Asjaõigus › Omandiasjad

aktsiate võõrandamine, koormamine ning muul viisil käsutamine. ( tlk 125, 133, III kd). 19.09.2008 Harju Maakohtu määrusega on jäetud rahuldamata kostja OÜ M taotlus menetluskulude tagatisraha nõudes tlk 254, III kd). 12.10.2009 Harju Maakohtu määrusega on antud alternatiivne haginõue kahju hüvitamiseks tsiviilkantseleile eraldi tsiviilasja vormistamiseks. Hagiavalduse asjaolud ja nõue. G N, LRja G N on esitanud hagi OÜ AFja M OÜ vastu aktsiatele omandiõiguse tunnustamiseks ja aktsiate tagastamiseks ning tehingute tühisuse tunnustamiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmis 7.11.2001 EAÄAS (kehtetu ärinimi EAÄAS) BF AS-iga laenulepingu nr XXX, mille kohaselt võttis EAÄAS laenu 10 000 000 krooni. Laenu tagastamise lõpptähtajaks oli 25.12.2004. a. Lepingu punkti 12.1. kohaselt oli EAÄAS-il õigus tagastada laenusumma enne lõpptähtaega. 20.12.2001 Eesti Väärtpaberite Keskdepositooriumi teatise kohaselt registreeriti EAÄ aktsiad 19.12.2001. 07.11.2001 sõlmisid hagejad BF AS-iga pandilepingud. 05.08.2002 sõlmis LR aktsiate ostu-müügilepingu, mille kohaselt LR müüs kostjale 1 EAÄAS 38 nimelist aktsiat väljaantud aktsiatähed nr XXX. Lepingu punktis 1.3. tõendas müüja, et aktsiad ei ole võõrandatud, keelustatud ega arestitud. Lepingu punkti 3.1. kohaselt oli aktsiate müügihinnaks 1 kroon. 05.08.2002 sõlmis G N aktsiate ostu-müügilepingu, mille kohaselt G N müüs kostjale 1 EAÄAS 38 nimelist aktsiat väljaantud aktsiatähed nr XXX. Lepingu punktis 1.3. tõendas müüja, et aktsiad ei ole võõrandatud, keelustatud ega arestitud. Lepingu punkti 3.1. kohaselt oli aktsiate müügihinnaks 1 kroon. 05.08.2002 sõlmis G N aktsiate ostu-müügilepingu, mille kohaselt G N müüs kostjale 1 EAÄAS 52 nimelist aktsiat väljaantud aktsiatähed nr XXX. Lepingu punktis 1.3. tõendas müüja, et aktsiad ei ole võõrandatud, keelustatud ega arestitud. Lepingu punkti 3.1. kohaselt oli aktsiate müügihinnaks 1 kroon. 05.08.2002 sõlmis G N kostjaga AFOÜ aktsiate optsiooni ostu-müügilepingu. Võõrandamistehingute puhul oli tagatismüügikokkulepete, mitte aga ostu-müügilepingutega ja hagejate tahe ei olnud suunatud aktsiate võõrandamisele. Hagejad sõlmisid kostjaga EAÄ AS aktsiate tagatismüügilepingud vaid BF AS nõudel. EAÄAS ja BF AS vahel 7.11. 2001 sõlmitud laenulepingust nr XXX tulenevate nõuete täitmisel oli kostjal 1 kohustus aktsiad pandist vabastada ja tagastada. Laenu lõplik tagastamise tähtaeg oli 25.12.2004 ( tlk 38, I kd) ja laen tagastati 23.01.2003. Hagejate tahe ei olnud suunatud aktsiate võõrandamisele. Vaidlusalused aktsiate ostumüügilepingud valmistas ette BF AS juhatuse liige KG. Hagejad tagastasid laenu 23.01.2003. Kostja 1 sõlmis G N aktsiate optsioonilepingu, mille kohaselt oli tal õigus peale laenu tagastamist aktsiad välja osta. Teiste hagejatega lubati optsioonilepingud hiljem sõlmida mida aga ei tehtud. Aktsiate müügi eesmärgiks kostjale 1 oli BF AS – sõlmitud laenulepingust tulenevate nõuete tagamine, aktsiad müüdi laenuandja nõudel. Aktsiaraamat jäi G N valdusesse. Kostja keeldus aktsiad tagastamast, millest võib järeldada, et hagejaid on petetud. 07.08.2002

