lg-le 1 kohaldatakse enne 01.01.2006.a alanud menetluse puhul menetluskulude kindlaksmääramisele enne 01.01.2006.a kehtinud TsMS-is sätestatut. Enne 01.01.2006.a kehtinud TsMS §-st 60 tulenevalt tuleb kohtul summaarselt kindlaks määrata kohtukulud. Maakohus määras kindlaks kuni apellatsioonkaebuse esitamiseni tekkinud menetluse kulud. Kostjad maakohtu poolt määratud kulusid ei vaidlustanud. Kostjad vaidlustasid kulusid üldiselt, tuginedes vaid sellele, et kulude hagejate kanda jätmine oli ebaõige seetõttu, et hagi tuleb rahuldada. Eespool toodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et maakohtu poolt kindlaks määratud kohtukulude jaotuse muutmiseks alust ei ole.
34.Ringkonnakohus lahendab kohtukulude jaotuse ja kindlaksmääramise küsimuse peale maakohtu otsuse tegemist toimunud menetluses tekkinud kohtukulude osas. Kuivõrd apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, tuleb kohtukulud jätta hagejate kanda. Maakohtu poolt märgitud põhjustel jätab ringkonnakohus solidaarvastutuse asemel konkreetsed kohtukulud konkreetsete hagejate kanda. Ringkonnakohtule esitas kohtukulude nimekirja üksnes kostja 2. Kuivõrd kostja 1 kohtukulude nimekirja ringkonnakohtule ei esitanud, ei saa kostjale 1 kohtukulusid välja mõista. Kostjale 2 saavad väljamõistmisele kuuluda kohtukulud, mida saab pidada vajalikeks ja põhjendatuteks (vt kuni 31.12.2005.a kehtinud TsMS-i § 60 lg 1 koosmõjus lg-ga 8). Peale maakohtu otsuse tegemist saab kostja 2 poolt tehtud menetlustoimingutest vajalikuks pidada apellatsioonkaebusele vastamist, Riigikohtu poolt menetletud määruskaebusele vastamist, kohtuistungiks ettevalmistamist ja kohtuistungil osalemist. Kusjuures nimetatud menetlustoimingutega seotud esindajatasudest saab vajalikuks pidada esindajatasu üksnes vajaliku tööaja eest, st sellise tööaja eest, mis on kohane vajalikus mahus menetlusdokumentide koostamiseks ja menetlustoimingute tegemiseks. Kuigi kostja 2 vandeadvokaadist esindajad koostasid märkimisväärse pikkusega menetlusdokumente, ei olnud sedavõrd pikkade menetlusdokumentide koostamine vajalik. Näiteks kogu senise menetluskäigu ülekordamine ei olnud vajalik. Seisukohtade ülekordamine ei olnud samuti vajalik. Viidata oleks võinud varasematele menetlusdokumentidele. Samuti ei saanud kostja 2 esindajatel kuluda menetlusdokumentide koostamiseks ja menetlustoimingute tegemiseks niipalju aega, kui oleks kulunud esindajal, kes varem asjaga tegelenud ei ole. Seetõttu tuleb hinnata, kui palju oleks olnud vajalik esindaja töömaht, kui esindaja oleks koostanud kokkuvõtlikud menetlusdokumendid, milles oleks sisaldunud vaid konkreetses menetlusetapis vajaliku menetlustoimingu sisu. Selliseks töömahuks hindab ringkonnakohus 12 töötundi. Kuivõrd kostja 2 esindaja tunnihind oli 3000 krooni, tuleb hagejatelt kostjale 2 välja mõista 36 000 krooni. Igalt hagejalt tuleb välja mõista 12 000 krooni. Arvestades vaidluse asjaolusid,
13(14)
Tsiviilasi nr: 2-05-15919 eelkõige seda, et hagejad esitasid kohtule vastuolulise hagi, mille pinnalt väitsid hagejad apellatsioonkaebuses ka ise, et nad tegelikult vaidlustasid hagiavalduses märgitust teistsuguseid nõudeid ja teistsugustel asjaoludel, oli kostja 2 poolt sedavõrd suure tunnitasuga esindajate kasutamine põhjendatud.
Margo Klaar
Mare Merimaa
Kaupo Paal
14(14)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.