pantis kostja aktsiad edasi BF AS-le. Hagejatel puudus igasugune põhjus võõrandada aktsiad hinnaga 3 krooni. Alates 2003 kuni tühistamisavalduse esitamiseni pidasid hagejad ja AFOÜ läbirääkimisi aktsiate tagastamiseks ning hagejaid said eksimusest teada 29.03.2005 kui selgus, et kostja 1 tegelik eesmärk ei olnudki aktsiate tagastamine ning koostasid 05.08.2002 ostumüügilepingute tühistamise avalduse. G Nle kuulub 05.08.2002 kostjaga 1 optsioonilepingu alusel õigus nõuda aktsiate tagastamist, lepingu punktis 3 märgiti optsiooni tingimused ja punktis 3.1 sätestati, et optsiooni all mõistavad pooled aktsiate väljaostuõigust. Hagejad said oma eksimusest teada 29.03.2005 mil koostasid tühistamise avalduse. Tühistamisavaldus on esitatud tähtaegselt ning lisaks aktsiate ostu-müügilepingute tühisuse materiaalsete eelduste esinemisele on antud juhul täidetud ka tehingu tühistamise formaalsed tingimused ning seega on 05.08.2002 aktsiate müügilepingud hagejate poolt tühistatud. Hagejad soovivad omandiõiguse tunnustamist aktsiatele ning kostjate 1 ja 2 vahel 01.11.2005 sõlmitud aktsiate võlaõigusliku ostu-müügilepingu ja aktsiate omandiõiguse üleandmise käsutustehingu tühisuse tuvastamist, sest lepingu eesmärk oli välistada hagejate nõudeõigus aktsiate omandiõiguse tagastamiseks ning see oli näilik tehing. BF AS ja kostja 2 on seotud isikud LGon märgitud teise perekonnanimega L , on alus arvata et tegemist on kostja 2 ainuosaniku OL lähedasega. Asjaolu, et hagejad taotlevad omandiõiguse tunnustamist pidi kostjale 1 olema aktsiate võõrandamistehingu tegemise ajal teada. Heauskne omandamine kostja 2 poolt on välistatud, kui isik teadis või pidi teadma et registrikanne on vale. Isegi kui 02.08.2002 aktsiate võõrandamistehingud ei oleks tühised omab G N 64 aktsia osas omandi tagasikandmise nõuet 05.08.2002 sõlmitud optsioonilepingu alusel. Hagejad paluvad:

Kostja hagi ei tunnista esitades sellele vastuväited. 05.08.2002 tühistamisevaldust ei ole kättetoimetatud k.a 01.11.2005 lepingu sõlmimise ajaks. Seega ei muutunud tühistamine kehtivaks, 05.08.2002 leping kehtis ja kostja 1 oli omanikuna pädev aktsiad kostjale 2 võõrandama. Tühistamisavaldus ei omanud õiguslikke tagajärgi, kuna 05.08.2002 lepingu kohta esitati tühistamisavaldus alles 29.03.2005 s.o. pärast TsÜS § 99 lg 1 p 2 kuuekuist tähtaega. Tühistamise aluseks oli aktsiate mittetagastamine ja hagejad esitasid nõuded aktsiate tagastamiseks 26.12.2002 ja 03.01.2003, mis on tähtaja kulu alguseks. TsÜS § 99 lg 1 p 2 tähtaeg on õigust lõpetav tähtaeg. Tühistamisavaldus tehti mitte lepingu kohta, millega kostja 1 omandas aktsiad vaid hoopis tagasimüügikokkuleppe (optsioonilepingu) osas. Täitmata on pettuse alusel müügilepingute tühistamise formaalsed ja materiaalsed eeldused. Materiaalsed eeldused ei nähtu tühistamisavaldusest. Isegi juhul kui hagejad on kehtivalt tühistanud 05.08.2002 tehingu, saab see puudutada üksnes võlaõiguslikku tehingut, mitte aga asjaõiguslikku tehingut tuginedes Riigikohtu 3-2-1-140-07 lahendi punktile 38. Seega on aktsiate omandiõigus hagejatelt kostjale 1 kehtivalt üle läinud ning hagejatel puudub õigus vaidlustada kostja 1 ja kostja 2 vahel 01.11.2005 sõlmitud müügitehingut. Hagejate eesmärgiks oli aktsiate omandiõiguse tagasisaamine, 05.08.2002 asjaõigustehingute kehtivuse kui ka 01.11.2005 asjaõigustehingu kehtivuse tõttu ei ole antud eesmärki mitte kuidagi võimalik saavutada. Tagasimüügi kohustuse tingimused ei täitunud, kuna hageja ei tagastanud laenu tagasimüügi (optsiooni) kehtivuse ajal, mille suhtes vaidlus puudub. Laen tasuti osaliselt alles 23.01.2003 ehk pärast optsioonilepingu kehtivuse lõppemist. Vastavalt optsioonilepingu p 6.1 kehtis optsioon kuni 31.12.2002. Edasilükkavaks tingimuseks oli 07.11.2001 laenulepingu nõuetekohane täitmine. Optsiooni kehtivuse ajal edasilükkav tingimus ei saabunud. Isegi kui kostja 1 rikkus hagejatega sõlmitud tagasimüügilepingut, ei mõjutaks see kostja õigust omandada aktsiad, kuna müüjal oli käsutusõigus. Vastavalt TsÜS § 76 lg 1 ei saakski müüja käsutusõigust piirata. Kostja 2 ei ole hagejatega tsiviilõigussuhtesse astunud ja hagejatel ei ole alust temalt omandit nõuda. Lepingurikkumise korral võivad hagejad esitada kahjunõude kostja 1 vastu. 05.08.2002 asja- ja võlaõiguslikud lepingud kehtisid ja kostjal 1 oli omanikuna õigus aktsiaid käsutada ja võõrandada need kostjale 2. Hagejatel puudub TsMS § 3 alusel õigus võõrast võla- ja asjaõiguslikku lepingut, mille pooleks ta ei ole, vaidlustada. Lepingu sisuks on aktsiate tasu eest võõrandamine ühelt juriidiliselt isikult teisele, mis ei saa olla vastuolus heade kommetega. Kostja 2 omandas aktsiad käsutustehingu alusel, käsutus ei saa olla vastuolus heade kommetega. Hagejad ei ole heade kommete vastasust tõendanud, rääkimata väidetavast isikute seotusest. Hagejad ja kostja 1 ei sõlminud 05.08.2002 aktsiate pandilepinguid ega tagatismüügilepinguid, kuna lepingupoolte tahteavaldused olid suunatud aktsiate müügilepingute sõlmimisele ja aktsiate omandiõiguse üleandmisele, tehingut täideti müügilepinguna. Poolte ühist tegelikku tahet sõlmida aktsiate müügileping veenab müügilepingutest nähtuv asjaolu, et kõikide müügilepingute sõlmimise juures on n-ö tehingu registreerija Balti-Ameerika Äriakadeemia ASi esindajana osalenud hageja 1. Aktsiate tagasiostuõiguse tekkimise ja teostamise alused olid hageja 1 ja kostja 1 vahel kokku lepitud 05.08.2002 sõlmitud optsioonilepingus. TsÜS § 75 lg 1 mõistes hagejate tegelik tahe ja VÕS § 29 lg 1 mõistes poolte ühine tahe oli 05.08.2002 suunatud aktsiate müümisele. Aktsiate

müügilepingutest ei nähtu mitte ühtegi tahteavaldust pantimise või tagatismüügilepingu sõlmimiseks, veel vähem nähtub sealt antud lepingutele iseloomulikke kokkuleppeid. Hagejad ei ole 05.08.2002 lepinguid täitnud kui pandilepinguid (EVKS § 15 ja § 16), vaid on täitnud kui müügilepinguid. Tagatismüügilepingute sõlmimine on välistatud ainuüksi seetõttu, et kostja 1 ei olnud hagejate võlausaldaja, s.o kostjal 1 puudus hagejate vastu nõue, mille tagamiseks hagejad oleksid pidanud aktsiad kostjale 1 müüma. Kostja 2 on seisukohal, et ainuüksi 29.03.2005 tühistamisavalduse pinnalt on võimalik järeldada, et mitte keegi ei ole hagejaid petnud, vaid hagejad on lihtsalt õiguskaitsevahendite (eelkõige lepingu täitmise nõue) kasutamise asemel õigusvastaselt üritanud tühistada 05.08.2002 sõlmitud lepingut. 29.03.2005 tühistamisavalduse kohaselt on hagejad tühistanud üksnes 05.08.2002 optsioonilepingu, mitte aga 05.08.2002 sõlmitud aktsiate müügilepingud. Sõltumata asjaolust, millist 05.08.2002 lepingut 29.03.2005 tühistamisavaldusega tühistati, on kostja 2 seisukohal, et 29.03.2005 kuupäeva kandev tühistamisavaldus on faktilisi asjaolusid arvestades ilmselgelt hilinenud tühistamisavaldus. Hagejad on hagiavalduses punktides 1.17-1.18 kirjeldanud, et hageja 1 on kostjale 1 saatnud ettepaneku aktsiate tagastamiseks 26.12.2002 ja 03.01.2003. Kostja 1 aktsiaid ei tagastanud. Samuti on hagejad kirjeldanud hagiavalduse p-s 1.20, et 04.04.2003 tegi kostja 1 hagejatele ettepaneku aktsiate tagasimüügiks summas 300 000 EUR. Seega on kostja 2 seisukohal, et hiljemalt 04.04.2003 pidi hagejatele olema selge, et nad kostjale 1 müüdud aktsiaid tasuta või optsioonilepingus kokku lepitud tingimustel tagasi ei saa. Tulenevalt optsioonilepingu p-st 6.1 oli optsioonileping sõlmitud tähtajaliselt kehtivana kuni 31.12.2002. Optsioonilepingu p 3.2 kohaselt oli hageja G Nl aktsiate tagasiostmise õigus tingimusel, et BF ASi ees on kõik 07.11.2001 sõlmitud laenulepingust tulenevad kohustused täidetud. Kuna 07.11.2001 sõlmitud laenulepingust tulenevad kohustused täideti hagiavalduse p 1.19 kohaselt BF ASi ees alles 23.01.2003, mil optsioonileping oli juba tähtaja (31.12.2002) möödumise tõttu lõppenud, siis optsioonilepingu p-s 3.2 sätestatud edasilükkav tingimus ei saabunudki ning hageja G Nl puudus õigus nõuda aktsiate tagasimüümist optsioonilepingu alusel. Isegi kui hagejate ja kostja 1 vaheline tehing on kehtivalt tühistatud, on kostja 2 seisukohal, et ta on Eesti-Ameerika Äriakadeemia aktsiad heauskselt omandanud. Eesti väärtpaberite keskregistriseaduse (EVKS) § 9 lg 2 sätestab, et kui isik omandab registrile tuginedes heauskselt väärtpaberi või õiguse väärtpaberile, loetakse register tema suhtes õigeks. EKVS § 9 lg 2 on analoogne AÕS § 561 lg-le 1, mille kohaldamisel on Riigikohus rõhutanud, et isik saab tugineda kinnistusraamatu kannetele, eeldades nende õigsust ning asjaõigusleping kehtib ka siis, kui müüjal puudub käsutusõigus. Heauskne omandamine on välistatud vaid siis, kui isik teadis või pidi teadma, et kanne on vale (3-2-1-41-06 p 17, 20; 3-2-1-164-05; 3-2-1-90-04). Kostja palus jätta ka hagi läbi vaatamata TsMS § 423 lg 2 p 1 alusel hagejate tuvastamishuvi puudumise läbi. Kohtu põhjendused. Kohus, kuulanud ära menetlusosalised ja uurinud seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, asub seisukohale, et hagi ei ole põhjendatud ega tõendatud ning tuleb jätta rahuldamata. TsMS § 438 kohaselt otsuse tegemisel hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on

tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 230 lg 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Hagiavalduses kirjeldatu kohaselt 05.08.2002 sõlmitud võõrandamistehingute (tlk 79-84, I kd) puhul oli tegemist tagatismüügikokkulepete, mitte aga ostu-müügilepingutega ja hagejate tahe ei olnud suunatud aktsiate võõrandamisele. Hagejad sõlmisid kostjaga EAÄ AS aktsiate tagatismüügilepingud BF AS nõudel. Pärast EAÄAS ja BF AS vahel 7.11. 2001 sõlmitud laenulepingust nr XXX tulenevate nõuete täitmist oli aga kostjal 1 kohustus aktsiad pandist vabastada ja tagastada. Hagiavalduses kirjeldatu kohaselt on vaidluse all järgmised tehingud: Aktsiate ostu-müügi lepingu, mis sõlmiti 05.08.2002 OÜ AFkui müüja ja G N vahel 05.08.2002 (tlk 76, I kd) kohustus müüja müüma ja ostja ostma optsiooni tingimustel 64 aktsiaseltsi EAÄ AS aktsiat. Lepingu punkti 3.2 kohaselt oli müüjal õigus kasutada lepingust tulenevat optsiooni õigust lepingu kehtivusaja jooksul kui kõik 07.11.2001 laenulepingust 011107-01 IL varalised kohustused on kustutatud, kostjate väidetel kehtis optsioon 31.12.2002. 05.08.2002 sõlmis LRaktsiate ostu-müügilepingu, mille kohaselt LRmüüs kostjale 1 EAÄAS 38 nimelist aktsiat väljaantud aktsiatähed nr XXX. 05.08.2002 sõlmis G N aktsiate ostu-müügilepingu, mille kohaselt G N müüs kostjale 1 EAÄAS 38 nimelist aktsiat väljaantud aktsiatähed nr XXX. 05.08.2002 sõlmis G N aktsiate ostu-müügilepingu, mille kohaselt G N müüs kostjale 1 EAÄAS 52 nimelist aktsiat väljaantud aktsiatähed nr XXX. Hagejad paluvad tunnustada tehingute tühisust, kuid asja materjalidest ilmneb, et nad on väljendanud oma tahet ning teinud kostjale tühistamisavalduse pettuse tõttu ning avalduse kohaselt seisnes pettus selles, et kostja 1 ei täitnud aktsiate tagastamise kohustust (tlk 25, I kd). Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 69 lg 1 kohaselt tuleb tahteavaldus tegija poolt väljendada ja see muutub kindlale isikule (tahteavalduse saaja) suunatud tahteavaldus kehtivaks kättesaamisega. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on tahteavaldus kätte saadud, kui see on tahteavalduse saajale isiklikult teatavaks tehtud või eemalviibija korral siis, kui see on jõudnud saaja elu- või asukohta ja tal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. Vastavalt VÕS § 188 lg 1 taganeb lepingupool lepingust taganemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele. Tahteavaldus on mõistlik anda kätte viisil, mida tahteavalduse tegija saab hilisema võimaliku vaidluse käigus usaldusväärselt tõendada. Kirjaliku dokumendina vormistatud tahteavalduse isiklikul üleandmisel on võimalik selle hilisema tõendamise jaoks võtta saajalt allkiri või tahteavaldus üle anda tunnistajate juuresolekul. Riigikohus on lahendis 3-2-1-172-05 muuhulgas leidnud, et kuivõrd tahteavalduse jõustamine on selle tegija huvides, lasub tal ka tahteavalduse tegemise ja kättetoimetamise tõendamise koormus. Sellest tulenevalt on mõistlik, et tahteavalduse tegija annab oma tahteavalduse kätte viisil, mida ta saab hilisema võimaliku vaidluse käigus usaldusväärselt tõendada. Kirjaliku dokumendina vormistatud tahteavalduse isiklikul üleandmisel on võimalik selle hilisema tõendamise jaoks võtta saajalt allkiri (nt üleantud dokumendi ärakirjale) või tahteavaldus üle anda tunnistajate juuresolekul. Pettus TsÜS § 94 lg 1 kohaselt on isiku tahtlik eksimusse viimine või eksimuses hoidmine temale ebaõigete asjaolude avaldamise teel eesmärgiga kallutada isikut tehingut tegema ning

tehingu teinud isik võib pettuse mõjul tehtud tehingu tühistada TsÜS § 99 lg 1 p 2 kohaselt kuue kuu jooksul arvates pettusest teadasaamisest. Tehingu tühistamiseks peavad lisaks formaalsetele tingimustele olema täidetud ka materiaalsed alused, mis annavad aluse tehingu tühistamiseks. Kohus juhib ka tähelepanu, et Riigikohus on lahendis 3-2-1-108-09 märkinud, et tehingu tühistamisel pettuse tõttu saab pettuse aluseid hiljem täiendada, näiteks pärast tühistamisavaldust esitatud hagiavalduses. Tulenevalt TsMS § - st 436 lg 7 ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega, kuivõrd hagiavalduse asjaolude ja esitatud tõendite kohaselt on aktsiate ostu- müügi lepingud tühistatud 29.03.2005 vastavasisulise avaldusega (tlk 18, II kd), puudub õiguslik alus lepingute tühisuse tuvastamiseks ning tühisuse aluseid ei ole ka esile toodud. Kohtu hinnangul on hagejad valinud ebakohase õiguskaitse viisi paludes tuvastada 05.08.2002 hagejate ja kostja 1 vahel sõlmitud aktsiate ostu- müügi lepingute tühisus pettuse tõttu. TsÜS § 90 lg 1 kohaselt tehingu, mis on tehtud pettuse mõjul võib seaduses sätestatud korras tühistada, § 98 lg 1 kohaselt toimub tehingu tühistamine avalduse tegemisega teisele poolele ning isik, kes tehingu nimetatud alusel tühistanud võib nõuda teiselt poolelt kahju hüvitamist ( TsÜS § 101 lg 1) vastavalt võlaõigusseaduse sätetele. Kuivõrd hagejate nõuded on suunatud tehingute tühisuse läbi omandiõiguse tunnustamisele, ei kuulu käesoleva menetluse raames õiguslikult hindamisele tühistamisavaldus, selle materiaalsed ja formaalsed eeldused ning avalduse esitamise tähtajalisus. Tehingu tühisust on võimalik hinnata ja vajalik tuvastada TsÜS § - des 86, 87 ja 88 toodud alustel. Kuivõrd nimetatud asjaolusid ei ole esile toodud, puudub alus hagejate eelnimetud tehingute tühisuse tuvastamiseks. Seega jätab kohus õigusliku hinnangu andmata teistele asjas esitatud tõenditele, sealhulgas tunnistajate ütlustele, mis puudutavad väidetavat pettust ja lepingu sõlmimise tehiolusid. Hagejad, esitades alternatiivseid nõudeid kahju hüvitamiseks, möönsid ka ise käesolevate nõuete asjakohatust. Hagejad on palunud ka 01.11.2005 OÜ AF, esindaja AD ja OÜ M, esindaja OL, vahel sõlmitud aktsiate ostu – müügi lepingu (tlk 70-71, II kd), tühisust tuvastada. Lepingu, mille tühisuse tuvastamist hagejad käesolevas menetluses hagevad, pooleks nad iseseisvalt ei ole. Hagejate arvates on nimetatud leping sõlmitud lähikondsete isikute vahel ja sooviga välistada hagejate õigused aktsiate tagasinõudmiseks, tehing on näilik. TsMS § 198 lg 1 p 1 kohaselt on menetlusosalised hageja ja kostja, § 205 lg 1 kohaselt on tsiviilkohtumenetluse pooled hageja ja kostja, lg 2 kohaselt on kostja isik, kelle vastu on hagi esitatud. Võlaõigusseaduse ( VÕS) § 2 lg 1 kohaselt võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku kohustus teha teise isiku kasuks teatud tegu ning võlausaldaja õigus nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine, § 101 lg 1 p 1 järgi võib võlausaldaja, kui võlgnik on kohustust rikkunud nõuda kohustuse täitmist, võlgnetava kohustuse täitmisest keelduda, nõuda kahju hüvitamist, taganeda lepingust või öelda leping üles. Kostja 2 on kohtu hinnangul põhjendatult vastu vaielnud, et ta ei ole hagejatega tsiviilõigussuhtesse astunud ja hagejatel ei ole alust temalt omandit nõuda ning lepingurikkumise korral võivad hagejad esitada kahjunõude kostja 1 vastu. Hagejad on esitanud hagi 01.11.2005 OÜ AF ja OÜ M vahel sõlmitud lepingu tühisuse tuvastamiseks TsÜS § - de 86 ja 89 alusel, kui arvestada hagis toodud asjaolusid. Tuvastushagi rahuldamise eelduseks on hageja tsiviilõiguste rikkumine kostja(te) poolt. TsÜS § 86 järgi on

tehing, mis on vastuolus heade kommetega, tühine, TsÜS § 89 lg 1 kohaselt on näilik tehing tühine, so tehing, mille pooled on kokku leppinud, et tehingu tegemisel tehtud tahteavaldustel ei ole avaldatud tahtele vastavaid õiguslikke tagajärgi, sest pooled tahavad jätta mulje tehingu olemasolust või varjata tehingut, mida tegelikult teha tahavad. Igal isikul on õigus TsMS § 3 lg 1 järgi kohtusse pöörduda ja kohus menetleb tsiviilasja kui isik pöördub seaduses sätestatud korras kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. Nimetatud sättest tuleneb, et iga isik, kelle tsiviilõigusi rikutakse, võib nõuda kohtus oma õiguse tunnustamist. Kohus leiab, et tehingu tühisuse tuvastamise hagi eeldab hagejate õiguslikku huvi tehingu tühisuse vastu, ükski hageja ei ole aga tehingu pool ning vaidlustatud aktsiate ostu – müügileping ei muuda, tekita ega lõpeta hageja tsiviilõigusi ja kohustusi. Seega leiab kohus, et hagi tuleb jätta rahuldamata ka alternatiivsete nõuete osas, kuivõrd tehingute tühisuse tuvastamiseks puudub alus ei ole alust käesolevas menetluses esitatud alternatiivsetel nõuetel.

Vastavalt TsMS § 230 lg 2 esitavad tõendeid menetlusosalised, § 199 lg 1 p 3 võimaldab poolel esitada taotlusi, TsMS § 436 lg 2 rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 229 lg 1 kohaselt on tõendiks tsiviilasjas igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud, lg 2 järgi on tõendiks muuhulgas tunnistaja ütlus ja dokumentaalne tõend. Menetluskulud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Poolte õigusabikulu tuleb lahendada kuni 31.12.2005.a. kehtinud TsMS § 61 lg 1 p 1 alusel, sest hagi on kohtule esitatud 11.08.2005. TsMS § 60 lg 1 kohaselt mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud, TsMS § 61 lg 1 p 1 sätestas õigusabikulude hüvitamise põhimõtte. Hagejad on esitanud menetluskulud õigusabi osas paludes välja mõista 247 469.65 krooni ja tasutud riigilõivu (tlk 97- 145, IV kd). Kostja OÜ M on esitanud menetluskulude nõude hagejatelt solidaarselt väljamõistmiseks 548 932.35 krooni (tlk 146-210, IV kd). Kohtu hinnangul ei ole esitatud mahus ja suuruses õigusabikulu väljamõistmine hagejatelt põhjendatud, arvestades asja olemust ja menetluse käigus esitatud dokumente, loeb kohus vajalikus vaid osalise tasu välja mõistmise hagejatelt kostja kasuks. Seega tuleb välja mõista kostja OÜ M kasuks õigusabikulu hagejatelt G N ́ilt 30 000 krooni, LR ́lt 30 000 krooni ja G N ́lt 30 000

krooni. Kehtinud TsMS § 61 lg 1 p 1 nägi ette poolele, kelle kasuks otsus tehti, välja mõista teiselt poolelt vajalikus ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osundatud õigusabi eest, menetluskulude väljamõistmist menetlusosaliselt solidaarselt ei näinud kehtinud redaktsioon ette. Riigikohus on lahendis 3-2-1-50-06 leidnud, et juhul, kui kaotanud poolel on mitu kostjat või hagejat, tuleb neilt reeglina kogu asjas vajalik ja põhjendatud kohtukulu välja mõista solidaarselt, kui nad teostavad hagejaga ühist õigust või kaitsevad end ühiselt hageja vastu. Kui kaaskostjad on solidaarvõlgnikud põhinõude suhtes, puudub üldjuhul mõistlik põhjus käsitleda neid kohtukulude hüvitamise nõude suhtes teisiti. Käesolevas vaidluses ei ole see kohaldatav.

Liili Lauri kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.